Obsah (5)

§ 430§ 661§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-107761 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital maksekäsu

§ 430

lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja §is 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-24-107761 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
2. Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt

§ 430lg-le 2 kinnitamiseks.

5. Pooled välistavad tulenevalt

§ 661lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

Pooled kinnitavad, et saavad aru määruskaebuse esitamise õiguse välistamise tagajärgedest, st kohtumäärus jõustub koheselt ja sellele ei ole võimalik määruskaebust esitada.

1. Pooled annavad tahteavalduse sõlmida kohtulik kompromiss toodud tingimustel ilma nõude aluseks olevate asjaolude täiendavat kontrollimist kohtu poolt.
2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-
5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK
6. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 22.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 105,88 euro saamiseks. Kohus tegi 26.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 05.03.2024 aadressil xxx. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu.
7. Pärnu Maakohus lõpetas 19.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis Aktsiaselts PlusPlus Capital nõude P. D. vastu 105,88 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
8. Pooled esitasid 08.03.2024 kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 2 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kuivõrd kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada, kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. 6. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 7. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 8. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et määrusele määruskaebust esitada ei saa. 9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3