Obsah (6)

§ 256§ 184§ 68§ 64§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-16-9171 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtula

§ 256

lg 1 järgi 7 aasta vangistusega ning

§ 184

lg 21 järgi 10 aasta vangistusega.

64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 11 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.

detsember 2015 kuni

1. detsember 2019, s.o 3 aastat 11 kuud ja 26 päeva, saades ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat ja 4 päeva alates
2. oktoober
3. 1.
4. Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai
6. a otsusega tühistati Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsus osaliselt, sh Sergey Kuznetsovile mõistetud karistuse osas. Sergey Kuznetsovi karistust vähendati ja mõisteti talle

§ 256

lg 1 järgi 6 aastat 6 kuud vangistust ja

§ 184

lg 21 järgi 8 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks 1 raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 aastat 11 kuud ja 2 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 6 kuud ja 28 päeva. Kohtuotsus jõustus

1. septembril
2. Sergey Kuznetsov asus karistust kandma
3. oktoobril
5. Viru Vangla esitas
6. jaanuaril 2024 Viru Maakohtule materjalid Sergey Kuznetsovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta.
7. Viru Maakohus jättis
8. jaanuari
9. a määrusega Sergey Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
10. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Sergey Kuznetsovi suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. 3.
11. Kohtule materjalide esitamise seisuga ei olnud Sergey Kuznetsovile planeeritud sotsiaalprogramm veel alanud ja individuaalset täitmiskava koostatud. Positiivse asjaoluna tõi maakohus välja, et Sergey Kuznetsov osaleb vanglas tööhõives ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.
12. Vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht ning lähedased, kellega on säilinud head suhted ning kes teda toetavad. Küll aga on Sergey Kuznetsovi kuriteod toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning viimase kuriteo puhul on raskusaste varasemaga võrreldes oluliselt kasvanud. Kohus tuvastas, et kuritegeliku ühenduse ühe juhina elatus Sergey Kuznetsov valdavalt kriminaalsest tegevusest vähemalt aastatel 2011-2015, mis näitab, et isikul on pikaajalisem kuritegelik käitumismuster ja kogemus. Arvestades, et kuritegude toimepanemise ajal oli Sergey Kuznetsovil Töötamise registri andmetel ametlik töökoht, ei ole töökoha garantii kuigivõrd kaalukas uue samalaadse kuriteo riski maandamiseks. Lisaks sellele ei pea maakohus kaalukaks pere olemasolu. Ka kuritegude toimepanemise ajal oli S. Kuznetsovil abikaasa ning lapsed, kellest noorim sündis
13. aastal. Seega võib öelda, et pere olemasolu ei takistanud süüdimõistetut panema toime etteplaneeritud kuritegu mitmete aastate vältel. 3.
14. Vangla iseloomustuses on märgitud, et Sergey Kuznetsov ei tunnista oma süüd kuriteo toimepanemises, mistõttu ei saa hinnata ka motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Selleks, et uskuda süüdimõistetu soovi käituda edaspidi seaduskuulekalt, ei piisa vaid ennetähtaegse menetluse raames kohtuistungil väljendatust. 3.
15. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis, jõudis maakohus veendumusele, et Sergey Kuznetsovi puhul ei ole võimalik järeldada, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Isikute puhul, kes on aastaid kuulunud kuritegelikesse ühendusse, rääkimata selle juhtfiguuridest, säilib pea alati tõsine uute kuritegude oht. Selline oht ei ole kõrvaldatav elektroonilise valve kohaldamisega, sest kuritegeliku ühenduse juhtimise ja kuritegude organiseerimisega on tal ka elukohast lahkumata võimalik edasi tegeleda. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu
17. jaanuari
18. a määruse peale esitas määruskaebuse Sergey Kuznetsovi kaitsja, kes palub maakohtu määrus tühistada ning saata asi uueks arutamiseks maakohtule 2 tagasi või teha uus määrus, millega vabastada Sergey Kuznetsov tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kokkuvõtlikult on kaitsja seisukohad järgmised. 4.
19. Kaitsja leiab, et kohus on ebaõigesti hinnanud asjaolusid ja analüüsinud sisuliselt vaid Sergey Kuznetsovi poolt varasemalt toimepandud kuritegusid. Kaitsja hinnangul on maakohtu määruse põhjendused üldsõnalised ja konkreetsete asjaoludega seostamata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 76lg-t 4 ja rikkunud sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

4.

1. Eeskujulik käitumine vanglas viitab kinnipeetava tahtele muutuda. Arvesse tuleks võtta sedagi, et elektroonilise järelevalve all viibides täitis Sergey Kuznetsov kõiki selle tingimusi ja kohustusi. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Kinnipeetaval puuduvad igasugused kontaktid enda kuriteokaaslastega või varem kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaitsja hinnangul Sergey Kuznetsovi vangistuses viibitud aeg (vahistatuna ja süüdimõistetuna) sh elektroonilise järelevalve all kahel pikal perioodil olemine on täitnud enda eesmärki ning kinnipeetu on võimeline elama seaduskuulekalt. Seega on alust asuda seisukohale, et süüdimõistetu käitumine vangistuses olles räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. 4.
2. Maakohus viitas, et Sergey Kuznetsovil puudub kinnipeetava individuaalne täitmiskava ja seda ei ole täidetud. Kaitsja märgib, et Sergey Kuznetsovile on koostatud individuaalne täitmiskava ning ta täidab seda (majandustöödel töötamine, suhtlus inspektor-kontaktisikuga, isikul on kehtiv dokument jne). Kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast nähtub sotsiaalprogramm „Õige hetk“ ning vabanemiseelne nõustamine inspektor-kontaktisiku poolt. Muid riske maandavaid tegevusi vangla ei ole Sergey Kuznetsovile määranud. Kaitsja hinnangul on määratud tegevused sisuliselt läbitavad ka kriminaalhoolduse raames. Lisaks on võimalik Sergey Kuznetsovile määrata

§ 75

lg 2 p 4 ja 7 alusel kohustused asuda tööle või võtta end arvele Töötukassas ning mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate või neid ebaseaduslikult käitlevate isikutega. Nii on võimalik tagada toimetulek ja maksimaalselt maandada uute kuritegude riski. 4.

1. Sisuliselt on maakohus keskendunud üksnes kuritegude kordumisele ja raskusele ega ole võtnud sisuliselt arvesse süüdimõistetu käitumist pika vangistuse kandmise ajal ja ka elektroonilise järelevalve all viibimist. Samuti ei nähtu kohtumäärusest, kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada isiku elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed (sh elukoha, pere ning töökoha olemasolu). Nõustuda ei saa ka maakohtu seisukohaga, et ärakantud karistus pole Sergey Kuznetsovi toimepandud raske kuriteo puhul piisav. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Sergey Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises elektroonilise valve kohaldamisega.
3. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.aprilli

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jätnud Sergey Kuznetsovi vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata leides, et 3 seda ei võimalda Sergey Kuznetsovi varasem elukäik, ennekõike tema kuritegude iseloom, korduv karistatus ja mõistetud karistuste ebatõhusus.
2. Maakohus on õigesti tuvastanud, et Sergey Kuznetsovi puhul on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastupidiselt kaitsja väidetule jätnud maakohus oma määruses esitatud põhjendusi asjaoludega seostamata. Samuti on väär kaitsja väide, et maakohus ei ole arvestanud Sergey Kuznetsovi elutingimusi. Sergey Kuznetsovil on vabanedes olemas elu- ja töökoht ning toetav perekond, mis üldjuhul on enne tähtaega vabastamise kasuks rääkiv asjaolu. Siiski on maakohus õigesti viidanud, et ka kuritegude toimepanemise ajal oli Sergey Kuznetsovil see kõik olemas, kuid ometi ei takistanud see kuritegude toimepanemist. Tema kuritegelik eluviis oli selgelt varalise kasu saamise eesmärgiga ning tõenäoliselt elatus tema pere suures osas just kuritegelikul teel saadud rahast. Nii ei ole välistatud, et Sergey Kuznetsov jätkab kuritegude toimepanemist, ning kuna varasemad legaalsed sissetulekud ei olnud piisavad, et tagada soovitud elustiili, asub ta taaskord kuritegelikul teel sissetulekuid suurendama.
4. Vaidlust ei ole selles, et Sergey Kuznetsov on vangistuses käitunud õiguskuulekalt. Samas leiab ringkonnakohus, et see on vaid üks mitmest tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. On selge, et range järelevalve all suudab ta õiguskuulekalt käituda. Seda näitab ka kaitsja poolt viidatud vahistamise asendamisel elektroonilise järelevalve all viibitud aeg. Siiski ei saa nõustuda, et see tingimata näitab Sergey Kuznetsovi mõttemaailma muutumist. Ka kuritegelikus ühenduses tegutsedes oli tal vaja kinni pidada kindlatest reeglitest, olles kuritegeliku ühenduse juhi J.M. usaldusisikuks ja ühenduse Eesti poolseks koordinaatoriks. Nii ei ole pelgalt range järelevalve all viibides reeglitest kinnipidamine ringkonnakohtu silmis piisav veendumaks, et Sergey Kuznetsovi ärakantud karistus on teda piisavalt mõjutanud ning maandanud uute kuritegude toimepanemise riski. Ka vangla iseloomustuse kohaselt ei ole tema kuritegelikud hoiakud vangistuses viibides nähtavalt muutunud, mis on ka põhjuseks, miks vangla Sergey Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vabastamist hetkel ei toeta.
5. Kaitsja toob veel välja, et Sergey Kuznetsov on katkestanud igasuguse suhtluse oma kuriteokaaslaste ja teiste kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangla iseloomustuse põhjal see nii ka näib, mis on igati kiiduväärt. Samas nähtub iseloomustusest ka, et Sergey Kuznetsov on oma eesmärkide saavutamisel manipuleeriv, probleeme lahendatakse kriminaalase subkultuuri järgi. Arvestades kuritegeliku ühenduse tegevuse pikaajalisust ning ühenduse olemust, on tõenäoline, et suhted liikmete vahel ei ole katkenud ja jätkuksid ka pärast vanglast vabanemist. Kuritegeliku ühenduse pikaaegne juhtimine eeldab seda, et süüdimõistetus on sügavalt juurdunud kuritegelik mentaliteet ja tal on erakordselt tihedad sidemed kriminaalse maailmaga. Ühtlasi on tõsiseltvõetava kuritegeliku ühenduse liikmetele – aga iseäranis selle juhtidele – kriminaalne elulaad osa nende mentaliteedist, millest niisama lihtsalt ei loobuta. Seetõttu eeldab kuritegudest loobumine radikaalset muudatust inimese mõttemaailmas ja sotsiaalses võrgustikus.
6. Eelnevast tulenevalt on oluline enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumisel vaadata ka isiku tegevusi vangistuses ning individuaalse täitmiskava eesmärkide täitmist. Maakohtu määruse tegemise hetkel ei olnud Sergey Kuznetsovile veel individuaalset täitmiskava koostatud, kuid määruskaebusega koos esitas kaitsja ka individuaalse täitmiskava. Täitmiskavas planeeritud tegevusteks on vangistuses töötamine, riigikeele õpe, sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine, struktureeritud vestlused ning vabanemiseelne 4 nõustamine. Vangla iseloomustuse põhjal näib, et seni on ta vanglas osalenud tööhõives, kuid muid tegevusi pole veel läbinud - Sergey Kuznetsovi individuaalse täitmiskava täitmine on alles algusjärgus.
7. Kaitsja hinnangul on tavapärane, et kinnipeetav vabastatakse tingimisi enne tähtaega ka ilma sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimata. Lisaks leiab kaitsja, et veel läbimata tegevusi on võimalik sooritada kriminaalhoolduse raames. Ringkonnakohus märgib, et individuaalne täitmiskava on suunatud konkreetse kinnipeetava suhtumise, käitumise muutmisele, et mõjutada teda olema edaspidi õiguskuulekas, keskendudes ennekõike nendele teemadele, mis on olnud varasemate kuritegude toimepanemise põhitegureiks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on programmi „Õige hetk“ läbimine, kus tegeletakse kuritegelike hoiakute ja riski maandamisega, oluline ja hädavajalik Sergey Kuznetsovi senisest kuritegelikust elustiilist tuleneva riski minimaliseerimiseks. Samuti on olulised vestlused sotsiaaltöötajaga väärtushinnangute ja hoiakute teemal ning ka vabanemiseelne nõustamine inspektorkontaktisikuga. Et sotsiaalprogrammi, struktureeritud vestluste ja vabanemiseelse nõustamise mõju oleks selgelt hinnatav ning oleks võimalik ka veenduda, et Sergey Kuznetsovist tulenev uute kuritegude toimepanemise risk on tõepoolest minimeeritud, peab ringkonnakohus vajalikuks individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevuste läbimist kinnipidamisasutuses. Seda enam, et elektrooniline järelevalve ei oleks piisav meede uute kuritegude ära hoidmiseks arvestades tema varasemate kuritegude iseloomu. Nii on maakohus õigesti toonud välja, et kuritegeliku ühenduse juhtimise ja tegevuse organiseerimisega on tal võimalik jätkata erinevatel viisidel, sh oma elukohast lahkumata.
8. Eeltoodu kogumis näitab, et Sergey Kuznetsovi puhul on retsidiivsusrisk jätkuvalt suur, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Seetõttu ei ole võimalik teda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi vabastada. Selle ohu minimeerimiseks tule tal jätkata rehabiliteerivate tegevustega vanglas.
9. Juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
10. jaanuari
11. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5