Obsah (9)
§ 31§ 1§ 85§ 29§ 30§ 19211§ 28§ 23§ 150Tsiviilasi nr 2-23-6962 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavaks- 24. oktoober 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-
) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 31
lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed 2
- Võlgnik on kantud äriregistrisse 11.10.
- Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata, osakapital 2500 eurot. Võlgniku osanikud käesoleval ajal on T. K. (isikukood xxxxxxxxxx, osamaks 750 eurot, 30%), A. L. (isikukood xxxxxxxxxx, osamaks 750 eurot, 30%) ja P. P. (isikukood xxxxxxxxxx, osamaks 1000 eurot, 40%), kes on ka võlgniku juhatuse liikmed alates asutamisest. Võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane. Võlgniku tegevusalaks on äriregistri andmetel muu teenindus 96099 (EMTAK 2008). Majandustegevuse registris võlgniku nimele majandustegevusteateid ega tegevuslube registreeritud ei ole ega ole ka olnud. Töötamise registris võlgnikul 08.06.2023 seisuga kehtivaid kandeid ei ole, registreeritud töötajaid perioodil 11.10.2017 kuni 07.06.2023 ei ole olnud. Majandustegevus
- Võlgnik on esitanud registripidajale ühe majandusaasta aruande perioodi 11.10.2017 kuni 31.12.2018 kohta. Aruanne on esitatud 10.11.
- Aruande kohaselt oli võlgniku varaks 21 678 eurot, mis on kajastatud real „Raha“. Müügikäive oli 22 548 eurot ja kasum 21 678 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et 31.12.2018 seisuga oli võlgniku pangakontol AS-s LHV Pank 189,67 eurot, millest järeldub, et kassas pidi siis olema 21 488,33 eurot. Juhatuse liikme T. K. selgitustest nähtub aga, et pigem oli tegemist kassapuudujäägiga, kuna juhatuse liikmed olid raha sularahas välja võtnud ja kasutanud seda isiklikeks vajadusteks. T. K. on esitanud ajutisele haldurile võlgniku pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.04.2016 kuni 19.05.2023 kohta. Muid raamatupidamisandmeid/koondeid, aruandeid ega dokumente juhatus ajutisele haldurile esitanud ei ole. T. K. on ajutisele haldurile teatanud, et raamatupidamist ei ole tehtud
- aastast, sest jäädi võlgu raamatupidamisteenust osutanud firmale. Ajutine haldur märgib, et finantsanalüüsi tegemine
- aasta andmete alusel ei ole mõistlik, kuna möödas on 4,5 aastat, samuti võib eeldada, et aruanne ei kajasta majandusnäitajaid õigesti ja õiglaselt. Seega ei annaks finantsanalüüs ettevõtte maksejõulisuse seisukohalt mingit ülevaadet. Vara
- Võlgniku vara ja nõuded: Jrk nr Eeldatav väärtus VARA nimi ja kirjeldus eurodes 1 Nõue juhatuse liikme T. K. vastu 30 425 eurot 0,00 T. K. on teatanud, et võlgnikul on nõue tema vastu, aluseks sularaha väljavõtted ettevõtte pangakontolt, mida on kasutatud isiklikuks otstarbeks. Summa kujunemise osas mingeid algandmeid esitatud ei ole. T. K. on esitanud Pärnu Maakohtule füüsilise isiku pankrotiavalduse. Tema sissetulekuks on osalise töövõime toetus, varad puuduvad. Eelnevast lähtuvalt tuleb nõude väärtuseks lugeda 0 eurot, kuna selle sissenõudmine ei ole perspektiivne. 2 Nõue juhatuse liikme A. L. vastu 196,62 eurot 0,00 T. K. on vastavad andmed esitanud pankrotiavalduses. Konto väljavõttest nähtub, et A. L. on tehtud võlgniku kontolt ülekandeid kokku 255,92 eurot (koolitus, arve, makse 14) ning A. L. on teinud tagasikandeid kokku 124,20 eurot. Seega on A. L. saanud 131,72 eurot rohkem, kui tagasi kandnud. Lisaks selgub, et A. L. valduses olnud firma pangakaardiga on võetud kontolt sularaha ca 9300 eurot. Kuna algdokumente pole, on ebaselge, kas ja kui suur nõue on. A. L. on varasemalt (Teeninduskvaliteet OÜ pankroti-menetluses) ajutisele haldurile teatanud, et tal puudub vara ja sissetulek ning tema vastu on täitemenetlustes nõudeid ca 30 000 eurot. Eelnevast lähtudes on nõude suuruseks loetud 0 eurot. 3 3 Nõue R. L. vastu 85 eurot 0,00 - 85,00 Andmed on teatanud T. K. pankrotiavalduses. Konto väljavõttest nähtub, et 29.01.2020 on R. L. kantud 85 eurot, märkusega „Ss“. Summa sissenõudmise perspektiivikuse osas ajutisel halduril teave puudub ja seetõttu on väärtuseks loetud 0 – 85 eurot. 4 Nõue omanik T. K. vastu 750 eurot 0,00 Sissemaksmata osakapitali nõue, kuna omanik vastutab ühingu kohustuste eest sissemaksmata osakapitali ulatuses. Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata ning käesoleval ajal on T. K. poolt sissemaksmata osakapital summas 750 eurot. Nõude väärtuseks tuleb lugeda 0 eurot, kuna selle sissenõudmine ei ole perspektiivne (vt tabeli punkt 1). 5 Nõue omaniku A. L. vastu 750 eurot 0,00 Sissemaksmata osakapitali nõue, kuna omanik vastutab ühingu kohustuste eest sissemaksmata osakapitali ulatuses. Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata ning käesoleval ajal on A. L. poolt sissemaksmata osakapital summas 750 eurot. Nõude väärtuseks tuleb lugeda 0 eurot, kuna selle sissenõudmine ei ole perspektiivne (vt tabeli punkt 2). 6 Nõue omaniku P. P. vastu 1000 eurot 0,00 - 1000,00 Sissemaksmata osakapitali nõue, kuna omanik vastutab ühingu kohustuste eest sissemaksmata osakapitali ulatuses. Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata ning käesoleval ajal on P. P. poolt sissemaksmata osakapital summas 1000 eurot. P. P. summa sissenõudmise perspektiivikuse osas ajutisel halduril teave puudub ja seetõttu on väärtuseks loetud 0 – 1000 eurot. Kinnistusregistri andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole ka varasemalt kuulunud. Äriregistri andmete kohaselt ei kuulu võlgnikule teiste äriühingute osalusi. Transpordiamet ei ole ajutise halduri päringule vastanud, kuid ajutisele haldurile ametialaselt kättesaadavate registrite andmetel võlgnikul seosed sõidukitega puuduvad. Võlgnikul on pangakonto AS-s LHV Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo 13.06.2023 seisuga on 2,94 eurot. Konto väljavõttest nähtuvalt on arvetega tasumisi olnud minimaalselt, mistõttu ei ole peamisi hankijaid võimalik tuvastada. Arvukalt on tehtud kaardimakseid erinevates tanklates. T. K. väitel on tankimised olnud seotud ettevõtte tegevusega. Sõidupäevikuid peetud ei ole. Ajavahemikul 01.05.2017 kuni 08.06.2023 laekus võlgniku kontole kokku 36 241,33 eurot, millest ca 30 000 eurot võeti välja sularahaautomaatidest juhatuse liikmete poolt. Viimane laekumine kontole oli 25.05.2021, kui Ammende Hotell OÜ tasus 65 eurot. Viimane tehing pangakontol oli 21.06.2022, kui M. M. kontole kanti 55 eurot, selgitusega „T. K. väljamakse“. Kogu väljaselgitatud võlgniku vara väärtus on 0 - 1085 eurot Kohustused
- Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustused on järgmised: Jrk nr Nõue eurodes VÕLAUSALDAJA, nõude alus ja sissenõutavus 1 Aktsiaselts Kaupmees & Ko nõue 815,30 Tasumata arved nr SR0773097 ja SR0772076 Nõue on muutunud sissenõutavaks. T. K. teatel on nõude suurus 1351,04 eurot. Nõue on Julianus Inkasso OÜ menetluses. Viimane on ajutise halduri täiendavale päringule vastanud, et nõude aluseks on
- aasta septembrikuu arved, kuid nõude aegumine katkes ja algas uuesti 02.01.2020 seoses nõude osalise tasumisega, millest lähtuvalt on nõue 4 praegu kehtiv. 2 Osaühing Liisi (likvideerimisel) nõue 990,00 T. K. on teatanud, et võlgnikul on ettemaksuarvest nr 181127 tulenev kohustus 990 eurot, kuna vastavat teenust ei osutatud. Konto väljavõttest nähtub, et võlgniku kontole on 28.11.2018 laekunud Osaühing Liisi (likvideerimisel) poolt kantud summa 990 eurot selgitusega „arve 181127/ettemaks“. Ajutine haldur on esitanud päringu Osaühingule Liisi (likvideerimisel) nõude olemasolu kohta, kuid ei ole käesolevaks ajaks vastust veel saanud. Nõue on muutunud sissenõutavaks, kuid võib olla aegunud. Täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes täitetoimikuid käesoleval ajal avatud ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul 08.06.2023 seisuga võlgnevusi Maksu- ja Tolliameti ees ei ole ning äriühingu ettemaksukonto saldo on 0 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi 1805,30 euro ulatuses Menetluse raugemine
- Koolituskvaliteet OÜ on
§ 1
lg 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku vastu on teadaolevaid nõudeid vähemalt 1805,30 eurot, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Puuduvad tõendid selle kohta, kas Osaühing Liisi (likvideerimisel) nõue võib olla aegunud või on aegumise tähtaeg peatunud või katkenud. Võlgniku vara ja nõudeõiguste väärtuseks on hinnatud 0 – 1085 eurot, kuna R. L. ja P. P. vastu olevate nõuete realiseerimise perspektiivikus on hetkel ebaselge. T. K. ja A. L. vastu olevate võimalike nõuete sissenõudmine ei ole perspektiivne, kuna täitemenetluse registri andmetel on T. K. suhtes alates
- aastast alustatud täitemenetlustes sissenõudmisel nõudeid kokku ca 19 000 eurot ja A. L. suhtes alates
- aastast alustatud täitemenetlustes sissenõudmisel nõudeid kokku ca 31 000 eurot. Ajutisele haldurile ei ole teada, et võlgnik oleks teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Samuti ei ole teada, et teiste isikute valduses oleks võlgnikule kuuluvat vara, va nõudeõigus T. K. vastu. Ajutisele haldurile esitatud andmetel on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku juhatuse liikmete poolt hoolsuskohustuse tahtlik rikkumine (ühingu vara isiklikuks otstarbeks kasutamisega ühingu kahjustamine, raamatupidamise korraldamata jätmine) ning vähemalt T. K. osas kuriteo tunnustega tegu (karistusseadustiku (KarS) §-d 3811, 384, 385). Ajutine haldur tugineb oma arvamuses võlgniku juhatuse liikme T. K. poolt pankrotiavalduses ja ajutisele haldurile esitatule. Kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud ühingu raamatupidamise algdokumente, siis faktilised tõendid eelnimetatud väite tõendamiseks hetkel puuduvad. Sama kehtib ka juhatuse liikme A. L. kohta. Kuriteoteate esitamisel tuleb kaaluda selle perspektiivsust
§ 85lg 4 valguses.
Ühingu tegevuse jätkamise eelduseks on olemasolevate kohustuste tasumine. Võlgniku omanik T. K. on teatanud, et ta on ka eraisikuna maksejõuetu ning tal puuduvad vahendid võlgniku tegevuse taaskäivitamiseks.
§ 29
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on
§ 30
lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 1740 eurot ja maksmise tähtajaks 18.07.2023 ning teatanud 27.06.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded 5 võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 31.08.2023 vastavalt
§ 19211
lg-s 1 (ka § 30 lg-s 5) sätestatule maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 28.09.2023 kohtule teatanud, et ei esita ettepanekut Koolituskvaliteet OÜ pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena eelkõige otstarbekuse printsiibist lähtuvalt. Maksejõuetuse teenistus leiab, et võlgniku juhatuse liikmed (ja osanikud) on kahjustanud tahtlikult äriühingut, kasutades viimase vara isiklikuks otstarbeks, ning rikkunud oluliselt raamatupidamise korraldamise kohustust, mistõttu tuleks vastavalt
§ 28lg-le 1 esitada teatis politseile või prokurörile.
Eeltoodu alusel kohus leiab, et Koolituskvaliteet OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb
§ 29
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
§ 29
lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Koolituskvaliteet OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme T. K. . Ajutise halduri tasu 9.
§ 23
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed.
§ 23
lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2023 145 eurot (koos käibemaksuga 174 eurot). Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 12 tundi tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust, ajutise halduri kutseoskusi ning ülesannete täitmisele kulunud aega tuleb halduri taotlusel A. Õ. tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1440 eurot, millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1728 eurot.
§ 23
lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so A. Õ. Õigusbüroo osaühingule.
§ 150
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jätab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku Koolituskvaliteet OÜ kanda. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist
§ 23
lg 4 alusel osaliselt riigi vahenditest ja osaliselt
§ 29lg-te 9 ja 10 alusel osaühingu osanikelt P.
P. , T. K. ja A. L. solidaarselt sissemaksmata osakapitali ulatuses, arvestades, et iga osanik vastutab maksimaalselt tema poolt tegemata sissemakse ulatuses.
§ 23
lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vajalikeks väljamakseteks vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. Arvestades
§ 23
lg 4 teises lauses sätestatud riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamise piirmäära, tuleb A. Õ. 6 ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest määrata 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot.
§ 29
lg 9 näeb ette, et kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus
§ 29
kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.
§ 29
lg 10 kohaselt lahendab kohus avalduse määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning on jätnud ajutise halduri tasu pankrotivõlgniku kanda, võlgnikul puudub ajutise halduri tasu hüvitamiseks vara ja võlgniku osanikud ei ole täitnud osakapitali (2500 eurot) sissemakse tegemise kohustust (T. K. osa suurus 750 eurot, so 30% osakapitalist; A. L. osa suurus 750 eurot, so 30% osakapitalist; P. P. osa suurus 1000 eurot, so 40% osakapitalist), tuleb eeltoodud asjaoludel
§ 29
lg 10 alusel ajutise halduri tasu 715 eurot, millele lisandub käibemaks 143 eurot, kokku 858 eurot, välja mõista solidaarselt võlgnikult ja tema osanikelt, kuid T. K. ja A. L. mitte enam kui 750 eurot kummaltki. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7