KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teine määruskaebemenetluse pool Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus 01.03.2024 1-23-2372 Ingrid Kullerkann, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Süüdimõistetu Ahto Kurm (isikukood: 38911194220) vangistuse täitmisele pööramine Viru Maakohtu 07.02.
- a määrus Ahto Kurmi kaitsja jurist Maarika Kutser Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 07.02.
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Viru Maakohtu 19.04.
- a otsusega tunnistati Ahto Kurm süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 5, § 121 lg 2 p-de 2, 3 ja § 169 järgi ning temale mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2-aastane vangistus. Mõistetud karistus jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Ahto Kurmile määrati 2-aastane katseaeg, ta allutati käitumiskontrollile ning kohustati otsima endale töökoha ja olema kuni töökoha leidmiseni Eesti Töötukassas töötuna registreeritud, täitma ülalpidamiskohustust Tartu Maakohtu 04.07.
- a määrusega nr 2-17-8778 kinnitatud kompromissi kohaselt ja osalema kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis.
- Kriminaalhooldusametnik esitas 14.07.2023 Viru Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata Ahto Kurmi ärakandmata karistus täitmisele, sest süüdimõistetu rikkus korduvalt oma lapse ülalpidamiskohustust. 16.
- ja 31.01.2024 esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande lisad, mille kohaselt on Ahto Kurm korduvalt rikkunud ka registreerimiskohustust.
- Kohtuistungid erakorralise ettekande arutamiseks leidsid aset 25.09., 16.10.2023 ja 02.02.
- 25.09.2023 toimunud kohtuistungil lükkas kohus asja arutamise edasi ja kohustas Ahto Kurmi esitama kohtule elatise maksmise tõendamiseks maksekorraldused septembri- ja oktoobrikuu eest. Ahto Kurm edastas maksekorraldused, millest nähtus, et ta oli teostanud elatisemaksed 25.
- ja 16.10.2023 kuupäevadel. 16.10.2023 asus maakohus seisukohale, et kontrollimaks elatise maksmise püsivust, tuleb asja lahendamine lükata uuesti edasi, andes süüdimõistetule võimaluse jätkata elatise tasumise kohustuse täitmist novembris, detsembris ja jaanuaris. Ahto Kurm oli kohustatud kohtule tõendama elatise maksmist. Rohkem ta aga elatisemakseid ei teostanud.
- Kohtuistungitel jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes taotletu juurde. Ahto Kurm põhjendas nii elatise maksmise kui ka registreerimiskohustuse täitmata jätmist rahaliste vahendite puudumisega ning ta ei soovi ülalpidamiskohustust täita enne, kui ei ole kindlaks määratud suhtluskord lapsega. Kuna last kasvatab vanaema, mitte ema, siis ei pea süüdimõistetu maksete tasumist senisel viisil võimalikuks jätkata. Ahto Kurm palus kohtult veel kuu aega pikendust, et kõik korda saada.
- Viru Maakohtu 07.02.
- a määrusega pöörati Ahto Kurmi ära kandmata vangistus 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Kohus tuvastas, et Ahto Kurm on rikkunud Tartu Maakohtu 04.07.
- a määruse nr 2-17-8778 kohast ülalpidamiskohustust. Ahto Kurmile on selgitatud kohustustest kinnipidamise olulisust ja rikkumise võimalikke tagajärgi. Samuti on süüdimõistetu endale elatise maksmise kohustuse võtnud kompromissi sõlmides vabatahtlikult. Maakohus leidis, et elatise tasumise kohustuse järjepidev rikkumine on äärmiselt tõsine, sest Ahto Kurm on süüdi tunnistatud KarS § 169 järgi. Vaatamata sellele ei ole süüdimõistetu nõus täitma lapse ülalpidamiskohustust ning on lisakohustuse täitmise sidunud kriminaalhooldusega mitte puutumuses olevate tingimustega, nagu elatisega seonduv uus kohtumenetlus ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramine.
- Kohtu hinnangul puudub Ahto Kurmil suure tõenäosusega sisemine tahe täita nõuetekohaselt temale määratud lisakohustust. Vastasel korral oleks süüdimõistetu teinud jõupingutusi elatise maksmiseks. Maakohus märkis, et Kohtute infosüsteemi andmetel seisuga 07.02.2024 ei ole maakohtule esitatud avaldust lapsega suhtlemiskorra muutmiseks või hooldusõiguse üleandmiseks. Seega on jõus Tartu Maakohtu 11.05.
- a määrus tsiviilasjas nr 2-20-12204, mille kohaselt on lapse ainuhooldusõigus täielikult tema emal M.T. il. Kohtute infosüsteemist nähtub ka, et 15.09.2023 on Viljandi linn Viljandi Linnavalitsuse kaudu esitanud tsiviilasja nr 2-23-13099 raames Tartu Maakohtule taotluse emalt lapse hooldusõiguse äravõtmiseks, lapsele eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Maakohus märkis, et see menetlus Ahto Kurmi ei puuduta, kuna kohus ei ole teda kaasanud menetlusosalise ja/või puudutatud isikuna. Kuigi Ahto Kurm on esitanud 19.09.2023 maakohtule hagi elatise vähendamise nõudes, siis kohtumenetlus veel kestab ning kuni jõustunud kohtulahendini on süüdimõistetul kohustus maksta elatist Tartu Maakohtu 04.07.
- a määruses nr 2-17-8778 märgitud summas ja korras.
- Eeltoodust tulenevalt on maakohus seisukohal, et Ahto Kurmi karistamine tingimisi vangistusega ei ole ennast õigustanud ja kandmata karistus tuleb pöörata täitmisele – süüdimõistetu ei soovi täita endale kokkuleppemenetluses vabatahtlikult võetud lisakohustust ning seeläbi ei ole võimalik tema hoiakuid õiguskuulekuse suunas korrigeerida. Ahto Kurmil endal ei ole võimalik seada tingimusi kohtuotsusega kinnitatud kohustuse täitmiseks. Süüdimõistetu esitatud põhjendused nii ülalpidamiskui ka registreerimiskohustuse rikkumiste kohta on ennastõigustavad ja subjektiivsed. Kohus ei täheldanud olulisi objektiivseid takistusi nõuete täitmiseks. Kirjeldatud olukorras ei pea maakohus põhjendatuks ega otstarbekaks Ahto Kurmi suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist ega katseaja pikendamist. Katseaega ei saa pikendada, kui süüdimõistetu on otsustanud lisakohustust mitte täita, sest selle täitmine on tingimisi mõistetud karistuse vabaduses kandmise eelduseks.
- Maakohtu määruse vaidlustas Ahto Kurmi kaitsja jurist Maarika Kutser, kes palub tühistada Viru Maakohtu 07.02.
- a määrus ja teha uus kohtumäärus, millega jätta rahuldamata Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotlus pöörata täitmisele Ahto Kurmile Viru Maakohtu 19.04.
- a otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Kaitsja on 2
(6)seisukohal, et ei ole põhjendatud kohaldada KarS § 74 lg-s 4 sätestatud meetmetest kõige rangemat. Erakorraline ettekanne esitati seetõttu, et Ahto Kurm rikkus elatise maksmise kohustust. Registreerimiskohustuse rikkumist ei ole välja toodud enne 02.02.2024 kohtuistungit. Ühelgi juhul ei ole olnud tegemist pahatahtliku rikkumisega – tegemist on olukorraga, kus linnast umbes 20 km kaugusel elav isik sõltub ühistranspordist ja talvistest teeoludest. Oli mitmeid juhuseid, mil kriminaalhooldajat ei olnud võimalik telefonitsi kätte saada. Väärib ka märkimist, et kuigi kriminaalhooldajaga oli kokku lepitud, et Ahto Kurm tuleb vastuvõtule 31.01.2024 enne kella 17.00, siis kella 16.50 ajal kedagi kohal ei olnud ning hiljem selgus, et kriminaalhooldaja oli lahkunud juba kella 13.00 ajal. 19.09.2023 elatise vähendamise hagiavalduse esitamise tingis see, et Ahto Kurmil on ka teised ülalpeetavad ning tal puudub võimalus maksta elatist varasemalt välja mõistetud summas.
- Kohtumenetluse venimises ei saa süüdistada kaitsealust. Ahto Kurmi kahtlused, et last ei kasvata ema, vaid vanaema, on leidnud kinnitust, sest Viljandi linn on esitanud Tartu Maakohtule avalduse lapse emalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Kuna ema viibib alkoholisõltuvusega haiglas ravil, ei saa ta kontole laekuvat elatisraha kasutada lapse ülalpidamiseks. Seetõttu on mõistetav Ahto Kurmi keeldumine elatise maksmisest ema arvele. Kuigi kaitsealune soovis saada lapse vanaema kontakte, et arutada lapse toetamise võimalusi, siis seda talle ei võimaldatud. Ei saa nõustuda maakohtu märgituga, et kohtumenetlus emalt lapse hooldusõiguse äravõtmise ja eestkoste seadmise osas Ahto Kurmi ei puuduta, kuna käesoleva kuu alguses käisid nii Viljandi kui ka Rakvere valla lastekaitsetöötajad kontrollimas Ahto Kurmi kodu ja elamistingimusi ning leidsid, et Ahto Kurm on sobilik oma last kasvatama. Kaitsja hinnangul on kohtuotsusega määratud elatise maksmise kohustuse täitmata jätmine põhjustatud segadusest seoses erinevate kohtumenetlustega. Olukorras, mil isik, kelle arvele tuleks elatis kanda, reaalselt last ei kasvata, kaotab kohtulahend mõtte – kui Ahto Kurm sellisel juhul täidaks elatise maksmise kohustust, ei oleks ikkagi tagatud lapse õigus saada ülalpidamist. Seega kaitsealuse põhjendused elatise mittemaksmise kohta ei ole ennastõigustavad ning ta ei keeldu elatise ülekandmisest vanaema arvele. Kui Ahto Kurm kannab reaalset vangistust, puudub lapsel vähimgi võimalus saada ülalpidamist. Rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata (RKKKm 1-06-9135/67, p 17). Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium leiab, et Ahto Kurmi karistuse täitmisele pööramine oli põhjendatud. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
- Maakohus on õigesti osutanud Ahto Kurmi elatise maksmise kohustuse korduvatele rikkumistele ja neid põhjalikult analüüsinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et süüdimõistetu oli teadlik elatise maksmise kohustuse sisust, sest ta on vabatahtlikult nii tsiviilasjas nr 2-17-8778 sõlminud sellesisulise kompromissi kui ka võtnud endale käesolevas kriminaalasjas prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe alusel lisakohustuse tasuda enda alaealisele lapsele X.X. ile elatist. Kohtuotsusega kokkuleppemenetluses kinnitatud elatise tasumise lisakohustuse järgimine on üheks eelduseks karistuse tingimisi vabaduses kandmiseks. Ahto Kurm on juba süüdi tunnistatud KarS § 169 järgi teadvalt kohtu poolt alaealisele lapsele välja mõistetud igakuise elatisraha maksmata jätmise eest. Järelikult tema senine käitumismall elatise mittetasumisel mitme kuu vältel sarnaneb 3
(6)varasemale õigusvastasele käitumisele. Samalaadsete rikkumistega jätkamine on aga tunnismärk võimetusest täita karistuse täitmisele pööramata jätmiseks seatud tingimusi.
- On taunimisväärne, et Ahto Kurm on asunud temale jõustunud kohtuotsusega pandud lisakohustust täiendavate, s.o kriminaalhooldusväliste tingimustega sisustama: ta nõuab, et lapsega määrataks kindlaks suhtlemiskord, samuti soovib süüdimõistetu elatise vähendamist. Maakohus on nõustumisväärselt selgitanud, et selliseid tingimusi Ahto Kurm elatise maksmise lisakohustusele ise seada ei saa. Jõus on kohtumäärused, mille alusel on lapse ainuhooldusõigus viimase emal M.T. il (Tartu Maakohtu 11.05.
- a määrus tsiviilasjas nr 2-20-12204) ning ka elatise suurus on kindlaks määratud (Tartu Maakohtu 04.07.
- a määrus nr 2-17-8778). Seetõttu ei oma suuremat tähendust kaebuses esitatud argumendid selle kohta, miks üldse kohtusse elatise vähendamise hagi esitati ning kuidas kulgeb hooldusõigusega seonduv tsiviilkohtumenetlus, samuti põhjendused, miks ikkagi süüdimõistetu on elatist senini mitte otsustanud maksta – jõustunud kohtumäärused kuuluvad täitmisele. Täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta.
- Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Ahto Kurmil põhjustas elatise mittemaksmise segadus erinevate kohtumenetlustega – süüdimõistetu pikaaegsest käitumisest nähtub selgelt, et sõltumata jõustunud kohtumääruse olemasolust ta ikkagi ei ole seda kohtu seatud korras täitma asunud. Isegi kui lapse ema viibib ajutiselt haiglas, ei ole välistatud, et tema pangakontole laekuvat raha saab kasutada lapse eest reaalselt hoolt kandev isik, s.o vanaema. Menetluses ei ole esitatud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et lapsele ei oleks igakülgne hoolitsus tagatud. Järelikult on elatise maksmine kohtulahendi alusel jätkuvalt põhjendatud ning jõustunud kohtumäärus paneb süüdimõistetule vastava kohustuse. Väärib äramärkimist, et käesoleva määruse koostamise seisuga ei nähtu Kohtute infosüsteemist, et Ahto Kurm oleks esitanud avaldusi suhtlemiskorra või hooldusõiguse küsimuses, kuigi ta on mõista andnud, et ta soovib lapse elukorralduse muutmisele ise kaasa aidata.
- Seonduvalt kaitseväitega, et Ahto Kurmi reaalse vangistuse kandma asumisel puudub tema lapsel vähimgi võimalus saada ülalpidamist, märgib ringkonnakohus, et süüdistatav on juba mitme kuu jooksul viivitanud elatise maksmisega ning teda on ka selle eest kriminaalkorras karistatud. Märkimisväärne on, et näiteks septembri- ja oktoobrikuu elatise tasus süüdimõistetu ära alles pärast kohtu nõuet ning nende maksete tegemise aeg langeb kokku kohtuistungite aegadega (25.
- ja 16.10.2023). Hilisemalt pole Ahto Kurm elatist enam tasunud. Eelnev aga viitab otseselt soovimatusele täita vabatahtlikult ülalpidamiskohustust. Alaealise lapse ülalpidamine ei välista ärakandmata vangistuse täitmisele pööramist (vt analoogia korras RKKKo 3-1-1-70-10, p 28). Tuleb ka tähele panna, et KarS § 74 alusel vangistusest tingimisi vabastamine tähendab isikule soodustusena tingimusliku vabaduse andmist, mille eest ootab avalik võim temalt kindlate nõuete ja kohustuste täitmist. Nende üldisemaks eesmärgiks on saavutada isiku õiguskuulekas käitumine. Tingimisi vangistusest vabastamise korraldus eeldab isiku aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga (RKPJKm 5-20-11, p 19). Ahto Kurmi rikkumised seoses elatise tasumata jätmisega tuleb lugeda tahtlikeks, sest selline käitumine on jätkunud korduvalt pikema aja vältel. Mõjuvad põhjused rikkumisteks puudusid, kuna ei ole esitatud tõendeid elatise maksmisel esinevate oluliste takistuste kohta.
- Kuigi vastab tõele kaitsja väide, et kriminaalhooldusametnik enne 02.02.2024 kohtuistungit ei käsitlenud registreerimiskohustuse rikkumisega seonduvat, siis maakohtule on kõnealuseid rikkumisi kajastavad dokumendid esitatud nii 16.
- kui ka 31.01.2024 erakorralise ettekande lisadena. Nende sisu on maakohtu määruses kajastatud. Ringkonnakohus leiab, et kui pärast erakorralise ettekande esitamist leiavad aset uued rikkumised, mis ettekandes ei saagi kajastuda, on kriminaalhooldusametnikul õigus ja kohustus ka nendest rikkumistest asja arutavale kohtule teada 4
(6)anda. Kohus peab neid rikkumisi analüüsima, et oleks võimalik KarS § 74 lg-s 4 sätestatud meetmete vahel valida sobivaim. Kohtul tuleb hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Samuti peab kohus võtma seisukoha, kas see põhjus on mõjuv või mitte (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2). Vastasel korral ei võetaks arvesse hooldusaluse käitumist kriminaalhoolduse vältel tervikuna. Kui ettekanne on juba kohtule esitatud, siis ei ole põhjendatud esitada iga uue rikkumise kohta uut erakorralist ettekannet, vaid piisab ettekande lisast koos tõenditega. Muidu tuleks ühe inimese erinevaid rikkumisi lahendada mitmes täitmismenetlustes ja selline lahendus ei oleks menetluslikult ökonoomne.
- Maakohus ei ole oma määruses registreerimiskohustuse rikkumistele põhjalikumat tähelepanu pööranud, vaid ainult nentinud, et süüdimõistetu põhjendused muuhulgas registreerimiskohustuse rikkumiste kohta on ennastõigustavad ja subjektiivsed ning olulised objektiivsed takistused nõude täitmiseks puudusid. Kaitsja kinnitusel ei ole Ahto Kurm registreerimiskohustust rikkunud pahatahtlikult, sest ta elab mitukümmend kilomeetrit linnast väljas ning sõltub liikumisel ühistranspordist ja talvistest teeoludest. Samuti esines mitmeid juhuseid, mil kriminaalhooldajat ei saanud telefonitsi kätte ning 31.01.2024 kokku lepitud kohtumise ajaks oli ametnik juba mitu tundi varem töölt lahkunud. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks registreerimiskohustuse täitmisega seonduvatesse asjaoludesse lähemalt süüvida, et anda täielik hinnang süüdimõistetu kriminaalhooldusaegsele käitumisele. Kohus ei välju sellega määruskaebuse piiridest, kuna ka kaebuses on tõstatatud küsimus sellest, kas Ahto Kurmi registreerimiskohustuse rikkumised olid vabandatavad.
- 16.01.2024 erakorralise ettekande lisast (dtl 60) nähtub, et Ahto Kurm ei tulnud 22.11., 28.11., 29.11., 01.
- ja 05.12.2023 registreerimisele. 06.12.2023 süüdimõistetu selgitas kirjalikult (dtl 58), et ta ei tulnud 22.
- registreerimisele, sest auto läks katki, 28.
- ei saabunud suure lume tõttu bussi, 29.
- jäi ta bussist maha, 01.
- jõudis linna liiga hilja, s.o pärast ametniku tööpäeva lõppu ja 05.12.2023 oli proovipäeval. 31.01.2024 erakorralise ettekande lisa (dtl 75) ja 02.02.2024 kohtuistungil antud selgituste kohaselt on kriminaalhooldaja lugenud registreerimiskohustuse rikkumiseks ka 26.01., 29.
- ja 30.01.2024 kohtumistele mittetulemised. 26.01.2024 registreerimisele mitteilmumist põhjendas Ahto Kurm raha ja auto puudumisega. Kriminaalhooldusametniku seisukohalt aga peab hooldusalune arvestama, et ta on määratud kriminaalhooldusele ja tal tuleb leida vahendid ametnikuga kohtumiseks kokkulepitud ajal. Kuigi kriminaalhooldaja lükkas kohtumise edasi 29.
- ja seejärel 30.01.2024 kuupäevale, siis ka nendel aegadel süüdimõistetu kohtumisele ei tulnud, põhjendades seda terviseprobleemidega (kukkumisest jalg ja käsi paistes) ning libeda teega (haige jalaga on raske bussile jõuda). Tähelepanuväärne on siinkohal, et Ahto Kurmi sõnul 30.01.2024 kohtumisele (mitte 31.01.2024 kohtumisele, nagu kaebuses märgitud) oleks ta saanud tulla autoga, kuid kokkulepitud kuupäeval andis ta ametnikule hoopis teada, et ei jõua bussile. Seega jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks, millist transpordivahendit oli isikul võimalik registreerimisele tulemiseks ikkagi kasutada.
- Ringkonnakohus tuvastas tõendeid analüüsides, et Ahto Kurm on korduvalt, s.o 8 korral rikkunud registreerimiskohustust ning kõik rikkumised tuleb lugeda tahtlikeks, sest kriminaalhooldusametnikule ega kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid mõjuvate põhjuste kohta (nt arstitõendit halva tervisliku seisundi osas). Samuti on jäänud tõendamata kaebuse väited selles, et süüdimõistetu ei olevat mitmel korral saanud kriminaalhooldusametnikuga telefoni teel ühendust ning et ametnik oli 30.01.2024 mitu tundi varem töökohast lahkunud. 31.01.
- a erakorralise ettekande lisas on selgelt välja toodud, et kuigi Ahto Kurm lubas 30.01.2024 tulla ametniku vastuvõtule õhtu poole, siis tööpäeva lõpuks ei olnud hooldusalune ilmunud esindusse kohale ega teavitanud, miks ta tulla ei saanud. Kohtukolleegiumil puudub igasugune alus kriminaalhooldaja väidetu tõepärasuses kahelda. Küll aga nähtub Ahto Kurmi senisest käitumisest kriminaalhoolduse kestel läbivalt, et ta on 5
(6)jätkanud registreerimiskohustuse rikkumistega. Ahto Kurm oli teadlik sellest, et tal tuleb karistuse tingimisi vabaduses kandmiseks täita muuhulgas registreerimiskohustust.
- Registreerimis- ja elatise maksmise kohustuse korduvad rikkumised viitavad, et hooldusalune ei ole huvitatud enda senise käitumise parandamisest ega kriminaalhooldajaga aktiivsest koostööst. Rikkumised on olnud olulised ja tahtlikud. Kohustus tasuda oma alaealisele lapsele elatist oli Ahto Kurmi karistuse eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega, kuna ta mõisteti muuhulgas süüdi just varasemalt lapsele elatise mittemaksmise tõttu. Ringkonnakohus on maakohtuga samal seisukohal selles, et Ahto Kurmil puudub sisemine tahe täita nõuetekohaselt temale määratud elatise maksmise lisakohustust ja registreerimisnõuet. Nii võib Ahto Kurmi senise käitumise põhjal väita, et suure tõenäosusega jätkaks ta kontrollnõude ja lisakohustuse rikkumist ka edaspidi. Järelikult ei ole kriminaalhoolduse raames võimalik süüdimõistetu käitumist õiguskuulekusele suunata. Ahto Kurmil ei saanud sedavõrd arvukate rikkumiste korral tekkida ootust, et neile mingeid tagajärgi ei järgne.
- Eelnevat kokku võttes on vähe tõenäoline, et Ahto Kurm vabadusesse jäädes enda käitumist muudaks. Maakohus põhjendas nõustumisväärselt vangistuse täitmisele pööramise vajadust ning seda, miks ei tule kõne alla mõni teine KarS § 74 lg-s 4 loetletud alternatiiv. Ringkonnakohtu hinnangul karistuse täitmisele pööramine ei too kaasa õiguslikult ebasobivat tagajärge ja ei vii ülemäärasuse keelu rikkumiseni (RKKKm 1-06-9135/67, p 17), sest kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumised on olnud korduvad ja väldanud pikemat aega. Edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
- Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 07.02.
- a määruse muutmata ning Ahto Kurmi kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)