← Eesti

2-18-5924/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-5924 Tsiviilasi M. T. kohustustest vabastamise menetlus

) redaktsiooni, mis kehtis

  1. aasta
  2. juunini.
  3. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 14.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 15. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 16.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M. T. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 17.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 18.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole alates detsembrist 2020 esitanud aruandeid kohustustest vabastamise menetluses, kuigi kohus on saatnud korduvalt meeldetuletusi ning püüdnud ühendust saada telefoni teel. Seega on kohtul puudunud võimalus teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 19.

§ 173lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kuna võlgnik kohtule aruandeid ei esitanud, tegi kohus 28.04.2021 päringu krediidiasutustele, et kontrollida isiku kohustuste täitmist menetluses. 11.05.2021 seisuga oli võlgniku eraldise võlgnevus 2302,70 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173lõigetes 3-5 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

3 20. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud

§ 173lõigetes 25 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna kohustuste täitmise kohta puudub teave. Olukorras, kus võlgniku suhtes on käimas menetlus, mis eeldab kohtuga suhtlemist, peab võlgnik tagama selle, et temaga oleks võimalik ühendust saada. Võlgnik ei ole olnud kohtule enam kättesaadav ega kohtu kutsel kohtuistungile ilmunud. Võlgnik ei ole teinud eraldisi võlausaldajate nõuete katteks, 11.05.2021 seisuga oli võlgniku võlgnevus võlausaldajatele 2302,70 eurot. 21. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 22.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub M. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 23. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud M. T. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.