Obsah (11)

§ 301§ 181§ 175§ 126§ 107§ 63§ 98§ 61§ 14§ 178§ 306

Kriminaalasi nr. 1-21-3926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 18.01.2024.a, Tallinnas Kohtunik Sekretär Tõlk Aime Ivanson Annely Talve Eevi Pant (osales

§ 301alusel seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.. Mõista õigeks E OÜ Kar

S § 117 lg 1, 3 järgi

§ 301alusel seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Mõista õigeks J. R. Kar

S § 197 lg 2 järgi. Mõista õigeks L OÜ KarS § 197 lg 2, 3 järgi. Mõista õigeks M. R. KarS § 197 lg 2 järgi. Mõista õigeks A OÜ KarS § 197 lg 2, 3 järgi. Kriminaalmenetluse kulud 1.

§ 181lg 1 alusel jätta riigi kanda ekspertiisikulud: 1) Surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus (akt nr 18E-Põ

S0035/391) summas 285 eurot; 2) Xxxx, vana turuhoone keldrivõlvide varingu põhjuste ekspertiisi maksumus, (akt nr E3418) summas 6665,76 eurot; 3) Ekspert M. S. kohtuistungil osalemise tasu (arve nr 22SA9) summas 468 eurot. 2.

§ 175

lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel hüvitada süüdistatavatele nende poolt kriminaalmenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks mõistliku suurusega tasu järgmiselt: 1) Mõista Eesti Vabariigilt S. R. ja E OÜ kasuks välja 12 72 eurot (ilma käibemaksuta); 2) Mõista Eesti Vabariigilt J. R. ja L OÜ kasuks välja 24 000 eurot (ilma käibemaksuta); 3) Mõista Eesti Vabariigilt M. R. kasuks välja 13 563.33 eurot (ilma käibemaksuta, kuna arved tasus OÜ A); 4) Mõista Eesti Vabariigilt A OÜ kasuks välja 17 173.33 eurot (ilma käibemaksuta). 3.

§ 175

lg 1 p 3 alusel ja

§ 181

lg 1 alusel hüvitada Eesti Vabariigi riigieelarve vahenditest A OÜ-le 12 000 eurot K. S. makstud ekspertiisi tegemise tasu. Asitõendid A. R. riided ja isiklikud esemed: kaitsekiiver Peltor, kõrvaklapid Howard Leight; must T-särk; nahast rihm; aluspüksid Lee Cooper; kindad (2 tk) Wortex; parema jala saabas Wildscout ja 2 2 sokki (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, akt nr 2018-1407) -

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Süüdistus: 10.09.2018 toimusid Xxxx vana turuhoone keldris lammutustööd. 10.09.2018 kella 16:40 paiku toimus kividega täidetud aluste võlvikaarte peale ladustamise ning lammutusrobotiga võimsa hüdraulilise vibratsiooni tekitamise tagajärjel võlvikaari toetavate toestamata seinte väljapoole nihkumine, mille tagajärjel toimus vana turuhoone keldri võlvlae varing, mille käigus L OÜ töötaja A. R. jäi keldrikorrusel töid teostades täielikult laevaringu alla ja suri sündmuskohal. Kokkuvõtvalt süüdistatakse J. R.t ja L OÜ-d selles, et nad on eiranud töötervishoiu- või tööohutusnõudeid ja põhjustanud sellega ettevaatamatusest inimese surma. Nimelt täpsemalt J. R., kes on L OÜ (registrikood xxxx) xxxx alates 20.01.2010 ja oli seega äriseadustiku § 180 lg 1 alusel osaühingut juhtiva organi liikmeks/ainuliikmeks, tegutsedes L OÜ huvides, allkirjastas 06.08.2018 L OÜ ja A OÜ vahelise Töövõtu eellepingu nr xxxx. Selle lepingu sõlmimisega võttis J. R. L OÜ huvides kohustuse teostada Xxxx pargi paviljoni ehituse ettevalmistamise töid, pidades kinni Eesti Vabariigis kehtivatest ehitusnormidest ja -eeskirjadest, heast ehitustavast ning lepinguga kooskõlas olevatest tellija soovidest. Samuti allkirjastas J. R., L OÜ xxxx ja L OÜ nimel ja huvides A OÜ Tööohutusplaani 06.08.2018, mille p. 4 järgi (töö kaevus, tunnelis, maa-alustel töödel) peab töötsoon olema toestatud vastavalt selle jaoks koostatud eraldi projektile või vastavalt normidele. J. R., olles kohustatud järgima tööohutuse nõuete täitmist objektil, jättis tahtlikult oma kohustused ja eelnimetatud nõuded täitmata ja seega ei korraldanud Xxxx pargi paviljoni ehituse ettevalmistustööde objektil töid ohutult. Nimelt ei käsitle L OÜ ehitustööde tööohutusplaan 07.08.2018 ega L OÜ töötervishoiu ja tööohutusalane riskianalüüs (koostatud 2017.a.) varinguohtu ega tööd maa-alustes tingimustes. Samuti puudusid meetmed maa-alustes tingimustes töökoha püsikindluse tagamiseks ja A OÜ tööohutusplaanis ette nähtud töötsooni toestamise kohta puudus projekt või meetmed. Lisaks andis J. R. L OÜ nimel töötajale A. R. töövahendina lammutustööde läbiviimiseks kasutada objekti eripäraga sobimatut lammutusrobotit Brokk minilaadurit ja võimaldas L OÜ töötajatel ladustada materjalid, s.o alused kividega, ehitusplatsil skeemil näidatust erinevalt, võlvikaarte peale. Lisaks ülelnimetatud lepingulistele kohustustele jättis J. R., olles L OÜ xxxx ning töödejuht objektil ning vastutades töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest tööandja esindajana, ning olles õiguslikult kohustatud järgima ehitusobjektil töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist, täitmata ka seadusest tulenevad töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, mille täitmine oleks olnud objektiivselt võimalik. Jättis täitmata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lg 2 , § 12 lg 1, § 13 lg 1 p 12 ja §

1. Rakendamata olid ka Vabariigi Valitsuse määruse „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 3 lg 1,2,3 ja 6 nimetatud nõuded ja koostamata § 4 nimetatud tööohutuse plaan. Ei olnud tagatud § 24 nimetatud töötamiskoha püsikindlus ja tugevus ja § 27 nimetatud nõue vältida materjalide varisemine või allakukkumine. Eirati ka § 31 nimetatud maa-aluste tööde ohutust tagavaid meetmeid ning § 34 nimetatud nõuded lammutustöö teostamiseks. Tööohutusnõuete täitmise eest vastutava isikuna oleks pidanud J. R. hoolika suhtumise korral ette nägema, et eelnimetatud tööohutusnõuete eiramine võib tekitada inimesele raske tervisekahjustuse või põhjustada inimese surma. Seega on J. R. eiranud tööohutuse nõudeid ja põhjustanud sellega ettevaatamatusest inimese surma, mis on KarS § 197 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Seega on L OÜ eiranud tööohutuse nõudeid ja põhjustanud sellega ettevaatamatusest inimese surma, mis on KarS § 197 lg 2, 3 kirjeldatud kuritegu. 3 Kokkuvõtvalt süüdistatakse M. R.d selles, et ta on eiranud töötervishoiu- või tööohutusnõudeid ja põhjustanud sellega ettevaatamatusest inimese surma. A OÜ xxxx on K. K. 01.04.2013 sõlminud ja allkirjastanud M. R.ga xxxx töölepingu nr xxxx, mille kohaselt on xxxx vastutusvaldkonnad muuhulgas projektiga seotud tegevuste planeerimine, täitmise ja kvaliteedi kontroll; projekti teostuse riskide hindamine; tehnilise projektdokumentatsiooniga seotud küsimuste lahendamine; projektiga seotud tööohutus-, tuleohutus- ja töötervishoiu küsimuste lahendamine. M. R., tegutsedes A OÜ huvides, võttis endale kohustuseks täita xxxx ülesandeid Xxxx asuval ehitusobjektil. 03.08.2018 on sõlmitud L OÜ ja A OÜ vahel projektijuhtimisleping Xxxx pargi paviljoni ehituseks Xxxx, millega A OÜ võttis kohustuse projekti teostamiseks ja juhtimiseks, pidades kinni Eesti Vabariigis kehtivatest ehitusnormidest ja -eeskirjadest, heast ehitustavast ning lepinguga kooskõlas olevatest tellija soovidest. M. R. allkirjastas A OÜ nimel 06.08.2018 L OÜ ja OÜ A vahelise Töövõtu eellepingu nr xxxx. M. R., olles projektijuhina kohustatud järgima tööohutuse nõuete täitmist objektil, jättis tahtlikult oma kohustused ja lepingulised nõuded täitmata, ei korraldanud Xxxx pargi paviljoni ehituse ettevalmistustööde objektil töid ohutult. Nimelt ei sisalda A OÜ tööohutusplaan lammutustööde teostamist ega lammutustöödega seotud riskide vähendamist. Samuti puudusid meetmed maaalustes tingimustes töökoha püsikindluse tagamiseks ja A OÜ tööohutusplaanis ette nähtud töötsooni toestamise kohta puudus projekt või meetmed. Lisaks võimaldas L OÜ-l töötajale A. R. töövahendina lammutustööde läbiviimiseks kasutada objekti eripäraga sobimatut lammutusrobotit Brokk minilaadurit ja võimaldas L OÜ töötajatel ladustada materjalid, s.o alused kividega, ehitusplatsil skeemil näidatust erinevalt, võlvikaarte peale. M. R., olles Xxxx pargi paviljoni ehituse objektil xxxx ning vastutades töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest tööandja esindajana, ning olles õiguslikult kohustatud järgima ehitusobjektil töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist, jättis täitmata järgmised töötervishoiuja tööohutusnõudeid, mille täitmine oleks olnud objektiivselt võimalik. Jättis täitmata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lg 2 , § 12 lg 1, § 13 lg 1 p 12 ja §
2. Rakendamata olid ka Vabariigi Valitsuse määruse „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 3 lg 1,2,3 ja 6 nimetatud nõuded ja koostamata § 4 nimetatud tööohutuse plaan. Ei olnud tagatud § 24 nimetatud töötamiskoha püsikindlus ja tugevus ja § 27 nimetatud nõue vältida materjalide varisemine või allakukkumine. Eirati ka § 31 nimetatud maa-aluste tööde ohutust tagavaid meetmeid ning § 34 nimetatud nõuded lammutustöö teostamiseks. Tööohutusnõuete täitmise eest vastutava isikuna oleks pidanud M. R. hoolika suhtumise korral ette nägema, et eelnimetatud tööohutusnõuete eiramine võib tekitada inimesele raske tervisekahjustuse või põhjustada inimese surma. Seega on M. R. eiranud tööohutuse nõudeid ja põhjustanud sellega ettevaatamatusest inimese surma, mis on KarS § 197 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kokkuvõtvalt süüdistatakse A OÜ-d selles, et ta on eiranud töötervishoiu- või tööohutusnõudeid ja põhjustanud sellega ettevaatamatusest inimese surma. K. K. on A OÜ xxxx alates 11.10.2007, seega on K. K. äriseadustiku § 180 lg 1 alusel osaühingut juhtiva organi liikmeks. A OÜ xxxx on K. K. 01.04.2013 sõlminud ja allkirjastanud M. R.ga xxxx töölepingu nr xxxx, mille kohaselt on xxxx vastutusvaldkonnad muuhulgas projektiga seotud tegevuste planeerimine, täitmise ja kvaliteedi kontroll; projekti teostuse riskide hindamine; tehnilise projektdokumentatsiooniga seotud küsimuste lahendamine; projektiga seotud tööohutus-, tuleohutus- ja töötervishoiu küsimuste lahendamine. 4 03.08.2018 on sõlmitud L OÜ ja A OÜ vahel projektijuhtimisleping Xxxx pargi paviljoni ehituseks Xxxx, millega A OÜ võtab kohustuse projekti teostamiseks ja juhtimiseks. Lepingu p. 4.7 järgi on xxxx kohustus tagada tööde teostamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine; p. 4.8 järgi viivitamatult kirjalikult informeerima tellijat selliste asjaolude ilmnemisest, millised takistavad ehitustööde korraldamisega seotud tööde alustamist, teostamist või lõpetamist; p. 4.
3. järgselt on xxxx kohustus tagada ja järgida objektil ohutus. P. 4.9 järgi on projektijuhil kohustus tellijat teavitada asjaoludest, mis ohustavad teostavate tööde vastupidavust või kvaliteeti. P. 4.
4. järgi on projektijuhil õigus teha ettepanekuid projektdokumentatsiooni muudatusteks. A OÜ ja L OÜ vahel on 06.08.2018 sõlmitud Töövõtu eellepingu nr xxxx. Töövõtulepingu xxxx lisa „Ehitusobjekti töösisekorra ja ühistegevuse eeskiri“ p 1.2 sätestab, et iga töövõtja vastutab oma töölõigu õigus- ja lepingujärgse täitmise; oma töötajate töötervishoiu ja tööohutuse ning tule- ja keskkonnaohutuse nõuete täitmise eest; p. 2.8 sätestab, et materjalid ladustatakse ehitusplatsi territooriumil vastavalt ehitusplatsi skeemile eelnevalt kindlaks määratud tingimustel ja kohtadel ning ohutul viisil; p 4.3 järgi töövõtja tööjuht, enne ehitustööde alustamist, tuvastab tema poolt teostavate töödega kaasnevad ohud, arvestab ka ühistegevusest, objekti eripärast ja ümbrusest tuleneda võivate ohtudega ning koostab kirjaliku „Ehitustööde tööohutuse plaani“, kavandab selles abinõud riskide vähendamiseks ning juhendab oma töötajaid kavandatud ohutusnõuete osas. A OÜ poolt on koostatud Tööohutusplaan 06.08.2018, mille p. 4 järgi (töö kaevus, tunnelis, maa-alustel töödel) peab töötsoon olema toestatud vastavalt selle jaoks koostatud eraldi projektile või vastavalt normidele. A OÜ, olles projektijuhina kohustatud järgima tööohutuse nõuete täitmist objektil, jättis tahtlikult oma kohustused ja eelnimetatud nõuded täitmata, ei korraldanud Xxxx pargi paviljoni ehituse ettevalmistustööde objektil töid ohutult. Nimelt ei vasta Xxxx pargi paviljoni objektil projektijuhiks määratud M. R. xxxx kutsestandardi kvalifikatsioonile; samuti ei sisalda A OÜ tööohutusplaan lammutustööde teostamist ega lammutustöödega seotud riskide vähendamist. Samuti puudusid meetmed maa-alustes tingimustes töökoha püsikindluse tagamiseks ja A OÜ tööohutusplaanis ette nähtud töötsooni toestamise kohta puudus projekt või meetmed. Lisaks võimaldas A OÜ xxxx L OÜ-l töötajale A. R. töövahendina lammutustööde läbiviimiseks kasutada objekti eripäraga sobimatut lammutusrobotit Brokk minilaadurit ja A OÜ xxxx võimaldas L OÜ töötajatel ladustada materjalid, s.o alused kividega, ehitusplatsil skeemil näidatust erinevalt, võlvikaarte peale. A OÜ, olles Xxxx pargi paviljoni ehituse xxxx ning vastutades töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest tööandjana, ning olles õiguslikult kohustatud järgima ehitusobjektil töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist, jättis täitmata järgmised töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, mille täitmine oleks olnud objektiivselt võimalik. Nii kohustab ehitusseadustiku § 21 lg 1 ettevõtjat järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama, et tema vastutusel tegutseb piisava kvalifikatsiooniga isik nin et ei oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik, kelle kvalifikatsioon peab olema tõendatud ehitusloakohustusliku ehitise ehitamisel. Xxxx kutsestandard näeb ette, et xxxx peab vastama tasemele
5. Jättis täitmata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lg 2, § 12 lg 1, § 13 lg 1 p 12 ja § 121 . Rakendamata olid ka Vabariigi Valitsuse määruse „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 3 lg 1,2,3 ja 6 nimetatud nõuded ja koostamata § 4 nimetatud tööohutuse plaan. Ei 5 olnud tagatud § 24 nimetatud töötamiskoha püsikindlus ja tugevus ja § 27 nimetatud nõue vältida materjalide varisemine või allakukkumine. Eirati ka § 31 nimetatud maa-aluste tööde ohutust tagavaid meetmeid ning § 34 nimetatud nõuded lammutustöö teostamiseks. Seega on A OÜ eiranud tööohutuse nõudeid ja põhjustanud sellega ettevaatamatusest inimese surma, mis on KarS § 197 lg 2, 3 kirjeldatud kuritegu. Kokkuvõtvalt süüdistatakse S. R.d ja E OÜ-d selles, et nad on ettevaatamatusest põhjustanud A. R. surma. Toimepandud kuritegu seisnes alljärgnevas. S. R. on E OÜ xxxx alates 11.10.2011 ja on seega äriseadustiku § 180 lg 1 alusel osaühingut juhtiva organi liikmeks. S. R., E OÜ xxxx, leppis viimase nimel ja huvides, 19.07.2018 ja 27.07.2018 kirjalikult A OÜ xxxx M. R.ga kokku töövõtu Xxxx pargi paviljoni konstruktiivse osa tööprojekti koostamiseks. S. R., olles Xxxx pargi paviljoni ehituse tööprojekti koostaja ning vastutades insener-tehniliste lahenduste kirjeldamise eest, mis võimaldaks ehitajal nõuetekohaselt ehitada, olles töö teostamiseks enda käsutusse saanud K OÜ töö nr xxxx ja I OÜ Töö nr xxxx, staadium PP ning olles teadlik, et põhiprojekti staadiumis ehitise aluseks olevate müüride ja võlvide kandevõime või seisukorra kohta ei ole teostatud uuringuid ega ekspertiise, andis A OÜ projektijuhile M. R.le suusõnalise eksliku hinnangu müüride ohutuse kohta lammutuse staadiumis. S. R., tööprojekti koostajana, tegutsedes E OÜ nimel ja huvides, ei andnud lammutustöödeks juhiseid sellises täpsusastmes, et ehitusettevõtja suudaks tööd ehitusprojekti järgides ohutult lõpule viia. S. R. jättis täitmata Majandus- ja taristuministeeriumi 21.07.2015 määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 nimetatud töö- ja § 25 nimetatud lammutamiseks mõeldud ehitusprojekti nõuded, mille täitmine oleks olnud objektiivselt võimalik. Seega on S. R. põhjustanud ettevaatamatusest teise isiku surma, mis on KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Seega on E OÜ põhjustanud ettevaatamatusest teise isiku surma, mis on KarS § 117 lg 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kohtuotsuse põhjendused Tuvastatud asjaolud Xxxx pargis asuva vana turuhoone keldrikorruse säilinud konstruktsioonide peale otsustati ehitada toitlustuspaviljon. Selleks koostati projekteerimistingimused, mille kohaselt tuleb hoone kavandamisel ja ehitamisel arvestada muinsuskaitse eritingimustega, kuna tegemist oli muinsuskaitse all oleva ehitusega. Muinsuskaitse eritingimuste kohaselt tuleks säilitada väljakaevatud turuhoone müürid, kasutada neid maapealse hoone koosseisus, säilitada põrandaplaate jne. Eritingimuste punktis 6 on nõue, et enne uue pargipaviljoni projekti koostamist viia läbi soklikorruse ehituskonstruktsioonide inseneruuring, et täpselt hinnata alusmüüride seisukorda ja kandevõimet. Kuigi U OÜ poolt koostatud muinsuskaitselises aruandes on öeldud, et peale kaevetöid ja pinnase eemaldamist paljandunud müürid osutusid välisel vaatlusel võrdlemisi heas seisukorras olevaks, tuleks siiski nende edasiseks kasutamiseks ehituskonstruktsioonide aluste või vundamentidena teha müüridele ehitustehniline ekspertiis. Tallinna Kommunaalameti tellimusel koostati Xxxx parki teenindava paviljoni põhiprojekt. Peaprojekteerija ja arhitektuuri osa koostaja oli K OÜ, vastutavad arhitektid O. K. ja M. T.. Põhiprojektis on kirjas, et olemasolevad keldrimüürid eksponeeritakse ning keldri põrandal olevad paeplaadid on kavas maksimaalselt säilitada ja eksponeerida. Ehituskonstruktsiooni osa põhiprojekti koostas I OÜ insener T. P.. Ehituskonstruktsiooni osa põhiprojekti puhul on 6 tegemist tehniliste kirjeldustega, milline peaks olema konstruktsiooniosa. Selles projektis ei nähtud ette lisauuringute vajadust. Põhiprojekti juurde kuulus ka muudatusprojekt, milles nähti ette, et säilinud võlvlaed puhastatakse krohvist ja eksponeeritakse siseruumis ning paekivist põrandaplaadid puhastatakse ja kasutatakse uue põranda ehitamiseks. Ehituskonstruktsiooni osa põhiprojektile tehti S OÜ poolt ekspertiis ja järelekspertiis. Järelekspertiisi aruandes viidatakse sellele, et alusmüüride tehnilise seisukorra uuringud on tegemata. Selline uuring on eksperdi arvates vajalik, kui hakatakse tundmatus seisus väljakaevatud müüridele ehitama uut hoonet. Projekteerija märkus: Praegu on projekteerimisel lähtutud sellest, et uued koormused kunagisi koormusi ei ületa ja müüride seisukord on hea. Järelekspertiisi seisukoht: inseneruuring võib olla visuaalne ( p 3.3.1.10). Tunnistaja T. P.i kohtus antud ütluste kohaselt tema kui projekteerija ei näinud vajadust müüridele ehitustehnilise ekspertiisi tegemiseks, pealegi projekteerijad ise ekspertiise ei tee. Müüridele teostati visuaalne vaatlus, millest piisas, sest teati, et kunagisi koormusi sinna peale ei tule. Nad olid piisavalt heas seisukorras, millega olid nõus kõik projekteerijad, kes sellega kokku puutusid. Ka võlvid olid heas seisukorras. 22.06.2018 toimus Tallinna Linnaplaneerimise Ametis koosolek, kus arutati Xxxx parki teenindava kohvik-paviljoni ehitamisega seonduvaid küsimusi. Koosoleku protokolli kohaselt otsustati: *säilitada keldri keskosas asuva paekividest müüridega piiratud ehitusaegsed võlvlaed, *koostada võlvlagede ehitustehniline ekspertiis, *tagada lammutustööde ajaks tellisvõlvide säilimine omal kohal, rakendades selleks tarvilikke toestusmeetmeid, *täiendada ja täpsustada lammutusprojekti, *eemaldada seintelt tellistest vooder, *eemaldada põrandaplaatidele valatud raudbetoonist põrandakonstruktsioon, säilinud paeplaadid kasutada uue põranda kattena. Koosolekul osaleja ja protokollija H. K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei viibinud koosolekul kontsessionääri. Koosolekul ei otsustatud ega pandud kirja kellele teha ülesandeks võlvlagede ehitustehnilise ekspertiisi koostamine. Võlvlagede säilimise tagamiseks vajalike toestusmeetmete rakendamine oli suunis ehitajale või tema alltöövõtjale, kes tegeleb lammutustöödega. Seda ka otseselt kirja ei pandud, kes peab vastuvõetud otsustest informeerima ehitajat või arendajat. Tunnistaja H. A. (koosoleku toimumise ajal Tallinna Linnavara Ameti xxxx) kohtuistungil ei mäletanud, kas koosolekul oli jutuks, kelle ülesandeks pidi jääma koosolekul vastuvõetud otsuste kommunikeerimine nendele, kellele need pidid looma kohustusi. Küll aga mäletas, et tehnilise ekspertiisi küsimus langes ühel hetkel ära. Tunnistaja M. T. samuti ei teadnud, kas vastuvõetud otsused edastati A OÜ-le kui peaprojekteerijale, kuid arvas, et suulises vormis see info siiski firmasse jõudis. Süüdistatava M. R. kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtub (süüdistatav keeldus kohtuistungil ütluste andmisest), et A OÜ oli tõepoolest projekteerija, sõlmiti leping Ehitusekspertiisibürooga konstruktiivse tööprojekti koostamiseks ja muinsuskaitselist järelevalvet teostas objektil M. M.. Kuivõrd muinsuskaitse soov oli ajaloolise väärtusega võlvide säilitamine, nõudis A OÜ Tallinna Linnavalitsuselt uuringute tegemist võlvide tugevuse kohta. Seda protsessi valmistati küll ette, aga selleni veel ei jõutud. Konstruktor S. R. andis omapoolse hinnangu objekti kohta, öeldes, et ettevalmistava töö etapis mingit ohtu ei ole ja võib lammutustöid teha, mingeid toestusi ei olnud ette nähtud. 06.10.2017 väljastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt Xxxx parki teenindava toitlustuspaviljoni ehitamiseks ehitusluba. 02.05.2018 allkirjastas Tallinna Linnavaraameti xxxx E. U. ühelt poolt ja 03.05.2018.a L OÜ xxxx K. K. teiselt poolt kontsessioonilepingu, mille kohaselt sai kontsessionääriks L OÜ. 7 03.08.2018 sõlmiti L OÜ ja A OÜ vahel projektijuhtimisleping, mõlema firma esindajaks oli K. K.. Selle lepingu objektiks oli paviljonihoone, asukohaga Xxxx, ehitustööde korraldamine kuni nõuetekohase ehitise vastuvõtu akti allkirjastamiseni. Lepinguga reguleeriti ehituse käigus tekkivaid poolte õigusi ja kohustusi. 06.08.2018 sõlmis A OÜ, keda esindas M. R., töövõtu eellepingu nr xxxx L OÜ-ga, keda esindas xxxx J. R.. Leping sõlmiti Xxxx pargi paviljoni ehitusele eelnevate ettevalmitustööde teostamiseks. Lepingule oli lisatud ka lammutustööde läbiviimise kava, milles oli märgitud tööde tegemise järjekord. 07.08.2018 edastas M. R., kellega oli A OÜ-l sõlmitud 01.04.2013 tööleping ning kes oli Xxxx pargi paviljoni ehitusel xxxx, A OÜ nimel ehitamise alustamise teatise, milles oli objektiks märgitud endise turuhoone keldrikorrus ja ehitustööde alguseks 10.08.2018.a. 22.08.2018 toimus J. R. ja M. R. vahel koosolek, mille kohta koostati ka protokoll. Koosolekul fikseeriti vajalikud tööd, tööde dokumenteerimise nõuded, fikseeriti, et operatiivjuhtimist teostavad peatöövõtja poolt M. R. ja alltöövõtja poolt J. R., ehitusobjektil teostab tööde juhtimist A. R., omaniku järelevalvet teostab M. M. OÜ-st R ja muinsuskaitse järelevalvet M. M.. 06.09.2018 väljastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna xxxx H. K. poolt L OÜ-le tööde alustamise luba. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et 10.09.2018 teostasid objektil töid A. R. lammutusrobotiga Brokk ja J. S. Bobcat laaduriga. Mõlemad olid L OÜ, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks on J. R., töötajad. Vaidlust ei ole ka selles, et 10.09.2018 toimus Xxxx asuval ehitusobjektil tööõnnetus. Tööõnnetuse toimumise asukoht on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja selle asjaolud on nähtavad fotodel. Pärnu maantee poolt vaadatuna on välja kaevatud osa keskel kolm paralleelset, Pärnu maanteega risti asetsevat vahekäiku. Keskmise vahekäigu põrand on kaetud paekivi tükkide ja peenema kiviklibuga. Põrandal, paekivi tükkide ja kiviklibu vahelt on paistmas nende alla mattunud euroalus ja osaliselt kividega kattunud lammutusrobot. Euroaluse tükkide ja lammutusroboti kõrval (Pärnu maantee poolt vaadates) on nende taga paistmas kivitükkide alt inimkeha: parem käsi ja selg. Keha peal on suur paekivikamakas ning keha alumine osa on kaetud liiva ja kivipuruga. Kirjeldatud vahekäigu vasakpoolse väljaulatuva vaheseina peal on kaks euroalust, millede peal suured paekivitükid. Vaheseina äär ja pealmine osa on täis varisemisohtlikke kivitükke. Vaatluse teostamiseks ja surnukeha kivirusude alt vabastamise eesmärgil eemaldati päästemeeskonna ja nende poolt kasutatava tehnika abil vasakpoolne vahesein. Peale vaheseina eemaldamist ja olustiku turvalisemaks muutmist alustati surnukeha vabastamist kivi ja liivakihi alt. 13.09.2018 filmiti drooniga Xxxx asuvat vana turu ehitusobjekti, kus samal ajal tegeles Päästeameti Põhja päästekeskuse Lilleküla päästekomando kokkuvarisenud objekti ohutuks muutmisega. Pärnu maantee poolt oli näha paekivitükke ja euroaluseid, mis katsid osaliselt nende alla mattunud töömasinat. Eemaldades sellelt paekivitükke, kive ja liiva, tuli nähtavale masina nimi Brokk ja selle juhtpaneel. Masina juhtpaneelil olev punane nupp on välja tõmmatud asendis, mis tähendab, hädastopp lüliti on väljas, järelikult see masin on tööasendis. Punasest lülitist vasakul üleval on musta värvi keeratav süsteemi pealüliti. See on asendis number üks, st sisselülitatud asendis. Masina kõrval on juhtkangidega universaalne seadistatav pult. Puldil olevad nupud ja kangid ei pruugi olla samas asendis, kui nad olid hetk enne varingut, kuna kivide peale kukkumisega on need väändunud. Masina küljes on kaks kaablit, millest üks on 8 katkenud, teise küljes on vigastatud elektripistik. Katkenud elektrikaablit on näha ka eemal kokku varisemata võlvide pealt rippumas. Peale kivide eemaldamist tuli nähtavale masina nool, mis oli suunatud Pärnu maantee poole. 10.09.2018 Xxxx pargi vana turu hoone ehitusobjektil hukkus L OÜ töötaja A. R.. Vastavalt surnu ekspertiisiaktile ja selles sisalduvale eksperdiarvamusele oli A. R. surma põhjuseks mehhaaniline lämbus rindkere kompressioonist, mida kinnitavad kehatüve tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused ja lämbumisele viitav üldine lahangu leid. A. R. vigastused on saadud 10.09.2018 kella 16.46 ajal massiivsete esemete kompressioonist kehale, võimalik, et keha varingu alla jäämisel. Kohtuarstliku lahangu käigus ei tuvastatud A. R. surnukehal haigusseisundeid, mis võiksid olla põhjuslikus seoses surma saabumisega ekspertiisimääruses märgitud ajal. Toksikoloogia uuringul hukkunu surnukeha verest ja silma klaaskehavedelikust etanooli ei leitud, samuti ei leitud verest narkootilisi aineid. Vastuolud Kohtule jäi arusaamatuks prokuratuuri süüdistuskõnes väljaöeldud seisukoht süüdistatavatele etteheidetud süüteokoosseisu subjektiivse külje osas. Süüdistuses, millise ta esitas nii A OÜ-le, M. R.le, J. R.le kui L OÜ-le on selgelt kirjas, et süüdistatavad jätsid objektil tööohutuse nõuded täitmata tahtlikult. Kohtuvaidlustes väitis prokurör aga, et süüdistatavad on tegutsenud hooletusega ehk nad ei näinud ette hoolsusetu tegutsemisega kaasnevat tagajärge, kuid oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Väljenduse „hoolsusetu tegutsemisega“ all saab kohtu hinnangul mõista üksnes süüdistuse etteheidet tööohutuse nõuete eiramises. KarS §-s 197 sätestatud süüteokoosseis eeldab aga subjektiivsete tunnuste poolest tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste hulka kuuluvate tegude suhtes. Ainult koosseisupärase tagajärje ehk inimese surma põhjustamise suhtes eeldatakse ettevaatamatust. Kohtu hinnangul läks prokurör kohtuvaidlustes subjektiivset külge puudutavas osas vastuollu tema enda poolt esitatud süüdistusega ning juba ainuüksi sel põhjusel saaks süüdistatavad õigeks mõista süüteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdistuses endas on ka vastuolud. Nimelt on süüdistuses ette heidetud seda, et L OÜ tööohutusplaan ei sisalda varinguohtu ega tööd maa-alustes tingimustes, A OÜ tööohutusplaan ei sisalda lammutustööde teostamist ega lammutustöödega seotud riskide vähendamist. Süüdistuste lõpuosas on aga öeldud, et tööohutuse plaan oli üldse koostamata. Jääb selgusetuks, kuidas saab viidata mingitele puudustele tööohutuse plaanis, kui samas süüdistuses leitakse, et seda üldse polnudki. Seisukoht võlvide varingu põhjuse osas Süüdistatavate süüdimõistmiseks neile esitatud süüdistuses tuleb tuvastada, kas nende tegevuses või tegevusetuses esines KarS § 197 lg 2 ja 3 sätestatud objektiivne ja subjektiivne teokoosseis. Koosseisupärase teo esinemine eeldab esimese tõendamisele kuuluva asjaoluna õnnetuse tekkemehhanismi selgitamist ehk võlvide varisemise põhjuse tuvastamist. Kohtueelses menetluses määrati varingu põhjuste väljaselgitamiseks ehitustehniline ekspertiis, mille tegi riiklikult tunnustatud ekspert M. S.. Eksperdi poolt koostatud ehitustehnilise ekspertiisi aktis on võlvlagede varingu põhjustena märgitud: 1)2016.aastal olemasolevate konstruktsioonide väljakaevamine, mille käigus eemaldati võlvidega kaetud keldriosa ümbritsevast galeriist tagasitäide, mistõttu vähenes oluliselt võlvi toetava seina vastupanuvõime horisontaalsele survele ja mille tulemusel sai võimalikuks võlve kandvate seinte horisontaalsuunaline nihe ja võlv kaotas kandevõime; 2)võlvide koormamine kividega koormatud alustega ebasoodsas asukohas, mis tõi kaasa põikjõudude olulise suurenemise võlvi sildes ning suurendas horisontaalsuunalist survet 9 ebastabiilseks muudetud kandeseintele. Võlvide ebaühtlane koormamine suurendas nihkejõudusid sildeavas ning soodustas võlvi avariiolukorra teket; 3)lammutustööde tegemine võimsa hüdraulilise lammutusrobotiga, mis tekitab võimsat hüdraulilist vibratsiooni. Tugev vibratsioon süvendas ebasoodsat olukorda ja mõjus varingule katalüsaatorina. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel esitas A OÜ kaitsja kohtule samuti ekspertiisiakti, mille oli koostanud riiklikult tunnustatud ekspert K. S., keda kaitsja taotles kohtus üle kuulata asjatundjana. Tegemist oli ehitustehnilise ekspertiisi aktiga Xxxx asunud ehitusobjektil 10.september 2018.a aset leidnud ehituskonstruktsioonide varingu põhjuste kohta. Kohtulikes vaidlustes leidsid M. R. ja A OÜ kaitsjad, et M. S. ekspertiisiakt on kohtukõlbmatu tõend. M. R. kaitsja Toomas Laanemaa seisukohalt puuduvad ekspertiisiaktis mistahes arvutused ning põhjendused, kuidas ekspert on oma järeldusteni jõudnud, miks leiab, et alused kividega olid paigaldatud valedele kohtadele ning see tõi kaasa varingu, millist mõju omas õnnetuse toimumisel liikluse vibratsioon ning miks eksperdi arvates oli kasutatud lammutusroboti näol tegemist vale töövahendiga, kuivõrd tekitas liigset vibratsiooni. Ei ole tehtud arvutusi, kas ning kui palju seinad nihkusid selleks, et varing oleks saanud toimuda. Ekspert ei ole üldse kaalunud ega ümber lükanud võimalikke hüpoteese sellest, kas õnnetuse põhjuseks võis olla näiteks töötaja enda vale töövõte (näiteks lammutusroboti noolega võlvlae tabamine, võlvlae kanna tabamine vms), mis oleks võinud põhjustada varingu. A OÜ kaitsja Jaanus Tehveri seisukohalt ei vasta M. S. poolt koostatud ekspertiisiakt

§ 107lg 3 ja 6 nõuetele.

Ei ole toodud mõõtmisi, katsetulemusi ega arvutusi põhjendamaks, miks leidis aset võlve toetava seina horisontaalne paigutis (nihkumine), mistõttu võlv kaotas eksperdi arvamuse kohaselt kandevõime, miks põrandaplaatidega kaubaalused suurendasid oluliselt nihkejõudusid sildeavas, miks lammutusroboti tekitatud „võimas hüdrauliline vibratsioon“ süvendas ebasoodsat olukorda ja mõjus varingule katalüsaatorina“. Kaitsja heidab ette ka seda, et ekspertiisiaktis sisalduvad arvamused selle kohta, et võlvide varinguni viis ka oskamatu ja hoolimatu suhtumine erinevatel otsustustasanditel ning lammutustööde läbiviimiseks ja järgnevate ehitustööde kavandamiseks olid dokumentatsioon ja juhised sisuliselt olematud ei ole ekspertuuringutele ja eriteadmistele rajatud põhjendatud arvamus, vaid hinnang, mis pole tehnilisele ekspertiisiaktile kohane. Sobimatute hinnangute andmisega on ekspert ületanud oma pädevust ja väljunud ekspertiisiülesande raamidest. Prokurör ei nõustunud kaitsjate etteheidetega M. S. ekspertiisiaktile, leides, et ekspert on kasutanud uuringuteks kohtvaatlust, uurinud dokumente nii ehitustöödest ja ehitamise tehnilistest dokumentidest kui ka menetleja poolt talle edastatud kriminaaltoimiku materjale. Lisaks on ekspert võtnud proovikehasid, mida on eraldi analüüsinud. Ka on ekspert käinud objektil uurimas võlve. Ekspert on kirjeldanud nõutava põhjalikkusega uuringutulemuste hindamist ning nende alusel kujunenud eksperdiarvamust. K. S.i ekspertiisiakt seevastu ei vasta prokuröri hinnangul

§ 107lg 3 nõuetele.

K. S. oma ekspertiisis otsib vastuseid kahele küsimusele: mis põhjustas Xxxx objektil varingu ja kas M. S. järeldused varingust on õiged ja põhjendatud. K. S.i ekspertiis seisneb sisuliselt selles, et ta esitab kriitika M. S. ekspertiisile ja on seega M. S. ekspertiisi analüüs. Samuti leidis prokurör, et K. S.i ehitustehnilise ekspertiisi lk-lt 15 selgub, et ta tegi ettepaneku tellijale (A OÜ kaitsja Jaanus Tehver) eesmärgiga võimaliku „päästiku“ üles leidmiseks taasluua kas tasapinnaline või siis ruumiline (3D) simulatsioon ehitustööde teostamise kohta Xxxx asuva endise turuhoone ajalooliste konstruktsioonide rekonstrueerimistöödeks ettevalmistamise kohta. Seega eelnes ekspertiisi tegemisele simulatsioon, aga ei selgu, millistele konkreetsetele andmetele tuginedes simulatsioon koostati. K. S. viitas, et tugineb järelduste tegemisel ainult dokumentidele, sest objekt pole tema ekspertiisi koostamise ajaks enam selline nagu M. S. seda 10 nägi. Kokkuvõtvalt leidis prokurör, et kaitsja esitatud ekspertiisiakti osas tuleks olla kriitiline, sest valdavas osas ei ole tuvastatav, kuidas K. S. iga väite puhul selleni on jõudnud. Kohus nõustub kaitsjate poolsete etteheidetega M. S. koostatud ekspertiisiaktile üksnes osaliselt. Ka kohus on seisukohal, et ekspert M. S. on ületanud oma pädevust ja väljunud ekspertiisiülesande raamidest arvamuse andmisega järgmiste asjaolude kohta: *võlvide varinguni viisid ebapädevad tehnilised otsused erinevatel tasemetel ja erinevatel ajahetkedel, *A OÜ xxxx M. R. kvalifikatsioon ei vasta antud ehitise keerukusastmele ja ei ole piisav tegutsemiseks peatöövõtjana, *L OÜ juhatuse liikmel J. R.l puudub pädevus tegutsemiseks ehitusvaldkonnas, mistõttu ta ei ole pädev juhtima lammutustöid, *lammutustööde läbiviimiseks ja järgnevate ehitustööde kavandamiseks olid dokumentatsioon ja juhised sisuliselt olematud. Ekspertiisiakti punktist E nähtuvalt ei ole eksperdilt küsitud arvamust ehitus- ja lammutustöid juhtinud isikute pädevuse kohta. Tegemist on ehitustehnilise ekspertiisiga, mistõttu taolise arvamuse andmine ehitustöid juhtivate isikute pädevuse, samuti dokumentatsiooni olemasolu või puudumise kohta ei ole ehitustehnilise ekspertiisi tegemise eesmärk ega kuulu seega ehitustehnilise ekspertiisi valdkonda. Ehitustehnilise eksperthinnangu andmisel lähtub ekspert vaid tehnilisest põhjendatusest. Seonduvalt etteheidetega varingu põhjuste põhjendamisel arvutuste, katsetulemuste ja mõõtmiste puudumisele leiab kohus, et see ei ole aluseks tunnistada ekspertiisiakti muus osas kohtukõlbmatuks tõendiks. Ekspert on siiski iga põhjuse juures põhjendanud, miks ta sellisele järeldusele on jõudnud ja näiteks euroaluste puhul on teinud ka mõõtmisi ja arvutanud kividega koormatud aluste kaalu (akti lk 13). Kohus on seisukohal, et M. S. poolt koostatud ekspertiisiakt vana turuhoone keldrilagede varingu põhjuste osas on lubatav tõend. Seonduvalt K. S.i ekspertiisiaktiga on kohus seisukohal, et see ei vasta kohtupraktikas ekspertiisile ettenähtud nõuetele. Riiklikult tunnustatud ekspert K. S. on keskendunud prokuratuuri poolt esitatud M. S. ekspertiisiaktis toodud väidete kriitikale ja ümberlükkamisele. Lisaks on K. S. lähtunud oma arvamuse kujundamisel simulatsioonist/animatsioonist, mille on lasknud koostada OÜ A kaitsjal. Seda, millistele algandmetele/tõenditele tuginevalt on simulatsioon/animatsioon tehtud, ei ole kohtu hinnangul selge. Ei ole arusaadav, millele tuginevalt algab simulatsioonil/animatsioonil võlvide varing just sellest kohast, kus õnnetuse toimumise ajal viibis oma lammutusrobotiga A. R.. Võib arvata, et see tuleneb kaitseversioonist. Kuigi ka K. S. on esitatud küsimus, mis põhjustas turuhoone keldrilae varingu, ei ole ta ekspertiisiaktis sellele küsimusele vastanud. Ekspertiisiakti leheküljel 14 on eelduslik seisukoht: „konstruktsioonide avariilise purunemise ühest ajendit ei pruugi eksisteerida ning tegemist võib olla erinevate faktorite ebasoovitava mõju kokkulangemisega. Ometigi vajas ka selline kompleksne, erinevate tegurite koosmõju ajaloolise väljakujunemise tekkepõhisus kui protsess, selle sündmuse kontekstis, olulist ja võimalusel ühest tegurit.“ Vastust esitatud konkreetsele küsimusele ekspertiisiaktist aga ei nähtu. Peamiselt arutletakse M. S. poolt koostatud ekspertiisiaktis esitatud varingu põhjuste õigsuse ja põhjendatuse üle, palju on ka kriitikat. Kohus on seisukohal, et ekspertiiside tegemise eesmärk ei saa olla teise eksperdi poolt ekspertiisiaktis esitatud arvamuse analüüsimine. Eeltoodust tulenevalt ei vasta K. S.i poolt tehtud ekspertiis

§ 107lg 3 nõuetele.

Lisaks eeltoodule ei saa kohus tugineda nimetatud ekspertiisiaktile ka Riigikohtu otsuse nr 1-216698 punktis 18 märgitud põhjusel: „…kooskõlas

§ 63lg-ga 1 on tõendiks vaid asjatundja ütlused.

Järelikult eristab kriminaalmenetluses asjatundja rolli eksperdi omast seegi, et tema eriteadmistele tuginevaid selgitusi ei fikseerita ega esitata kirjalikul kujul ekspertiisiaktile sarnanevas dokumendis. Ka asjatundja ning eksperdi õiguste ja kohustuste maht on erinev. Eksperdil on muu hulgas õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega, mis on vajalik 11 ekspertiisiks, ning küsitleda eksperdiuuringuteks isikutelt selgitusi (

§ 98lg 1 p-d 3 ja 5).

Asjatundja puhul sarnaseid õigusi (ega kohustusi) menetlusseaduses otsesõnu ette ei nähta.“.

§ 61

kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Sellele sättele tuginedes ei tohi eksperdiarvamusel olla mingisugust eelist muude tõenditega võrreldes, vaid kohus hindab seda tõendit kogumis teiste tõenditega, kontrollides, kas eksperdi järeldused on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Tunnistajate H. H., A. M., R. A., J. S.i, A. K. ja süüdistatavate M. R. ning S. R. ütlustega on tõendatud, et ülesvõetud põrandaplaadid ehk paekivid ladustati euroalustele ja need tõsteti kraanaga müüride peale. See oli M. R. ja S. R. (E OÜ xxxx, kes pidi koostama ehitatava toitlustuspaviljoni ehitamise tööprojekti) ühine ja kooskõlastatud otsus ning S. R. rõhutas eriti, et ladustamine peab toimuma kandvate müüride peale ja nii, et euroalus oma keskosaga on müüri keskosa peal, neid ei tohi ladustada võlvide peale. Ka xxxx H. A. kinnitas tunnistajana ülekuulamisel, et olles 24.08.2018.a tööl Xxxx pargis ehitusobjektil, rihtis ta aluseid üles tõstes nii, et aluse keskosa jääks müüri keskosa peale, et ei jääks müüri serva peale. Järgmisel päeval sellel objektil töötanud teise xxxx A. M. ütluste kohaselt aga pidi ta juba paigutatud alused ümber paigutama. Miks seda pidi tegema, selle kohta ütles ta prokurörile vastates, et nad olid liiga serva peal ja tuli nihutada alused serva poolt eemale nii, et umbes 50 cm pidi jääma vaba ruumi. Süüdistatava J. R. küsimusele, kas need eelnevalt tõstetud alused võisid olla üle serva, et Te pidite neid tagasi nihutama, mis Te ümber tõstsite, vastas tunnistaja: Võis olla küll, jah. Tunnistaja A. K., kes oli L OÜ abitööline, ütluste kohaselt nihutati alused 50 cm sissepoole kandva pinna pealt ära. Tunnistaja R. A., kes oli L OÜ xxxx, ütluste kohaselt tuli need alused, mis olid algse plaani järgi pandud õigesti piki müüri, nihutada 50 cm. Kuhu poole nihutada, see tema ütlustest ei nähtu, aga kui J. R. küsis tema käest, kas need esimesena tõstetud alused võisid olla üle serva, et neid oli vaja liigutada tagasi müüri peale, vastas tunnistaja, et osad olid tõesti niimoodi ja tal oli selline tunne, et käivad sealt üle serva teisele poole alla. Vaatamata A. M. ja R. A. ütlustele, et osad alused tuli nihutada müüri peale, sest nad olid üle müüri serva, on siiski leidnud tunnistaja A. K. ütlustega tõendamist, et alused tuli nihutada 50 cm müüri pealt sissepoole. Seda kinnitas ka süüdistatav M. R.. Ta küll ei teadnud, et alused kividega nihutati sissepoole nende algsest asukohast vahelael ja ei teadnud, kust tuli jutt, et vahelae äärtest peab jääma 50 cm vaba ruumi, arvas, et võib-olla oli vahelae serv pude, et nii otsustati teha, aga tunnistas, et hiljem piltidelt vaadates on näha, et need alused ei asetse päris vahelae ääres. Süüdistatav S. R. kinnitas, et nende euroaluste suhtes, mis kukkusid koos võlvidega alla, võib eeldada, et need ei olnud õigesti ladustatud. Kaitsja Toomas Laanemaale vastates väitis S. R. aga, et käies ehitusplatsil järgmisel päeval peale õnnetust ja nähes alla kukkunud euroaluseid, ei oska ta tegelikult öelda, kuidas need alused alla said, millises asukohas nad enne alla kukkumist olid, kas kukkusid ise alla või lükati alla. Ka M. S. on ekspertiisiakti lisanud fotod (lk 14 ja 15, fotod 5,6,7), millel näha olevad euroalused koos kividega ei paikne nii nagu S. R. käskis paigutada – aluste keskosa müüride keskosal. Samas on üks foto tehtud M. M.i poolt 24.08.2018 ja teised M. R. poolt, kuid ei ole teada nende tegemise aeg. Kuna euroaluseid koos kividega tõsteti müüride peale 24.08.2018 ja paigutati ümber 25.08.2018, siis võib uskuda, et 10.09.2018, s.o õnnetuse toimumise päeval asetsesid mõningad euroalused osaliselt võlvide peal, sest nendega tegeleti vaid kahel päeval. Puuduvad tõendid, et hiljem oleks neid veel kord ümber tõstetud. Kui palju osaliselt võlvikaarte peal asetsenud aluseid tegelikult oli ja kus nad täpselt asetsesid, see kohtule esitatud tõenditest ei selgu. 12 Täielikult võlvide peal olevaid aluseid 10.09.2018 ei saanud olla, sest sellised kaks alust laoti M. R. korraldusel käsitsi ümber ja tõsteti müüri kandvale pinnale. M. S. on põhjendanud ekspertiisiaktis miks pinnase eemaldamine võlve ümbritsevast ringgaleriist ja võlvide ebaühtlane koormamine kividega euroalustega põhjustasid varingu, sellega, et pinnase eemaldamise tõttu vähenes oluliselt võlve toetava seina vastupanuvõime horisontaalsele survele ehk kividega täidetud euroaluste survele, mistõttu sai võimalikuks nende horisontaalne paigutis ehk nihkumine ja selle tagajärjel kaotas ka võlv kandevõime. Ekspert viitab aktis mingile seina läbivale praole keldripõranda tasapinnas, mis oli tekkinud seinale avaldatud horisontaalkoormuse tulemusel ja see pragu andis tema hinnangul tunnistust seina nihkumisest, mistõttu võlv varises. Hetkel, millal kandesein paigutise sai, levis pragu hetkega kõikide seinte alaossa ja paigutis kõikidesse kandeseintesse ( akti lk 17, 18). Seega on ekspert M. S. seisukohal, et kividega koormatud euroalused iseseisvalt ei põhjustanud võlvide varingut, vaid põhjustasid müüri nihkumise, mis omakorda tõi kaasa võlvi varisemise. Müüri nihkumist tõendab tema arvates läbiva prao olemasolu seintes. Prao kohta andis kohtuistungil ütlusi ka asjatundja K. S., kelle arvamuse kohaselt oli see hoopiski hoone ehitamise ajal alusvundamendi ja paekiviseinte vahele tekitatud hüdroisolatsioon, tõkestamaks tõusta võivat pinnavett, et see ei märgaks müüritise alumist osa. Sellised hüdroisolatsioonid olid vanemates ehitistes tavapärased. Seega on tegemist vastuoluliste tõenditega selle kohta, kas seinas olev tume joon on seina nihkumisel tekkinud pragu või hoopiski on tegemist hüdroisolatsiooniga. M. S. ekspertiisiaktis puuduvad tõendid selle kohta, et see pragu oli seinu läbiv pragu. See ei nähtu ka aktile lisatud fotodelt. Ka ei selgu aktist, milline sein esimesena väidetava paigutise sai ja kuidas said see pragu ja paigutis hetkega levida teisele poole võlvi toetavasse välisseina. Mingit tõendusmaterjali seinte nihkumise kohta ekspertiisiaktist tegelikult ei nähtu ja ei nähtu see ka fotodelt. Ekspert on põhjendanud oma arvamust seinte nihkumise kohta üksnes prao olemasoluga. Seinte nihkumise ehk paigutise kohta on andnud ütlusi asjatundja K. S. ja süüdistatav S. R.. Fotodelt on näha, et Estonia teatri poolne sein oli Xxxx mnt poolses otsas ühendatud sillusega risti oleva seinaga. Sillus on nagu võlvi toetava müüri pikendus põikmüürini. K. S. selgitas, et müüritise väljumise korral vertikaalist oleks sillusesse pidanud tekkima praod või sillus oleks pidanud isegi purunema. Süüdistatav S. R. vastas kaitsja Jaanus Tehveri küsimusele müüride väljapoole nihkumise kohta järgmiselt: „Ma olen arvamusel, et pigem ei nihkunud väljapoole, sellepärast, et mingisugust nihet objektil vaadelda ei olnud võimalik. …müürid võeti kasutusele täpselt sellisel kujul nagu nad pärast avariid jäid. Müüridega on selline huvitav lugu, kui nad nüüd selle võlviavarii käigus oleks pidanud väljapoole liikuma, siis nad tegelikult jäävad sellesse väljaliikunud asendisse. Nad ei ole nagu kasepuu, et ma liigun välja ja siis tulen tagasi. See väljaliikumine tekitab müüri prao, see pragu täitub koheselt liiva ja puruga ja müür jääb sellesse väljaliikunud asendisse, aga midagi sellist objektil ei juhtunud. Nendesamade müüridega on seotud ringgaleriis mõned väiksemad konstruktsioonid, silluskaared. Pärast avariid olid need silluskaared kõik terved. Kui need müürid oleks kuidagi liikunud, oleks need silluskaared samamoodi sisse kukkunud nagu need võlvid kukkusid. Sinna võlvidele pidi mõjuma mingisugune muu väline tegur, kindlasti need müürid välja ei liikunud“. Vaadates peale õnnetuse toimumist tehtud fotosid sündmuskohast, siis on selgelt näha, et Estonia teatri poolset välisseina ehk müüri põikseinaga ühendav sillus on täiesti terve, ei ole purunenud, pragunenud, deformeerunud ega põikseina küljest lahti murdunud. Seega lükkavad fotod ning K. S.i ja S. R. ütlused ümber eksperdi arvamuse müüride väljapoole nihkumisest. S. R., kes oli selle ehituspaviljoni tööprojekti koostaja, ütlused tõendavad ka seda, et need müürid võeti hiljem paviljoni ehitusprotsessis kasutusele täpselt sellistena nagu nad peale avariid jäid, neid lihtsalt puhastati ja parandati nende visuaalset väljanägemist. On igati loogiline, 13 et kui müürid oleksid väljapoole natukenegi kaldu, oleks see olnud siiski silmaga nähtav ja viltuste müüride peale ilmselgelt ei hakata uut hoonet rajama. Kuivõrd müüride nihkumine väljapoole ehk nagu ekspert M. S. on öelnud horisontaalne paigutis ei ole tõendamist leidnud, seda ei ole toimunud, ei saa olla tõene eksperdi arvamus, et üheks varingu põhjustajaks olid valesti paigaldatud euroalused, mis surusid võlvi toetava müüri nihkesse ja võlv langes sellepärast sisse. Tunnistaja T. P.i ütlustest tulenevalt oli peale hoone puruks pommitamist võlvide peal mingi kiht pinnast, umbes pool meetrit, mis kaalub peaaegu tonn ruutmeetri kohta ja need kivihunnikud, mis olid sinna laotud, kindlasti ei ületanud pinnase kaalu, mis seal kunagi oli. Ekspert M. S. oli arvutanud välja ühe euroaluse koos plaatidega kaalu ja ekspertiisiaktis oli selleks märgitud 700 kuni 1300 kg. See kaal on peaaegu samas suurusjärgus raskus nagu see pinnas, mis võlvide peal oli, aga ometi varasemalt varingut ei toimunud. Samuti olid väidetavalt valesti paigaldatud euroalused asetsenud selliselt alates 25.augustist, kuid natuke rohkem kui kahe nädala jooksul võlvide varingut ei toimunud. Süüdistusaktis heidetakse kõikidele süüdistatavatele ette, et A. R.le anti kasutada lammutusrobot, mis oli objekti eripäraga sobimatu töövahend. Sellise süüdistuse aluseks on ekspertiisiaktis sisalduv arvamus, mille kohaselt oli varingu üheks põhjuseks lammutusroboti tekitatud tugev vibratsioon. Seonduvalt ekspert M. S. sellise arvamusega märgib kohus, et ekspertiisiaktis on lammutusroboti kasutamise kohta öeldu kohati vastuoluline. Nimelt on akti lk 22 ekspert kirjutanud: „Lammutustööde läbiviimisel kasutati kaugjuhitavat lammutusrobotit BROKK 180, mis on võimas ja sobilik seade ohtlikes oludes lammutustööde teostamiseks, kuna seadme operaator saab viibida ohutus kauguses. Paraku ei kasutatud seadet sihipäraselt ja operaator viibis õnnetuse hetkel vahetult seadme kõrval“. Mõned read edasi aga väidab ekspert, et enne lammutustöödega alustamist oleks tulnud teha põhjalik konstruktsioonide uuring ja lähtuvalt uuringu tulemustest leida lammutustööde tegemiseks õige tehnoloogiline lahendus“. Lammutusroboti kasutamise sobilikkuse või mittesobilikkuse kohta sellel objektil on andnud ütlusi mitmed tunnistajad, kes kõik kinnitasid, et see lammutusrobot, millega A. R. töötas, oli igati sobilik vahend selliste tööde jaoks. Tunnistaja A V. (A OÜ xxxx, erialalt xxxx) – see oli ainuõige riist seal töötamiseks. See oli kaugjuhitav ja sai eemalt teha vajalikke töid. A V. heitis ette Tööinspektsiooni uurijale, et too kirjutas, et tegemist oli väga võimsa robotiga, mis sinna ei sobinud, aga seda võimsust ei oldud millegagi võrreldud. Pealegi oli valitud kõige väiksem robot, sest seda kirjeldati kui minirobotit. R. A. (L OÜ xxxx) – Lammutustöödel on see lammutusrobot tavapärane, on eelkõige ohutu ja samas efektiivne. J. S. (L OÜ xxx, töötas objektil Bobcati peal) – roboti puldil on nupp, mille abil on võimalik kas suurendada või vähendada võimsust ja seda, millise võimsusega töötada, valib operaator vastavalt sellele, millise materjaliga tegemist on. R. S. (1918.a. töötas Tehnilise Järelevalve Ametis xxxx) on öelnud, et allpool maapinda töötamine Brock 180-ga mingit lisaohtu ei põhjustanud ja sellel masinal on võimalik valida kiirust ning operaatori otsustada on, millise võimsusega millistes tingimustes töötada. Kohus on seisukohal, et ilmselgelt tekitab lammutusrobot töötades mingisugust vibratsiooni, kuid vibratsiooni tugevus oleneb sellest, kui suure võimsusega masin tööle pannakse. A. R. oli L 14 OÜ-s lammutustöölisena töötanud alates 01.04.2013, mida tõendab temaga sõlmitud tööleping. R. A. ja J. S. teadsid öelda, et A. R. oli eelnevalt töötanud xxxx lammutustöölisena. Seega oli ta kogemustega lammutustööline. J. S.i ütlustest tulenevalt tundis A. R. lammutusrobotit hästi, sest ta oli isegi teda õpetanud selle masinaga töötama. J. S. kinnitas ka seda, et A. R. oli selline inimene, kes jälgis alati ohutust. A. R. ülesandeks oli 22.08.2018 alltöövõtu alustuskoosoleku protokolli kohaselt ehitusobjektil tööde juhtimine. Ka R. A. ütluste kohaselt on masinaoperaator ise oma töölõigu xxxx. Lisaks oli A. R. kogenud ja pädev spetsialist ka tööohutuse alal, sest oli läbinud töökeskkonnaspetsialisti koolituse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. R. kui kogenud lammutustööline ja teades, et tegemist on vanaaegse ehitisega, oskas kindlasti hinnata tellisvoodrit robotiga müüride küljest eemaldades tekitatava vibratsiooni tugevust ja vastavalt sellele reguleerida roboti võimsust, et see ei tekitaks sellist vibratsiooni, mis kahjustaks kuidagi võlve. Roboti poolt tekitatud võimsa vibratsiooniga varingu põhjusena ei saa nõustuda ka sel põhjusel, et A. R. töötas selle seadmega ju mitte ainult 10.septembril, vaid eelnevalt mitu nädalat, aga ometi varem võlvide varingut ei toimunud. Ekspert väitis ekspertiisiaktis, et lammutusrobot tekitas nii tugevat vibratsiooni, et see mõjus võlvide varingule katalüsaatorina, kuid aktist ei nähtu, millistele andmetele ekspert seda väites tugines. Ei ekspertiisiaktist ega ka kriminaalasja materjalidest ei nähtu, millise kiirusega A. R. käes see masin töötas ja kui tugevat vibratsiooni see seade siis tegelikult töötades tekitas. Ekspertiisiaktist ja süüdistusest ei nähtu ka seda, milline oleks olnud lubatud vibratsioon ning milline oleks olnud siis sobilik seade tellisvoodri eemaldamiseks seintelt ja kinni müüritud ukseavade avamiseks. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et M. S. poolt koostatud ekspertiisiakt on küll kohtukõlbulik tõend, kuid ei ole usaldusväärne tõendamaks võlvide varingu põhjust. Ei saa välistada ka võimalust, et A. R. ise oli kuidagi süüdi varingu tekkimises, tabades lammutusroboti noolega võlvlage või võlvikanda. J. S.i kohtuistungil antud ütlustest tulenevalt nägi ta A. R.d viimasena enne varingut väljaspool võlve seismas. Kell oli peaaegu viis ja tööpäev hakkas lõppema. Ta ei osanud öelda, miks A. R. koos robotiga võlvide alla läks. Aga võlvide alla ta läks ja oli jõudnud ka Estonia teatri poolse võlvialuse Xxxx mnt poolsesse otsa. Kuna J. S. nägi teda ringgaleriis seismas ajal, mil ta Bobcatiga üles maapinnale hakkas sõitma ja varing toimus, kui ta oli üles jõudnud ning see sõit ei saanud kesta kaua, ilmselt mõni minut, siis on selge, et A. R. ei jõudnud selle aja jooksul robotiga tööd tegema hakatagi. Pealegi oli tööpäeva lõpp. Seega ei saa A. R.le ette heita valesid töövõtteid, aga ei saa välistada, et sinna kohta, kus ta varingu ajal oli, liikumise ajal ei puutunud ta kogemata roboti piigiga altpoolt võlvlage, mis võis põhjustada võlvide varingu. Asjaolu, et altpoolt löögi saamisel võib võlv variseda, on kinnitanud tunnistaja T. P. ja süüdistatav S. R.. T. P. oli oma ütlustes täiesti veendunud selles, et robotiga töötanud operaator pidi tegema mingi vea. Kui lammutusrobotiga lüüa võlvi keskosas alt üles, siis sellega võetakse võlvilt tugi alt ära ja võlv vääramatult variseb. S. R., kes omab vastavat tegevusluba muinsuskaitse all olevate vanade hoonetega tegelemiseks, ütluste kohaselt on võlvid väga hellad selles suhtes, kui neid sildava keskelt suruda ülespoole. Seal on võlv poole kivi paksune ja väga lihtne on keskmist kivi ülemises suunas oma asukohast välja suruda ja kui see keskmine kivi välja suruda, siis tegelikult kukubki terve võlv sisse. 15 Tulenevalt sellest, et ekspert M. S. poolt ekspertiisiaktis toodud varingu põhjused ei ole kooskõlas teiste tõenditega, on muude tõenditega ümber lükatud ning välistada ei saa võimalust, et võlvide varingu põhjuseks võis olla operaatori A. R. poolt tahtmatult lammutusrobotiga tehtud liigutus, näiteks piikvasaraga kogemata altpoolt võlvi pihta löömine, ei saa kohus ekspertiisiaktis nimetatud põhjusi võtta aluseks otsustamaks, kas süüdistatavad rikkusid neile süüdistusaktis etteheidetud töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Kuivõrd tuvastatud asjaolude põhjal pole võimalik kindlaks teha võlvide varingu tegelikku põhjust, ei saa ainult saabunud tagajärjest lähtudes süüdistada süüdistatavaid ka tööohutusnõuete eiramises, sest ei ole võimalik kindlaks teha põhjuslikku seost tööohutuse nõuete väidetava eiramise ja saabunud tagajärje – töötaja surma vahel. Seega puudub ka vajadus analüüsida, hinnata ja võtta seisukohta selles, kas süüdistatavad rikkusid neile süüdistuses süüks pandud tööohutusnõudeid. Siiski soovib kohus iga süüdistatava osas ära märkida mõningaid asjaolusid. S. R. ja E OÜ Kohtuvaidlustes loobus prokurör S. R. süüdistusest KarS § 117 lg 1 ja E OÜ süüdistusest KarS § 117 lg 1, 3 järgi seoses objektiivse koosseisu puudujäägiga.

§ 14

lg 2 esimene lause sätestab, et süüdistusest loobumine

§-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kohaldades

§ 301sätteid, mõistab kohus S. R. süüdistuses Kar

S § 117 lg 1 järgi ja E OÜ süüdistuses KarS § 117 lg 1, 3 järgi õigeks. A OÜ Juriidilise isiku vastutusele võtmise eeldused sätestab KarS § 14 lg

1. Süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. See tuleneb sellest, et juriidiline isik kui abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Kriminaalasja kohtuliku arutamise aluseks on süüdistusakt, mille lõpposas esitab prokurör süüdistuse sisu. Riigikohus on lahendi 1-17-1327 punktis 13 öelnud: „Isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada“. Kuna kohus on otsuse tegemisel seotud süüdistuse piiridega, peab juriidilisele isikule esitatud süüdistuses kajastuma, millise juhtivtöötaja või organi tegu või tegevusetust juriidilisele isikule omistatakse. A OÜ-le esitatud süüdistuses on küll nimetatud, et K. K. on xxxx ja see on ka kõik. Edasi ei ole nimetatud ühtegi füüsilist isikut, kelle tegu või tegevusetust A OÜ-le omistada ehk kes prokuratuuri arvates eiras tööohutusnõudeid. Näiteks: *A OÜ, olles projektijuhina kohustatud järgima nõuete täitmist objektil, jättis tahtlikult oma kohustused täitmata, ei korraldanud ehituse ettevalmistamistööde objektil töid ohutult. *A OÜ, olles Xxxx pargi paviljoni ehituse xxxx ning vastutades töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest tööandjana ja olles kohustatud järgima ehitusobjektil töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist, jättis täitmata järgmised 16 töötervishoiu- ja tööohutusnõuded, mille täitmine oleks olnud objektiivselt võimalik. Seega ei kajasta A OÜ-le esitatud süüdistus juriidilise isiku vastutuse eeldusi, mis toob ainuüksi sel põhjusel kaasa A OÜ õigeksmõistmise. J. R. ja L OÜ Süüdistuse kohaselt rikkus J. R. tööohutusnõudeid põhiliselt tegevusetusega, välja arvatud etteheide A. R.le sobimatu lammutusroboti andmises ja kividega täidetud aluste võlvikaarte peale ladustada võimaldamises. Juba eelnevalt leidis kohus lammutusroboti sobivust analüüsides, et tegemist oli täiesti sobiliku seadmega, samuti puuduvad igasugused tõendid J. R. seotuse kohta euroaluste võlvikaarte peale ladustamise või ümbertõstmisega. Seega on etteheited ebasobiva lammutusroboti andmises ja kividega euroaluste võlvikaarte peale ladustamise võimaldamises asjakohatud. Tegevusetuse puhul tuleb tuvastada isiku tegutsemiskohustus ehk kohustus vastavalt tegutseda. Süüdistuse kohaselt tulenes J. R. tegutsemiskohustus sellest, et ta oli L OÜ xxxx, kuid ei ole ära näidatud, millest tulenes tema tegutsemiskohustus xxxx. Süüdistuses etteheidetud tööohutusnõuete rikkumised on sätestatud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) ja selle § 4 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. Mõlemad reguleerivad tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. Tööandja on töölepingu seaduse (TLS) kohaselt isik, kelle heaks teeb füüsiline isik tööd töölepingu alusel ja kes on kohustatud töötajale töö tegemise eest tasu maksma. Xxxx pargis endise turuhoone keldrikorrusel 2018.a. augustis kuni
2. septembrini töötanud A. R., J. S.i, A. K., R. A. jt töötajate tööandjaks ei olnud J. R., vaid juriidiline isik L OÜ. J. R. xxxx oli tööandja esindaja. Kohus nõustub J. R. kaitsja seisukohaga ja viitega Riigikohtu otsuse 4-16-5811 punktile 12 selles, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustused ei ole samastatavad. Tuleb aga silmas pidada, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul xxxx juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta… Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult (otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 39). Nii on avalikus õiguses norme, mis panevad juhatuse liikmele kohustuse tegutseda, tagamaks juriidilise isiku teatud kohustuse täitmine. Näiteks tuleneb selline norm maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1, mis mh võimaldab karistada MKS § 1531, § 154 või KarS § 3891 järgi xxxxt, kes jätab juriidilise isiku maksudeklaratsiooni esitamata, samuti nõuda juhatuse liikmelt MKS §-s 40 või 41 sätestatud alusel vastutusotsusega (MKS § 96) juriidilise isiku maksuvõla tasumist (otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 39). Seega ei saa L OÜ kui tööandja kohustusi käsitleda juhatuse liikme – J. R. kohustustena, kuivõrd ehitusvaldkonnas sellist regulatsiooni ei ole ning selleks ei anna alust ka üldine hoolsuskohustus. Pealegi vastutasid tööohutuse eest oma töölõigul objektijuhid – R. A. ja A. R.. Eeltoodust tulenevalt pole süüdistuses etteheidetud tööohutuse alane tegevusetus J. R.le etteheidetav isegi siis, kui nimetatud kohustuste täitmata jätmine oleks tõendamist leidnud ja oleks tuvastatud põhjuslik seos kohustuste täitmata jätmise ja võlvide varingu ning A. R. surma vahel. Sellele omakorda järgneb ka juriidilise isiku L OÜ õigeksmõistmine, sest puudub füüsilise isiku koosseisupärane tegu, mida oleks võimalik juriidilisele isikule omistada. M. R. Ka M. R.le heidetakse süüdistuses ette tööohutusnõuete rikkumist nii tegevuse kui tegevusetuse näol. Lammutusroboti Brokk kasutuselevõtu võimaldamise kohta on kohus välja öelnud oma seisukoha eelnevalt, pealegi valib alltöövõtja ise omad töövahendid ja töömeetodid (tunnistaja A. V.i ütlus). Etteheide aluste võlvikaarte peale ladustamise võimaldamises ei ole usaldusväärselt tõendatud. Ainult tunnistaja R. A. on viidanud M. R.le, kui isikule, kes andis korralduse alused müüri äärest 50 cm sissepoole nihutada. M. R. oma ütlustes on seda kategooriliselt eitanud. Seega on tõendid vastuolulised. Kohtu hinnangul ei ole sellise korralduse andmine M. R. poolt 17 ka usutav. Tema oli ju see, kes küsis S. R. käest nõu euroaluste ladustamise koha kohta, andis L OÜ objektijuhule R. A.le eskiisjoonise, kuidas alused müüride peale paigutada ja siis mingi aja pärast annab R. A.le sellise korralduse, millele S. R. juhtis eriti tähelepanu, et nii ei tohi teha. See ei ole loogiline ega usutav. Pealegi varasemalt otsuses käsitletu põhjal ei ole tõendamist leidnud mõningate euroaluste ebaõigesti asetsemine varingu põhjusena. Kuigi A OÜ oli peatöövõtja ja oli olemas alltöövõtja L OÜ-ga sõlmitud töövõtu eellepingu xxxx lisa nr 1 Ehitusobjekti töösisekorra ja ühistegevuse eeskiri, siis tegelikkuses ettevalmistustööde ajal sellel objektil ei olnud tegemist ühise ehitusplatsiga. VV määruse „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 11 p 2 kohaselt on ühine ehitusplats see, kus töötavad samal ajal või järjestikku kahe või enama tööandja töötajad. Kuni 10.septembrini ja 10.septembril 2018 töötasid objektil ainult L OÜ töötajad. Seega ei pidanud peatöövõtja vastutama ehitusplatsil tööohutuse eest. Pealegi oli A OÜ ja A V.i vahel sõlmitud tööleping, mille kohaselt korraldas A OÜ objektidel töökeskkonnaalast tööd A V.. Ka tunnistajana üle kuulatud A V. kinnitas, et tema ülesandeks oli viia läbi ehitusplatsidel tööohutus- ja töötervishoiualast kontrolli iganädalaselt. Süüdistuses heidetakse M. R.le ette, et ei olnud tagatud töötamiskoha püsikindlus ja tugevus. On põhjendamatu seda ette heita M. R.le, kui projekteerijad, konstruktorid, muinsuskaitse spetsialistid olid seisukohal, et müürid ja võlvid on tugevad ja ohutud, pragusid ei olnud. S. R., vastates advokaat Toomas Laanemaa küsimusele seinte ja võlvide toestamise vajaduse kohta, on öelnud, et selleks puudus tehniline vajadus, sest kandekonstruktsioone ei lammutatud. M. R. oma ütlustes viitas samuti S. R.le, kes andis hinnangu selle objekti kohta, öeldes, et ettevalmistava töö etapis mingit ohtu ei ole ja seal võib lammutustöid teha. Kõige eeltoodu alusel, kuna on tõendamata süüdistatavatele etteheidetud tegude objektiivne süüteokoosseis, kuuluvad J. R. ja M. R. neile esitatud süüdistuses KarS § 197 lg 2 järgi ning L OÜ ja A OÜ neile esitatud süüdistuses KarS § 197 lg 2,3 järgi õigeksmõistmisele. S. R. osas KarS § 117 lg 1 järgi ja E OÜ osas KarS § 117 lg 1,3 järgi esitatud süüdistuses on õigeksmõistmise aluseks prokuröri loobumine süüdistusest. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt

§ 181

lg- le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud. Kohtueelse uurimise käigus on tehtud kaks ekspertiisi ja need on teostatud kriminaalasjas tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil. Seoses sellega, et kohus mõistab süüdistatavad õigeks neile esitatud süüdistustes tuleb

§ 181lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi kanda järgmised ekspertiiside kulud: surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse (akt 18E-PõS0035/391) summas 285 eurot ja Xxxx, vana turuhoone keldrivõlvide varingu põhjuste ekspertiisi maksumuse (töö nr E34-18) summas 6665,76 eurot. Samuti on menetluskuluks OÜ A poolt tellitud ekspertiis, mille on koostanud K. S., summas 12 000 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusega nr 322 kehtestatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 4 lg 1- 2 kohaselt eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäär, välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega on vastavale ekspertiisiliigile kehtestatud teistsugune tasu. Tasu suurust määrates arvestatakse eksperdi ja spetsialisti kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi tingimusi, milles ekspertiis tuli teha või spetsialisti kohustusi tuli täita. Tunnipalga miinimummäär Eesti Vabariigis oli 2022.a 3.86 eurot tunnis. Kohtule ei ole teada eksperdi tunnitasu. Vastavalt määrusele on eksperdi 18 maksimaalne tunnitasu 154.40 eurot. Arvestades ekspertiisi maksumust ja maksimaalset tunnitasu kulus ekspertiisi teostamisele 78 tundi, mis arvestades eksperdi kvalifikatsiooni, töö keerukust, mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud. Vaatamata sellele, et kohus loeb ekspertiisiakti lubamatuks tõendiks, tuleb ekspertiisikulu süüdistatavale riigi poolt hüvitada. Ekspertiis oli tellitud kohtumenetluses tõendamisesemesse kuuluva asjaolu väljaselgitamiseks. Seega tuleb riigil ekspertiisi eest tasunud OÜ-le A hüvitada ekspertiisi maksumus. Vastavalt Audit & Ekspertiis OÜ arvele 02-12-2022 ei olnud eksperdi tööandja käibemaksukohuslane.

§ 175lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks eksperdile makstud tasu.

Ekspert M. S. osales 14.03.2022 kohtuistungil kella 10.00 kuni 13.00, s.o 3 tundi, andes selgitusi tema poolt koostatud ekspertiisi töö nr E34-18 kohta. Sama Varahaldus OÜ on esitanud 16.03.2022 arve 22SA9 summas 468 eurot, millest käibemaks 78 eurot. Eksperdi tunnihinnaks on 130 eurot, seega 3 tunni eest on tasu 390 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 178

lg 2 kohaselt ei või olla eksperdile makstav tunnitasu väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. 2022.a oli minimaalseks tunnitasuks 3.86 eurot. Kuivõrd M. S. tunnitasu (130 eurot) ei ületanud maksimaalselt lubatud väljamakstavat tunnitasu, siis arve on tasutud 24.03.2022. Seega jääb riigi kanda ekspert M. S.le hüvitatud kohtuistungil osalemise eest 468 eurot. Kriminaalmenetluse kulu hulka kuulub ka

§ 175

lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Süüdistatavate kaitsjad on taotlenud süüdistatavate S. R. ja E OÜ, M. R., OÜ A, J. R. ja L OÜ õigeksmõistmise korral õigusteenuse eest valitud kaitsjatele makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist riigi poolt. Kohtupraktika kohaselt on valitud kaitsjale makstav tasu menetluskuluna käsitatav

§ 175lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja kriminaalasja menetleja ei saa otsustada selle hüvitamist (RKKK 1-17-7077/14, 3-1-1-79-14 p 44). Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKK 1-21-7774, p 42). Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole senises praktikas määratlenud maksimaalset õigusteenuse tunnitasu määra. Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja mahtu ja keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu ( nt RKKK 20.02.2023, 1-21-8988/133, p 41 ja 09.12.2021, 1-20-2473/58, p 9). Samuti on Riigikohus leidnud, et samas menetluses ei pea erinevate kaitsjate tasud olema võrreldavad. Valitud kaitsjatel võib menetluses olla erinev tunnitasu. Samuti võib ühel kaitsjal olla eri toimingute tegemisel erinev tunnitasu.(RKKKm 1-22-7663 p 11) Antud menetluses valitud kaitsjate tunnitasud 100 kuni 160 eurot on ilmselgelt kohtuhinnangul mõistlikud. Järgnevalt võtab kohus seisukoha igale kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse osas. S. R. ja E OÜ kaitsja Alik Karajev on esitanud taotluse, milles palub hüvitada 12 720 eurot käibemaksuta. Taotluse kohaselt on kaitsja osutanud õigusabi teenust 110,5 tundi, millest 27 tundi tunnitasuga 100 eurot (kuni 3.12.2021) ja 83,5 tundi tunnitasuga 120 eurot. Taotlusele on lisatud arved koos õigusabi teenuse selgitusega. Kohus peab kogu ajakulu mõistlikuks, arvestades, et kohtuistungid on juba ajaliselt kestnud 31 tundi. Prokurör loobus S. R. ja E OÜ vastu esitatud süüdistusest alles süüdistuskõnes. S. R. ja Ehitusekspertiisibüroo poolt valitud kaitsjale makstud 12 720 eurot saab käsitada

§ 175lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuna.

Tehtud kaitsetoimingud olid mõlema kaitsealuse huvides ja vajalikud, läbitöötamist vajanud materjal mahukas, õigusküsimus keskmisest keerukam. 19 OÜ A kaitsja Jaanus Tehver on esitanud taotluse, milles palub hüvitada seisuga 03.09.2023 tehtud tööd kokku 135h 55 min, tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta), summas 19 028.33 eurot. Lisaks on taotlenud määrata hüvitamisele 04.09.2023.a kohtuistungil osalemise eest tasumisel kuuluv kaitsjatasu, tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta), vastavalt kohtuistungi protokollis fikseeritule. Taotlusele on lisatud kümme arvet spetsifikatsioonidega. 04.09.2023.a kohtuistung kestis kokku 4 t 45 min, seega suureneb hüvitamisele kuuluv summa 665 euro võrra. Kohus ei pea kaitsja tehtud kulutusi õigusabiteenuse osutamisele täies ulatuses põhjendatuks. Kohus ei pea põhjendatuks arvel nr 20220169 märgitud 4h 45min ulatuses ekspert M. S. kvalifikatsiooniga seotud dokumentide osas teabenõude koostamist, esitamist, vaide koostamist, AKI vaideotsusega tutvumist, kokku summas 665.- eurot. Kuivõrd kohus luges K. S.i ekspertiisi lubamatuks tõendiks, siis sellest tulenevalt ei pea põhjendatuks hüvitada ekspertiisiga tutvumisele kulunud aega kokku 13h 15min, s.o 1855 eurot. Arvestades menetluse kestvust, läbitöötamist vajanud materjali hulka ja ka keskmisest keerukamat õigusküsimust loeb kohus ülejäänud osas õigusabi teenusele kulunud aja mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega vähendab kohus taotletavat summat 2520 (665+1855) euro võrra ja suurendab hüvitamisele kuuluvat summat 16508.33 eurot 04.09.2023.a kohtuistungil osalemise tasu (665.- eurot) võrra. OÜ-le A kuulub hüvitamisele 17 173.33 eurot ilma käibemaksuta. M. R. kaitsja Toomas Laanemaa on esitanud taotluse, milles palub hüvitada seisuga 03.09.2023 õigusabi osutamise 112h 05min eest, tunnitasu määraga 130 eurot (ilma käibemaksuta) ehk kokku 14 570.83 eurot. Nimetatud summale lisandub kaitsja tasu 04.09.2023 kohtuistungil osalemise eest vastavalt kohtuistungi ajale tunnitasumääraga 130 eurot. 04.09.2023.a kohtuistung kestis kokku 4 t 45 min, seega suureneb hüvitamisele kuuluv summa 617,50 euro võrra. Kohus ei pea kaitsja tehtud kulutusi õigusabiteenuse osutamisele täies ulatuses põhjendatuks. Kohus ei pea põhjendatuks arve nr 20230166 hüvitamist kohtuvaidlusteks ettevalmistamise eest 6 tundi, s.o 780 eurot. Põhjusel, et juba 28.-29. mai on kulunud vaidlusteks ettevalmistamiseks 13h30min. Sarnaselt OÜ A kaitsjakuludega seonduvalt ei pea kohus põhjendatuks hüvitada arvet nr 20220171, s.o asjatundja arvamuse analüüsimine 6h30min ulatuses, s.o 845 eurot. Arvestades menetluse kestvust, läbitöötamist vajanud materjali hulka, ja ka keskmisest keerukamat õigusküsimust loeb kohus ülejäänud osas õigusabi teenusele kulunud aja mõistlikuks ja põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus M. R. valitud kaitsja mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks 13 563.33 eurot. Taotluse kohaselt on M. R. kaitsmise eest arved esitatud viimase tööandjale OÜ-le A, kes on ka arved tasunud. Taotlusest ei nähtu, kellele hüvitada kaitsekulud M. R. õigeksmõistmise korral. Kohtupraktika kohaselt valitud kaitsjale makstud tasu kui

§ 175

lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja see tuleb hüvitada kaitsealusele. Nõude täitmine mõne muu isiku pangakontole on võimalik vaid hüvitise saamiseks õigustatud isiku (või tema seadusliku esindaja) taotluse alusel (RKKKm 01.12.2020.a 1-18-5815) Kohtule ei ole esitatud M. R. või tema kaitsja poolt taotlust täita menetluskulude hüvitamise nõue OÜ A pangakontole. Seega mõistab kohus kindlaks määratud kulu riigilt välja M. R. kasuks. J. R. ja L OÜ kaitsja Erki Kergandberg on esitanud taotluse, milles palub hüvitada õigusabikulu 206 tunni eest, tunnitasu määraga 160 eurot. Taotluse kohaselt taotletakse hüvitada õigusabi kulu summas 33 619.20 eurot ilma käibemaksuta. Antud summa sisaldab ka büroo üldkulu. Kohus ei loe menetluskulu hulka tasutaotluses märgitud büroo üldkulu, sest ei ole võimalik hinnata selle vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga ning mõistlik on eeldada, et bürookulu sisaldub advokaadi teenuse hinnas. Arvestades menetluse kestvust, sh asjaolu, et kaitsja on võrreldes teiste süüdistatavate kaitsjatest osutanud õigusabi teenust ligi aasta rohkem, läbitöötamist vajanud materjali hulka, ja ka keskmisest keerukamat õigusküsimust loeb kohus õigusabi teenusele kulunud mõistlikuks ja 20 põhjendatuks ajakuluks 150 tundi, s.o 24 000 eurot. L OÜ on kandnud taotluse kohaselt nii enda kui ka süüdistatava J. R. menetluskulud. Sellest tulenevalt taotletakse kulu hüvitamist L OÜ kasuks. Süüdistatav L OÜ on käibemaksukohuslane, mistõttu taotletakse kulu hüvitamist ilma käibemaksuta. Asitõendid A. R. riided ja isiklikud esemed: kaitsekiiver Peltor, kõrvaklapid Howard Leight; must T-särk; nahast rihm; aluspüksid Lee Cooper; kindad (2 tk) Wortex; parema jala saabas Wildscout ja 2 sokki, mis asuvad hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, akti nr 2018-1407 alusel tuleb kohtu hinnangul

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Põhjusel, et esemetel puudub väärtus. Kohus juhindub

§ 306, § 309 lg 2, § 311, § 314.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral tehakse motiveeritud kohtuotsus avalikult teatavaks hiljemalt 12.02.2024. a. kell 13.00. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson Kohtunik 21