Obsah (5)

§ 242§ 230§ 52§ 16§ 45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2023, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-23-3909 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi se

§ 242

lg 2 alusel

§ 230

lg 1 ja § 242 lg-te 1, 2 rikkumise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Valentin Balta kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 30.01.

1. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
3. oktoobril 2023 väärteoasjas nr 2317,23,010189 väärteoprotokolli nr 1628440, mille kohaselt juhtis Valentin Balta
4. septembril 2023 kell 17.52 Harju maakonnas, Tallinnas, Kalasadama tänaval Kalaranna ristmikul suunaga Põhja pst poole mootorsõidukit Škoda Superb, registreerimismärgiga xxxx, ning sooritas möödasõitu vastassuunavööndi kaudu reguleerimata ülekäigurajal, keeras kõnniteele. Tegemist ei olnud operatiivsõidukiga, sõitis kõnniteed mööda, kui kõnniteel asus kergliikur, keerates välja sõiduteele, tekitas ohtliku olukorra Põhja pst poolt liikuvate sõidukite juhtidele, kes pidid pidurdama, et vältida kokkupõrget. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (

) § 52 lg 1 p 5, § 45 lg 11 ja § 16 lg 1 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 230lg 1 ning § 242 lg-te 1 ja 2 järgi kvaliftseeritava väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. karistas
2. novembril 2023 kohaldades KarS § 63 lg-t 1 ning § 481 lg-t 1 Valentin Baltat

§ 242lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlusaluse isiku kaebus

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik ja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus liiga range karistuse tõttu. Mõistetud karistus on asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt karm. Tegemist oli olukorraga, kus ta täitis taksojuhi ametikohustusi Kalasadama tänaval, kui ootamatult tekkis kõhuvalu, mis nõudis viivitamata tualeti kasutamist. Kuna sõiduteel oli ummik, siis vältimaks ebasoovitavate tulemuste saabumist oma auto esiistme kasutamise näol, pidi ta mööda sõitma kõigist autodest, välja sõitma reguleerimata jalakäijate ülekäigurajale vastassuunavööndi kaudu, sõitma kõnniteele ja seejärel tagasi sõiduteele, mille tulemusena ta tekitas sunnitult ja tahtmatult ohtliku olukorra sõidukijuhtidele, kes liikusid Põhja puiestee poolt ja pidid pidurdama kokkupõrke vältimiseks. 3.
2. Menetlusalune isik töötab taksojuhina ja juhtimisõigus on vajalik eeldus tema töökoha ja sissetuleku säilitamiseks. Juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik tööülesandeid täita. Menetlusalusel isikul on perekond ja ta on pere ainus toitja. Tema ülalpidamisel on 4 alaealist last. Seega mõjutab juhtimisõiguse äravõtmine tema paljulapselist perekonda, kuna momendil ei tööta tervislikel põhjusetel ka tema naine. Kuna menetlusalust isikut ei ole varem liikluseeskirja rikkujana vastutusele võetud, siis tuleks teda karistada rahatrahviga. 2 3.
3. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas. Kohtuväline menetleja leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine on õiglane karistus ja palus jätta vaidlustatud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Kaebuse esitaja ei vaidlusta PPA otsuse tegemise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Valentin Baltale ette

§ 52lg 1 p 5, § 45 lg 11 ja § 16 lg 1 sätete rikkumist.

5.1.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 5.2.

§ 45

lg 11 järgi tohib eritalituse sõidukiga sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik ning eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid. 5.3.

§ 52lg 1 p 5 keelab möödasõidu reguleerimata ülekäigurajal vastassuunavööndi kaudu.

1. Maakohtu hinnangul on tuvastatud, et Valentin Balta rikkus kõiki eelpool nimetatud liiklusseaduse sätteid. Ta tunnistas kohtuistungil teo toimepanemist. Ta on taksojuht. Tema sõnade kohaselt sõitis ta kliendile järele, kui hakkas ennast halvasti tundma ja tundis vajadust tualetti kasutada. Kliendi võttis autosse A-terminalist. Teel oli ummik. Ta teadis, kuidas on võimalik läbi parkimisplatsi pääseda Kalaranna tänavale. Kui ta sõitis parkimisplatsile, siis sõitis vastu tütarlaps tõukerattaga. Kui ta kavatses välja sõita sõiduteele, siis märkas vastu sõitvaid autosid. Esimene auto andis tähelepanu juhtimiseks tuledega märku. Kogu selle tegevuse ajal oli sõidukis klient. Kliendi viis Õismäele, vahepeal peatust ei teinud, kuna kõhuvalu andis järele. Tualeti asemel kasutas Astangu metsa. Selleks ajaks oli möödunud 40 minutit.
2. Menetlusaluse isiku ütlused on kooskõlas ka väärteoasja juures oleva videosalvestistelt nähtuga. Salvestiselt nähtub, et taksoplafooniga halli värvi mootorsõiduk Škoda, registreerimismärgiga xxxx, sõidab vastassuunavööndis, keerates ülekäigurajalt kõnniteele, kus liigub tütarlaps kergliikuriga. Seejärel suundub sõiduauto uuesti sõidutee poole ning liigub risti üle tee oma suunavööndisse. Mootorsõidukile Škoda läheneb vasaku külje poolt sõiduk, kokkupõrke vältimiseks sõiduk pidurdab, jäädes peaaegu seisma.
3. Kirjeldatud tegevuse tulemusena jõudis menetlusalune isik ette pärisuunavööndis liikuvatest sõidukitest ning reastus tagasi oma suunavööndisse. Menetlusaluse isiku väited parkla olemasolust ei oma tähendust, kuna tal ei olnud soovi seda kasutada sõiduki parkimiseks, vaid teistest sõidukitest möödasõiduks ning see ei õigusta mingilgi määral tema õigusvastast käitumist.
4. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Valentin Balta sõiduki puhul oleks tegemist olnud eritalituse sõidukiga, millisel juhul kaasneksid

§ 45lg 11 toodud erandid.

3 10. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus möödasõidunõudeid, sõitis kõnniteel ja tekitas oma käitumisega ka liiklusohu, mistõttu rikkus ta

§ 52lg 1 p 5, § 45 lg 11 ja § 16 lg 1 sätteid.

Kohtu hinnangul on Valentin Balta teod õigesti kvalifitseeritud

§ 230lg 1 ning § 242 lg-te 1 ja 2 järgi.

KARISTUS 11. Kohtuväline menetleja on oma otsuses märkinud, et kuna

§ 230

lg 1,

§ 242

lg 1 ja

§ 242lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 242lg 2 järgi.

12.

§ 242

lg 2 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut s.o 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 13. Kuna karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puudusid ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest, siis karistusena võeti

§ 242lg 2 alusel Valentin Baltalt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks.

14. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja, määrates Valentin Baltale karistuse KarS § 63 lgst 1 lähtudes, õigesti leidnud, et tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 242lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte alusel.

1. Kohus nõustub menetlejaga, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, siis on menetlusaluse isiku süü suur, kuna sõidukis oli ka reisija ning tegu pandi toime päise päeva ajal, kui teedel on intensiivne liiklus ning tekkis ka ohuolukord. Kohus eeldab, et isik, kellele on antud luba osutada taksoteenust ning kes osaleb liikluses, tunneb õigusaktides kehtestatud norme ning käitub ka vastavalt. Menetlusalune isik aga väljendas oma käitumisega ükskõikset suhtumist õiguskorda. Kuivõrd taksoteenuse osutamine on seotud sõitjate veoga, siis peab reisijale, kes istub taksotunnustega sõidukisse, olema tagatud turvaline sõit. Seda saab aga tagada vaid juht, kes täidab liiklusseaduses sätestatud nõudeid. Arvestades taksoveoga kaasnevate probleemide esinemise sagedust ning reisijate üha sagedamat kriitikat teenuse kvaliteedile, siis väärteo toime panemine ühistransporditeenust osutades muudab ka menetlusaluse isiku süü suuremaks.
3. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt Valentin Baltat kriminaal- ega väärteokorras karistatud ei ole.
4. Isegi kui Valentin Balta on varem karistamata, siis ei saa seda vaadata lahutatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on ka karistuse üld- ning eripreventiivsed eesmärgid. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kuna väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras Valentin Balta teadlikult mitmeid liiklusnõudeid, mistõttu on ta liikluses ohtlik nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma suhtumise tõttu, siis rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et kaebaja paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. 4
5. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja teadvalt liiklusnõudeid eiravad juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Sellist kohtu arusaama kinnitab ka juhusliku mööduja reageering, keda rikkumine häiris ja seetõttu ka selle jäädvustas ja edastas politseile. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse liik juhtimisõiguse äravõtmise näol on antud juhul igati põhjendatud.
6. Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (RKKKo nr 3-1-1-122-13, p 11). Kohtu jaoks on oluline siinkohal märkida, et Valentin Balta ei ole ka mõistnud oma teo tõsidust ega saanud aru selle ohtlikkusest, vaid püüdis kohut veenda, et ta oli väljapääsmatus olukorras, mille tingis tualeti külastamise vajadus. Kohtule jääb arusaamatuks, miks peaks keegi asuma taksoteenust osutama, kui ta tunneb kõhuvalu juba enne kliendi peale võtmist.
7. Kuna karistust kergendavaid asjaolusid väärteotoimikus olevatest materjalidest ei nähtu, on kohtu arvates olnud karistuse määramine PPA ametniku poolt sanktsiooni keskmises määras põhjendatud, sest kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kuna kohtumenetluses avaldas isik kahetsust, siis võttes arvesse menetlusaluse isiku süü suurust, kaebuses esitatud väiteid, pidades silmas eripreventiivseid aga ka üldpreventiivseid kaalutlusi, peab kohus võimalikuks kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust, mõistes KarS § 481 lg 1 kohaselt Valentin Baltale karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks.
8. Kaebuses on viidatud, et menetlusalune isik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmisega ja perekonna eest hoolitsemiseks. Tema ülalpidamisel on 4 alaealist last.
9. Kuigi kohtule on mõistetav, et juhtimisõigus on tööülesannete täitmiseks vajalik ning et juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta töö, siis see põhjendus ei ole süüd vähendavaks ega juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kui isik ei suuda liikluses olla õiguskuulekas, siis riskib ta sellega, et ta kõigepealt seab ohtu oma senise elukorralduse ja võib jääda ilma ka juhtimisõigusest. Puutuvalt aga juhtimisõiguse vajalikkusesse seoses tehtava tööga, peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks eluliselt vajalik. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus kohus peab vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et pere eest hoolitseda ja töökohustusi oleks võimalik täita mootorsõidukit juhtimata.
10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse Valentin Baltale määratud karistuse osas ja karistab Valentin Baltat

§ 242lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

25. Liiklusseaduse § 127 alusel on Valentin Balta kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile. (allkirjastatud digitaalselt) 5