lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 1750 eurot ja õigusabikulu 1057,17 eurot (koos käibemaksuga), kokku 2807,17 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist osaliselt põhjendatud menetluskuluga. 17.03.2023 kirje, kohtumäärustega tutvumine jne, kohus leiab, et määrustega tutvumiseks ja kliendi teavitamiseks ei saanud kuluda üle 15 minuti. Ülejäänud ulatuses saab selle kirjega seotud menetluskulu olla seotud vaid puuduste kõrvaldamiseks dokumendi esitamisega. Kui hageja oleks esitanud koheselt korrektse viivisenõude, ei oleks hagejal olnud (33-15) 18 minuti ulatuses täiendavat menetluskulu. Seega saab menetluskulu taotlus olla põhjendatud õigusabikulu (5h 53 min, 170 eurot tund) kokku 1000,17 euro, päringute kulu 6 euro ja riigilõivu 1750 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 2756,17 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.