← Eesti

1-23-5606/24

Obsah (9)§ 181§ 314§ 126§ 2911§ 294§ 7§ 175§ 306§ 124

1-23-5606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2024, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-5606 (kohtueelses menetluses 23231750481) Koh

§-st 306, § 309 lg-st 2, §-dest 311-312, §-st 314, § 181 lg-st 1, § 175 lg 1 p-dest 3 ja 4, § 126 lg 3 p-dest 2 ja 4 kohtukoosseis otsustas: 1. Mõista DMITRI ZEMSKOV (isikukood: 37303210419) talle KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. 2.

§ 181lg 1 alusel jäävad menetluskulud kogusummas 4378,76 eurot riigi kanda.

3.

§ 314

p 51 alusel kustutada riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris 1-23-5606 sisalduvad Dmitri Zemskovi andmed. 4. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid: • Kaks noa verejälgedest võetud puuteproovi (pakendid nr 1.5 ja 1.7), üks noatupe verejäljest võetud puuteproov (pakend nr 1.3), sündmuskohalt võetud puuteproovid (pakendid nr 1, 2, 4, 5, 6, 9 ja 10) ja suitsukonid (pakendid nr 7 ja 8) ning katkine veremäärdumisega T-särk (pakend nr 3), mis kõik asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt nr xxx) –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

• Plastikkonteineris nuga (pakend nr 1) ja noatupp (pakend nr 1), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn (akt nr xxx) –

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist omanikule, s.t Dmitri Zemskovile. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS Dmitri Zemskovi süüdistatakse selles, et tema Tallinnas xxx ajavahemikus 06.04.2023 kella 22.17 paiku tahtlikult lõi vähemalt kolmel korral noaga M D kõhu ja rinna piirkonda, tekitades M Dile järgmised vigastused: noahaava paremal keskkõhus, mis tekitas nahaaluskoesse ja kõhu külglihastesse üksikuid õhumulle; noahaava vasakul alakõhus, mis ulatus kõhuõõnde ning põhjustas 1,5 cm laiuse defekti kõhuõõnes, peensoole mitmes paikmes läbivad torkevigastused ja peensoolekinnisti vigastuse; noahaava paremal rindkere ülaosas, mis ulatus läbi rinnalihase keskseinandisse, samuti põhjustas rinnalihases mõõduka hematoomi väikese veritsusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

  1. augusti
  2. a määrusega nr 266 kehtestatud „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ §-le 7 lg 2 p 9 on eluohtlikuks tervisekahjustuseks rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta. Seega Dmitri Zemskovi poolt noalöökide tagajärjel kannatanule tekitatud rindkere keskseinandisse ja siseorgani vigastusega kõhuõõnde ulatunud haavad on eluohtlikud tervisekahjustused. Dmitri Zemskov, seades noa löökide tegemisel eesmärgiks tekitada M Di rindkeresse ja kõhupiirkonda noahaavu, teadis, et lüües teisele inimesele üle 10 cm pikkuse ja üle 3 cm laiuse noateraga noaga rindkeresse ja korduvalt kõhtu, kus asuvad elutähtsad organid, põhjustab ta teisele inimesele eluohtlikud tervisekahjustused. Selliselt tegutses Dmitri Zemskov kuriteo toimepanemisel kavatsetult. Oma tahtliku tegevusega tekitas Dmitri Zemskov teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU SEISUKOHT I Tõenditest sissejuhatavalt
  3. Kõik dokumentaalsed tõendid, mis kohtule esitati ja mille kohus vastu võttis, luges kohus juba vastuvõtmise hetkel asjakohasteks ja lubatavateks. Sealjuures ei ole kohtumenetluse pooled ning pole ka kohtul põhjust kahtluse alla seada kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite usaldusväärsust. Dokumentaalsete tõendite tõendamisväärtusele annab kohus 2

(26)1-23-5606 hinnangu aga kõiki tõendeid kogumis analüüsides alljärgnevalt kohtuotsuse põhjendavas osas. 2. Prokuröri, kaitsja ning süüdistatava kokkuleppel jättis kohus

§ 2911

alusel tunnistaja A R ristküsitlemata, võttis tõendina vastu ja avaldas tunnistaja kohtueelses menetluses 06.04.2023, 14.04.2023 ja 04.05.2023 antud ütlused (I kd tl 33-41; II kd tl 28). 3. Kuivõrd süüdistatav Dmitri Zemskov keeldus sõnaselgelt kohtus ütluste andmisest (II kd tl 41 pöördel), siis

§ 294

p 1 alusel avaldati prokuröri taotlusel (II kd tl 42) Dmitri Zemskovi kohtueelses menetluses 07.04.2023 antud ütlused (I kd tl 219-225).

  1. Nii kohtus üle kuulatud kannatanu M Di (II kd tl 37-41 pöördel) kui ka tunnistaja ning süüdistatava ütlused loeb kohus samuti asjakohasteks ning lubatavateks tõenditeks, kuid hinnangu ütluste usaldusväärsusele ja tõendamisväärtusele annab kohus kõiki tõendeid kogumis analüüsides alljärgnevalt kohtuotsuse põhjendavas osas. II Sündmuse käigu tuvastamine ning ütluste usaldusväärsuse hindamine
  2. Kohus loeb prokuröri ja kaitsjaga nõustuvalt tunnistaja A R ütlused tervikuna usaldusväärseteks. Esimest korda kuulati tunnistaja A R üle 06.04.2023 (I kd tl 33-34). Teine ülekuulamine toimus 14.04.2023 (I kd tl 35-38) ning kolmas 04.05.2023 (I kd tl 3941). Tunnistaja A R ütluste usaldusväärsust kinnitab esmalt asjaolu, et tema versioon juhtunust on kõigil kolmel ülekuulamisel jäänud muutumatuks. Sealjuures ei ole tema ütlused erinevatel ülekuulamistel olnud sõna-sõnalt äravahetamiseni samad, vaid erinevate ülekuulamiste ütlused küll sisu osas on sarnased, kuid samas täiendavad teineteist. Ka kolmandal ülekuulamisel uurija küsimustele vastates on tunnistaja esile toonud juba nii varasematel ülekuulamistel mainitud asjaolusid kui ka rääkinud küsitule vastuseks uusi detaile. Ühtlasi kinnitab tunnistaja ütluste usaldusväärsust nendes esile toodud asjaolude kokkulangemine teiste objektiivsete tõenditega.
  3. Süüdistatava Dmitri Zemskovi ütlused loeb kohus suures osas ebausaldusväärseteks, sest need lähevad vastuollu teistest tõenditest nähtuvaga. Süüdistatava ütlused loeb kohus usaldusväärseks vaid osas, milles need leiavad kinnitust mõnest muust tõendist nähtuvaga.
  4. Kannatanu M Di ütlused loeb kohus selles osas ebausaldusväärseks, milles need lähevad usaldusväärsete teiste tõenditega vastuollu. Samas märgib kohus siinkohal, et kannatanu väga palju kõnealusest 06.04.2023 hilisõhtusest sündmusest ei mäleta ning pigem avaldas selles osas kohtus ülekuulamisel oletusi kui enda tajutut ja kogetut.
  5. Kohus selgitab alljärgnevalt kõiki tõendeid kogumis analüüsides täpsemalt, millises osas tunnistaja, kannatanu ja süüdistatava ütlused on usaldusväärsed ning millises osas ja miks tuleb need tõendikogumist ebausaldusväärsetena välja jätta. Sealjuures selgub, mis tõendite kohaselt eelkõige 06.04.2023 õhtul juhtus.
  6. Tunnistaja A R selgitas 06.04.2023 ülekuulamisel (I kd tl 34), et päev varem ehk 05.04.2023 ütles tema elukaaslane Dmitri tunnistajale (ei mäleta, kas telefoni teel või kodus olles), et M (tunnistaja endine elukaaslane) tuleb järgmisel päeval ehk 06.04.2023 Tallinnasse arsti juurde ning soovib nende korteris (Xxx Tallinn) öömaja saada. M polnud umbes kolm aastat nende juures külas olnud. 14.04.2023 ülekuulamisel selgitas tunnistaja täiendavalt (I kd tl 36), et Xxx korter kuulub temale ja ta on seal elanud lapsest saati. Dmitriga elavad nad koos seal juba 13 aastat. Miga elasid koos umbes 3-4 aastat 20 aastat tagasi. Korter on 2-toaline, aga elamiseks kasutavad nad elutuba, kus on magamiseks põrandal maas madrats. Teises toas hoiavad asju. M helistas 05.04.2023 ootamatult nende kodunumbrile (lauatelefonile). Kõnele vastas Dmitri, kuid tunnistaja oli ka sel ajal kodus. Dmitri andis Mile tunnistaja mobiilinumbri ja siis helistas M tunnistajale. Tunnistaja lubas Mil nende juures ööbida. 3

(26)1-23-5606
  1. Tunnistaja sõnul (I kd tl 34, 36) läks ta 06.04.2023 hommikul kella 7-st proovipäevale. Ta teab, et Dmitri ja M kohtusid hommikupoolsel ajal M keskuse juures sellel ajal kui tunnistaja ise tööl oli. Nimelt kui tunnistaja oli tööl, siis M helistas talle, et küsida, kus nad Dmitriga kohtuma pidid. Tunnistaja soovitas helistada otse Dmitrile.
  2. Tagasi koju tuli tunnistaja A R enda sõnul 06.04.2023 kella 16-17 paiku (I kd tl 34, 36-37, 40). Siis oli korteris ainult Dmitri, kes magas madratsil. Siinkohal märgib kohus, et 01.06.
  3. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on tunnistaja A Rt xxx kortermaja trepikojas liikumas näha kella 17.05-st (I kd tl 146), kui ta liigub majast õue. Pärast seda liigub ta mitmel korral majja sisse ja välja kuni kella 17.37 ajal siseneb õuest trepikotta ja suundub liftide juurde (I kd tl 146-149). Järgmine kord on teda trepikojas liikumas näha alles kella 20.25 ajal (I kd tl 150). Kuivõrd videosalvestised on alates kella 16.03-st ning 17.05 on näha tunnistajat majast väljumas, mitte sisenemas, siis saab järeldada, et ta jõudis koju enne 16.
  4. Koju jõudes helistas tunnistaja antud ütluste kohaselt Dmitri käsul E, sest ettevõte oli nende telefoninumbritele maksmata arvete tõttu piirangu pannud. Dmitri oli vihane ja loopis oma telefoni, sest ta ei saanud helistada. Tunnistaja lohutas Dmitrit, et paari tunni pärast on asi korras, s.t saab jälle helistada. Samuti oli Dmitri tunnistaja sõnul närviline, sest ta ei saanud magada. Dmitri oli kogu õhtu aluspükste väel, sest ta tahtis magama minna. Kui Dmitri oli närviline, sest tema Elisa kõnekaart ei töötanud, siis ta lõi esikus vastu viinapitsi oma vasaku käe ära. Viinapits läks katki ja vigastas Dmitri vasaku käe peopesa, kust tuli verd. Dmitri vasaku käe vigastuse tekkimist tunnistaja kirjeldatud viisil kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest on näha, et korteri esiku põrandal on verekahtlane määrdumine (I kd tl 42; fotod nr 10 ja 11 – I kd tl 48). Seda, et Dmitri Zemskovi vasak käsi oli vigastatud, kinnitab ka tema läbivaatuse protokolli lisaks olev foto nr 5, millest nähtub ümarama kujuga väike haav vasaku käe peopesal (I kd tl 126). Tunnistaja ja Dmitri jõid pärast käevigastuse tekkimist kahekesi elutoas viina. Pärast seda läks Dmitri magama (I kd tl 40). See oli veidi enne Mu tulekut (I kd tl 40). Haavale sidet nad ei pannud, mistõttu kui Dmitri magama läks (enne Mu tulekut), siis tilkus haavast verd ka madratsile.
  5. Tunnistaja A R sõnul (I kd tl 34, 36-37) tuli umbes kella 20 ajal M, kes oli juba alkoholi tarvitanud. Siinkohal märgib kohus, et 01.06.
  6. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt sisenes kannatanu M D xxx kortermajja kell 20:57:54 (I kd tl 151). Sel hetkel tunnistaja ütluste kohaselt Dmitri magas toas, aga tunnistaja äratas ta üles ja ütles, et M tuleb. Kui M korterisse tuli, siis oli õhkkond sõbralik ja kõik said omavahel läbi. M oli võtnud kaasa ühe viinapudeli ja ühe rummipudeli. Kolmekesi võeti tunnistaja sõnul elutoas paar pitsi alkoholi. Tunnistaja A R istus elutoa ukselt vaadates paremat kätt seina ääres tumba peal, M tema kõrval tumbal (televiisori juures) ja Dmitri vaheldumisi lebas ja istus paar meetrit eemal oleval madratsil, mis asub elutuppa vaadates kohe otse. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab tunnistaja ütlusi selle kohta, et madrats asus ukse vastas toa nurgas põrandal ning parempoolse toaseina ääres on istumiseks tumbad ja laud (I kd tl 42 pöördel; fotod nr 26-28, 34-36 – I kd tl 53 pöördel-54 pöördel, 56-56 pöördel). Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt nr XXX nähtuv (vt alates 22:23:54, fail lõpuga 23_11 – I kd tl 32) kinnitab, et elutoa uksest otse vaates oli madrats toa põrandal maas. Ülejäänud tuba asus uksest sisse astudes paremale. Toa lõpus paremat kätt on akende ette tõmmatud kardinad, mille ees asub aluse peal televiisor. Hetkel, mil antud politseiametnik astub elutoa ukselävele, on kohe ukse kõrval parempoolse seina ääres näha vilksamisi kaht tumbat (kell 22:23:57). Politseiametniku sisenemisel elutuppa on üks valge taburet pikali põrandal samuti maas lamava kannatanu kõrval, viimasest vasakul pool (televiisori pool), elutoa põrandal oleva vaiba umbes keskpaigas. Kui politseiametnik hakkab Dmitri Zemskovit püsti tõmbama (vt alates kell 22:24:02), siis on näha, et uksepoolse seina ääres on väikse vahega kaks tumbat, millest esimene on üsna kohe ukseava kõrval ning teine vahetult enne diivanilauda, mis on samuti seina ääres, kuid tumbadest rohkem akna (ja televiisori) poole. 4
(26)1-23-5606 Samuti on näha valget püstist taburetti, mille peal on kruus ja muud esemed ning mis asub uksest kaugemal oleva tumba läheduses, sellest natukene toa keskpaiga poole. Selle tabureti juures ukse pool on põrandal karp, mille peal valge taldrik võileibadega. Sealjuures pikali olev taburet ning valge taldrik on umbes samal n-ö joonel ehk püstine taburet on natukene rohkem televiisori pool võrreldes pikali oleva taburetiga (vt kell 22:24:02). Nende taburettide vahe on silmaga hinnates kuni meeter (vt alates kell 22:24:09). Seega politseiametniku rinnakaamera salvestis kinnitab samuti tunnistaja A R ütlusi. Sealjuures nähtub nendest kahest tõendist, et tunnistaja istus tumbal, mis asus kohe ukse kõrval ning kannatanu tumbal, mis asus uksest eemal diivanilaua lähedal.
  1. Tunnistaja sõnul (I kd tl 34, 36-37) jõi M enda rummi. Dmitri võttis ka lonksu Mu rummist, aga M ütles, et ta joob ise oma jooki. Dmitri ja tunnistaja jõid seejärel omi jooke edasi. Sel hetkel oli kõik rahulik, keegi kellegi peale ei karjunud. Sealjuures nähtub 01.06.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollist, et ajavahemikul 21.15-21.30 käis tunnistaja A R korterist ja kortermajast väljas (I kd tl 152). Tunnistaja sõnul istusid nad kolmekesi tunnikese elutoas ning siis läks tunnistaja kööki teed ja võileibu tegema ning käis ka tualetis, aga Mi ja Dmitri vahel endiselt mingit riidu ei olnud sel ajal. Tee ja võileibade tegemist kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll (vt fotod nr 34-38, 40, 44, 46-48 – I kd tl 56-57 pöördel, 58 pöördel-59 pöördel), samuti eelnevalt otsuse punktis 12 kajastatud politseiametniku rinnakaamera salvestis. Õhtu jooksul kui juttu aeti, siis tunnistaja ütluste kohaselt Dmitri nuga, mis asub tal madratsi kõrval, kellegi käes ei olnud.
  3. Edasi kirjeldab tunnistaja A R (I kd tl 34, 37), et lõpuks tahtis Dmitri uuesti magama minna, aga M häiris teda oma kohalolekuga, ei lasknud Dmitril magama minna. Dmitri ütles Mile, et ta hakkaks minema. Samuti lõi Dmitri toas olevale taburetile jalaga ja see lendas televiisori poole. Sel hetkel istus M televiisori juures tumbal ja Dmitri oli toa nurgas oleval madratsil – kas ka pikali, seda tunnistaja ei mäleta. Selle peale tõusis M püsti, ütles Dmitrile midagi vastu ning läks otse Dmitri juurde, ründas Dmitrit talle lihtsalt massiga peale lennates. Tunnistaja nägi tollel hetkel ainult Mi selga ning jooksis kiiresti toast välja, sest sai aru, et läheb kakluseks. Kui tunnistaja elutoast välja jooksis, siis oli M jõudnud Dmitri juurde madratsile ning mõlemad olid pikali asendis ja rüselesid omavahel kahekesi maas, nagu maadlesid. M oli rüselusel rohkem peal. M on Dmitrist suurem ning Dmitril on ka jalgadega probleem. Tunnistajale jäi mulje, et Dmitri ei saanud rüselemisel Mile vastu. Kuid mida täpselt keegi tegi, seda tunnistaja ei jäänud vaatama, vaid jooksis elutoast mõneks hetkeks esikusse rahunema. Kui tagasi elutuppa vaatas, siis nägi Dmitri paremas käes nuga ning mehi pikali nägudega teineteise poole rüselemas – Dmitri madratsil ja M madratsi kõrval põrandal. Siis helistas tunnistaja enda telefoni pealt häirekeskusesse ja teatas, et Dmitril on käes nuga ja toimub rünnak, kuid juba helistamise ajal nägi tunnistaja, et Mi kõht on verine, mistõttu sai aru, et Dmitri on Mut noaga löönud. Kuna häirekeskusest öeldi, et ta läheks enda ohutuse tagamiseks korterist välja (kuigi ta ei tundnud end ohustatuna) ning politseile vastu, siis läks ikkagi koridori politseid ootama. Seetõttu tunnistaja ei tea, mida Dmitri ja M kuni politsei tulekuni edasi tegid. Politsei tuli väga kiiresti ja pärast seda saabus ka kiirabi. Kui tunnistaja kortermajas alla jõudis, oli politsei seal ja siis tegeles politsei juba korteris edasi. Politsei tunnistajat korterisse ei lubanud. Nägi, kuidas politsei viis Dmitri ära ja kiirabi Mu.
  4. Häirekeskusele A R poolt tehtud kõne osas on koostatud vaatlusprotokoll (I kd tl 13-16), mis kinnitab tunnistaja ütlusi. Nimelt selgub kõnest, et Dmitri Zemskov on kõne tegemise ajaks juba noaga löönud kõhu või südame piirkonda M Di, kellel jookseb verd. Siinkohal juhib kohus tähelepanu Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardile, mille kohaselt on M Dil noahaavad paremal rindkeres, paremal keskkõhus ja vasakul alakõhus (I kd tl 22). Sama kinnitab ka statsionaarne epikriis (I kd tl 24, 26). Seega olid kannatanul noahaavad tõepoolest kõhus ning üks ka rindkeres, kuigi mitte südame pool, vaid paremal pool (vt ka kannatanu läbivaatuse protokolli lisa foto nr 2 5
(26)1-23-5606 – I kd tl 103). Kõne ajal ütleb A R, et mehed ikka kaklevad ning Dmitri tahab veel Mut noaga lüüa (I kd tl 14-15). Häirekeskuse töötaja mitmel korral ütleb, et tunnistaja end ohtu ei seaks ning läheks kuskile eemale või kui ta tunneb ohtu, siis läheks korterist välja, samuti palub õue minna ja politseile uks lahti teha (I kd tl 14-15). Selle peale tunnistaja vastab alguses, et ta on koridoris ning mõni hetk hiljem, et ta tuleb praegu välja ning nõustub politseile õue vastu minema, et nad sisse lasta (I kd tl 15).
  1. Seega tunnistaja A R ütlustest ja tema poolt häirekeskusele tehtud kõnest koosmõjus järeldub, et tunnistaja hakkas häirekeskusele helistama hetkel, mil Dmitril oli nuga käes, aga ta polnud veel Mut löönud. Kuid häirekeskuse poolt kõne vastuvõtmise hetkeks oli noaga löömine just toimunud. Ühtlasi langevad tunnistaja ütlused kokku häirekeskusele tehtud kõne vaatlusprotokolliga selles osas, et häirekeskuse töötaja soovitusel läks tunnistaja korterist välja (sh politseid ootama ja majja laskma) ja seepärast tunnistaja ei näinud enam seda, mis meeste vahel edasi juhtus, kuigi kõne tegemise ajal tunnistaja sõnul mehed endiselt kaklesid ning Dmitri tahtis Mut noaga veel lüüa.
  2. Häirekeskusele tehtud kõnes mainib tunnistaja veel, et M tuli täna Tallinnasse ja neile lihtsalt korraks külla, aga tema mees ehk Dmitri oli tunnistaja töölt tulles nii tige (I kd tl 15). Eeltoodu kinnitab samuti tunnistaja A R ülekuulamisel antud ütluste usaldusväärsust. Ühtlasi nähtub häirekeskusele tehtud kõne vaatlusprotokollist, et tunnistaja A R tegi kõne 06.04.2023 kell 22.
  3. Arvestades, et tunnistaja kuulati esmakordselt üle samal hilisõhtul juba kell 23.30 (I kd tl 33) ehk umbes tund aega pärast sündmuse toimumist ja häirekeskusesse helistamist ning nii kõnes kirjeldatu kui ka hilisemad politseile antud ütlused on sarnased, kinnitab see veelkord tunnistaja A R ütluste usaldusväärsust.
  4. Kuigi tunnistaja oli 06.04.2023 tarvitanud alkoholi, oli ta seda teinud väikses koguses ning alles õhtul pärast töölt koju tulemist ning mõni aeg hiljem veel natukene koos Dmitri ja Muga (I kd tl 34, 36, 37, 40). Ka süüdistatav (I kd tl 220) ja kannatanu (II kd tl 40) kinnitavad, et tunnistaja A R tarbis tol õhtul vähe alkoholi. Nii häirekeskusele tehtud kõnest (kuulatav CD-plaadil – I kd tl 12) kui ka sündmuskohal viibinud politseinike rinnakaamera salvestistest (nr XXX ja XXX fail lõpuga 53_53 – I kd tl 32) on nähtav, et tunnistaja A R vastab küsimustele ning käitub vastavalt olukorrale adekvaatselt. Ühtlasi kinnitab tunnistaja hilisematel ülekuulamistel antud ütluste usaldusväärsust asjaolu, et juba sündmuskohal avaldas ta politseiametnikele juhtunust samasuguse versiooni (vt salvestis nr XXX alates kell 22:44:17 kuni 22:46 ning 22:47:43 kuni 22:49:40, 22:50:13 kuni 22:53, 22:57 kuni 22:59; salvestis nr XXX fail lõpuga 53_53 alates kell 22:54:08). Nimelt kirjeldab tunnistaja politseiametnikele kohepeal sarnaselt ülekuulamistel avaldatule, et ta tuli töölt, siis Dmitri magas. Alguses olid Dmitriga kahekesi, hiljem tuli M. Tarvitasid kolmekesi alkoholi, kuid tunnistaja jõi ise väga vähe. Tegi võileibu ja teed. Dmitri oli tige ja tahtis, et M ära läheks, aga M tahtis neil ööbida. Dmitri lõi taburetti jalaga ning M lendas Dmitrile massiga peale. Nuga oli voodi kõrval maas, kus see on kogu aeg. Dmitri võttis noa ja lõi Mut noaga (kuigi otseselt noalööki tunnistaja ise pealt ei näinud). Tunnistaja tuli politseile alla vastu kui politsei jõudis, sest häirekeskusest öeldi, et ta läheks politseile vastu ega jääks korterisse.
  5. 14.04.2023 ülekuulamisel mainis tunnistaja muuhulgas seda, et ta sai nii Mi kui ka Dmitri käest teada, et M oli käinud nende juures juba 06.04.2023 hommikul pärast seda kui tunnistaja oli ise juba tööle läinud (I kd tl 36). Nimetatud asjaolu ei ole kohtus uuritud teiste tõenditega kinnitust leidnud. Kannatanu M D on kohtus ütlusi andes väljendanud, et tal võis olla küll mälulünk, aga tema teada läks ta alles 06.04.2023 õhtul pärast 20 tunnistaja ja süüdistatava korterisse (II kd tl 39 pöördel, 41). 07.06.
  6. a asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et M ja Dmitri said M keskuses kokku kella 10.38 ajal (I kd tl 161) ning kell 11.13 keskuse parklas lähevad Dmitri ning M (koos ühe tumedas riietuses meesterahvaga) lahku. Kannatanu sõnul pidi Dmitri minema poodi viina ostma ja siis koju magama, nemad noormehega aga läksid parki istuma ja alkoholi tarvitama (II kd tl 38 pöördel, 39). 6
(26)1-23-5606 Sealjuures on tunnistaja ise avaldanud, et hommikupoolikul helistas M talle töö ajal ning küsis, kus nad pidid Dmitriga kokku saama ning tunnistaja suunas ta helistama otse Dmitrile (I kd tl 36). Nimetatu kinnitab, et kannatanu ja süüdistatav kohtusid alles M keskuses, kust nad läksid ka enne lõunat lahku. Kuigi Xxx kortermaja trepikoja salvestisi on tollest päevast vaadeldud vaid alates kella 16.03-st (I kd tl 145) ning selle kohaselt sisenes kannatanu kortermajja alles kell 20.57 (I kd tl 151), siis pole kohtul põhjust kahelda kannatanu ütlustes selles osas, et pärast M keskuse juures lahku minemist ta enne õhtut tunnistaja ja süüdistatava juurde ei läinud. Kannatanu selliseid ütlusi kinnitab kaudselt ka näiteks viibimine veel kella 19.38-19.48 ajal Balti jaamas ja seal asuvas kaupluses, kust ta ostis kaasa alkoholi (I kd tl 130-143).
  1. Selle väikse ja kohtu hinnangul ka väheolulise detaili (et kannatanu oli tunnistaja korteris käinud juba 06.04.2023 hommikul) erinevus tegelikkusest ei tingi aga tunnistaja ütluste lugemist ebausaldusväärseks. Siinkohal tuleb arvestada, et tunnistaja sellise teadmise allikaks on tema sõnul olnud kannatanu ning süüdistatav, kes mõlemad olid tunnistajast tarbinud rohkem alkoholi kogu päeva jooksul (Dmitri Zemskovil on 06.04.2023 kell 22:40 mõõdetud alkoholijoobeks 1 liitris väljahingatavas õhus 1,85 mg, mis vastaks 1 grammis veres ca 3,7 mg etanooli sisaldusele ning M Dil kell 22.56 võetud vereproovist leiti etanooli 3,67 g/l ehk 3,67 mg/g – vastavalt I kd tl 19, 29). Ühtlasi pole süüdistatava ja kannatanu ütlused kohtu hinnangul alljärgnevatel põhjustel tervikuna ka usaldusväärsed. Seega tunnistaja enda poolt tajutu osas lahknevusi või vastuolusid, mille tõttu oleks alust pidada tema ütlusi ebausaldusväärseteks, ei esine.
  2. Dmitri Zemskovi 07.04.2023 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (I kd tl 220) loeb kohus usaldusväärseks selles osas, milles need kirjeldavad enne 06.04.2023 toimunut ja on kooskõlas tunnistaja usaldusväärseks loetud ütlustega. Nimelt loeb kohus usaldusväärseks Dmitri Zemskovi ütlused selles, et Xxx on tema elukohaks, kuid korteri omanikuks on tema elukaaslane A R, kellega nad on koos elanud 13 aastat. A R elab seal korteris juba lapsepõlvest peale. M D on A R endine elukaaslane – nad pole enam ammu lähisuhtes, kuid on aeg-ajalt kohtunud. Viimati käis M enne eilset (ehk enne 06.04.2023) nende juures umbes 3 aastat tagasi. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka see, et M helistas nende lauatelefonile, millele vastas Dmitri, ning soovis külla tulla, sest tal oli vaja öömaja. Dmitri helistas enda sõnul seejärel A ja küsis temalt, kas M võib neile külla tulla ning A lubas.
  3. Eelkirjeldatuga seotult ei pea usaldusväärseks kohus Dmitri Zemskovi ütlusi selles osas, et M helistas nende lauatelefoni numbrile 06.04.2023 (ülekuulamine toimus 07.04.2023 õhtul ning ütlustes avaldas Dmitri Zemskov: „Eile M helistas…“ – I kd tl 220). Nimelt helistas tunnistaja ütlustest nähtuvalt M neile lauatelefonile päev varem ehk 05.04.2023 (I kd tl 34, 36).
  4. Tunnistaja A R 06.04.2023 antud ütluste kohaselt ei mäleta ta, kas Dmitri rääkis talle Mu lauatelefonile tehtud kõnest telefoni teel või kodus (I kd tl 34). Järgmisel, s.t 14.04.2023 ülekuulamisel oli tunnistaja arvamusel, et ta oli selle lauatelefoni kõne ajal kodus (I kd tl 36). Samas lisas, et Dmitri andis M tema mobiili numbri ja M helistas seejärel ka talle. Kohtu hinnangul ei ole loogiline olukord, kus M helistab tunnistaja ja süüdistatava lauatelefonile, süüdistatav võtab kõne vastu, aga samal ajal on kodus ka tunnistaja, kes seda kõne pealt kuuleb, et siis oleks olnud vajadust Mul helistada veel tunnistaja mobiiltelefonile. Selles väikses detailis peab kohus eluliselt usutavaks kannatanu versiooni (mida esimesel ülekuulamisel ei välistanud ka tunnistaja A R), mille kohaselt oli 05.04.2023 kõne ajal A tööl, mistõttu Dmitri andiski M A numbri ja M sai ööbimiseks luba küsida ka A käest. Nimelt andis kannatanu kohtus ütlusi, mille kohaselt helistas ta lauatelefonile, millele vastas Dmitri, kes andis kannatanule A mobiiltelefoni numbri, millele kannatanu samuti helistas ja küsis A ka üle, kas ta võib nende juurde külla tulla ja ööseks jääda (II kd tl 38). 7
(26)1-23-5606
  1. Kohtu hinnangul on võimalik, et 05.04.2023 võis pärast Mu lauatelefonile tehtud kõne ka Dmitri (lisaks kannatanule) helistada tunnistaja A Rle, et küsida, kas M võib nende juurde külla tulla ja ööseks jääda. Samas ei välista kohus siinkohal, et Dmitri Zemskov võis kahel päeval toimunu omavahel segamini ajada ning pidada silmas, et ta helistas A tegelikult 06.04.2023, et küsida üle, kas M võib ikka nende juurde tulla. Nimelt nähtub M keskuse turvakaamera salvestistest, et Dmitri Zemskov, olles samal ajal koos M Di ning ühe tundmatu noormehega, helistab kellelegi ning annab kõne ajal kella 10:42 ajal vahepeal telefoni ka M (vt kell 10:42:30-10:43:36 videosalvestused
  2. korruse aatrium ja
  3. korruse eskalaator – I kd tl 167-170). Arvestades, et kannatanu sõnul võis M nende poole tulla üksinda, aga M keskuses olles oli M kaasas juhututtav (II kd tl 38 pöördel), on eluliselt usutav, et keskuses kella 10:42 toimunud mobiiltelefoni kõnes tunnistaja sellise info kannatanule Dmitri telefoni teel edasi andiski. Sealjuures on ka tunnistaja A R öelnud, et nad helistavad Dmitriga teineteisele tihti (I kd tl 34) ning 06.04.2023 hommikupoolsel ajal helistas M A, et uurida, kus nad Dmitriga kohtuma pidid (I kd tl 36).
  4. Dmitri Zemskovi ütlused on teiste tõenditega kinnitust leidnud ka selles osas, et kui M tuli tema ja tunnistaja elukohta, siis oli M kaasa võtnud liitrise pudeli viina ning 0,5-liitrise pudeli rummi (I kd tl 220). Seda, et Mul oli kaasas pudel rummi ja pudel viina kinnitavad ka tunnistaja A R ütlused (I kd tl 36). Samuti 14.06.
  5. a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et kannatanu M D ostis 06.04.2023 kella 19.45 ajal Balti jaama Selverist klaasist pudelis „Laua viina“, ühe pruuni värvi klaasist pudeli (süüdistatava ja tunnistaja ütlusi arvestades rumm) ning ka plastpudelis džinni (I kd tl 130-143). Ühtlasi pole alust kahelda selles, et ka tunnistaja A R jõi pärast kella 17 paiku koju jõudmist alkoholi (I kd tl 220). Alkoholi joomist on kinnitanud ka tunnistaja ise (I kd tl 34, 37). Eelnevalt otsuse punktis 11 tuvastatu kohaselt jõudis A R koju enne kella 16.
  6. Arvestades, et ka tunnistaja on ütlustes viidanud ajavahemikule 16-17, peab kohus Dmitri Zemskovi ajamääratlust „pärast 17“ ebaoluliseks kõrvalekaldeks. Sealjuures nähtub punktis 11 analüüsitud videosalvestiste vaatlusprotokollist, et n-ö lõplikult koju tuli A R tõepoolest kella 17.37 ajal.
  7. Sisuliselt kogu ülejäänud Dmitri Zemskovi versiooni 06.04.2023 juhtunust peab kohus aga ebausaldusväärseks (v.a faktis, et ta kannatanut noaga lõi), sest see läheb vastuollu teiste tõenditega. Alustades sellest nagu oleks kannatanu M D tulnud nende juurde juba päevasel ajal enne tunnistaja A R töölt koju tulemist (I kd tl 220). Nimelt on tunnistaja A R andnud ütlusi, et kui tema töölt koju tuli, siis Dmitri oli korteris üksi ning magas (I kd tl 34, 36, 40). 01.06.
  8. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt sisenes kannatanu M D Xxx kortermajja kell 20:57:54 (I kd tl 151). Sealjuures eelnevalt veel kella 19.45 ajal viibis kannatanu alles Balti jaamas (I kd tl 130-143). Kannatanu sõnul tuli ta Dmitri ja A korterisse samuti alles õhtul pärast kella kaheksat (II kd tl 39 pöördel, 41).
  9. Dmitri Zemskovi ütluste kohaselt (I kd tl 220-221) kui A oli töölt koju jõudnud ja ka natukene alkoholi joonud, siis neil läks lahti. M võttis diivanilaua all olevalt riiulilt noa. Dmitri olevat enda sõnul öelnud, et M paneks selle noa tagasi, aga viimane hakkas rääkima arusaamatut juttu, oli päris purjus, ning nuga ära ei pannud, vaid võttis noa tupest välja. Siis M pomises midagi, ütles, et lajatab talle (s.t Dmitrile) sellega ning vehkis noaga Dmitri ees, ropendas ka. Seejärel võttis Dmitri enda sõnul noa Mi käest ära ning selle käigus vigastas ta oma parema käe peopesa. Kui ta sai noa enda valdusse, siis mehaaniliselt lõi Mut kahel korral noaga, sest ei teadnud, mida Mult oodata. On kuulnud, et Mul on varasemalt tülisid olnud ja ta on ka vanglas istunud, mistõttu kartis enda ja naise elu pärast, kui M tal näo ees tema (ehk Dmitri) enda noaga vehkis. Kui noa enda kätte sai, siis ohtu enam ei tundnud. Nii kui oli noa haaranud, siis lõi, sest polnud aega mõelda. Täpselt ei jälginud, kuhu ta Mut noaga tabas, aga üks löök läks Mu kõhu piirkonda. Noaga löömise ajal mõlemad seisid lähestikku teineteise poole. Sel ajal oli Dmitri juba aluspükstes, sest plaanis minna magama. Dmitri selgitas, et tal ei olnud võimalik Mu eest ära minna, sest tal on jalgadega tervisemured, mille tõttu ei saa ta kiiresti liikuda ega joosta. Samuti on tal silmadega 8
(26)1-23-5606 probleemid, mistõttu näeb ta kaugele halvasti. M on temast peajagu pikem ja kehaehituselt suurem. Noalöökidele M ei reageerinud kuidagi, kuid haaras kätega kõhust ja Dmitri aitas ta voodisse pikali, öeldes, et kutsub kiirabi ja politsei. Enne kiirabi saabumist pani Mu vigastusele marlisideme, sest Mu kõht ja seljas olnud T-särk olid kõhu piirkonnast verised ja verd oli palju. Ei mäleta, kas ikka kutsus ise kiirabi. Kui kõik algas, siis A jooksis kööki. Ei välista, et A võis ise kiirabi kutsuda. Nuga, millega lõi, oli suur. Selline, mida kasutatakse kalal või seenel käies. Käepide oli sinist värvi metallist ja tera on ühelt poolt teritatud. Tera ja käepide on kumbki umbes 10 cm pikad. Enda sõnul kasutab Dmitri seda nuga harva. Peamiselt asub nuga elutoa diivanilaua riiulil. Pärast löömist jättis selle noa vist elutuppa voodi peale.
  1. Esmalt toob kohus esile Dmitri Zemskovi ütlustes esinevad sisemised vastuolud ning ebaloogilisused. Nimelt ütleb Dmitri Zemskov, et tema kasutab seda nuga harva. Samas teisalt toob ta esile, et kannatanu vehkis tema (s.t Dmitri) noaga ning A on köögis omad noad, mida ta kasutab. Ühelt poolt kirjeldab süüdistatav, kuidas kannatanu on temast pikkuselt ja kehamassilt suurem ning temal endal on terviseprobleemid, mistõttu ei saa ta kiiresti liikuda ning ka näeb kaugele halvasti. Samas teisalt kirjeldab süüdistatav, kuidas ta füüsilise jõuga noa kannatanu käest esmalt ära võttis ning pärast kannatanu noaga löömist vigastatud kannatanu voodisse/madratsile pikali aitas.
  2. Süüdistatava ütlustes avaldatud versioon juhtunust (vt otsuse punkti 27) läheb vastuollu ka kõigi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
  3. Esmalt nähtub 01.06.
  4. a asitõendi vaatlusprotokollist, et kannatanu M D sisenes Xxx kortermajja kell 20:57:54 (I kd tl 151) ning kell 22:22:57 sisenevad majja koos A R kaks politseiametnikku. A R poolt häirekeskusele tehtud kõnest nähtuvalt toimus noaga löömine kuskil kella 22.17 ajal (I kd tl 13). Seega viibis kannatanu korteris enne noaga viga saamist enam kui tund aega, mis tähendab, et süüdistatava ütlused nagu oleks kõik toimunud natukene aega pärast kella 17 kui tunnistaja A R töölt koju tuli, ei vasta tõele.
  5. Teiseks kinnitavad nii tunnistaja kui ka kannatanu ütlused, et nuga asus nii tavapäraselt kui ka tollel õhtul põrandal oleva madratsi juures Dmitri käeulatuses, kuivõrd tegemist oli noaga, mida Dmitri kasutas, nt õuna lõikamiseks vms, mitte diivanilaua all oleval riiulil (I kd tl 37, 40; II kd tl 39 pöördel).
  6. Kolmandaks on tunnistaja ja kannatanu mõlemad avaldanud, et kogu õhtu jooksul Dmitri madratsilt püsti ei tõusnud, ta oli kas madratsil pikali või istuli (I kd tl 36-37; II kd tl 40 pöördel). Ühtlasi juhib kohus siinkohal tähelepanu politseiametniku rinnakaamera salvestiselt nr XXX (fail lõpuga 23_11, alates salvestuse
  7. sekund kell 22:23:48 – I kd tl 32) nähtuvale. Nimelt enne välisuksest korterisse sisenemist hüüvad nii mees- kui ka naispolitseiametnik: „Politsei!“. Esimesena siseneb korterisse meesterahvast politseiametnik, hoides käes elektrišokirelva. Ajal, mil kaamerat kandev meespolitseiametnik liigub mööda korteri sisekoridori elutoa ukse poole on näha, et madratsil istuv Dmitri Zemskov teeb vasaku käega liigutuse justkui ta oleks ennist midagi endast vasakule poole madratsile ära pannud ning nüüd toob käe vasakult tagasi sülle (vt salvestuse 40-
  8. sekundid kell 22:23:51-22:23:52). Seejärel Dmitri Zemskov tervitab politseinikku. Dmitri Zemskovi käed on nüüd tema enda ees süles (vt salvestuse
  9. sekund kell 22:23:56). Kannatanu M D lamab madratsi kõrval põrandal maas, jalad suunaga ukse poole. Dmitri Zemskovi parem jalg on väljasirutatud asendis, kuid kannatanu M Di parema jala all. Dmitri Zemskovi vasak jalg on aga madratsi ning kannatanu keha vahel. Dmitri Zemskov ei allu korraldusele püsti tõusta, mistõttu tõmbab meespolitseinik Dmitri Zemskovi madratsilt püsti ja kannatanust eemale (salvestusel alates
  10. sekundist kell 22:24:02). Pärast seda abistab naispolitseinik hetkeks kannatanut madratsi poolt (alates salvestuse
  11. minut ja
  12. sekund ehk kell 22:24:16) ning näha on madratsi peal nuga (nt salvestuse
  13. minuti
  14. sekund kell 22:24:35). Sealjuures nuga asub kohas, kust Dmitri 9
(26)1-23-5606 Zemskov meespolitseiniku elutuppa sisenemisel vasaku käe ära võttis. Politseiametniku rinnakaamera salvestise nr XXX kohaselt on kell 22:27:12 nuga naispolitseiametniku käes kilepakendis (vt salvestuse
  1. minuti
  2. sekund). Nii XXX kui ka XXX salvestustelt on näha, et kell 22:30:56 ulatab madratsil olev naispolitseinik madratsil oleva noa ühele teisele meespolitseinikule (salvestuse nr XXX faili lõpuga 23_11
  3. minuti
  4. sekund; salvestuse nr XXX
  5. minuti
  6. sekund).
  7. Seega rinnakaamera salvestiselt nähtuva kohaselt ei saanud Dmitri Zemskov füüsiliselt ise enam püsti tõusta, sest tema üks jalg oli kannatanu jala all kinni ning teine jalg kannatanu ja madratsi vahele surutud. Kohtu hinnangul on eluliselt raske ette kujutada, et süüdistatav oleks sellises asendis juhul, kui ta oleks vigastatud kannatanut aidanud pigem toa keskpaigast madratsi peale toimetada. Sealjuures kinnitab rinnakaamera salvestis, et kannatanu ei lebanud üldse mitte madratsil, vaid selle kõrval põrandal. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et juhul, kui noaga löömine oleks toimunud madratsist eemal ja seejärel oleks süüdistatav kannatanut aidanud toimetada madratsi peale, oleks ta samal ajal hoidnud käes edasi ka nuga, mille politseiametnikud madratsi pealt leidsid. Kohus leiab, et asendid, milles süüdistatav ja kannatanu olid hetkel, mil politseiametnik elutuppa astus, kinnitab tunnistaja ütlusi, et mehed rüselesid nägudega teineteise poole pikali asendis – süüdistatav olles madratsil ning kannatanu madratsi kõrval. Pärast noalöökide järgselt kannatanu võitlusvõimetuks muutmist aga kas vajus kannatanu ise või lükkas Dmitri Zemskov ta endast eemale ning selle tõttu oli kannatanu politsei saabudes madratsi kõrval selili põrandal. Teine põhjus, miks Dmitri Zemskov ei suutnud politseiametniku korraldust täita, on kindlasti tema alkoholijoove. Nimelt on 06.04.2023 kell 22:40 Dmitri Zemskovil mõõdetud alkoholijoobeks 1 liitris väljahingatavas õhus 1,85 mg, mis vastab üldteadaolevalt raskele alkoholijoobele. Kannatanu ütluste kohaselt pärast seda kui tema korterisse tuli, siis ta ei tea kui palju Dmitri veel jõi, aga ta oli omadega täiesti läbi (II kd tl 40). Seega kogu süüdistatava kirjeldus sellest, kuidas nad kannatanuga seisid püsti madratsist eemal lähestikku teineteise poole ning kuidas ta hiljem vigastatud kannatanu madratsile aitas, ei vasta samuti tõele.
  8. Neljandaks ei vasta tõele ka see süüdistatava väide, et ta osutas kannatanule abi, asetades tema kõhuhaavale marlisideme. Käesoleva otsuse punktis 32 on kohus kirjeldanud, et esimesena elutuppa sisenenud politseiametniku rinnakaamera salvestisest nr XXX nähtuva kohaselt ei tegelenud Dmitri Zemskov kannatanule abi osutamisega, vaid hoopis noa käest panemisega. Ühtlasi polnud kannatanu kõhule asetatud mittemingisugust marlisidet, vaid salvestise (nr XXX, fail lõpuga 23_11, alates salvestuse
  9. sekund kell 22:23:48 – I kd tl 32) kohaselt võtab meespolitseinik verejooksu peatamiseks valge nokamütsi ning surub sellega kannatanu veritsevale alakõhule (alates
  10. minuti
  11. sekund kell 22:24:38), tumeda riideesemega aga kannatanu rinnale (
  12. minuti
  13. sekund kell 22:24:58). Kell 22:25:19 on kiirabi elutoas ning hakkab kannatanule abi osutama.
  14. Viiendaks on tunnistaja A R andnud ütlusi, mille kohaselt oli nuga vaid Dmitri käes (I kd tl 34, 37). Tunnistaja pole kordagi rääkinud sellest, et nuga oleks olnud ka kannatanu Mi käes kasvõi mingil ajahetkel õhtu jooksul. Sellele, et nuga oleks hoidnud ka kannatanu, ei viita tõsikindlalt ka noalt (vt I kd tl 69-70, 75-75 pöördel, 76 pöördel-77) ja noatupelt võetud proovide (I kd tl 80-80 pöördel, 84 pöördel-85, 86 pöördel-87) osas läbi viidud DNAanalüüsid. Nimelt nähtub DNA-ekspertiisi aktist, et M Di DNA-d leiti ainult kolmest proovist – kõik need olid võetud noateral asunud verejälgedest (vt arvamuse p-d 2 ja 5 – I kd tl 109 pöördel-110). Siinkohal toob kohus esile, et tegemist oli proovidega verejälgedest, mis asusid noatera vasakpoolse külje esiotsas ja ülemises servas keskosas (pakend 1.2) ning noatera parempoolse külje esiotsas (pakendid nr 1.1, 1.2 ja 1.8). Kõrvutades siia juurde noa osas läbi viidud asitõendi vaatlusprotokollis sisalduvaid fotosid sellest, kust need proovid täpsemalt võeti (vt fotod nr 9 ja 10, 16, 18 – I kd tl 75, 76 pöördel-77), nähtub, et noateralt leiti kannatanu DNA-d mõlemalt poolt ning ka noatera keskosast. Seega kinnitab läbiviidud 10
(26)1-23-5606 DNA-ekspertiis koosmõjus viidatud 12.04.
  1. a asitõendi vaatlusprotokolliga, et kannatanu M Di veri oli noateral ehk tegemist on noaga, millega Dmitri Zemskov teda lõi. Täiendavalt selgitab kohus, et kuigi mõne proovi puhul on ekspert andnud vastuseks, et M Di DNA sisaldumist selles ei saa välistada (vt arvamuse p-d 3 ja 6 – I kd tl 109 pöördel, 110), siis esmalt märgib kohus, et tegemist oli proovidega noa käepidemelt. Seega süüdistatava versiooni sellest, et kannatanu võttis noa tupest välja, ei kinnita DNAekspertiisiakt mitte mingil viisil. Ühtlasi nõustub kohus siinkohal prokuröri viidatud Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohaga, mille kohaselt sellisel väitel („ei saa välistada“) ei ole ilma tõenäosusarvutusteta üldjuhul tõenduslikku väärtust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.11.
  2. a otsus nr 3-1-1-29-14, p 12). Seega läbiviidud DNAekspertiis ei kinnita samuti süüdistatava versiooni nagu oleks konflikt alguse saanud sellest, et kannatanu võttis noatupes oleva noa diivanilaua all olevalt riiulilt, seejärel võttis noa tupest välja ning nuga käes hoides vehkis sellega süüdistatava ees. Täiendavalt juhib kohus tähelepanu sellele, et tunnistaja ja kannatanu ütluste kohaselt (I kd tl 37, 40; II kd tl 39 pöördel) asus nuga madratsi juures põrandal ehk Dmitri Zemskovi läheduses, mitte diivanilaua all oleval riiulil. Seda, et nuga oli madratsi juures põrandal, kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et noatupe vaatlusel leiti sellelt verejälg (I kd tl 80 pöördel, 85). Kuivõrd kohtu tuvastatu kohaselt toimus rüselus ning noaga löömine madratsi juures, kus asus elutoas ainsa kohana ka nähtavas koguses verd (vt nt sündmuskoha vaatlusprotokolli I kd tl 54 pöördel-56), on loogiline, et nuga pidi asuma algselt noatupes madratsi juures Dmitri Zemskovi käeulatuses. Arvestades, et noatupe pealt leiti verejälg ning noatupp oli saanud kahjustada (I kd tl 80), on põhjust arvata, et selleks, et nuga kasutada, pidi Dmitri Zemskov selle rüseluse käigus kiiruga tupest välja tõmbama. See versioon kattub ka tunnistaja ütlustega, mille kohaselt mehed algselt rüselesid madratsi juures pikali maas ning tunnistajale tundus, et Dmitri Zemskov ei saanud kannatanule vastu ning seejärel nägi ta, et Dmitri haaras noa ja ühel hetkel nägi tunnistaja juba kannatanu kõhu juures verd (I kd tl 34).
  3. Eelnevalt käesoleva otsuse punktis 35 toodud põhjustel leiab kohus, et süüdistatava versioon nagu oleks kannatanu haaranud noa esimesena (diivanilaua all olevast riiulist) ning edasised noalöögid toimusid madratsist eemal meeste püstises asendis, ei ole usaldusväärne. Kohus on seisukohal, et eelkõige tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud, et just süüdistatav haaras esimesena noa, mis asus põrandal madratsi kõrval ning ka lõi kannatanut sellega ajal, mil süüdistatav oli madratsil pikali ning nad kannatanuga omavahel rüselesid. Samas ei ole teada, mis järjekorras süüdistatav kannatanule kolm noahoopi lõi ning millal täpselt. Kindel on vaid see, et vähemasti ühe noahoobi kõhtu tegi süüdistatav veel enne kui tunnistaja korterist lahkus.
  4. Samas märgib kohus siinkohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid siiski ei välista võimalust, et olukorras, kus tunnistaja sõnul mehed madratsil ja seal kõrval põrandal rüselesid, võis mingil hetkel noa enda kätte saada ka kannatanu. Esiteks nägi tunnistaja vaid seda, kuidas noa võttis enda kätte Dmitri ja ka seda, et kannatanu oli verine, kuid samas häirekeskusele tehtud kõnest selgub, et kannatanu nägi pärast seda mehi endiselt edasi kaklemas/rüselemas ning edasist ta enam ei näinud, sest häirekeskuse töötaja palvel lahkus ta korterist ning läks kortermaja alla trepikotta politseid ootama ja neid sisse laskma. Kortermaja trepikoja kaamera videosalvestisest ning selle kohta koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et tunnistaja A R jõuab esimesele korrusele kell 22:22:31, kõnnib välisukse poole, kuid sealt tulevad juba kaks politseiametnikku talle vastu ning koos suundutakse kell 22:22:57 uuesti liftide juurde (I kd tl 153). Politseiametniku rinnakaamera salvestisest nr XXX nähtub, et politseiametnik siseneb korterisse kell 22:23:50 (fail lõpuga 23_11, salvestuse
  5. sekund – I kd tl 32). Mõned sekundid enne kella 22.24 jõuab meesterahvast politseiametnik elutoauksele (salvestuse
  6. sekund). Arvestades, et A R tegi kõne häirekeskusele kell 22:17:21 (I kd tl 13) ning kõnefaili kestuse
  7. minuti
  8. sekundil ütleb tunnistaja, et ta tuleb 11
(26)1-23-5606 korterist välja, siis hiljemalt kella 22:20:40-st (vt CD-plaadil – I kd tl 12) kuni politsei korterisse ja elutuppa sisenemiseni kella 22.24 ajal ehk natukene enam kui 3 minuti jooksul ei ole teada, mis kannatanu ja süüdistatava vahel täpselt toimus.
  1. Ülal otsuse punktis 35 viidatud Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-29-14 p-s 12 on selgitatud DNA-ekspertiisi arvamuse „ei saa kindlalt välistada“ osas järgmist: Ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud kolleegiumi hinnangul üldjuhul olematu. Nimelt möönab ekspert järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka vastupidine versioon - et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNAeksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber (vt p 12). Seega asjaolu, et DNA-ekspertiisiakti kohaselt noa käepideme parempoolse külje esiosast ja vasakpoolse külje esiosast võetud proovide osas (vt arvamuse p-d 3 ja 6 – I kd tl 109 pöördel-110; proovide nr 1.3 ja 1.6 asukohad noal vt I kd tl 75-75 pöördel, 76 pöördel-77) on ekspert leidnud, et nendes ei saa välistada mh kannatanu M Di DNA sisaldumist, ei saa ainuüksi sellele tõendile tuginedes järeldada ei seda, et kannatanu nuga hoidis ega ka seda, et ta seda ei teinud. Kohtu hinnangul viitavad siiski teised kriminaalasjas kogutud tõendid sellele, et ajal, mil tunnistaja meeste omavahelist rüselust enam ei näinud, sai kannatanu mingil hetkel noa käepidemest enda kätte ning Dmitri Zemskov võitles selle endale tagasi, vigastades sealjuures enda parema käe peopesa.
  2. 06.04.2023 kell 22.26 peeti Dmitri Zemskov kahtlustatavana kinni (I kd tl 116). Xxx kortermaja trepikoja videosalvestiselt (fail lõpuga 4101 – I kd tl 157) ning selle kohta koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et kell 22.29, mil politseiametnikud viivad käeraudades Dmitri Zemskovi teineteise vahel majast välja, on süüdistatava mõlemad käed tugevalt verega määrdunud (I kd tl 154-155). Tema kinnipidamise protokollis on märgitud, et kell 22.41 avastati välisel vaatlusel tema paremal käel haav (I kd tl 116). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on samuti märgitud, et Dmitri Zemskovil on lõikehaav parema käe peopesas (I kd tl 19 pöördel). Kell 22.41 alanud isiku läbivaatuse kohta koostatud protokolli kohaselt oli Dmitri Zemskovi parema käe peopesas lõikehaav (I kd tl 121). Protokolli lisaks olevalt fototabelilt on aga näha, et süüdistatava mõlemad labakäed on seotud – parem käsi tervikuna, vasak vähem (vt I kd tl 122-125). Fotolt nt 5 on näha, et vasaku käe peopesas on väike ümara kujuga haav (I kd tl 126). Fotolt nr 6 nähtub aga, kuidas parema käe peopesas on olnud aktiivselt veritsev haav (I kd tl 127). Erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi kohaselt osutati Dmitri Zemskovile meditsiinilist abi seoses parema labakäe peopesal oleva 3cm pikkuse haavaga (I kd tl 129-129 pöördel). Siinkohal meenutab kohus, et käesoleva otsuse punktis 11 tuvastatu kohaselt vigastas Dmitri Zemskov enda vasaku käe peopesa enne kannatanu korterisse tulekut tunnistaja juuresolekul viinapitsi lüües. Arvestades, et tunnistaja mäletab ainult seda, et Dmitri Zemskovil oli vigastatud just vasak käsi (I kd tl 40), kuid tunnistaja lahkus korterist enne politsei tulekut, mistõttu ei näinud ta, mida rüselevad mehed edasi tegid, ning ei ole välistatud, et M Di DNA asus noa käepidemel (nii vasakul kui paremal pool), on kohtu hinnangul põhjust arvata, et pärast tunnistaja korterist lahkumist sai mingil hetkel meestevahelise rüseluse käigus kannatanu noa enda kätte ning püüdes nuga kannatanult tagas saada, vigastas süüdistatav enda parema käe peopesa. Sealjuures on tunnistaja ütlustes avaldanud, et Dmitri Zemskov on paremakäeline (I kd tl 40). Siinkohal selgitab kohus, et kuivõrd tunnistaja nägi ja oli teadlik vaid Dmitri Zemskovi vasakul labakäel olevast vigastusest ning politseiametnike vahel äraviimisel olid süüdistatava käed sedavõrd rohkelt verega määrdunud (vt I kd tl 155), et polnud võimalik aru saada, kust verd jookseb (või on see üldse kannatanu veri), siis on mõistetav tunnistaja poolt viimasel ülekuulamisel avaldatu, mille kohaselt ta loogiliselt eeldas, et Dmitri Zemskovi varasemalt vasakule käele saadud vigastus oli ilmselt meestevahelise rüseluse käigus veelgi suuremaks läinud (I kd 12
(26)1-23-5606 tl 40). Täiendavalt märgib kohus, et M Di läbivaatusel on tuvastatud tema vasakul käsivarrel ca 4 cm pikkune kaarjas peenike kriimustus (I kd tl 100, 107), mis on kohtu hinnangul iseloomulik noateraga tekitatud kriimustusele. On eluliselt usutav, et see vigastus tekkis vastastikuse rüseluse käigus, mil nuga oli süüdistatava käes.
  1. Kannatanu M D kinnitab enda ütlustes samuti, et ta elas kunagi aastaid tagasi koos tunnistaja A R, kes nüüd elab Dmitriga (II kd tl 37 pöördel). Pärast lahkuminekut ei suhelnud nad A pikemat aega, kuid hiljem on vahetevahel helistanud ning ka paar-kolm aastat tagasi suhtlesid ja kannatanu käis neil siis külas, on ka ööseks jäänud (II kd tl 39 pöördel). Dmitriga tutvuski A juurde külla minnes. Kannatanu selgitas kohtus, et ta ise elab xxx (II kd tl 38). 06.04.2023 pidi tulema Tallinnasse arsti juurde. Päev enne seda helistas A lauatelefonile, aga Dmitri võttis vastu ning andis A mobiilinumbri. Nii Dmitri kui A olid nõus, et ta võib nende juurde ööseks külla tulla. Kannatanu selgitas, et kuna ta oli kriminaalhooldusel ning ei tohtinud alkoholi tarvitada ja kodus alkoholi juues oleks võidud teda kontrollima tulla, siis A ja Dmitri juurde ööseks jäädes oleks ta saanud rahus alkoholi tarvitada ja hommikul kaine peaga koju sõita (II kd tl 38-38 pöördel). Kannatanu sõnul helistas talle 06.04.2023 hommikul tunnistaja ning ütles, et Dmitri tahab, et M temaga ühendust võtaks, sest ta ise ei saa helistada, sest kõneaega ei olnud vms (II kd tl 38 pöördel). Seda, et Dmitri ei saanud tol päeval telefoniga helistada, kuna arved olid maksmata, kinnitavad ka tunnistaja A R ütlused (I kd tl 36, 40). Kannatanu helistas Dmitrile ning nad leppisid kokku kohtumise M keskuses. Kuna kannatanu oli enne juhuslikult Mustamäel tutvunud ühe noormehega, kellega võeti ka napsu (brändit), siis tuli see noormees temaga ka M keskusesse kaasa. Dmitri kutsus kannatanu M keskusse, et koos napsu võtta, kuna A oli tööl ja A ei lubanud võõrastel korterisse minna. Keskuses sees (aatriumis pingi peal) ja ka väljas tarvitasid nad kolmekesi Mu ostetud alkoholi. Kannatanule tundus, et Dmitri oli juba enne kokkusaamist alkoholi tarvitanud ja kui nad olid keskuses ja ka keskuse juures väljas juba alkoholi tarvitanud, siis tahtis Dmitri koju magama minna kuni A töölt tuleb (II kd tl 38 pöördel, 40 pöördel). Kannatanu andis Dmitri palvel talle viinapudeli kaasa, et süüdistataval oleks hea ärgates n-ö peaparanduseks peale võtta (II kd tl 39). See kukkus Dmitril aga keskuse parklas asfalti peale ning läks katki, mistõttu andis kannatanu talle 5 eurot, et Dmitri saaks uue pudeli osta. Seejärel läks Dmitri poodi ja siis koju magama ning nemad noormehega läksid keskuse kõrval olevasse parki alkoholi tarvitama. Kannatanu ütlusi Dmitriga M keskuses kohtumise ning seal toimunu osas kinnitavad ka keskuse turvakaamerate salvestised ning nende põhjal koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 158-208).
  2. Õhtul pärast kella kaheksat läks kannatanu A ja Dmitri kortermaja juurde ning helistas alt korruselt majatelefoni kaudu korterisse (II kd tl 39, 40 pöördel, 41). A vastas. Kannatanu küsis üle, et kas ta võib ikka tulla ning ütles, et läheb käib poes alkoholi kaasa ostmas ja siis tuleb tagasi. A ütles, et käi ära ja siis räägime edasi (II kd tl 39 pöördel). Kannatanu käis ära (ostis viina, rummi ja kaasas oli veel poolik brändi) ja kui tagasi tuli ning uuesti helistas, siis A ütles, et Dmitri tahab magada, et ta ei taha, et kannatanu nende juurde tuleks. Kannatanu vastas, et küll ta Dmitri ära räägib ning A lasi ta seepeale kortermajja sisse (II kd tl 39 pöördel, 40 pöördel). Xxx kortermaja trepikoja turvakaamera salvestiste vaatlusprotokolli kohaselt sisenes kannatanu kortermajja mõned sekundid enne kella 20.58 (I kd tl 151).
  3. Korterisse jõudes oli Dmitri kannatanu sõnul väga närviline, käsitses nuga ja istus madratsi ääre peal (II kd tl 39 pöördel, 41). Kannatanu siis selgitas, et ta ei saa enam koju minna. Dmitri väljendas enda rahulolematust ka sõnaliselt, kuid A rahustas teda ja ütles, et kannatanul pole ju kuskile minna (II kd tl 39-pöördel-40). Siis jälle hakkas Dmitri rääkima, et ta ei saa magada. Vahepeal olid sõbralikult, jõid alkoholi, rääkisid niisama juttu. Kannatanu arvab, et ta kukkus mingi hetk lihtsalt magama (II kd tl 40). Järgmine hetk, mida kannatanu mäletab (II kd tl 39 pöördel-40, 41 pöördel), on juba see, kuidas tal oli hästi 13
(26)1-23-5606 ebamugav tunne ja nuga tuli alakõhust välja. Sellest ärkas nagu üles. Kuulis A veel hüüdmas, et Dmitri ära lõpetaks ning nägi, et A on kuskil ukse pool (II kd tl 40 pöördel, 41 pöördel). Siis käis veel mingi sahkerdamine, aga sellest ta enam aru ei saanud.
  1. Käesoleva otsuse punktides 38 ja 39 toodud põhjustel ei ole kannatanu M Di ütlused usaldusväärsed selles osas, et tema ei ole nuga puudutanud (II kd tl 41 pöördel). Samuti loeb kohus ebausaldusväärseks kannatanu ütlused selles, et Dmitri õhtu jooksul käsitses nuga, sest usaldusväärseks loetud tunnistaja A R ütluste kohaselt õhtu jooksul enne konflikti nuga kellegi käes ei olnud (I kd tl 37). Samuti leiab kohus, et kannatanu ütlused magama kukkumise kohta ei vasta tegelikkusele. Nimelt on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kannatanu tõusis püsti ning oma kehamassiga lendas madratsil olevale Dmitrile peale, misjärel mehed omavahel rüselesid (I kd tl 34, 37). Ühtlasi juhul, kui kannatanu oleks madratsi kõrval lihtsalt magama jäänud ja süüdistatav oleks teda magamise ajal noaga löönud, poleks politsei tuppa astumise hetkel süüdistatava üks jalg madratsi ja kannatanu vahel ning teine kannatanu jala all kinni olnud. Ülejäänud osas ei lähe kannatanu ütlused teiste tõenditega vastuollu, mistõttu muus osas loeb kohus kannatanu ütlused usaldusväärseks. III Objektiivne koosseis
  2. Dmitri Zemskovile esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk raske tervisekahjustuse tekitamises, mis antud juhul seisnes M Di elule ohu põhjustamises.
  3. Süüdistatavale etteheidetav tegu seisnes noaga kolmel korral M Di löömises. Nimelt on kohus eelnevalt käesoleva kohtuotsuse punktides 14-16 ja 36 tunnistaja A R ja häirekeskusele tehtud kõne vaatlusprotokollile tuginedes tuvastanud, et süüdistatav Dmitri Zemskov ja kannatanu M D rüselesid omavahel pikali asendis – süüdistatav madratsil ning kannatanu madratsi kõrval maas. Süüdistatav hakkas alla jääma ning tunnistaja nägi ühel hetkel tema käes nuga ja järgmisel hetkel juba, et kannatanu kõht on verine. Kuid sellest hoolimata kaklesid mehed endiselt edasi ning häirekeskusele tehtud kõnes avaldas tunnistaja, et süüdistatav tahab kannatanut veel noaga lüüa. Kuivõrd häirekeskusest aga öeldi tunnistajale, et ta läheks enda ohutuse tagamiseks korterist välja ning politseile allkorrusele trepikotta vastu, siis tunnistaja lahkus korterist. Seetõttu tunnistaja ei tea, mis Dmitri ja Mu vahel kuni politsei tulekuni edasi toimus. Ajavahemik tunnistaja korterist lahkumise ning politseiametnike korterisse sisenemise vahel oli 3-4 minutit (vt otsuse p 37). Kriminaalasja materjalid ei viita võimalusele, et korteris võis sellel ajal peale süüdistatava ja kannatanu oli veel keegi kolmas, kes oleks kannatanut rünnanud ja vigastanud.
  4. Kuigi süüdistatav tunnistab, et ta lõi kannatanut noaga kahel korral (I kd tl 220), leiab kohus, et ta lõi kannatanut noaga kokku kolmel korral. Nimelt olid Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi kohaselt M Dil noahaavad paremal rindkeres, paremal keskkõhus ja vasakul alakõhus ehk kokku oli kannatanul kolm noahaava (I kd tl 22). Sama kinnitab ka kannatanu statsionaarne epikriis (I kd tl 24, 26). Kannatanul seljas olnud T-särgi vaatlusest nähtuvalt on sellel samuti kolm kahjustust pikkustega vahemikus 2,2-2,7 cm eelkirjeldatud kannatanu kehal asunud noahaavadega sarnastes kohtades (I kd tl 90, 94-96). Siinkohal viitab kohus, et noatera, millega süüdistatav kannatanut lõi, oli kõige laiemas kohas 3,1 cm lai (I kd tl 70). Ka politseiametniku vormikaamera salvestiselt nr XXX nähtub, et kiirabi ja politsei tuvastasid juba sündmuskohal kolm noahaava (vt alates kell 22:26:44-22:33 ning salvestise nr XXX fail lõpuga 23_11 kell 22:30:53-22:30:57 – I kd tl 32). Kohtu hinnangul on noahaavade asukohad (vt I kd tl 103-104) ning kannatanu vigastused (I kd tl 26) sellised, mis kinnitavad nende tekitamist kannatanule just süüdistatava poolt ning need ei saanud seega tekkida näiteks kannatanu enesevigastamise tõttu rüseluse ajal hetkel, mil kannatanu oli noa saanud korraks enda kätte. Sealjuures ka kannatanu vasakul käsivarrel esinev kriimustus (I kd 14
(26)1-23-5606 tl 107) viitab sellele, et see tekkis ajal, mil nuga oli süüdistatava käes. Veelgi enam, kannatanul sellise kriimustuse olemasolu viitab sellele, et see võis tekkida just ajal, mil süüdistatav püüdis tabada ja tabaski kannatanut paremale poole rindkeresse, kuid kannatanu proovis end rüseluse käigus selle löögi eest kaitsta.
  1. Seega kuigi ei ole teada, millises järjekorras süüdistatav kannatanule kolm noahaava tekitas, on kindel, et kannatanu need vigastused on tekitatud süüdistatava poolt ning nendest vähemalt ühe noahaava kõhtu põhjustas süüdistatav veel enne kui tunnistaja korterist lahkus.
  2. M Di statsionaarse epikriisi kohaselt (I kd tl 26) ulatus paremal rindkere ülaosas olnud noahaav läbi rinnalihase keskseinandisse, rinnalihases oli lihasesisene väike verdumiskolle vähese ümbritseva hematoomiga ning keskseinandis oli õhumulle. Paremal keskkõhus olnud noahaav ei ulatunud kõhuõõnde ja hematoome ka haavas polnud, kuid nahaaluskoes ja külglihastes olid üksikud õhumullid. Vasakul alakõhus olnud noahaav ulatus kõhuõõnde ning kohas, kus nuga läbis kõhuseina, oli lihaste 1,5 cm laiune defekt ja peensoolekinnisti vigastus. Operatsiooni käigus on täpsustatud, et peensooles olid mitmes kohas läbivad torkevigastused (I kd tl 30, 31).
  3. Vabariigi Valitsuse 13.08.
  4. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“ § 7 lg 2 p 9 kohaselt on rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta, eluohtlik tervisekahjustus. Ka Riigikohtu praktikas on kõhu- ja rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav loetud eluohtlikuks vigastuseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.04.
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-40-13, p-d 7 ja 10 ja 01.06.
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-46-11, p 7). Seega kannatanul vasakul alakõhus olnud noahaav, mis ulatus kõhuõõnde ja millega olid ühtlasi seotud peensoole vigastused, tuleb lugeda eluohtlikuks ehk raskeks tervisekahjustuseks.
  7. Kannatanul paremal keskkõhus olnud noahaava ei saa kohtu hinnangul pidada eluohtlikuks, kuivõrd see kõhuõõnde ei ulatunud ning ka statsionaarsest epikriisist nähtub, et operatsiooni vajadus tekkis just vasakul alakõhus olnud kõhuõõnde ulatunud noahaava ja peensoole vigastuste tõttu (vt I kd tl 30-31).
  8. Rindkere ülaosas olnud noahaava ei loe kohus samuti eluohtlikuks vigastuseks. Kuigi see noahaav läbis rinnalihase ja ulatus keskseinandisse, millest kohus järeldab, et see ulatus rinnaõõnde, ei nähtu kannatanu ravidokumentidest, et tegemist oleks olnud haavaga, mis oleks vajanud operatiivset sekkumist, ilma milleta oleks kannatanu elu olnud ohus. M Di ravidokumentide ja läbivaatuse kohaselt vajas see haav vaid õmblusi (I kd tl 22-31, 103104).
  9. Seega süüdistatava noalöök M Dile vasakule alakõhtu põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, kuivõrd see ulatus kõhuõõnde ning tõi kaasa ka peensoole vigastused. Teised kaks noalööki – paremale rindkere ülaossa ning paremale keskkõhtu – põhjustasid kannatanule küll tervisekahjustusi, kuid mitte eluohtlikke vigastusi.
  10. Dmitri Zemskovi poolt kannatanu alakõhtu vasakule poole tehtud noalöögi ning kannatanul tekkinud eluohtliku tervisekahjustuse vahel esineb ilmselge põhjuslik seos esmalt naturalistliku kausaalsuse kriteeriumist lähtudes. Nimelt kui Dmitri Zemskov poleks kannatanut noaga löönud, ei oleks viimasel tekkinud ka eelpool kirjeldatud eluohtlikku kehavigastust ega ka teistest löökidest kergemaid kehavigastusi.
  11. Ühtlasi on kannatanule tekitatud nii eluohtlik kui ka kergemad kehavigastused objektiivselt omistatavad just süüdistatavale. Dmitri Zemskov, lüües kannatanut noaga, vallandas kausaalahela, mille puhul on tavapäraseks tagajärjeks teisel inimesel kehavigastuste tekkimine. Üldteadaolevalt põhjustavad kehasse tehtud noalöögid kehavigastusi, mis võivad teatud juhtudel olla ka eluohtlikud. Sealjuures ei saa noalöökide puhul eluohtlike 15
(26)1-23-5606 vigastuste tekkimist pidada kuidagi ebatüüpiliseks tagajärjeks. Siinkohal tuleb arvestada, et Dmitri Zemskov kasutas kannatanu ründamisel nuga, mille noatera oli 10,9 cm pikk (I kd tl 70). Sealjuures viitavad kogu noatera ulatuses esinevad veremäärdumised (vt I kd tl 73 pöördel-77 pöördel) ning asjaolu, et üks noahaav ulatus koguka kannatanu (I kd tl 102-104, 107) kõhuõõnde, sellele, et süüdistatav surus noatera vähemalt ühel korral sisuliselt kogu tera ulatuses kannatanusse. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et noateral olevatest veremäärdumistest võetud puuteproovidest saadeti DNA-ekspertiisi vaid tera otsa poolt ning keskkohast võetud proovid ning nendest proovidest leiti kannatanu M Di DNAd (pakendid nr 1.1, 1.2 ja 1.8 ning ekspertiisiarvamuse punktid 2 ja 5 – I kd tl 69-70, 75, 76 pöördel-77; 108, 109-110). Kirjeldatud viisil süüdistatava poolt tegutsedes on raskete tagajärgede saabumine mitte ainult võimalik, vaid ka oodatav. Seega kannatanu noaga löömisel lõi süüdistatav ohu, mis tavapäraselt võib ja antud juhul tõigi kaasa kannatanu tervise kahjustamise, ühe noalöögi puhul koguni eluohtliku tervisekahjustuse.
  1. Seega eelnevat kokku võttes on Dmitri Zemskovi poolt 06.04.2023 toimepandu (täpsemalt üks noalöök kannatanule vasakule alakõhtu) täitnud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu. IV Subjektiivne koosseis
  2. Kuivõrd kohus luges süüdistatava ütlused konflikti kirjeldavas osas, v.a faktis, et tema lõi M Di noaga, ebausaldusväärseks (vt käesoleva otsuse punktid 26-36), siis ka Dmitri Zemskovi teo subjektiivse külje tuvastamisel kohus tema ütlustele tugineda ei saa ning peab lähtuma välisest teopildist.
  3. Esmalt leiab kohus, et Dmitri Zemskov tegutses noaga löömisel kavatsetult. KarS § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
  4. Kohus on tunnistaja A R ütlustele ja tema häirekeskusele tehtud kõnele tuginedes (vt käesoleva otsuse punkt 14) tuvastanud, et süüdistatav ja kannatanu rüselesid lähestikku pikali maas – esimene madratsil ning teine selle kõrval. Tunnistaja sõnul tundus talle, et süüdistatav ei saanud kannatanule vastu ning mingi hetk nägi, et Dmitri oli võtnud noa. Järgmine hetk kui meeste poole vaatas nägi juba, et kannatanul on kõht verine. Kuid mehed kaklesid endiselt edasi ning Dmitri tahtis M veel noaga lüüa. Ühtlasi on kohus tuvastanud, et Dmitri Zemskov lõigi kannatanut veel noaga ajal, mil tunnistaja enam korteris ei viibinud, kuid politsei polnud ka veel saabunud. Nimelt on süüdistatav kannatanut noaga löönud kokku kolm korda. Eeltoodust järeldub, et Dmitri Zemskov tahtis M Di noaga lüüa ning ka tegi seda, koguni mitmel korral. Arvestades kannatanul tekkinud vigastusi ja noahaavade arvu, ei saanud need haavad tekkida noaga riivamisi või kogemata lüües. Üks kõhuõõnde ulatunud ning teine rinnalihase läbinud haav kinnitavad hoopis vastupidist ehk seda, et noalöögid olid tehtud kavatsetult eesmärgiga, et need tabaksid kannatanut ning läheksid kannatanusse. Seega seadis Dmitri Zemskov eesmärgiks M Dile just tervisekahjustuste tekitamise mitte (pelgalt) valu põhjustamise. Siinkohal märgib kohus, et kuivõrd tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei saanud niisama rüseluses/kakluses Dmitri Zemskov kannatanule vastu, siis võttis ta appi noa, mille abil ta tõenäoliselt soovis tekitada kannatanule selliseid kehavigastusi, mille tõttu kannatanu kas ise ründe lõpetaks või muutuks võitlusvõimetuks ja sel põhjusel rünne lõppeks. Kohtu hinnangul on nuga selline vahend, millega pihta saamisel ei teki ainult valu, vaid eelkõige just tervisekahjustus noateraga sisse lõikamise tulemusena. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Dmitri Zemskov tegutses kannatanut noaga lüües kavatsetult, seades eesmärgiks tekitada M Dile tervisekahjustus(ed).
  5. Kuid põhjustatud tagajärje osas ehk M Dile just eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise osas 16
(26)1-23-5606 (noalöögiga vasakule alakõhtu) tegutses Dmitri Zemskov siiski kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
  1. Võttes arvesse, et Dmitri Zemskov kasutas kannatanu ründamisel nuga, mille noatera oli 10,9 cm pikk, veremäärdumised esinesid kogu noatera ulatuses ning üks rüseluse käigus tekitatud noahaavadest ulatus koguka kannatanu kõhuõõnde, saab nendest järeldada, et süüdistatav surus noatera vähemalt ühel korral sisuliselt kogu tera ulatuses kannatanusse. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et Dmitri Zemskov pidas võimalikuks ning möönis, et kannatanut lähirüseluse käigus noaga lüües võib ta noateraga lüüa ka sedavõrd tugevalt ja sellisesse kohta, kus see läheb kannatanu kehaõõnsusse ja seetõttu võib ta tekitada kannatanule ka eluohtliku tervisekahjustuse. Kuigi kannatanu on koguka kehamassiga ja seda eriti kõhu piirkonnas, siis lähivõitluses ei saanud sellise vigastuse tekitamine ja eluohtliku tagajärje põhjustamine olla süüdistatavale üllatuslik. Kuivõrd ülejäänud kaks noalööki polnud aga sedavõrd sügavad ega eluohtlikud, leiab kohus, et süüdistatav ei teadnud siiski tõsikindlalt ega seadnud endale ka eesmärgiks, et ta võib kannatanule tekitada kehaõõnsusse ulatuva noahaava, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Ehk kohtu hinnangul polnud Dmitri Zemskovil eesmärgiks igal juhul kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine ja ta võitlusvõimetuks muutmine. Teised kergemad vigastused viitavad sellele, et süüdistatav soovis peaasjalikult tekitada kannatanule piisavalt tõsise tervisekahjustuse, mis paneks kannatanu ise rünnet lõpetama, ilma et oleks tarvilik kannatanule tekitada eluohtlikku tervisekahjustust, mis muudaks kannatanu arvatavalt võitlusvõimetuks (ja selliselt tooks kaasa ründe lõppemise). Seega kohtu hinnangul Dmitri Zemskov ei tahtnud M Dile kõhuõõnde ulatuvat eluohtlikku noahaava tekitada, kuid samas pidas ta võimalikuks ja ka aktsepteeris seda võimalust, et lähirüseluse käigus noaga kannatanut tugevalt lüües võib selline tagajärg siiski saabuda.
  2. Seega eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Dmitri Zemskov tegutses kannatanut noaga lüües kavatsetult, kuid eluohtliku kehavigastuse põhjustas kaudse tahtlusega, mistõttu on Dmitri Zemskov täitnud ka KarS § 118 lg 1 p 1 subjektiivse koosseisu ning tema toimepandud tegu (s.t noaga kannatanule vasakule alakõhtu löömine) vastab KarS § 118 lg 1 p-s 1 kirjeldatud süüteokoosseisule. V Õigusvastasus
  3. KarS § 27 näeb ette, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.
  4. Prokuröri ja kaitsja vahel pole vaidlust selles, et Dmitri Zemskov on täitnud temale süüdistuses ette heidetud ning KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Vaidlusküsimuseks on see, kas süüdistatava tegevus oli õigustatud hädakaitsega või mitte.
  5. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
  6. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud 17
(26)1-23-5606 vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, s.t kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.11.
  1. a otsus asjas nr 3-1-1-71-14, p 8.)
  2. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast analüüsib kohus esmalt, kas esines hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu.
  3. Käesoleva otsuse punktis 41 kajastatud kannatanu (selles osas) usaldusväärseks loetud ütlustele tuginedes tuvastas kohus, et M D tuli õhtul pärast kaheksat A R ja Dmitri Zemskovi elukohaks oleva kortermaja juurde. Alt korruselt helistas kannatanu majatelefoni kaudu korterisse. Vastas A, kellele kannatanu ütles, et ta läheb toob veel poest jooki ning küsis veel ka üle, et kas ta võib siis ikka tulla (vt ka II kd tl 39-39 pöördel). A vastas talle, et ta käiks poes ära, tuleks tagasi ja siis räägivad (II kd tl 39 pöördel). Kannatanu nii tegigi. Uuesti majatelefoni kaudu helistades ütles A juba, et Dmitri on nii tige, ta tahab magada ega taha, et M tuleks (II kd tl 39 pöördel, 40 pöördel). Selle peale ütles M tunnistajale, et pole midagi, küll ta Dmitriga räägib (II kd tl 39 pöördel). Vastuseks kaitsjale ütles kannatanu kohtus, et ta oli A öelnud: „Mis siis, oleme rahulikult ja ma räägin temaga“ (II kd tl 40 pöördel). Tunnistaja oli vastanud: „No eks sa ise tead“ ning lasi Mu kortermajja sisse (II kd tl 39 pöördel). Käesoleva otsuse punktis 12 on kohus tunnistaja A R ütlustele ja 01.06.
  4. a asitõendi vaatlusprotokollile tuginedes tuvastanud, et mõned sekundi enne kella 20.58 sisenes kannatanu M D Xxx kortermajja. Tunnistaja sõnul Mu kortermajja saabumise ajal Dmitri magas, kuid tunnistaja ajas ta üles ning ütles, et M tuleb. Tunnistaja ütluste kohaselt (vt ka I kd tl 34) oli Mu korterisse saabumise ajal õhkkond sõbralik ja kõik said omavahel läbi. Kannatanu on ütlustes avaldanud, et tema korterisse saabumise ajal oli Dmitri närviline, aga ta selgitas Dmitrile, et ta ei saa enam kuidagi koju minna (II kd tl 39 pöördel, 41). Dmitri ka sõnaliselt väljendas enda pahameelt, et ta ei saa magama minna, aga A siis rahustas teda ning vahepeal oli mingi aeg rahulik (II kd tl 39 pöördel). Tunnistaja sõnul tahtis Dmitri lõpuks uuesti magama minna, aga M häiris teda oma kohalolekuga. Ka kannatanu ütlustest tuleneb, et mingi hetk hakkas Dmitri uuesti rääkima, et ta ei saa magada ning tahtis, et M ära läheks (II kd tl 39 pöördel-40). Seejärel tunnistaja ütluste kohaselt mingil hetkel Dmitri ütles M, et ta minema hakkaks. Ühtlasi lõi Dmitri toas olevat taburetti jalaga ning see lendas televiisori poole. Selle peale tõusis M püsti, ütles Dmitrile midagi vastu (I kd tl 37) ja ründas põrandal maas oleval madratsil olnud Dmitrit, talle lihtsalt massiga peale lennates. Järgnes meeste rüselus pikali maas.
  5. Kohus leiab, et kannatanu M Di poolne rünne süüdistatava Dmitri Zemskovi õigushüvedele algas juba hetkest, mil kannatanu sisenes korterisse, kuigi tunnistaja oli talle öelnud, et süüdistatav tahab magada ning ei taha teda nende juurde külla. Kuigi mõneks ajaks suutsid tunnistaja ja kannatanu Dmitri Zemskovi siiski maha rahustada, siis eeltoodust nähtub, et mingil hetkel (ca tund aega hiljem – vt ka käesoleva otsuse punkti 30) väljendas Dmitri Zemskov uuesti, et ta tahab, et kannatanu ära läheks, sest ta soovib ise magama minna. Kohus on seisukohal, et selleks hetkeks oli süüdistatava frustratsioon sellest, et kannatanu ikkagi tuli külla, kuigi tema seda ei soovinud, vaid tahtis magada, kasvanud sedavõrd, et järjekordselt öeldes, et kannatanu hakkaks juba minema, lõi ta frustratsiooni väljenduseks ning enda sõnade tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks ka tabureti televiisori poole. Selle peale tõusis kannatanu püsti, ütles midagi Dmitrile vastu ning ründas kehamassiga peale lennates Dmitrit. Seega algas kohtu hinnangul M Di rünne Dmitri Zemskovi õigushüvedele (privaatsfääri rikkumine) juba kannatanu korterisse sisenemisega ning see jätkus kogu kannatanu korteris viibimise aja, kasvades lõpuks üle ka füüsiliseks ründeks Dmitri Zemskovi vastu (massiga peale lendamine), sest viimane oli esitanud M Dile järjekordse lahkumise nõude. 18
(26)1-23-5606
  1. Siinkohal märgib kohus, et kuigi eelmisel päeval ja veel ka samal päeval varasemalt oli jõus nõusolek, et M D võib tulla tunnistaja ja süüdistatava juurde õhtul külla ning jääda ka ööseks (vt I kd tl 36; II kd tl 38, 39, 41), ei muuda sellisest nõusolekust õhtuks taganemine kohtu eeltoodud seisukohta. Nõusoleku/lubaduse tagasivõtmine, eriti olukorras, kus kannatanu oli öömaja lubaduse tõttu hommikupoolikul Dmitri Zemskoviga koos kannatanu ostetud alkoholi tarvitanud, andnud talle ka 5 eurot ning õhtulgi külla tulemiseks täiendavalt alkoholi kaasa ostnud (vt käesoleva otsuse punktid 40-41), on küll Dmitri Zemskovi poolt ebaviisakas käitumine, kuid samas ei õigusta see enda küllatuleku pealesurumist (isegi mitte olukorras, kus kannatanu poleks ööseks koju enam jõudnud) ning lõpuks toimunud füüsilist rünnet Dmitri Zemskovi vastu.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 21.10.
  3. a otsuse nr 1-21-3307/43 p-des 25 ja 26 selgitanud, et on üldtunnustatud, et teise isiku privaat- ja intiimsfääri rikkumine võib endast kujutada õigusvastast rünnet, sest kõigil on (ka kooselu korral) vaja hetketi ruumi, kus neid rahule jäetaks, ning seda iseäranis siis, kui seda soovi sõnaselgelt ka väljendatakse. /…/ Privaatsuse määr, mille rikkumise korral on isikul õigus end kaitsta, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Sekkumine, mida lugeda privaatsfääri intensiivseks rikkumiseks, on lähisuhtes kindlasti teistsuguse ulatusega kui nt võõraste inimeste puhul. Erinev on sellistel puhkudel ka nn talumiskohustuse ulatus ning võimaliku lubatud hädakaitsetegevuse intensiivsus. See johtub ühiskonnas üldiselt omaksvõetud eetilistest arusaamadest ja asjaolust, et peresuhted sisaldavad endas nii tavapärasest hoolivamat suhtumist pere teistesse liikmetesse kui ka suuremat valmisolekut teatud peresiseste piirangute talumiseks.
  4. Eeltoodud Riigikohtu lahendist tulenevalt on isikute vahel, kes ei ole lähisuhtes, privaatsuse määr, mille rikkumise korral on õigus end kaitsta, oluliselt madalam. Viidatud Riigikohtu otsus põhines juhtumil, kus kannatanu käis süüdistataval järel, teda samal ajal süüdistades ja temalt aru pärides, tülitses, takistas süüdistataval eemalduda tema faktilisse eraldi seisvasse eluruumi ega lõpetanud vaatamata süüdistatava korduvale nõudmisele end rahule jätta. Süüdistatav ja kannatanu olid varem olnud lähisuhtes. Riigikohus leidis, et selliselt käitudes rikkus kannatanu intensiivselt süüdistatava isiklikke õigusi ja privaatsfääri (vt viidatud otsuse p 25). Praegusel juhul nähtub kannatanu ütlustest, et M D oli vaid mõned korrad elus Dmitri Zemskoviga kohtunud (II kd tl 37 pöördel, 39 pöördel). Kuid püsivat suhtlust neil omavahel ei olnud ning ka varem vähemalt kahel korral tunnistaja ja süüdistatava juures ööbimine koos ühise alkoholitarvitamisega (viimati ca 3 aastat tagasi) pole asjaolu, mille tõttu võiks neid enam kui tuttavateks nimetada. Kuigi Dmitri Zemskovi ja M D pole täiesti võõrad, saab neid pidada pigem võõrasteks. Sealjuures tuleb arvestada, et kuigi antud Xxx korter kuulub tunnistaja A Rle, siis olid tunnistaja ja süüdistatav Dmitri Zemskov antud sündmuse ajaks seal koos elanud juba 13 aastat (I kd tl 36, 220). Seega kuigi süüdistataval polnud antud korterile omandiõigust, oli ta seal elanud sedavõrd pikka aega, et tegemist oli tema koduga, tema privaatsfääriga, kus tuleb austada seda, keda ja mis olukorras ta soovib oma privaatsfääri lubada. Eeltoodud tõttu leiab kohus, et privaatsfääri rikkumise määr, mille korral Dmitri Zemskovil oli õigus ennast kaitsta, oli küllaltki madal. Sealjuures on Dmitri Zemskov kohe vahetult pärast M Di korterisse saabumist väljendanud, et ta kannatanut sinna ei soovi (tunnistaja ja kannatanu rahustasid ta seejärel n-ö maha) ning ca tund aega hiljem veelkord (juba jõulisemalt – lüües jalaga ka tabureti pikali).
  5. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et M Di käitumises esines vahetu õigusvastane rünne Dmitri Zemskovi õigushüvede (esmalt privaatsfääri ja seejärel ka tervise) vastu. Järgnevalt kontrollib kohus Dmitri Zemskovi kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses.
  6. Kohus ei jaga prokuröri seisukohta, et süüdistatava poolt tabureti jalaga löömise puhul oli tegemist ründe tahtliku provokatsiooniga ehk ründe meelega ja eesmärgipäraselt esilekutsumisega, mille tõttu oleks hädakaitseõigus välistatud. Esmalt on kohus juba 19
(26)1-23-5606 käesoleva otsuse punktis 68 väljendanud seisukohta, mille kohaselt oli Dmitri Zemskovi poolt tabureti löömine temas ca tunni aja jooksul kogunenud frustratsiooni väljenduseks selle peale, et kannatanu ei lähe ära, mistõttu pole tal võimalik enda kodus rahus magama jääda. Täiendavalt juhib kohus tähelepanu ka juba käesoleva otsuse punktis 12 kajatatud politseiametniku rinnakaamera salvestiselt nähtuvale seoses toas olevate esemete paiknemisega. Nimelt oli politseiametniku tuppa sisenemisel pikali olev taburet umbes toa keskpaigas. Tunnistaja ütluste kohaselt istus M D toa uksest akna poole vaadates parempoolse seina ääres oleva kaugema tumba peal. Politseiametniku rinnakaamera videosalvestuselt nähtuv sündmuskoha vaade koosmõjus tunnistaja ütlustega kinnitab, et M D asus tabureti löömise hetkel selle maandumiskohast eemal – kui taburet oli toa keskel, siis kannatanu istus parempoolse seina ääres ning mõnevõrra kaugemal (rohkem akna ja televiisori pool) võrreldes sellega, kuhu jalaga löödud taburet maandus. Seega ei sihtinud Dmitri Zemskov taburetiga M Di.
  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23.04.
  2. a otsuse nr 1-20-3535/52 p-des 15-17 provokatsiooni kohta märkinud järgmist: Hädakaitseõiguse teostamist võib piirata see, kui isik on enda eelneva sotsiaaleetiliselt hukkamõistetava või agressiivse käitumisega temavastase ründe provotseerinud ehk esile kutsunud. Ka hädaseisundi puhul on kolleegium selgitanud, et oma õigushüvedele süülise käitumisega ohu põhjustamine seab päästmistegevusele täiendavaid piire, kuid täielikult seda ei välista. /…/ Seonduvalt /…/ nn hädakaitseprovokatsiooniga tuleb eristada tahtlikku ja süülist provokatsiooni. Neist esimese puhul on tegemist olukorraga, kus isik kutsub enda vastu suunatud ründe esile meelega ja eesmärgipäraselt, et kahjustada teise isiku õigushüvesid näilise hädakaitseseisundi kattevarjus. Sellisel juhul on tõesti põhjust hädakaitseõigust terviklikult eitada, kuivõrd isiku teoprovokatsioon on tegelikkuses võrdsustatav (varjatud) ründega, isik ainult teeskleb tahet kaitsta enda õigushüvesid ja hädakaitseseisund eksisteerib üksnes väliselt, mitte aga sisuliselt. Süülise provokatsiooni all peetakse seevastu silmas olukorda, kus isik põhjustab enda õigushüvede vastu suunatud ründe küll õigusvastase ja/või sotsiaaleetiliselt hukkamõistetava käitumisega, kuid mille eesmärgiks ei ole ründe väljameelitamine. Sellisel juhul ei ole ründe esile kutsunud isiku hädakaitseõigus välistatud, küll aga piiratud. Erinevalt n-ö tavalisest hädakaitseolukorrast peab isik esmalt proovima konfliktsituatsioonist taanduda /…/, samuti tuleb võimaluse korral pöörduda abi saamiseks kolmandate isikute poole (vrd KarS § 28 lg 3). Kui konfliktsituatsioonist taandumine ei ole võimalik, tuleb esmalt piirduda nn passiivse kaitsega, hoidudes ründaja õigushüvede sihilikust kahjustamisest. Alles seejärel, kui ka see käitumisviis on ammendunud või asjaoludest tingitult välistatud, on süüliselt ründe põhjustajal õigus kasutada nn aktiivset kaitset, kuid kohustusega eelistada kaitsevahendeid, mis ei lõpeta rünnakut otsekohe, vaid vähendavad ründega tekitatavat kahju. Teisisõnu on kirjeldatud olukorras piiratud hädakaitseseisundis oleva isiku valikuvabadust kaitsetegevuseks kasutatava vahendi sobivusele.
  3. Tsiteeritud Riigikohtu seisukohta arvestades ei olnud tabureti jalaga löömise puhul seega tegemist tahtliku provokatsiooniga, sest Dmitri Zemskov ei kutsunud enda vastu suunatud rünnet esile meelega ja eesmärgipäraselt, et kahjustada M Di õigushüvesid näilise hädakaitseseisundi kattevarjus. Kohus on käesoleva otsuse punktis 73 juba selgitanud, et Dmitri Zemskovi taburetilöök ei olnud suunatud kannatanu pihta. Ühtlasi ei soovinud süüdistatav sellise käitumisega, et kannatanu teda ründaks, vaid tema soov oli, et M D ometi kord korterist lahkuks ning ta saaks ilma võõraste isikute juuresolekuta magada. Kuivõrd kannatanu ründe esilekutsumine ei oleks kuidagi kaasa aidanud sellele, et kannatanu korterist (kiiremini) lahkuks, ei ole ka eluliselt usutav, et süüdistatav soovis rünnet provotseerida.
  4. Küll aga leiab kohus, et Dmitri Zemskovi poolt tabureti jalaga löömises koos eelnevalt esitatud lahkumisnõudes võis rünnet näha M D. Arvestades, et eelmisel päeval ja ka veel 20
(26)1-23-5606 samal päeval varasemalt oli kannatanule öömaja lubatud ning viimane oli sellega arvestanud, võib kirjeldatud olukorras Dmitri Zemskovi käitumist pidada sotsiaaleetiliselt hukkamõistetavaks. Kuid sellegipoolest polnud Dmitri Zemskovi käitumise eesmärgiks ründe väljameelitamine. Eeltoodut arvestades loeb kohus Dmitri Zemskovi käitumise süüliseks provokatsiooniks, mille puhul ei olnud tema hädakaitseõigus küll välistatud, kuid oli piiratud.
  1. Käesoleva otsuse punktides 14-16 on kohus tuvastanud, et pärast seda kui Dmitri Zemskov oli taburetti jalaga löönud, tõusis M D püsti, ütles midagi Dmitrile (vt ka I kd tl 37) ning ründas teda talle lihtsalt massiga peale lennates. Tunnistaja nägi tollel hetkel ainult Mi selga ning jooksis kiiresti toast välja, sest sai aru, et läheb kakluseks. Kui tunnistaja elutoast välja jooksis, siis oli M jõudnud Dmitri juurde madratsile ning mõlemad olid pikali asendis ja rüselesid omavahel kahekesi maas, nagu maadlesid. M oli rüselusel rohkem peal. M on Dmitrist suurem ning Dmitril on ka jalgadega probleem. Tunnistajale jäi mulje, et Dmitri ei saanud rüselemisel Mile vastu. Kuid mida täpselt keegi tegi, seda tunnistaja ei jäänud vaatama, vaid jooksis elutoast mõneks hetkeks esikusse rahunema. Kui tagasi elutuppa vaatas, siis nägi Dmitri paremas käes nuga ning mehi nägudega teineteise poole pikali asendis rüselemas – Dmitri madratsil ja M madratsi kõrval põrandal. Siis helistas tunnistaja enda telefoni pealt häirekeskusesse ja teatas, et Dmitril on käes nuga ja toimub rünnak, kuid juba helistamise ajal nägi tunnistaja, et Mi kõht on verine, mistõttu sai aru, et Dmitri on Mut noaga löönud. Sealjuures asus nii tunnistaja kui ka kannatanu sõnul enne füüsilise konflikti algust nuga põrandal oleva madratsi juures Dmitri Zemskovi käeulatuses (vt käesoleva otsuse p 31). Kuna häirekeskusest öeldi tunnistajale, et ta läheks enda ohutuse tagamiseks korterist välja ning politseile vastu, siis sel põhjusel ei tea tunnistaja, mida Dmitri ja M kuni politsei tulekuni edasi tegid, kuigi kõne tegemise ajal tunnistaja sõnul mehed endiselt kaklesid ning Dmitri tahtis Mut veel noaga lüüa. Ühtlasi on kohus tuvastanud, et Dmitri Zemskov tekitas M Dile kokku kolm noahaava, nendest ühe kõhtu enne tunnistaja korterist lahkumist (vt käesoleva otsuse p 46).
  2. Eelkirjeldatud sündmuse kirjeldusest nähtub, et Dmitri Zemskovil ei olnud võimalik konfliktsituatsioonist taanduda, kuivõrd ta oli madratsil (pole teada, kas istuli või pikali) ajal, mil M D talle peale lendas. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et korteris viibimise ajal ei näinud kannatanu, et Dmitri Zemskov oleks madratsilt kuskile liikunud (II kd tl 40 pöördel). Ka tunnistaja sõnul oli kogu aeg süüdistatav madratsil kas pikali või istuli (I kd tl 36). Arvestades lisaks ka Dmitri Zemskovil tol hetkel olnud alkoholijoovet (1,85 mg/l – vt käesoleva otsuse p 20), on ka see kindlasti üks faktoreid, mis takistas tal madratsilt tõusmast ning kiiresti ja äkiliselt väikse vahemaa pealt lähenenud M Di eest põgenemast. Täiendavalt nähtub nii hommikupoolikul M keskuse (vt nt salvestis „peauks sees“ kell 10:38:50-10:39:03; „O korruse sõpruse uks“ kell 11:02:03-11:02:10 ning 11:08:4411:09:18 ja 11:11-11:11:12 – I kd tl 208) turvakaamerate salvestistest kui ka Dmitri Zemskovi kohta kohtule esitatud töövõime hindamise eksperthinnangust (I kd tl 11), et tal on teatud ulatuses jalgade liikuvus piiratud. Näiteks oli hommikupoolikul keskuse videosalvestustelt näha, et süüdistatav oli alkoholijoobes (kuigi veel mitte sellises määras kui õhtul füüsilise ründe ajal) ning ka tema jalgade liikumine oli kange (mida on mainitud ka töövõime hindamise eksperthinnangus). Lisaks tuleb arvestada ka esimesena elutuppa saabunud politseiametniku rinnakaamera salvestiselt nähtuvat, mille kohaselt ka pärast kannatanu võitlusvõimetuks muutumist ja ründe lõppemist ei olnud Dmitri Zemskovil võimalik iseseisvalt madratsilt püsti tõusta. Nimelt oli süüdistatava vasak jalg kannatanu ja madratsi vahele surutud ning parem jalg kannatanu parema jala all. Süüdistatava ja kannatanu selline läbipõimumine ka pärast ründe lõppu annab aluse arvata, et ka kakluse/maadluse ajal olid nende kehad sellises asendis, mis takistanuks Dmitri Zemskovil madratsilt püsti tõusmast ja M Di juurest põgenemast. Ühtlasi tuleb arvesse võtta ka seda, et M D on Dmitri Zemskovist mõnevõrra pikem ning oluliselt suurema kehamassiga (vt I 21
(26)1-23-5606 kd tl 102-103, 122-125, 162, 195, 198-200).
  1. Arvestades M Di ootamatut ja kiiret rünnet ning massiga peale lendamist, ei olnud Dmitri Zemskovil võimalik ka ise abi kutsuda. Sealjuures tunnistaja A R jooksis elutoast kohe välja, kui nägi, et M hakkas Dmitri poole minema, sest ta sai aru, et meeste vahel läheb kakluseks. Väikse naisterahvana poleks tal olnud võimalik mehi ise füüsiliselt lahutada. Samas helistas tunnistaja üsna pea pärast ründe algust häirekeskusele.
  2. Kuivõrd taandumine ega abi saamiseks kolmandate isikute poole pöördumine polnud võimalik, tuleb Riigikohtu seisukoha kohaselt esmalt asuda passiivsele kaitsele. Alles siis kui ka see käitumisviis on ammendunud või asjaoludest tingituna välistatud, on süüliselt ründe põhjustajal õigus kasutada nn aktiivset kaitset, kuid kohustusega eelistada kaitsevahendeid, mis ei lõpeta rünnakut otsekohe, vaid vähendavad ründega tekitatavat kahju. Kohtu hinnangul on Dmitri Zemskovi käitumine eelkirjeldatud nõuetega kooskõlas. Nimelt nähtub juba tunnistaja ütlustest, et maadluses/kakluses ei saanud Dmitri Zemskov M Dile vastu. Mõnda aega enne noa võtmist nad siiski rüselesid kahekesi pikali maas olles. Seega oli ilmne, et passiivne kaitse mõju ei omanud. Seejärel võttis Dmitri Zemskov rüseluse käigus enda kätte madratsi juures asuva noa ning lõi sellega ühel korral M Dile kõhtu. Kohtu tuvastatu kohaselt ei lõpetanud aga see üks löök rünnet, vaid mehed kaklesid tunnistaja sõnul endiselt edasi.
  3. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kui kaitsjal on kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, s.t vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab, kuid seda vaid juhul, kui tal on valida mitme samaväärse kaitsevahendi vahel kaitsja ei pea võtma üle ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.07.
  4. a otsus nr 1-18-10214/92, p 29). Praegusel juhul nähtub sündmuse kirjeldusest, et Dmitri Zemskovil ei olnudki kaitsetegevuse vahendite vahel valikut, kuivõrd ka tunnistajale oli ilmne, et nn käsikähmluses ei saanud Dmitri Zemskov M Dile vastu ehk sel viisil M Di kahjustada ega ka rünnet lõpetada polnud võimalik. Maadeldes pikali asendis (madratsil olles) ning olukorras, kus isikul on ka liikumisraskusi ja raske alkoholijoove, ei olnud Dmitri Zemskovil muud kaitsevahendit kui madratsi juures asuv nuga. Sealjuures rõhutab kohus, et Dmitri Zemskov lõi esialgu M Di noaga vaid ühe korra. Arvestades, et tunnistaja kõne võeti häirekeskuse poolt vastu kell 22:17:21 ning kohe pärast häirekeskuse töötaja tervitust ning küsimust, mis juhtus, vastas tunnistaja, et toimunud on noaga löömine, pidi esimene noalöök toimuma umbes kell 22.
  5. Käesoleva otsuse punktis 37 on kohus tuvastanud, et hiljemalt kell 22:20:40 väljus tunnistaja korterist. See tähendab, et kuigi tunnistaja korteris viibimise ajal nägi ta, et Dmitri Zemskov soovib kannatanut veel noaga lüüa, siis ca 3 minuti jooksul süüdistatav seda siiski ei teinud, vaid meeste vahel jätkus füüsiline kaklus/rüselemine. Järgneva 3-4 minuti jooksul, mis jäi tunnistaja korterist lahkumise ja politsei saabumise vahele, Dmitri Zemskov kannatanut siiski noaga veel kahel korral lõi. Kuivõrd esimene Dmitri Zemskovi tehtud noalöök M Di rünnet veel ei lõpetanud ning järgmise noalöögini kulus veel vähemalt 3 minutit, asub kohus seisukohale, et Dmitri Zemskov kasutas temal olevat ainsat kaitsevahendit viisil, mis kohe rünnet ei lõpetanud. Alles seejärel kui Dmitri Zemskov nägi, et ka sellest ühest noalöögist ei piisa selleks, et kannatanu ründe järgi jätaks (lõpetaks), tegi süüdistatav veel kaks noalööki. Kohus on seisukohal, et kui esialgu osaline ründaja kahjustamine tulemusi ei anna, siis on ka süülise provokatsiooni puhul kaitsev isik (antud juhul Dmitri Zemskov) õigustatud lõpuks kasutama sellist vahendit ja viisi, mis ründe lõpetaks. Käesoleval juhul oli selleks vajalik teha veel kaks noalööki.
  6. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, mis järjekorras või millal täpselt noalöögid on toimunud, s.t kas eluohtliku tervisekahjustuse kaasa toonud noahaav vasakule alakõhtu tekitati esimese, teise või kolmanda noalöögiga. Tunnistaja nägi, et kannatanu kõht veritseb, aga kuna kannatanule tekitati kõhtu kaks noahaava, siis ei ole teada, milline neist oli see, mille 22
(26)1-23-5606 tagajärgi nägi tunnistaja veel enne korterist lahkumist. Arvestades, et esimene noalöök M Di rünnet ei lõpetanud, vaid mehed kaklesid edasi, on pigem põhjust arvata, et veri kõhul, mida tunnistaja nägi, ei pärinenud eluohtlikust noahaavast (mis ulatus kõhuõõnde).
  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14.12.
  2. a otsuse nr 1-19-8038/67 p-s 33 väljendanud seisukohta, et kui peaks tekkima tõsiselt võetavaid kahtlusi /…/, mis puudutavad nii hädakaitseseisundi esinemist kui ka sellele järgnevat kaitsetegevust, tuleb lähtuda

§ 7

lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttest ning need kahtlused tuleb tõlgendada õiguskorda kaitsvale isikule soodsamas suunas.

  1. Eeltoodust lähtuvalt tõlgendab kohus kahtlused praegusel juhul süüdistatava kasuks, leides, et pole tõendatud asjaolu nagu oleks Dmitri Zemskov pärast eluohtliku kehavigastuse tekitamist (ja kannatanu võitlusvõimetuks muutumist) löönud kannatanut veel noaga. Seetõttu lähtub kohus süüdistatavale kasulikumast versioonist, mille kohaselt tekitas Dmitri Zemskov M Dile eluohtliku tervisekahjustuse alles viimase ehk kolmanda noalöögiga, misjärel muutus kannatanu võitlusvõimetuks ja rünne lõppes. Ühtlasi lõpetas seejärel süüdistatav kaitsetegevuse. Nimetatu tähendab ühtlasi seda, et Dmitri Zemskov kasutas noa näol kaitsevahendit viisil, mis esialgu ei lõpetanud rünnakut otsekohe, kuid kui oli selge, et kannatanu endiselt jätkab rünnet ja muul viisil pole võimalik rünnet lõpetada, tegi süüdistatav veel minimaalselt vajalikul arvul noalööke.
  2. Ülaltoodut silmas pidades leiab kohus, et Dmitri Zemskov ei ole ületanud hädakaitse piire. Kuivõrd Dmitri Zemskov tegutses hädakaitseseisundis, ei ole tema tegu (s.o M Di kolmel korral noaga löömine) õigusvastane, mistõttu mõistab kohus ta temale esitatud süüdistuses õigeks. VI Menetluskulud
  3. Tulenevalt

§ 181lg-st 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud

§-s

  2. Käesolevas kriminaalasjas on esmalt menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 3 mõttes riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise tekkinud kulud. Nimelt DNA-ekspertiisi (01.06.

  1. a akt nr xxx) teostamise maksumus summas 1881 eurot (I kd tl 113).
  2. Samuti on menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 4 järgi määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on menetleja pidanud põhjendatuks määratud kaitsja tasu kokku summas 554,40 eurot (223,20+331,20 – I kd tl 209-211). Kriminaalasja arutamisel kohtus lühimenetluses on teine kohtukooseis rahuldanud määratud kaitsja tasutaotluse 518,40 euro suuruses summas (I kd tl 212-214). Üldmenetluse kohtuliku arutamise eest on kohus määratud kaitsjale tasuna välja mõistnud 1424,96 eurot (II kd tl 58-59). Seega määratud kaitsja tasu kokku on olnud 2497,76 eurot. 89. Kõik eelpoolnimetatud menetluskulud kogusummas 4378,76 eurot tuleb jätta riigi kanda. VII Riiklikes registrites ja andmekogudes sisalduvate süüdistatava andmete kustutamine 90. Alates 01.09.2023 kehtiva

§ 314

p 51 kohaselt on õigeksmõistva kohtuotsuse osaks ka otsustus kustutada andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvad andmed. Enne 01.09.2023 nägi

§ 314

p 51 redaktsioon ette andmete kustutamise riiklikus sõrmejälgede registris, andmekogus ABIS ja riiklikus DNA-registris. Nimelt jõustusid 01.09.2023 seadusemuudatused, millega uusi registreid ei loodud, vaid senised kaks registrit – riiklik sõrmejälgede register ja riiklik DNA-register – liideti ühiseks riiklikuks süüteomenetluse biomeetriaregistriks (vt kohtuekspertiisiseaduse seaduseelnõu nr 644 juures olevat seletuskirja lk 1, mis on kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4384c379-6b59-4e54-a8791a9a918990b7). 23

(26)1-23-5606 91. Süüdistusaktis on märgitud (p 11 – II kd tl 2 pöördel), et Dmitri Zemskovi DNA-proov on saadetud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti riiklikusse DNA-registrisse ja sõrmejälgede registrisse kandmiseks. Kuivõrd ei kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest ega süüdistusaktist ei nähtu, et Dmitri Zemskovi andmeid oleks saadetud andmekogusse ABIS, määrab kohus, et

§ 314

p 51 alusel tuleb tema andmed kustutada vaid riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist. VIII Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid 92.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsust tehes lahendama küsimuse ka sellest, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

  1. Süüdistusakti punktis 6 (II kd tl 2 pöördel) on nimetatud asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud ja kogutud objektid. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha vaid nende esemete osas, millega toimimise viisi pole süüdistusakti kohaselt eelnevalt kohtueelses menetluses otsustatud.
  2. Nii süüdistusakti punktis 6.1 (II kd tl 2 pöördel) kui ka 08.06.
  3. a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr xxx kohaselt (I kd tl 215) asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn muuhulgas kolm puuteproovi noalt võetud verejälgedest – pakendid nr 1.3, 1.5 ja 1.
  4. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidele tuginedes nõustub kohus küll sellega, et asitõendite hoidlas asuvad muuhulgas pakendites nr 1.3, 1.5 ja 1.7 olevad puuteproovid, kuid nendest ainult kaks on võetud noal olevatest verejälgedest, kolmanda puhul on aga tegemist puuteprooviga, mis võeti tegelikult noatupelt.
  5. Nimelt nähtub 12.04.
  6. a asitõendit vaatlusprotokollist, et vaadeldud on Xxx aadressilt ära võetud nuga ning vaatluse käigus võeti sellelt noalt kokku kaheksa puuteproovi, mis pakendati pakenditesse nr 1.1-1.8 (nuga asub pakendis nr 1 – I kd tl 69-70). Nendest kaheksast puuteproovist saadeti 01.06.
  7. a ekspertiisiakti nr xxx kohaselt DNAekspertiisi läbiviimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti puuteproovid pakendites nr 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.6 ja 1.8 (I kd tl 108). Seega noalt võetud puuteproovidest ei saadetud ekspertiisi pakendites nr 1.5 ja 1.7 olevaid puuteproove. 12.04.
  8. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli pakenditesse nr 1.5 ja 1.7 pakendatud puuteproovide puhul tegemist tõepoolest noal olevatest verejälgedest võetud proovidega (I kd tl 70).
  9. 28.04.
  10. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud Xxx aadressilt ära võetud noatuppe ning selle vaatluse käigus võeti noatupelt (mis koosneb kahest osast) kokku seitse puuteproovi, mis pakendati pakenditesse nr 1.1-1.7 (noatupp asub pakendis nr 1 – I kd tl 80-80 pöördel). Nendest seitsmest puuteproovist saadeti 01.06.
  11. a ekspertiisiakti nr xxx kohaselt DNA-ekspertiisi läbiviimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti puuteproovid pakendites nr 1.1, 1.2, 1.4, 1.5, 1.6 ja 1.7 (I kd tl 108). Seega noatupelt võetud puuteproovidest ei saadetud ekspertiisi vaid pakendis nr 1.3 olevat puuteproovi. 28.04.
  12. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli pakendisse nr 1.3 pakendatud puuteproovi puhul tegemist noatupel olevast verejäljest võetud prooviga (I kd tl 80 pöördel).
  13. Kuivõrd kõik DNA-ekspertiisi saadetud puuteproovid kasutati 01.06.
  14. a ekspertiisiakti kohaselt ekspertiisi käigus ära (ning nende pakendid hävitati – I kd tl 110), siis nädal hiljem ehk 08.06.2023 oli võimalik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse anda üle vaid need puuteproovid, mida ei saadetud ekspertiisi. Seega kriminaalasja tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et asitõendite hoidlasse anti 08.06.2023 ja seal asub praegu kolme noa verejälgedest võetud puuteproovi asemel tegelikkuses kaks noa verejälgedest võetud puuteproovi (pakendid nr 1.5 ja 1.7) ning üks noatupe verejäljest võetud proov (pakend nr 1.3). 24

(26)1-23-5606
  1. Lisaks asuvad asitõendite hoidlas ka seitse Xxx sündmuskohalt võetud puuteproovi (mis on pakendatud pakenditesse nr 1, 2, 4, 5, 6, 9 ja 10 – I kd tl 42-43, 215; vt ka süüdistusakti p 6.2 – II kd tl 2 pöördel).
  2. Kohtu hinnangul on eelnevalt otsuse punktides 97 ja 98 nimetatud puuteproovid asitõenditeks

§ 124

lg 1 mõttes, kuivõrd tegemist on uuritud sündmusega seotud asendamatute objektidega, mida on põhimõtteliselt võimalik kasutada tõendamiseseme asjaolude selgitamisel, kuigi käesolevas kriminaalasjas pole nende puuteproovide osas ekspertiise või analüüse läbi viidud ehk neid pole tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vaja läinud. Pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist pole nimetatud esemeid aga enam tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks vaja. Kuivõrd kohus ei näe vajadust nende säilitamiseks pärast kohtuotsuse jõustumist ning tegemist on väärtusetute esemetega (kasutatud vatipulgad), siis määrab kohus, et need tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

100. Kohus leiab, et puuteproovidega sarnaselt tuleb toimida ka Xxx sündmuskohalt kaasa võetud suitsukonidega (pakendid nr 7 ja 8 – I kd tl 42 pöördel-43), mis asuvad samuti praegu Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (I kd tl 215). Suitsukonid on asitõenditeks

§ 124

lg 1 mõttes, kuivõrd tegemist on sündmusega seotud asendamatute objektidega, mis on põhimõtteliselt kasutatavad tõendamiseseme asjaolude selgitamisel (kuigi praeguses kriminaalasjas pole see vajalikuks osutunud). Arvatavalt oli suitsukonide sündmuskohalt kaasavõtmise eesmärgiks tuvastada antud korteris viibinud isikud. Kuivõrd tunnistaja, süüdistatava ja kannatanu ütlused selles osas olid aga kokkulangevad ning neid kinnitas ka kortermaja trepikoja turvakaamera salvestis, ei tekkinud vajadust suitsukonide osas ekspertiise või analüüse läbi viia. Arvestades, et suitsukonid on ilmselgelt väärtusetud esemed, määrab kohus, et ka need tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

101. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asub ka katkine veremäärdumisega kannatanu M Dile kuuluv T-särk (I kd tl 215). Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt nr XXX nähtub (vt alates kell 22:25:56 kuni 22:32:11, fail lõpuga 23_11 – I kd tl 32), et kiirabi- ja politseitöötajad lõikasid kannatanul sündmuskohal temal seljas olnud T-särgi katki selleks, et oleks võimalik talle meditsiinilist abi osutada ning ühtlasi kontrollida ega tal selja peal noahaavu pole. Kui kannatanu kiirabiga ära viidi, jäi katkine ja ilmselgelt verine särk esialgu sündmuskohale põrandale maha, kuid see võeti sealt pärast sündmuskoha vaatlust politsei poolt kaasa (pakend nr 3 – I kd tl 42 pöördel, 5456). Antud särgi osas viidi 06.06.2023 läbi vaatlus (I kd tl 89-99) ning selle lõpus pakendati särk samasse pakendisse tagasi (I kd tl 90). Arvestades, et antud särki kandis kannatanu ajal, mil süüdistatav teda noaga lõi, on tegemist võimaliku kuriteojäljega esemega, mis on

§ 124lg 1 järgi asitõendiks.

Kuigi kahtlust pole selles, et särgi omanik on kannatanu M D, siis arvestades nii särgi olukorda (mitmest kohast katki lõigatud ja valdavalt veremäärdumistega ehk kokkuvõttes kasutamiskõlbmatu) ning ka kannatanu nõustumist prokuröri ettepanekuga antud T-särk väärtusetuna hävitada (II kd tl 56), määrab kohus, et see tuleb

§ 126

lg 3 p 4 alusel väärtusetu esemena hävitada pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

  1. Viimaks asub asitõendite hoidlas ka nuga, mida süüdistatav kasutas kannatanu noaga löömisel ning noatupp (I kd tl 215). Politseiametnike rinnakaamera salvestistest nr XXX ja XXX nähtub, et politseiametnikud võtsid sündmuskohal oleva madratsi pealt ära noa (vt käesoleva otsuse punkt 32 ning vallasasja hoiule võtmise protokolli – I kd tl 17-18). Tunnistaja A R 14.04.
  2. a ütlustest (I kd tl 37) ja sama päeva vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskohaks olevast elutoast võeti ära ka noatupp (pakend nr 1 – I kd tl 63-68 pöördel), mida 28.04.2023 vaadeldi (I kd tl 80-88). Tunnistaja ja süüdistatav on mõlemad kinnitanud, et tegemist on Dmitri Zemskovile kuuluva noa ja noatupega (I kd 25

(26)1-23-5606 tl 37, 221). Eelnevalt leidis kohus, et Dmitri Zemskov pole kuritegu toime pannud, mistõttu ei saa nuga ja noatuppe pidada kuriteo toimepanemise vahendiks ning prokuröri taotlus nende konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 alusel (ja hävitamiseks) jääb tagajärjetuks. Siinkohal märgib kohus, et isegi kui kuritegu oleks toime pandud, ei näeks kohus vajadust nimetatud esemete konfiskeerimiseks. Kuivõrd noa ja noatupe omanik on Dmitri Zemskov, siis määrab kohus, et pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb need esemed

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule, s.t Dmitri Zemskovile.

Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Marika Meikar Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Lidia Merimaa Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 26

(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.