) § 1 lg 2 kohaselt tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) kohaselt.
ja § 13 kohaselt tubakatoode müügipakendile trükitakse eestikeelsed tekstid terviseohu hoiatusega, tubakatoote liik, tootemark ja tükiarv või kogus grammides, filtri 3 1-18-7277 puudumine ning tootjapartii tähistus.
lg 2 kohaselt tubakatoote jaemüügi õigus on ettevõtjal, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge tubakatoote jaemüügi kohta.
lg 21 kohaselt käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS-i § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisumma. ATKEAS § 60 lg 1 ja 2 alusel maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. Sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. ATKEAS § 56 lg 11 alusel makstakse sigarettidelt aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, ajavahemikul 01.01.2015.a - 31.05.2016.a mitte vähem kui 90,00 eurot 1000 sigareti kohta. 2017.a mitte vähem kui 104,98 eurot 1000 sigareti kohta. ATKEAS § 56 lg 1 järgi sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr ajavahemikul 01.01.2015.a - 31.05.2016.a oli 46,50 eurot ja proportsionaalne määr 34 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Fikseeritud määr alates 01.01.2017.a oli 63,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. ATKEAS § 60 lg 1 sätestab, et maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal ja lõike 2 järgi sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. Ajavahemikul 2015.a detsembris käitles H.Z ebaseaduslikult 60 100 sigaretti. Sigarettide levinuim hind 2015.a andmetel oli 3,00 eurot 20 sigareti kohta pakis (Maksu- ja Tolliameti Interneti leheküljel http://www.emta.ee/et/ariklient/aktsiisid-varahasartmang/tubakatooted). Aktsiisisumma arvutus ATKEAS § 56 lg-te 1 ja 11 järgi on järgmine:
lg 21 kohaselt käitlemiseks mittelubatud tubakatooteid on suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS -i § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisummad. Seega ülalpoololeva arvestuse kohaselt oli tubakatooteid suures koguses nii 2015.a.- 2016.a. kui ka on 2017.a., kuna arvestuslik aktsiis : 2015.a. - 2016.a. summas 14 611.58 eurot ületas enam kui sajakordselt ATKEAS-i § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisummat (2015.a. ja 2016.a. oli see 90 eurot); 2017.a. summas 24 895,17 eurot ületas enam kui sajakordselt ATKEAS -i § 56 lõikes 11 nimetatud aktsiisisummat (2017.a. oli see 104,98 eurot). Sel moel pani H.Z toime maksumärgiga märgistamata ning nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise, edasitoimetamise ja kauplemisega suures koguses narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kooskõlas H.Z , tema lepinguline kaitsja Silvi Erro ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Jürgen Hüva vahel 12.09.2018 sõlmitud kokkuleppele KarS § 376 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil H.Z avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning asitõendite ja vara konfiskeerimise suhtes võetavate meetmetega. Abiprokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi ning karistada H.Z KarS § 376 lg 1 järgi vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 5 1-18-7277 Menetluskulud (sundraha summas 750 eurot ja teenustasu sularaha deposiitkontole kandmise eest summas 60 senti) kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. Innokenti Menšikov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.