Obsah (5)

§ 205§ 203§ 198§ 206§ 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2024, Tallinn K

§ 205

lg-le 3, § 203 lg-tele 1 ja 4,

§-le

2. Kohus leidis, et X vajab jätkuvalt oma õiguste ja huvide kaitseks eestkostet. X suhtes 21.06.2013 teostatud ambulatoorsest kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 314 nähtuvalt on Xl diagnoositud vaimne alaareng mõõdukas astmes (F71.0) (dtl 28-30). Ta ei suuda nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. Tema vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise osas. Oma vaimse seisundi tõttu ei ole ta võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ta vajab eestkostjat kõigi oma varaliste ja õiguslike huvide kaitseks. X suhtes on Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud otsus nr P26-2019-115508, mille kohaselt Xle on määratud sügav vaimupuue kuni 30.04.2024 (dtl 321). Seisukohaga on kohtule esitatud ka Sotsiaalkindlustusameti 04.05.2021 koostatud X erihoolekandeteenuse saamise 3 2-11-15157 suunamisotsus nr T00073782, mille kohaselt on X 10.05.2021-08.03.2026 suunatud ööpäevaringsele erihooldusteenusele Uuemõisa Kodusse (dtl 335-337). Teenusele suunamise eesmärgiks on tagada Xle turvaline, toetav ja arendav elukeskkond, olemasolevate oskuste säilitamine, ööpäevaringne abi, järelevalve ja juhendamine. Eeltoodu alusel leidis kohus, et

§ 203

lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused ei ole ära langenud ning arvestades X tervislikku seisundit tuleb eestkoste seada maksimaalseks ajaks, so. 5 aastaks.

1. Eestkostjaks võib määrata füüsilise isiku, juriidilise isiku või täisealise isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse. Senine eestkostja Lääne-Nigula vald on kohtule 09.05.2023 seisukohas avaldanud, et Xl ühtegi sugulast, lähedast ja muud tuttavat Lääne-Nigula vallas ei ole, X ema suri
2. aastal (dtl 321).

§ 205

lg 3 kohaselt määratakse eestkostjaks vallavõi linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle vallavõi linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.

§ 198

lg 1 sätestab, et kohus vabastab juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lg 2 või § 205 lg 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud.

1. X praegune eestkostja Lääne-Nigula vald palus end eestkostja ametist vabastada ja määrata X eestkostjaks Haapsalu linn. Kohus leidis, et X eestkostjana peab jätkama senine eestkostja so. Lääne-Nigula vald. Avaldusest ei selgu, et Xl oleksid mistahes seosed Haapsalu linnaga (va. erihooldusteenuse, kuhu isik on kuni
2. aastani suunatud), samuti ei ole nende seoste tekkimist ette näha ka tulevikus. Xga seoste puudumist avaldas oma seisukohas ka Haapsalu linn ning asjakohaselt on viidatud seisukohas Haapsalu linna poolt sellele, et Uuemõisa Kodu on Sotsiaalkindlustusameti otsusega X viibimiskohana otsuse alusel mitte alaliselt, vaid tähtajaliselt määratud (dtl 335-337). Asjaolu, et X on aastast 2012 Haapsalu linna omavalitsuse territooriumil asuvas Uuemõisa Kodus teenusel viibinud, ei anna alust pidada seda omavalitsust temaga kõige lähemalt seotuks. Kohtu hinnangul ei ole X eestkostja vahetamine ainuüksi hoolekandeasutuses viibimise tõttu põhjendatud ja eriti olukorras kus hoolekandeasutuste vahetamine võib osutuda tõenäoliseks lähitulevikus (kehtiv teenusele suunamise otsus lõppeb vähem kui kolme aasta pärast) ning millisele teenusele ja kuhu isik suunatakse pole teada. Kohus ei nõustunud Lääne-Nigula valla seisukohaga, et Xl ei ole käesolevalt ja tulevikus rohkem seost Lääne-Nigula vallaga kui Haapsalu linna või mõne muu omavalitsusüksusega. Kohus leidis, et Xl on Lääne-Nigula vallaga olemas nõutav side, eestkostetav on olnud LääneNigula valla registreeritud elanikuks aastakümneid ning seosed vallaga on olemas kasvõi läbi eestkostetavaks olemise. Kohus leidis, et taotletud eestkostja vahetust ei saa pidada eestkostetava huvidega kooskõlas olevaks. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Lääne-Nigula vald eestkostja ülesannetes. Eeltoodust tulenevalt pikendas kohus X eestkostja Lääne-Nigula valla (vallavalitsuse kaudu) ametiaega 5 aasta võrra arvates 21.08.2023-20.08.2028 (k.a). Määruskaebus
3. Lääne-Nigula vald esitas määruskaebuse, milles palub määrata X eestkostjaks Haapsalu linna (linnavalitsuse kaudu) ja tühistada osaliselt maakohtu määrus p-de 2 ja 3 osas, sõnastades p 3 selliselt, et asendades sõna Lääne-Nigula vald või Lääne-Nigula vallavalitsuse“ sõnadega „Haapsalu linn või Haapsalu linnavalitsuse“, menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 4 2-11-15157
4. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus liiga kitsalt ja seega vääralt tõlgendanud

§ 205lg-t 3.

Kohus oleks pidanud põhjalikumalt analüüsima

205 lg 3 aluseid. Kõige olulisem kriteerium on eestkostetava seos konkreetse omavalitsusega tulevikus. Kuna AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu on suletud juba alates 2019.a. ja Lääne-Nigula valla territooriumil puuduvad ööpäevaringsed erihoolekandeasutused ja neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus, siis ei teki puudutatud isikul I kaebajaga mingit seost ka tulevikus. Alates 01.10.2012 on puudutatud isik I viibinud Uuemõisa Kodus ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Kuna tema tervislik seisund enam ei parane, siis jääb ta sinna hooldekodusse ka tulevikus. Ei ole põhjust kahelda selles, et Sotsiaalkindlustusamet ei pikenda eestkostetava olemasolevat teenust ja on vähetõenäoline et eestkostetav suunataks mingisse teise hoolekandeasutusse. Seetõttu ei saa Lääne-Nigula vald aru kohtu kaalutlusest selles osas, et puudutatud isikul I puuduvad Haapsalu linnaga olulised sidemed

§ 205lg 3 mõttes.

Puudutatud isik I pole Lääne-Nigula vallaga rohkem seotud olnud, kui Haapsalu linna või mõne teise kohaliku omavalitsusega, kus eestkostetav sündis ja kus ta viibis varajases nooruses. Arvestada tuleb ka asjaolu, et tulevikus saab just Haapsalu linn sidet eestkostetavaga paremini säilitada. See on ka eestkostja enda huvides, kui eestkostja asub lähemal, siis saab eestkostetavale vahetumalt osutada vajalikke sotsiaalteenuseid. Lisaks sellele ei ole kaalutlus, et puudutatud isiku I elukoht on jätkuvalt Lääne-Nigula vald, õige. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus ta peamiselt elab. Kuna eestkostetav elab Uuemõisa Kodus juba alates 2012.a., ei saa enam rääkida ajutisest elukohast.

1. Eestkostja ülesandeid ei saa täies ulatuses teostada nö „kaugjuhtimise teel“. Eestkostja ülesannete täitmine ei ole ainult kohtule kord aastas aruannete esitamine. Eestkostja esindaja peab jälgima ka, kuidas on täidetud eestkostetava huvid hooldekodus, kas ta saab ettenähtud ravi ja muid teenuseid. Selleks on eeskostja esindaja vähemalt kord-kaks aastas viibinud ka kohapeal ja suhelnud hooldekodu personali ja eestkostetava endaga. On selge, et kõige paremini saab eestkostetava õigusi kaitsta eestkosteasutus, mis asub eestkostetava vahetus läheduses. Kuna oma tervisliku seisundi tõttu ei ole ette näha, et puudutatud isiku I olukord muutuks, siis on selge, et ta jääb Uuemõisa Kodusse ka tulevikus. Kohus on märkinud, et eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Lääne-Nigula vald. Samas ei selgu selliselt osundusest, kuidas saavad kahjustada eestkostetava huvid ja tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, kui eestkostja vahetub. Haapsalu linnal on olemas samasugune pädevus eestkostete korraldamisel ja eestkostetava huvid sellest ei kahjustu. Määrates kohustuse sellele omavalitsusele, kus isik tegelikult ei ela, on omavalitsusele see ebamõistlikult koormav, olles eelduslikult ka kulukam ja halduslikult keerukam kui sotsiaalteenuste osutamine omavalitsusüksuse enda territooriumil.
2. Kohtupraktikas on üheselt leitud, et isik, kes vajab eestkostet, on kõige rohkem seotud just selle omavalitsusega, kelle hooldekodus isik viibib ja kellega on sõlmitud pikaajaline ööpäevaringne erihooldusteenuse osutamise leping (nt Tartu Maakohtu 08.05.2019 määrus nr 2-19-3746, Viru Maakohtu 26.03.2020 määrus nr 2-15-13987, Tallinna Ringkonnakohtu lahendid nr 2-20-2713 16.06.2020 ja 2-20-5268 14.08.2020, nr 2-22-17629). Lisaks on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 09.12.2019 otsuses nr 5-18-7 selgitanud, et SHS § 5 lg 1 kohaselt, on KOV üksusel on kohustus osutada sotsiaalteenuseid inimestele, kelle elukoht on vastava KOV üksuse territooriumil. Omavalitsusüksuse SHS § 5 lg-s 1 sätestatud kohustuse tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada rahvastikuregistri seaduses sätestatut. Põhjendatud on tõlgendada omavalitsusüksuse SHS § 5 lg-st 1 tulenevat kohustust nii, et sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult selle omavalitsuse territooriumil elavad. Lähtudes eelviidatust on sotsiaalteenuste (sh ka eestkosteteenuse) osutamisel oluline see, kus isik tegelikult elab. 5 2-11-15157 Menetlusosaliste seisukohad
3. Haapsalu linn palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lääne-Nigula vald on olnud X eestkostjaks aastaid ning sel ajal ei ole tekkinud olukorda, kus Lääne-Nigula vald ei suuda või ei saa teostada X eestkostja ülesandeid. Lääne-Nigula Vallavalitsus ei asu Haapsalu linnast nii kaugel (12 km), et ei oleks võimalik teostada eestkostja ülesandeid, sh õiguslike toimingute tegemisel, asjaajamisel ametiasutustes, korraldada inimväärsed elutingimused, toimetulekuks vajalik kõrvalabi ja tagada eestkostel oleva X ravi- ja sotsiaalteenuseid. Paljasõnalised on kaebaja arutlused võimaliku teenuse jätkamise kohta samas hoolekandeasutuses. Menetluse edasine käik
4. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt vaidlustatud Pärnu Maakohtu määruse õigsust ainult osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, milles maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku II avalduse puudutatud isiku I eestkostja vahetamiseks (resolutsiooni p 2) ja pikendas puudutatud II ametiaega puudutatud isiku I eestkostjana (resolutsiooni punkt 3). Muus osas on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud.
6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on selle vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule materiaalõiguse väär kohaldamine ette heidetav ning maakohus on õigesti jätnud puudutatud isiku II taotluse puudutatud isiku I eestkostja vahetamiseks rahuldamata. 19.

§ 205

lg 3 kohaselt, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Ringkonnakohus osundab, et viidatud normi alusel on selle tuvastamine, kumma valla- või linnavalitsusega on eestkostetav tugevamalt seotud, ning eestkostja vahetamine (asendamine) kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus kaalunud puudutatud isiku I seost mõlema omavalitsusüksusega, võttes arvesse ka eestkostet vajava puudutatud isiku I huvisid.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et eestkostja valikul tuleb lähtuda kitsalt sellest, kus asub hooldekodu, milles eestkostet vajav isik viibib. Kohus võib hooldekodu asukohta lisaks teistele asjaoludele arvesse võtta, kuid ei saa otsustust teha üksnes isiku 6 2-11-15157 viibimiskohast lähtuvalt. Kohus peab välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on eestkostet vajav isik kõige tugevamalt seotud.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik I sündinud XX.XX.XXXX LääneVirumaal Kundas, 5-aastasena paigutatud XXX, 1960 viidud üle XXX ning 16 eluaasta täitumisel suunatud edasi XXX, kus elas 45 aastat (10.10.1967-30.09.2012) ööpäevaringsel erihooldusteenusel (I kd, tlk 55). Alates 01.10.2012 elab puudutatud isik I seoses hooldekodude ümberstruktureerimisega Uuemõisa Kodus, Ridala vallas Läänemaal erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsuse alusel, mille alusel on tal õigus teenust saada kuni 08.03.2026 (I kd, tlk 56, 168). Puudutatud isikul I ei ole lähedasi, sugulasi ja muid tuttavaid, tema ema on surnud (I kd, tlk 149 pöördel, 155). Puudutatud isiku I rahvastikregistrijärgne registreeritud elukoht on Lääne-Nigula vald ja viibimiskoht 10.05.2021-08.03.2026 Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Neeme tn 5/6 (I kd, tlk 149). Puudutatud isik I on kohtule 14.05.2018 avaldanud, et LääneNigula vallavalitsus võib tema asjadega edasi tegeleda (I kd, tlk 97) ja 12.04.2023 selgitanud, et vallatöötaja käib teda vaatamas, toob kõik mis vaja, ta on oma eluga rahul ning see võib samamoodi jätkuda ( kd, tlk 151). Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikule I kuuluks mingisugust vara. Puudutatud isiku I peamise suhtlus- ja tugivõrgustiku moodustavad hoolekandeasutuse elanikud ja personal, tema tegevusvõime tase ei võimalda iseseisvalt oma igapäevaeluga hakkama saada, ta ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama, tal on suur eksimisoht ja ta vajab turvalist elukeskkonda, tal on intellektipuue, ta ei tööta ega õpi ning sõltub kõikides igapäevatoimingutes kõrvalabist (I kd, tlk 174 -177).
3. Arvestades, et puudutatud isik I on suurema osa oma elust, so 45 aastat elanud Lääne-Nigula valla territooriumil, mis on olnud ka tema registreeritud elukohaks, senise eluga eestkostetavana rahul ja soovib selle jätkumist samasugusena, Haapsalu linnas asuvas hooldekodus on puudutatud isik I teenusel viibinud vaid ca 12 aastat ning jääb sellesse kodusse (hetkel teadaolevalt) kuni 08.03.2026, tal puuduvad lähedased, sugulased ja tuttavad kummaski omavalitsusüksuses, on maakohus õigesti leidnud et

§ 205lg 3 mõttes on puudutatud isik I kõige tugevamalt seotud Lääne-Nigula vallaga.

1. Puudutatud isikut I ei saa pidada Haapsalu linnaga lähedamalt seotuks üksnes seetõttu, et ta viibib
2. aastast Haapsalu territooriumil asuvas Uuemõisa Kodus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole see asjaolu puudutatud isikule I tegelikke sidemeid (sh hoolekandeasutuse väliseid kontakte) Haapsalu linnaga kaasa toonud, sh ei ole tuvastatav, et Haapsalu linn oleks puudutatud isikule I mingisuguseid sotsiaalteenuseid nende aastate jooksul osutanud.
3. Eelnimetatud kohustuste tekkimist ei saa ka tuletada määruskaebuse esitaja viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 otsuses nr 5-18-7 toodud seisukohtadest, milles Riigikohus muu hulgas leidis, et kohalik omavalitsus peab sotsiaalteenuseid osutama neile registrijärgsetele inimestele, kes ka tegelikult selle kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt osutatakse puudutatud isikule I ööpäevaringset erihooldusteenust puudutatud isiku II taotluse alusel (I kd, tlk 168) ning tema põhivajaduste (majutus, toitlustus, järelevalve ja abi) rahuldamine on SHS § 100 lg-test 1 ja 2 tulenevalt osa teenuse sisust.

§ 206

lg-s 1 sätestatud eestkostja kohustused kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsedes muuhulgas selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid, ei ole võrdsustavad sotsiaalteenuste osutamisega sotsiaalhoolekande seaduse mõttes. Neid ringkonnakohtu seisukohti ei väära määruskaebuse esitaja oletus, et vähetõenäoline on, et puudutatud isik I suunataks pärast 08.03.2026 muusse hooldekodusse. 7 2-11-15157

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule seoses põhjendamiskohustuse rikkumisega. Kuivõrd maakohus tuvastas, et puudutatud isik I on tugevamini seotud Lääne-Nigula vallaga, ei pidanudki kohus põhjendama, kuidas saaksid eestkostetava huvid ja tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine kahjustada, kui eestkostja vahetuks.
2. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et kuna eestkostja ülesandeid ei saa teostada nn kaugjuhtimise teel, on nende määramine tema kanda ebamõistlikult koormav, eelduslikult ka kulukam ja halduslikult keerukam, ei anna seaduslikku alust määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus osundab, et eestkostja asendamise eeldused on imperatiivselt sätestatud

§ 1

198 lg-s 1, mille kohaselt vabastab kohus juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lõike 2 või § 205 lõike 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud.

1. Kuna praegusel juhul ei ole võimalik tuvastada, et Haapsalu linn on puudutatud isikuga I tugevamalt seotud kui Lääne-Nigula vallavalitsus, ka on senine eestkostja oma kohustusi olnud suuteline täitma ning asja materjalidest ei nähtu ka vastupidist, on maakohus õigesti järeldanud, et puudutatud isiku I eestkostjana tuleb jätkata Lääne-Nigula vallal. Lääne-Nigula Vallavalitsus asub Haapsalu linnast ca 12 km kaugusel, mida ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada niivõrd pikaks vahemaaks, et see võiks oluliseks takistada senise eestkostja ülesannete täitmist või muuta selle ülemääraselt kulukaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
2. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3. Määrusele võib esitada määruskaebuse tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 532 lg-st
4. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 8