← Eesti

3-21-2395/104

Obsah (9)§ 155§ 154§ 43§ 108§ 235§ 69§ 1§ 104§ 152

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-21-2395 OÜ Solarcom kaebus

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Solarcom esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 19.03.2020 ehitusloa nr 2012271/07525 tühistamiseks või alternatiivselt vastustaja kohustamiseks vaadata riikliku järelevalve algatamise taotlus uuesti läbi. Kaebuse kohaselt kuulub kaebajale Kimsi tee 5 asuv elamu. Viimsi Vallavalitsus andis Kimsi tee 3 asuvale naaberkinnisasjale 19.03.2020 2

(4)3-21-2395 ehitusloa nr 2012271/
  1. Rajatava elamu ümber moodustub kuhjatud pinnasest küngas, mis ulatub kaebaja kinnistu piirini. Künka toestamiseks on kaebaja kinnistu piiri lähedusse rajatud betoonmüür. Hoone ja küngas on funktsionaalselt seotud. Ehitustegevuse mõjul on kaebaja hoone
  2. korrus muutunud pimedaks keldrikorruseks. Häiritud on pinnaveerežiim. Ehitis (hoone koos künkaga) on vastuolus
  3. a-l kehtestatud detailplaneeringuga (ehitusalune pind, korruselisus) ning Viimsi Vallavolikogu 13.09.2005 määrusega nr 32 kehtestatud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“. Ehitis ei sobi keskkonda. Selle merepoolsed terrassid ulatuvad ehituskeeluvööndisse. Kaebajalt küsiti ehitusprojekti kohta arvamust 18.09.2019, kuid kaebajale tutvustatud projekt ja ehitusloa saanud projekt erinevad oluliselt. Ehitamise aluseks olnud projekti kaebajale ei tutvustatud. Erinevalt teisest piirinaabrist ei küsitud kaebajalt kooskõlastust vertikaalplaneerimise projektile. Loa saanud projektis on küngas nihkunud kinnistute piirile. Kaebajat ei teavitatud ehitusloa andmisest.
  4. Tallinna Halduskohus tegi 21.04.2023 otsuse, millega rahuldas OÜ Solarcom kaebuse ja tühistas Viimsi Vallavalitsuse 19.03.2020 ehitusloa nr 2012271/
  6. Halduskohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused vastustaja 13.05.2023 ja kolmandad isikud (Y ja C) 22.05.
  7. Kaebaja palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.
  8. Viimsi Vallavalitsus väljastas 06.09.2023 kasutusloa nr 2312371/04793 Kimsi tee 3 kinnistule püstitatud elamule. OÜ Solarcom palus ringkonnakohtule esitatud avalduses muuta kaebuse nõuet ning asendada tühistamiskaebus õigusvastasuse tuvastamise kaebusega, paludes tuvastada Viimsi Vallavalitsuse 19.03.2020 ehitusloa nr 2012271/07525 ja Viimsi Vallavalitsuse 22.09.2021 vaide tagastamise otsuse õigusvastasus. Alternatiivselt palus ta kohustada Viimsi Vallavalitsust algatama riiklik järelevalve menetlus Kimsi tee 3 ebaseaduslike ehitiste suhtes.
  9. Tallinna Ringkonnakohus tegi 06.11.2023 määruse, millega lubas OÜ-l Solarcom minna Viimsi Vallavalitsuse 19.03.2020 ehitusloa ja 22.09.2021 vaide tagastamise otsuse tühistamise nõudelt üle nende õigusvastasuse tuvastamise nõudele.
  10. Menetlusosalised esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 04.03.2024 kompromissi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 154

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 154lg 2).

8.

§ 155

lg 4 järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale kompromissi tagajärgi.

§ 155

lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed (

§ 155lg 6).

See tähendab, et kaebaja ei saa pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist enam sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega halduskohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

9. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste 04.03.2024 kokkuleppe kinnitamata jätmiseks ei ole põhjust. Kompromiss ei ole õigusvastane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi ning kokkulepe on täidetav. Kaebajat ja kolmandaid isikuid esindavad menetluses advokaadid ning menetlusosalised on allkirjastatud kokkuleppes kinnitanud, et mõistavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. 3

(4)3-21-2395 10.

§ 108

lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Praegusel juhul on menetlusosalised leppinud kompromissilepingu p-des 5 ja 7.2 kokku, et kaebaja menetluskulud jäävad 40 000 euro ulatuses vastustaja kanda (haldusasjade nr 3-212395 ja nr 3-23-1362 peale kokku) ning ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kolmandate isikute menetluskulud jäävad nende endi kanda. 11.

§ 155

lg 5 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale, millega menetlus lõpetatakse, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

§ 235

lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pooled soovisid lühendada kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kokkuleppel 1 tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on seadusest tuleneva tähtajaga, mille suhtes

§ 69

, mis näeb ette kohtu määratud menetlustähtaja lühendamise võimaluse, ei kohaldu. Kokkuleppe võimaluse näeb küll ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64, kuid see säte ei ole

§ 1

lg-st 3 tulenevalt halduskohtumenetluses kohaldatav, kuna

  1. peatükis ei viidata TsMS §-le
  2. Seega ei saa menetlusosalised halduskohtumenetluses kokkuleppega määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada ja edasikaebetähtajaks on 15 päeva. Ringkonnakohus leiab, et edasikaebetähtaja lühendamise näol on tegemist kohtule esitatud menetlusliku avaldusega, mitte kompromissi olemusliku osaga, milleta poleks seda sõlmitud, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ilma selle tingimuseta (vt Riigikohtu 12.11.2018 määrus asjas nr 2-15-14253). 12.

§ 104

lg 6 p 1 näeb ette, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, siis tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Praeguses asjas on kaebaja tasunud riigilõivu kokku 50 eurot, kolmandad isikud on apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu kumbki 20 eurot ja vastustaja 20 eurot. Seega ei ületa menetlusosaliste poolt tasutud riigilõivu suurus kellelgi 50 eurot ning riigilõivu

§ 104lg 6 p 1 alusel kohus ei tagasta.

13. Eelneva põhjal ning

§ 152

lg 1 p 3 ning § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus OÜ Solarcom, Viimsi valla ning Y ja C vahel 04.03.2024 sõlmitud kokkuleppe, tühistab Tallinna Halduskohtu 21.04.2023 otsuse ja lõpetab menetluse haldusasjas nr 3-21-

  2. Kompromissi lahutamatuks osaks on poolte poolt allkirjastatud kokkuleppe lisa 1 – Kimsi tee 3 vertikaalplaneerimise muudatuse ettepanek 16.10.2023 seisuga (dtl 722). See dokument tuleb kinnitada käesoleva määruse lisana. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.