1-24-1082 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-24-1082 (24700000004) Kohtunik Janika Kalli

§ 199lg 1 p 1 mõttes.

4. X taotles 31.01.2024 Riigiprokuratuurilt kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist kohtunik C suhtes. Kaebuse esitaja hinnangul ei välista võimalus lahend vaidlustada C vastutust KarS § 311 järgi. Kuna kohtunik jättis kõik taotlused enne kohtuotsuse tegemist menetlemata ja võttis nende kohta seisukoha alles kohtuotsuses, on tegemist kuriteoga KarS 1

§-ga

2. Riigiprokuratuuri
3. veebruari
4. a määrusega jättis juhtiv riigiprokurör X kaebuse rahuldamata. Juhtiv riigiprokurör nõustus esmalt eelneva menetleja põhistustega ning pidas vajalikuks märkida vaid seda, et Tartu Halduskohus on XX.XX.XXXX kohtuotsuses nr X-XXXXXX relevantsetele sätetele viidates ammendavalt selgitanud, miks jäeti X kaebus rahuldamata ning kaebaja taotlused läbi vaatamata või rahuldamata. Järelikult pole kohtunikule põhjust ette heita talle antud õiguspädevuse rasket rikkumist, millel on mõju kohtulahendi tegemisele. Riigiprokuratuurile esitatud kaebus ei sisalda uusi asjakohaseid väiteid, millele tuginedes saaks jõuda teistsugusele järeldusele. Sisuliselt kordab X enda varasemaid seisukohti ja kaebuse esitamine näib olevat motiveeritud rahulolematusest kohtuotsusega, millel on kaebaja jaoks ebasoodsad järelmid. Kohtulahendiga mittenõustumine ei tähenda aga, et tegemist oleks koheselt süüteoga. Kuivõrd kohtunik C tegevuses puuduvad viited teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemisele KarS § 311 järgi või mõne muu kuriteo toimepanemisele, siis vastupidiselt kaebaja seisukohale esineb käesoleval juhul kriminaalmenetlust välistav asjaolu, milleks on kriminaalmenetluse aluse puudumine (

§ 199lg 1 p 1) ning kriminaalmenetluse alustamata jätmine on olnud põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. X taotleb ringkonnakohtult riigi õigusabi määramist. Sellega seoses tuleb aga märkida, et X riigi õigusabi taotlus ei ole esitatud vastaval vormil ja ei sisalda taotlusele esitatavaid nõudeid ning samuti ei ole sellele lisatud isiku majandusliku seisundi teatist. Siiski ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesoleval juhul jätta taotlust käiguta ja anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd on võimalik aru saada, mille vaidlustamiseks soovib isik riigi õigusabi saada ja mida ta soovib sellega saavutada. Samuti peab ringkonnakohus lisaks isiku maksujõuetuse hindamisele riigi õigusabi küsimuse otsustamiseks andma hinnangu täiendavalt ka sellele, kas kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Ringkonnakohus, tutvunud X esitatud riigi õigusabi taotluse ning Riigiprokuratuurilt välja nõutud materjalidega, leiab, et seaduslikud alused riigi õigusabi määramiseks puuduvad, mistõttu tuleb taotlus riigi õigusabi määramiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused sellesisulisele seisukohale asumisel on järgmised. 7.

§ 41

lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt

§ 41

lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Õigusabi taotleja X ei ole esitanud ringkonnakohtule majandusliku seisundi teatist. Ringkonnakohtule esitatud andmed ei kinnita seega veenvalt isiku maksejõuetust, sest teada ei ole X majanduslik olukord tervikuna (sissetulek, andmed kinnisvara, vallasvara, muud varalised õigused). Kuid ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi isik ei ole esitanud enda maksejõuetuse tõendamiseks andmeid ja seega ei saa asuda üldse üheselt seisukohale, et X näol on tegemist 2

§ 41

lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKKm 3-1-1-13404, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).

1. Juhtiv riigiprokuröri
2. veebruari
3. a määrusest nähtuvalt ei sedastatud kuriteokaebuses ja sellele järgnevas kaebuses väljatoodu pinnalt selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada kohtunik C käitumises kuriteotunnuseid Xga seotud haldusasja nr X-XX-XXXX menetlemise raames. Nagu juhtiv riigiprokurör määruses asjakohaselt välja tõi on X poolt kaebuse esitamise peamiseks põhjuseks mittenõustumine kohtuniku tehtud otsusega X suhtes, mis oli tema jaoks ebasoodne, kuid ainuüksi see asjaolu ei saa olla kriminaalasja alustamise aluseks kohtuniku suhtes. Seda, et kohtunik oleks X poolt viidatud juhul ja asjaoludel teinud teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi, materjalidest järeldada ei saa. Viidatud kohtuotsusest nähtuvad ammendavad põhjendused selle kohta, miks jäeti X kaebus rahuldamata ja millistest konkreetsetest asjaoludest tulenevalt jäeti tema taotlused vastavalt kas läbi vaatamata või rahuldamata. Kohus jõudis kaebust lahendades tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et kinnipidamisasutuse toimingud ei ole kahjustanud X tervist. Taotluste lahendamisel on kohus viidanud aga konkreetsetele sätetele, millest juhindus otsustuse tegemisel ja kohus on oma seisukohta taotluste lahendamisel igakülgselt põhjendanud. Tegemist oli seega kohtu otsustuse kujunemise ja lõppjäreldusega, millega isik lõppkokkuvõttes lihtsalt ei nõustu. Kui aga X kohtuniku otsusega ei nõustu ja leiab, et kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning kohus on valesti asjaolusid kogumis hinnanud ja jõudnud valele järeldusele, oli tal võimalus kohtulahendit vaidlustada seaduses sätestatud korras. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X seda võimalust ka kasutanud ja hetkel on vaidlus pooleli apellatsioonimenetluses. Etteheited kohtunikule teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemisel on seega lisaks ka ennatlikud. Pelk kohtuniku otsusega mittenõustumine ei anna veel alust talle teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemist ette heita. Tegelikult soovib isik lihtsalt tema kahjuks tehtud kohtulahendi teinud kohtuniku vastutusele võtmist, kuid kohaseid argumente, mis võiksid ka tegelikult viidata kohtuniku tegevuses kuriteo tunnustele, tema esitatud kaebustest ei nähtu. Juhtiv riigiprokurör on selgitanud Xle nõustumisväärselt, miks ei esine kohtuniku käitumises KarS-s sätestatud kuriteokooseisu tunnuseid, s.t ei esine alust kriminaalmenetluse alustamiseks.
4. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et Xl oleks edulootust Riigiprokuratuuri
5. veebruari
6. a määruse vaidlustamiseks. Seega puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 41lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3