1-24-1342/4

(24700000003)Kohtunik Janika Kallin Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

1. veebruari
2. a juhtiv riigiprokuröri määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (sünd. XX.XX.XXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
3. Tallinna Ringkonnakohus registreeris
4. veebruaril
5. a X taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri
6. veebruari
7. a määrust, millega jäeti tema kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises rahuldamata.
8. Nimelt, 04.01.2024 registreeriti Riigiprokuratuuris X kuriteokaebus, milles kaebaja palus alustada kriminaalmenetlust Tartu Halduskohtu kohtunik Y suhtes KarS § 311 alusel ning Viru Vangla suhtes KarS § 324 alusel. X hinnangul on Tartu Halduskohtu kohtunik toime pannud kuriteo, mis seisneb kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemises. Nimelt tegi Tartu Halduskohtu kohtunik Y XX.XX.XXXX määrused asjades X-XX-XXXX ning Y-YY-YYYY, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlused rahuldamata, sest leiti, et kaebaja kahe kuu keskmised sissetulekud võimaldavad tal maksta mõlemal juhul 20 eurot riigilõivu eest. Kaebaja hinnangul ei ole Tartu Halduskohtu kohtunik arvestanud andmeid kaebaja sissetuleku kohta „ta on kahe kuu keskmise sissetuleku arvestanud töötasu pinnalt ning pole arvesse võtnud muid töötasust tasutavaid kulutusi, mis olid kohtunikule teada“. Seega on kohtunik kaebaja hinnangul teinud asjas teadvalt ebaseadusliku 1

(4)kohtulahendi. Kaebaja hinnangul on Viru Vangla kohelnud teda ebaseaduslikul viisil, sest talle pole vangla poolt tagatud seaduses sätestatud miinimumtöötasu.

1. Riigiprokuratuur jättis 12.01.2024 kriminaalmenetluse alustamata selle aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi. Abiprokurör selgitas kaebajale, et KarS § 311 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu objektiivsetele tunnustele ei vasta mitte igasugune minetus kohtuniku kohustuste täitmisel, vaid õiguspädevuse raske rikkumine, millel on mõju kohtulahendi tegemisele. Kõnealusel juhul ei ole haldusasja materjalides midagi sellist, mis KarS § 311 järgi kvalifitseeritavale kuriteole viitaks. Kohus kontrollis kaebaja majanduslikku seisundit ja tegi kindlaks, et kaebajal on olemas vastavad vahendid riigilõivu tasumiseks. Tõendite kogumile antud siseveendumusele vastav hinnang ei ole kohtunikule etteheidetav kui ebaseadusliku kohtulahendi tegemine.
2. 25.01.2024 registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebus. Kokkuvõtlikult leidis kaebaja, et Tartu Halduskohtu kohtuniku Y tegevus vastab KarS §-le
4. Riigiprokuratuuri
5. veebruari
6. a määrusega jättis juhtiv riigiprokurör X kaebuse rahuldamata, leides kokkuvõtvalt, et puudub alus menetlusotsustuse tühistamiseks. Esmalt märkis juhtiv riigiprokurör, et kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. 5.
7. Juhtiv riigiprokurör selgitas, et kuriteokoosseis eeldab vähemalt kohtuniku kindlat teadmist, et kohtulahendi tegemisel ei ole järgitud seadust. Tartu Halduskohtu määruses nr X-XX-XXXX selgitas kohus, et Xl on Viru Vanglas isikuarve ning igakuised rahalised laekumised. Vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatule oli kaebaja sissetulek kontrollitaval perioodil (4.08.2023-3.12.2023) kokku 200 eurot. Kaebajale olid tehtud väljamaksed nõuete- ja vabanemisfondi summas 1.89 eurot. Sellest tulenevalt on taotleja keskmine kahekuine sissetulek 26.5 eurot (s.o (200-145-1,89)/4x2). Järelikult on kaebaja suuteline tasuma esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Tartu Halduskohtu määruses nr Y-YY-YYYY selgitas kohus, et X taotles menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Isiku majanduslikust seisundist nähtuvalt oli taotlejal Viru Vanglas isikuarve ning igakuised rahalised laekumised. Vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatule oli kaebaja sissetulek kontrollitaval perioodil (14.08.2023-13.12.2023) kokku 204.20 eurot. Kaebajale olid tehtud väljamaksed nõuete- ja vabanemisfondi summas 4.83 eurot. Sellest tulenevalt on taotleja keskmine kahekuine sissetulek 27.18 eurot (s.o (204,20-1454,83)/4x2). Järelikult on taotleja suuteline tasuma esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. 5.
8. Juhtiv riigiprokurör selgitas, et haldusasjades nr Y-YY-YYYY ja X-XX-XXXX ei arvutanud halduskohus kaebaja kahe kuu keskmist sissetulekut erinevalt, vaid keskmise sissetuleku erinevus kahes haldusasjas sõltus arvutuste aluseks võetud perioodide erinevusest. Asjaolu, et X ei nõustu Tartu Halduskohtu määrustega ei tähenda, et kohtunik on toime pannud KarS §-s 311 sätestatud süüteo. Puuduvad igasugused kohtunik Y kuritegelikule käitumisele viitavad asjaolud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. X taotleb ringkonnakohtult riigi õigusabi määramist. Sellega seoses tuleb aga märkida, et X riigi õigusabi taotlus ei ole esitatud vastaval vormil ja ei sisalda taotlusele esitatavaid nõudeid ning samuti 2

(4)ei ole sellele lisatud isiku majandusliku seisundi teatist. Siiski ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesoleval juhul jätta taotlust käiguta ja anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd on võimalik aru saada, mille vaidlustamiseks soovib isik riigi õigusabi saada ja mida ta soovib sellega saavutada. Samuti peab ringkonnakohus lisaks isiku maksujõuetuse hindamisele riigi õigusabi küsimuse otsustamiseks andma hinnangu täiendavalt ka sellele, kas kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Ringkonnakohus, tutvunud X esitatud riigi õigusabi taotluse ning Riigiprokuratuurilt välja nõutud materjalidega, leiab, et seaduslikud alused riigi õigusabi määramiseks puuduvad, mistõttu tuleb taotlus riigi õigusabi määramiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused sellesisulisele seisukohale asumisel on järgmised.

1. KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Õigusabi taotleja X ei ole esitanud ringkonnakohtule majandusliku seisundi teatist. Ringkonnakohtule esitatud andmed ei kinnita seega veenvalt isiku maksejõuetust, sest teada ei ole X majanduslik olukord tervikuna (sissetulek, andmed kinnisvara, vallasvara, muud varalised õigused). Kuid ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi isik ei ole esitanud enda maksejõuetuse tõendamiseks andmeid ja seega ei saa asuda üldse üheselt seisukohale, et X näol on tegemist maksejõuetu isikuga RÕS § 6 lg 1 tähenduses, kelle näol on tegemist õigusabi saamiseks õigustatud subjektiga, vajab märkimist, et riigi õigusabi saamiseks ei piisa ainuüksi maksejõuetuse tuvastamisest. KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKKm 3-1-1-13404, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).
2. Juhtiv riigiprokuröri
3. veebruari
4. a määrusest nähtuvalt ei sedastatud kuriteokaebuses ja sellele järgnevas kaebuses väljatoodu pinnalt selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada kohtunik Y käitumises kuriteotunnuseid Xga seotud haldusasjade nr Y-YY-YYYY ja X-XX-XXXX menetlemise raames. Nagu juhtiv riigiprokurör määruses asjakohaselt välja tõi on X poolt kaebuse esitamise peamiseks põhjuseks mittenõustumine kohtuniku tehtud otsustustega X suhtes, kuid ainuüksi see asjaolu ei saa olla kriminaalasja alustamise aluseks kohtuniku suhtes. Seda, et kohtunik oleks X poolt viidatud juhtudel ja asjaoludel teinud teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi, materjalidest järeldada ei saa. Juhtiv riigiprokurör selgitas isikule juba sedagi, et erinevus tema sissetulekus ja selle arvutamises ning tema majandusliku seisundi hindamisel terviklikult tekkis eelkõige sellest, et kahes erinevas haldusasjas erinesid vaadeldud perioodid teineteisest mõnevõrra. Kui aga X kohtuniku otsustustega ei nõustunud ei tema arvustus- ega arutluskäigu osas ning tuvastatud tõendamiseseme asjaoludega seoses, oli tal võimalus kohtulahendeid vaidlustada seaduses sätestatud korras. Pelk kohtuniku otsustusega mittenõustumine ei anna veel alust talle teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemist ette heita. Tegelikult soovib isik lihtsalt tema kahjuks tehtud 3

(4)kohtulahendid teinud kohtuniku vastutusele võtmist, kuid kohaseid argumente, mis võiksid ka tegelikult viidata kohtuniku tegevuses kuriteo tunnustele, tema esitatud kaebustest ei nähtu. Juhtiv riigiprokurör on selgitanud Xle nõustumisväärselt, miks ei esine kohtuniku käitumises KarS-s sätestatud kuriteokooseisu tunnuseid, s.t ei esine alust kriminaalmenetluse alustamiseks.

1. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus, et Xl oleks edulootust Riigiprokuratuuri
2. veebruari
3. a määruse vaidlustamiseks. Seega puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4