KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Helina Mark, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-15381 K

) § 1047 lg-d 2 ja 3). Alternatiivselt pidid kostjad tõendama, et nad kontrollisid ja veendusid piisavalt määral andmete tõele vastavuses enne andmete ja nendel põhinevate hinnangute avaldamist. Maakohus viitas ebaõigesti ka TsMS § 283 lg-le

1. 4.
2. Maakohus lähtus otsuse tegemisel asjakohatutest tõenditest – asja lahendamisel on asjassepuutuvad üksnes tõendid, mis on artikli avaldamisele eelnevast ajaperioodist. Tõendid, mis on tekkinud pärast artikli avaldamist, ei saanud olla artikli ja selles kostjate poolt avaldatu aluseks. Kostjatel ei saanud olla teadmist avalduste tõele vastavuses tõendite alusel, mida ei olnud artikli ilmumise ajal olemas. Hilisemat infot ja tõendeid ei oleks maakohus tohtinud arvesse võtta. Kostjate vastuväited põhinevad aga üksnes tõenditel, mis on tekkinud või saanud kostjatele kättesaadavaks pärast artikli avaldamist. Kui kostjate avalduste tõele vastavus selgus ja seda sai esmakordselt kontrollida alles 23.04.2020, on kostjad artiklis avaldanud sellel hetkel kontrollimata ja tõele mittevastavaid väiteid. 4.
3. Kostjad avaldasid artiklis faktiväiteid, mis olid valed (nt müügihind, hageja algatatud kohtumenetluse arv, hageja suutmatus oma finantsilisi kohustusi täita jm). Kostjad ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid nende faktiväidete objektiivset tõele vastavust. 4.
4. Maakohus jättis hageja vastuväited analüüsimata ja arvestamata. Maakohus lähtus üksnes kostjate vastuväidetest ja nõustus nendega, selgitamata, miks hageja seisukohad on ekslikud. Maakohtu otsus on ebapiisavalt põhjendatud. 4.
5. Maakohus käsitles hageja väiteid moonutatult. 5 2-20-15381 4.
6. Hageja on tõendanud kahju tekkimise. Tõendid kinnitavad, et enne kostjate kahjustavat tegevust
7. aastal oli hageja varade tootlikkus 74% ja 71%. Pärast kostjate rikkumist langes hageja varade tootlikkus 46%-ni
8. aastal ja 36%-ni
9. aastal. Seega oli hageja enne kahju tekitavat sündmust võimeline teenima teatud tasemel tulu. Pärast kahju tekitavat sündmust hageja tulu langes ja talle tekkis kahju. Kostjad ei ole hageja majandusnäitajaid kahtluse alla seadnud. Kui kostjad väitsid, et hageja tulu langes mõnel muul põhjusel, kui kostjate avaldatud artikkel, pidid kostjad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi oma väiteid põhjendama ja tõendama. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit ega põhjendust, mis lükkaks hageja arvutused ja põhjendused ümber. 4.
10. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal tuli kahju tõendamiseks esitada majandusaasta aruannete aluseks olevad dokumendid, st sisuliselt kogu oma raamatupidamine. Hageja esitas vastuväite kohtu tegevusele ja jääb selle juurde. See, et hageja majandustegevus oli
11. ja
12. aastal kasumlik, ei tähenda, et hagejale ei tekkinud kahju. Ilma kostjate rikkumiseta oleks hageja kasumlikkus ja tulu olnud veelgi suurem. Hagejale tuleb saamata jäänud tulu

§ 128lg 4 alusel hüvitada.

4.

1. Igal juhul oleks maakohus saanud välja mõista õiglase hüvitise enda äranägemisel. Isegi, kui maakohus ei pidanud kahju täpset rahalist suurust tõendatuks, ei saanud see kaasa tuua hagi rahuldamata jätmist. Vastustajate seisukoht
2. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad jäid maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
4. Hageja esitas solidaarselt kostjate vastu hagi, milles nõudis ajalehes Äripäev avaldatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud varalise kahju hüvitamist. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas artiklis avaldatud faktiväited on ebaõiged ja väärtushinnangud ebakohased ning kas nende avaldamise tõttu tekkis hagejale varaline kahju. Kuna pooled ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et kostjad on vaidlusalused faktiväited ja väärtushinnangud avaldanud, siis lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatust.
5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole otsuses selgelt kvalifitseerinud kostjatele etteheidetavate tegude õiguslikku alust, mistõttu muudab ja täiendab ringkonnakohus järgnevalt kohtuotsuse põhjendusi. 8.
6. Juriidilisel isikul võib olla varalise kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kes tema kohta ebaõigete andmete õigusvastase ja süülise avaldamise või väärtushinnangutega maine kahjustamisega tekitab talle varalist kahju (

§ 1043jj).

Juriidilise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega kahju tekitamine võib olla õigusvastane eelkõige siis, kui nende andmete avaldamisega sekkutakse juriidilise isiku majandus- või kutsetegevusse (

§ 1045

lg 1 p 6 ja § 1047 lg-d 1–3), rikutakse seadusest tulenevat kohustust (

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3) või käitutakse tahtlikult heade kommete vastaselt (

§ 1045lg 1 p 8) (vt RKTKo 09.08.2023, 2-20-5869, p 14 esimene lause).

Hageja nõude õiguslikuks aluseks on kahju 6 2-20-15381 tekitamine tema majandustegevusse sekkumisega ebaõigete andmete avaldamise kaudu (

§ 1047lg 1).

8.2.

§ 1047

lg-d 1–3 ei kaitse juriidilist isikut aga tema maine kahjustamise eest väärtushinnangutega. Juriidilise isiku mainet kahjustava väärtushinnangu avaldamine võib kujutada endast kaitsenormi rikkumist

§ 1045

lg 1 p 7 ja lg 3 järgi või tahtlikku heade kommete vastast tegu

§ 1045

lg 1 p 8 järgi (

IV komm

§ 1045lg 1 p 8).

8.3. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest välja viited

§ 1045lg 1 p-dele 4 ja 5.

Isiklikud õigused saavad kuuluda üksnes füüsilisele isikule (

§ 1045lg 1 p 4).

Samuti ei puuduta hagi hageja omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumist (

§ 1045lg 1 p 5).

9. Maakohus hindas artiklis avaldatud faktiväiteid ja väärtushinnanguid ning leidis kokkuvõtvalt, et kostjate avaldatud faktiväited on kas õiged või on nende ebaõigsus tõendamata. Kuigi ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsus on selles osas ebapiisavalt põhjendatud (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8) ning see võis mõjutada ka maakohtu järeldusi faktiväidete õigsuse ja väärtushinnangute kohasuse kohta, ei muuda maakohtu eksimus ebaõigeks lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta. Õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eeldusena peab hageja lisaks kostjate käitumise õigusvastasusele (

§-d 1043 ja 1045) tõendama ka kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostjate käitumise ja kahju vahel (

§ 127lg 4).

Kostjad vabanevad vastutusest, kui nad tõendavad, et ei ole kahju tekitamises süüdi (

§ 1050lg 1).

Menetlusökonoomia kaalutlustel, aga ka apellatsioonkaebuse väidete üldsõnalisust arvestades, jätab ringkonnakohus esitamata õigusliku analüüsi artiklis sisalduvate faktiväidete ebaõigsuse ja väärtushinnangute ebakohasuse kohta.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud, et kostjate artiklis avaldatu oleks tekitanud hagejale kahju ega põhjendanud oma seisukohta. Ainuüksi sellest, et hageja väitel vähenes tema varade tootlikkus, ei ole võimalik järeldada hagejale kahju tekitamist. Hageja tõi hagis esile, et ta kaotas artikli tõttu kliente ja partnereid ning tema koostöövõimalused vähenesid, mis viis hageja majandustegevuse olulise vähenemiseni (I kd, tl 3, p 2.1.8). Hageja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kahju tekkimist. Selle kohta, et hageja kaotas artikli tõttu kliente või partnereid ning et hagejaga ei soovitud enam koostööd teha või loobuti temaga koostööst, oli hagejal võimalik tõendeid esitada – nt klientide või koostööpartnerite kinnitused või hageja raamatupidamise andmete alusel koostatud asjatundja arvamus hageja majandusnäitajate dünaamika ja artiklis avaldatud faktiväidete ja väärtushinnangute mõju kohta. Tsiviilasjas on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 229 lg 1). Maakohtu ettepanek hagejale esitada tõenditena raamatupidamisdokumendid, ei välistanud hageja õigust esitada mistahes tõendeid oma väidete kinnitamiseks (TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 2 esimene lause). Seda, et hagejal tekkis artiklis avaldatu tõttu kahju, tuli tõendada hagejal (TsMS § 230 lg 1). Seda on maakohus hagejale ka selgitanud.
2. Ainuüksi 2018–
3. a majandusaastate aruanded (ja vahearuanded) ning nende põhjal tehtud arvutused ei kinnita artikli tagajärjel hagejale kahju tekkimist. Majandusaasta aruannetest nähtub üksnes see, millised on hageja majandusnäitajad vastaval majandusaastal. 7 2-20-15381 Aruannetest ei tulene, miks hageja majandusnäitajad on sellised, nagu aruannetes märgitud. Hageja majandustegevust võisid mõjutada mistahes asjaolud.
4. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et hagejale väidetavalt tekkinud kahju tulenes kostjate avaldatud faktiväidetest ja väärtushinnangutest (

§ 127lg 4).

13. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega põhjuslikku seost, ei saa maakohtule ette heita ka

§ 127

lg 6 kohaldamata jätmist.

§ 127

lg 6 kohaldamine eeldab, et kahju tekkimine on kindlaks tehtud, kuid ei ole võimalik või on ebamõistlikult keeruline tõendada, milline on sellise kahju suurus. Tekkimata kahju eest ei saa hüvitist välja mõista (RKTKo 09.08.2023, 2-20-5869, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika).

1. Eelnevat arvestades ei ole ülejäänud apellatsioonkaebuse väited asjakohased. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
3. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 8