Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 2 3.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus
4. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 21.08.2023. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 3 000 eurot tasuda riigilõiv summas 385 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 385 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja õigusabikulud summas 435,54 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 140 eurot/tunnis (käibemaksuta, s.o 168 eurot/tunnis koos käibemaksuga) 2 tunni ja 33 minuti ulatuses. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 140 eurot ilma käibemaksuta, s.o 168 eurot koos käibemaksuga, tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-131-16, 3-2-1-159-16, 3-2-1-115-14). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 168 eurot (käibemaksuga) mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu mahtu ja keerukust, analüüsides ja hinnates käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlustoimingute tegemiseks tuleb lugeda kokku 2 tundi. Kohus leiab, et 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu, mis hageja lepingulisel esindajal kulus käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koostamiseks, Harju Maakohtu 11.01.2024 kohtumäärusega tutvumiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära on seega hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud summas 336 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindaja 30 minutit maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks. Nimetatud toiminguga seotud kulu palub hageja samuti välja mõista. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud
§-s 484² toodud eeldused, mistõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulude hüvitamine suuremas, s.o. põhjendatud ulatuses. 3
² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu ning on seisukohal, et hageja ei saa kostjalt nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist
² esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses.
² teise lause kohaselt muid avaldaja maksekäsu kiirmenetluse kulusid ei hüvitata. Seega kehtib piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p-d 12.1–12.3). Kohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (
Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 741 eurot (riigilõiv 385 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 336 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 5.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.