← Eesti

2-24-1237/21

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2024, Narva Tsiviilasja number 2-24-1237 Tsiviilasi A

) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust (

§ 101lg 5).

3. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Elatisraha tuleb kanda E A pangakontole hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks selgitusega “Elatis A ”.

  1. Arvestada kohtumenetluse ajal A S tasutud elatise makseid.
  2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
  3. A S (hageja) esitas hagi A S (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja on kostja alaealine laps, kes elab koos emaga. Kostja nõuetekohaselt ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja on tasunud hageja kontole ebaregulaarselt elatist 200 eurot kuus. Elatist tuleb maksta kalendrikuu eest ette. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisest elatis 260,33 eurot muutuva suurusega, määrates ette elatise suuruse arvutamise.
  4. Kostja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, nimelt elatisena 260,33 euro väljamõistmise osas. Hageja seadusliku esindaja pangakontole elatise ülekandmise küsimus jääb kohtu otsustada. Iga kuu
  5. kuupäevaks elatise ülekandmise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna talle makstakse töötasu kaks korda kuus, on kostja võimeline maksma elatist kas
  6. või
  7. kuupäeval. Kostja palub määrata elatise maksmiseks kuupäev pärast
  8. kuupäeva. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 alusel rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtule esitatud avalduses hagi elatise nõudes õigeks. Seega vaidlust nõude üle ei ole ja selle rahuldamise eeldused on täidetud.
  11. Kuigi TsMS § 444 lõige 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märgib kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud

§ 96, § 97 p 1, § 100 ja § 101 alusel.

  1. Kostja on esitanud vastuväite hagis taotletud otsuse täitmise korrale ja viisile. Kostja ei suuda maksta elatist
  2. kuupäeval ning ta sooviks maksta elatist hageja, mitte hageja ema pangakontole.
  3. Lapse huve ei kahjusta see, kui kostja kannab elatise üle
  4. kuupäeva asemel iga kuu
  5. kuupäevaks. Samas tuleb elatis tasuda kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Seega kui kostja kannab elatisraha üle

  1. kuupäeval, saab seda lugeda makstuks järgmise kuu eest, kuivõrd pool jooksvat kuud on selleks ajaks juba möödas.
  2. Lisaks selgitab kohus kostjale, et elatisraha on mõeldud lapse ülalpidamiseks, mitte lapse taskurahaks. Hageja elab ema juures, kelle kanda on peamised kulud, mis on seotud lapse igapäevase hooldamise ja vajadustega, sealhulgas toidu, riiete, hariduse, meditsiinilise abi jms-ga. Hageja ema kontole kantud elatis tagab, et lapse igapäevased vajadused saavad kaetud ning tema heaolu on kindlustatud. Kui kostja soovib lapsele lisaks ülalpidamiseks 2 mõeldud rahale maksta täiendavalt taskuraha, on tal isana selleks õigus ja seda võib kanda lapse pangakontole. Menetluskulude jaotus
  3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).
  4. TsMS § 164 lõike 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /digitaalallkiri/ Anneli Alekand Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.