Obsah (6)

§ 133§ 121§ 44§ 43§ 56§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-1671 16. jaanuar 2024 Karin J

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5.

§ 133

lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Hüve väärtuse hindamisel ei ole kohus seotud kaebaja taotletud hüvitise suurusega. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamisnõude esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. Mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. 6. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et kaebaja saavutab kaebuse rahuldamise korral rahalise hüvitise määramise, ammugi see, et hüvitis ületab 1000 eurot. Kaebaja etteheide, s.o uste ja toiduluukide avamisel ja sulgemisel tekkiv müra, on seotud kinnipidamistingimustega (olmetingimustega) vanglas. Kinnipidamistingimustega põhjustatud kahju on kohtupraktikas küll rahas hüvitatud, kuid seda intensiivsete ja / või pikka aega kestnud mõjude korral (näiteks suur ruumikitsikus pika aja jooksul). Varaliselt hinnates on tegemist väheintensiivse riivega

§ 133lg 1 mõistes.

Ka sisulisest aspektist hinnates on kohtu hinnangul tegemist väheintensiivse riivega. On võimalik, et metallist kambriuste ja toiduluukide kasutamisest tulenev heli võib kaebajale tekitada ebamugavust, kuid tegemist ei ole sedavõrd tugeva mõjuga, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine ei ole põhjendatud.

1. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline järgmistel põhjustel. 7.
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Kohus nõustub sellega, et metallist kambriuste ja toiduluukide igapäevane korduv avamine ja sulgemine ning sellega kaasnev müra on vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 tähenduses vangistusega kaasnev paratamatu mõju, millega kaebajal tuleb leppida. See, millist müra inimene tajub kui häirivat, on subjektiivne. Kohtuasja lahendamisel ei ole oluline inimese subjektiivne taju, vaid see, kas kinnipidamistingimused vastavad õigusaktide nõuetele. Kohtule ei ole teada, et eluruumile kehtestatud nõuded (kehtivad kinnipidamistingimuste suhtes VangS § 45 lg 1 alusel) reguleeriksid sellist hoone sihtotstarbelise kasutamisega seotud lühiajalist müra. Vastustaja tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. 2 7.
3. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse aluseks olev vastustaja tegevus ei ole sellise intensiivsusega, et seda saaks väljakujunenud kohtupraktika tähenduses pidada väärikust alandavaks. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses või kaebuses välja toonud ühtegi kaebajal tekkinud ja kaebuse aluseks oleva vastustaja tegevusega põhjuslikus seoses olevat tervisekahjustust (kaebajal diagnoositud haigust või vigastust). Sel juhul ei saa kaebajal olla tekkinud mittevaralist kahju.
4. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude puhul

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud.

9. Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44lg 1 järgi võib isik kaebusega kohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

Tegemist peab olema kaebajale kuuluva subjektiivse avaliku õigusega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil (kaitstav on „õigus“, mitte lihtsalt huvi või muu nõrgema kategooria puutumus).1 Kaebajal puudus kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks kaebuse esitamise aja seisuga. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust nõuda, et uksi või toiduluuke suletakse teatud kindlal viisil. Kohus selgitas eespool, et kaebajal on õigus nõuda eluruumile kehtestatud nõuete järgimist, kuid sellise müra puhul nõudeid kehtestatud ei ole. Arvestades kaebaja arvukaid avaldusi seoses kambriustega ja kohtule esitatud kaebusi seoses erinevate kambrisse kostuvate helidega (haldusasjad 3-22-1647, 3-23-1164), võib kaebaja olla helide suhtes tavapärasest tundlikum, kuid see ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda erikohtlemist, milleks õigusaktid vanglat ei kohusta. Lisaks tuleb kohustamisnõude puhul arvestada, kas kaebus oleks lubatav otsuse tegemise aja seisuga. Kaebaja on vanglast vabastatud ning kohus ei saa enam kohustada vanglat kaebaja suhtes toiminguid tegema või nendest hoiduma. 10. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kui kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 11. Kohus tagastab

§ 56

lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 273 lg 3 alusel kaebusele lisatud Tartu Vangla 18.02.2022.a vastuse kaebaja töövõimetuse kohta. Dokument jääb haldusasja toimikusse digitaalselt. 12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 1 Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. K. Merusk, I. Pilving. Lk 180 3