Obsah (7)

§ 4§ 45§ 46§ 47§ 49§ 54§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-16893 Tsiviilasi A. N.i maksejõuetusavaldus Menetlusosalised Avaldaja/võl

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja avaldus

1. Harju Maakohtule on esitatud A. N.i (võlgnik) avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt viibib võlgnik XXX. Vara võlgnikul ei ole, on esitanud taotluse töötamiseks xxx majandustöödel. Võlgniku vastu on täitmisel olevaid täitmata nõudeid kokku summas 16 761,49 eurot, sissetuleku ja vara puudumisega ei ole võimalik kohustusi täita. Võlgnikul puudus motivatsioon tööl käimiseks, lihtsam oli tulu teenida kriminaalselt. Võlgniku hinnangul ei ole võlgnevused tahtlikult tekitatud. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. N.i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andrias Palmitsa. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
3. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
4. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul igakuine sissetulek puudub. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad 14 507,31 eurot. Võlgniku omandis on
5. aastal toodetud BMW 320D, registrimärgiga XXXXXX, mis on kohtutäiturite poolt arestitud alates
6. Võttes arvesse, et kohtutäiturid ei ole suutnud sõidukit kuni käesoleva ajani täitemenetluses müüa, on vähetõenäoline, et sõiduk eksisteerib ning selle arvel on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei suuda täita enda kohustusi ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
7. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku suhtes on kõige otstarbekam kuulutada välja pankrot, nagu võlgnik oma maksejõuetusavalduses ka taotlenud on. 2
8. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. 7.

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Usaldusisik toob esile, et valdava osa võlgniku kohustustest moodustavad karistusnõuded ja muud rahalised nõuded kriminaalasjades, aga ka Politsei trahvinõuded ja menetluskulude nõuded nii kriminaal- kui väärteomenetlustes. Täpsemalt on selliseid nõudeid kogusummas 11 614,97 eurot. Harju Maakohus on analoogsete asjaolude ilmnedes 15.11.2023 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-23-1329 selgitanud, et olukorras, kus on ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole menetluse algatamine põhjendatud ja maksejõuetusavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetada raugemisega. Usaldusisik leiab, et eeltoodud küsimuses seisukoha kujundamine on kohtu diskretsiooniotsus ning sellest tulenevalt soovitab usaldusisik küll pankroti välja kuulutamist, kuid jätab küsimuse lahendamise kohtu otsustada. 8. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 9. Kohus selgitab, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu 10. Usaldusisik Andrias Palmits on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku summas 2080 eurot (1 tund – 160 eurot).

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 54

lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. 11. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 2080 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas menetluses realiseeritav pankrotivara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot

§ 18lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning Pankr

S § 31 lg 1 3 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

1. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
2. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 1000,40 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja

§ 54

lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4