← Eesti

3-20-2194/45

Obsah (4)§ 44§ 151§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2194 Määruse kuupäev 28. veebruar 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla 14. oktoobri 2020. a käskkirja nr 63/29

) § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vangla määras
  2. oktoobri
  3. a käskkirjaga nr 6-3/294 vangla kinnipeetavad, sh Xi (kaebaja), osalise koormusega tähtajaliselt vangla majandustööle abitöölise ametikohale. Käskkirja kohaselt tuvastas arst enne majandustööle määramist, et kinnipeetavate tervislik seisund võimaldab neil osaleda osakoormusega kergel majandustööl.
  4. Kaebaja esitas vanglale eelnimetatud käskkirja peale
  5. oktoobril 2020 vaide, mille vangla jättis
  6. novembri
  7. a vaideotsusega nr 1-11/549-2 rahuldamata.
  8. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  9. novembril 2020 kaebuse Tartu Vangla
  10. oktoobri
  11. a käskkirja nr 6-3/294 osaliseks tühistamiseks ja
  12. novembri
  13. a vaideotsuse nr 1-11/549-2 tühistamiseks. 3-20-2194
  14. Tartu Halduskohus rahuldas
  15. märtsi
  16. a otsusega kaebuse ning tühistas vastustaja
  17. novembri
  18. a vaideotsuse nr 1-11/549-2 ja
  19. oktoobri
  20. a käskkirja nr 6-3/294 osas, millega vastustaja määras kaebaja vangla majandustööle.
  21. Vastustaja esitas
  22. aprillil 2021 Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
  23. mai
  24. a otsusega rahuldamata.
  25. Vastustaja esitas
  26. juunil 2022 Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata.
  27. Riigikohtu halduskolleegium tühistas
  28. märtsi
  29. a otsusega Tartu Ringkonnakohtu
  30. mai
  31. a ja Tartu Halduskohtu
  32. märtsi
  33. a otsused ning saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
  34. Tartu Halduskohus andis
  35. märtsi
  36. a määrusega vastustajale tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kohus selgitas, et Riigikohtu halduskolleegiumi
  37. märtsi
  38. a otsuse p-dest 13-15 tulenevalt peab halduskohus asja uuel läbivaatamisel kindlaks tegema, kas kaebaja väide, et ta tervislik seisund
  39. oktoobri
  40. a käskkirja andmise ajal ei võimaldanud tal osaleda osakoormusega kergel majandustööl, vastab tõele. Vastustajal tuleb esitada Riigikohtu lahendist lähtuvad täiendavad seisukohad ja tõendid kaebaja ärakuulamise ning arsti arvamus kaebaja tegeliku tervisliku seisundi kohta vaidlustatud käskkirja andmise ajal.
  41. Vastustaja esitas
  42. aprillil 2023 kohtule täiendavad seisukohad ja vangla meditsiiniosakonna juhataja
  43. aprilli
  44. a arvamuse kaebaja töövõimelisuse kohta vaidlusaluse käskkirja andmise seisuga.
  45. Kaebaja esitas
  46. mail 2023 kohtule täiendavad seisukohad.
  47. Kohus otsustas
  48. jaanuari
  49. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas, et kohus teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks
  50. aprillil
  51. Tartu Vangla teatas kohtule
  52. veebruaril 2024, et kaebaja ei viibi alates
  53. jaanuarist 2024 enam Tartu Vanglas, kuivõrd ta vabastati tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
  54. Kohus selgitas
  55. veebruari
  56. a kohtunõudega kaebajale, et kuna ta ei viibi enam vanglas, siis esineb alus jätta tema kaebus ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kohus palus kaebajal teatada, kas ta nõustub eeltooduga. Ühtlasi selgitas kohus, et kui kaebaja soovib haldusasja menetluse jätkamist, siis on tal võimalik üle minna tuvastamisnõudele, kuid sellisel juhul tuleb kohtule selgitada, kuidas on see vajalik tema õiguste kaitseks. Kohus määras kaebajale tähtaja oma seisukohtade esitamiseks ning märkis, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmisel mõistab kohus, et kaebajal ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmisele vastuväiteid. Kaebaja ei ole määratud tähtaja jooksul kohtule vastanud. KOHTU SEISUKOHT 14.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või 2 3-20-2194 toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-981, p 11).

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

  1. Tartu Maakohus vabastas
  2. jaanuari
  3. a määrusega kriminaalasjas nr 1-11-13095 kaebaja temale Tartu Ringkonnakohtu
  4. juuni
  5. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna kaebaja ei viibi enam vanglas, siis ei avalda vaidlusalused haldusaktid, s.o Tartu Vangla
  6. oktoobri
  7. a käskkiri nr 6-3/294 ja
  8. novembri
  9. a vaideotsus nr 1-11/549-2, enam kaebajale mõju ning nende tühistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
  10. Kohus andis kaebajale
  11. veebruari
  12. a kohtunõudega võimaluse esitada seisukoht kaebuse läbi vaatamata jätmise osas ja soovi korral taotlus tuvastamisnõudele üleminekuks viie päeva jooksul arvates kohtunõude saamisest. Kaebaja sai kohtunõude kätte
  13. veebruaril 2024, kohtunõudele vastamise tähtaeg hakkas kulgema
  14. veebruaril 2024 ning möödus
  15. veebruaril
  16. Sealjuures selgitas kohus kaebajale, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmisel mõistab kohus, et kaebajal ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmisele vastuväiteid. Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga kohtule vastanud, sh esitanud vastuväiteid kaebuse läbi vaatamata jätmisele ega teavitanud kohut tuvastamiskaebuse esitamise soovist. Seega ei ole kaebaja väljendanud tahet haldusasja menetlust jätkata.
  17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Xi kaebuse

§ 151

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Seoses kaebuse läbi vaatamata jätmisega tühistab kohus
  2. jaanuari
  3. a määrusega määratud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja –
  4. aprill
  5. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.