lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, mistõttu neid ei olnud vaja rahaliselt kindlaks määrata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
Maakohus leidis, et võlgnik ei ole muud põhjust esile toonud, kuigi võlgnik on oma seisukoha 07.08.2023 menetlusdokumendis üheselt avaldanud. Hindamiskulu moodustab nõudest 50%. Maakohus jättis võlgniku taotluse ettemaksu tasumise tähtaja pikendamiseks lahendamata. Võlgnik ei pidanud aimama, kas maakohus on tema taotluse rahuldanud või mitte. Kuna ettemaksu tasus kolmas isik, ei julgenud ta ilma maakohtu tähtaja pikendamise taotluse lahendamiseta võlgniku eest täiendavat summat kohtu deposiiti tasuda. 3.2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks. 4. Võlgnik ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta. 5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta
7. Esmalt lahendab ringkonnakohus võlgniku taotluse lahendada määruskaebus istungil. Ringkonnakohus selgitab, et
lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Võlgnik ei ole oma taotluses selgitanud, miks ta soovib asja läbivaatamist istungil ning asjas ei ole vaja koguda täiendavaid 3 2-23-9014 tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse saab läbi vaadata ilma kohtuistungit korraldamata.
lg 2 kohaselt tegemist mõjuva põhjusega, mille tõttu oleks tulnud hindajaks määrata muu isik. Kolleegiumi hinnangul ei ole võlgnik oma väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et vastav hindamine on võimalik läbi viia 7,5 korda odavama hinnaga, samuti ei nähtu võlgniku seisukohast asjaolusid, mis kinnitaksid, et tema poolt varem tellitud hindamise kulu oli tegelikkuses 400 eurot.
lg 2 alates 1.09.2023 kehtiva regulatsiooni kohaselt juhul, kui ekspertiisi tegemiseks on olemas registreeritud eraekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et üldjuhul on põhjendatud määrata eksperdiks riiklikult tunnustatud ekspert (vt V. Kõve jt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne I, 2017, § 294 lg 2 kommentaarid, lk 1548).
lg 2 uue redaktsiooni kohaselt võib selliseks eksperdiks olla ka registreeritud eraekspert. Registreeritud eraekspert on kohtuekspertiisi seaduse (KES) § 24 kohaselt füüsiline isik, kes vastab eraeksperdile esitatavatele nõuetele ja on kantud vastavasse nimekirja. Võlgnik ei ole oma vastuväidetes ekspertiisi tasule ühtegi sobivat eksperti välja pakkunud ega ka tõendanud, et 400 eurose hinnaga teostatud ekspertiisi viis läbi vastavatele nõuetele vastav ekspert. Kuna võlgnik ei ole neid asjaolusid tõendanud, ei saanud maakohus võlgniku väidete alusel kaaluda muu isiku eksperdiks määramist. Sissenõudja nõustus kohtu määratud eksperdiga. 11. Eelnevaid asjaolusid arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 12. Määruskaebuse rahuldmata jätmise tõttu jäävad selle menetlemise kulud võlgniku kanda (
Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole ülejäänud menetlusosalistel menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.