) ettenähtud korras. 11.
lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks
-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures
§-dest 1214 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. 12. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks kriminaalasjas nr 23730000265.
lg 1 kohaselt on nõutav esitada taotlusele lisaks ka allkirjastatud ja nõuetekohane teatis isiku majandusliku seisundi kohta. Kohus selgitab, et isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. X on esitanud ringkonnakohtule teatise riigi õigusabi taotleja majanduslikust seisundist, kus on toodud ära, et tema sissetulek ühe kuu kohta on 318 eurot, millise näol on tegemist Töötukassa toetusega. Muid sissetulekuid tal teatise kohaselt ei ole. Samuti ei ole tal teatise kohaselt võlgnevusi, vara ega igakuiseid püsikulusid. Kuigi teatises esitatut ei saa pidada täies mahus tõele vastavaks lähtuvalt sellest, et pole tõenäoline, et isikul puuduvad mistahes igakuised püsikulutused, leiab ringkonnakohus, et X majanduslikku seisu kirjeldavad andmed annavad iseenesest alust lugeda õigusabi taotlejat maksejõuetuks
13. Ringkonnakohus selgitab aga, et isegi juhul, kui õigusabi taotleja on maksejõuetu, ei garanteeri see õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab 4
lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus, tutvunud X riigi õigusabi taotlusega, Riigiprokuratuuri määrusega, kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjaoludega ning kohtule edastatud materjalidega, nõustub Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli käesoleval juhul põhjendatud ning seega on X võimalus oma eesmärgi saavutamiseks ilmselt vähene. Riigiprokuratuur on oma määrustes asjakohaselt selgitanud, miks ei esine käesolevas asjas politseiametnike käitumises KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo ega ka karistusseadustiku eriosas ettenähtud ühegi teise kuriteo tunnuseid. Seejuures on Riigiprokuratuuri määruses toodud välja X suhtes rakendatud sunni põhjus, hinnatud, kas see oli vajalik ning kas võis kahjustada isikut ebaproportsionaalselt. Ringkonnakohus nõustub, et nähtuvalt asja materjalidest ja sündmuse asjaoludest, pole ametnikud kasutanud jõudu rohkem, kui see oli vajalik ning see on olnud proportsionaalne. X väited sellest, et teda oleks füüsiliselt väärkoheldud, ei leia asja materjalide pinnalt kinnitust. Samuti ei saa pidada ametnike käitumist X väärikust alandavaks, vaid kohtu hinnangul käitusid politseiametnikud viisakalt ja olukorrale vastavalt. Seejuures X ise hakkas ametnikele vastu, sõimas neid ebatsensuursete sõnadega ja ei allunud antud korraldustele. Lisaks võis pidada tema käitumist kainestusmaja kambris talle endale ohtlikuks, mistõttu rakendati seal meetmeid mh ka seetõttu, et ta ei saaks end vigastada. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri poolt avaldatuga ning märgib, et kuivõrd eeltoodust on X võimalus õiguste kaitseks kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks. 14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudest
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.