KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märtsil 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10730 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalas

§ 140lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 5.

Võru Maakohtu 28. novembri 1995.

§ 140lg 2 p 1, 3 alusel 1 aasta 3 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 6.

Tartu Linnakohtu 06. mai 1999.

§ 141lg 2 p 3 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4 alusel 7-aastase vabadusekaotusega; 2 7.

Tartu Linnakohtu 19. novembri 1999.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 alusel 6kuulise vabadusekaotusega, millega liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud vabadusekaotust; 8. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2000.

§ 139

lg 2 p 2, 3 alusel 9-kuulise vabadusekaotusega, millega liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud vabadusekaotust; 9. Tartu Maakohtu 13. juuni 2001.

§ 141

lg 2 p 1, 3, 41 alusel 6-aastase vabadusekaotusega, millega liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vabadusekaotust, mille kandmiselt ta

1. veebruaril
2. a tingimisi ennetähtaegselt vabastati. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.G poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 31% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning temale kriminaalhoolduses lisakohustuste panemist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on R.G vabanemisel olemas elukoht oma lähedaste juures ning samuti on ema nõus teda esialgu majanduslikult toetama. Kindel töökoht süüdimõistetul vabanemisel puudub. Kriminaalhooldaja hinnangul, arvestades seda, et suure osa oma täiskasvanuelust on süüdimõistetu viibinud vanglas, on tõenäoline, et süüdimõistetu tutvusringkonnas on ka kriminaalse tausta ja võimaliku negatiivse mõjuga isikuid. Kohtumenetluse poolte seisukohad R.G kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Ta kinnitas, et on oma elust vanglas veetnud 23 aastat. Kriminaalaste tuttavatega ta ei suhtle. Elukohta , kuhu ta elama asub , seal neid endisi tuttavaid ei ole. Ta soovib asuda tööle ja jätkata korralikku elu. Prokurör Jüri Vissak kohtule esitatud kirjalikus seisukohas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Teda on korduvalt karistatud, kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on R.G kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.G on kandnud ära enamuse osa karistusest; kanda on karistusest veel üle aasta. Kuna peamiselt on süüdimõistetu pannud toime varavastaseid kuritegusid, siis tuleb järeldada, et nende eesmärgiks on olnud majandusliku kasu teenimine. R.G on vanglas karistatud mitmel korral distsiplinaarkorras, sh. korduvalt tubakatoodete omamise eest. 3 R.G puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuse ajal on ta osalenud tööhõives, sotsiaalabiprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ ning temaga on läbi viidud vestlusi kuriteoanalüüsi ja eluviisi muutmise teemadel. R.G on saanud aru oma eksimustest, ei süüdista kedagi oma tegude pärast. Positiivne on ka R.G töötamine vanglas. See näitab, et ta soovib teha midagi positiivset, mitte vanglas tühjalt aega mööda saata. Käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul on süüdimõistetu XXXX avaldanud nõusolekut R.G materiaalselt toetada. R.G asuks elama XXXX elukohta. Seal ei ole temal endiseid kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Töökoha garantiid küll ei ole , kuid arvestades R.G tahet tööd leida ja hakata oma võlgnevusi tasuma, on usutav, et R.G ka tööle saab ja oma elu positiivselt kujundama hakkab. R.G on kohtule saadetud kirjas analüüsinud oma senist elu ning jõudnud äratundmisele, et selliselt ta ei jätka; „negatiivsed elusituatsioonid on tema varasema eksimuse tulemus“. Ta on pikka aega oma elust vanglast viibinud ning selle ajaga on jõudnud äratundmisele kuidas peaks eluga jätkama - asuma tööle, luua pere. R.G on teinud tõsised järeldused oma senisest elust. See näitab , et R.G on asunud paranemise teele ning kuritegelik elu on tema jaoks minevik. R.G püüdlused väärivad tähelepanu. R.G karistuse aeg lõppeb 23.06.
3. Tartu Vangla on toetanud R.G vanglast vabastamist ning nimetanud ka R.G-le pandavad lisakohustused . R.G oli kohtuistungil nõus temale pandavate kohustustega. R.G on pikka aega olnud vangistuses. Tema pikk karistusaeg ning vanglas tehtav sotsiaaltöö on avaldanud R.G-le positiivset mõju. R.G poolt vangistuse lõpuni kandmine ei oleks käesoleval juhul vajalik ja otstarbekas. R.G-le on karistus täitnud eesmärgi. R.G on asunud paranemise teele sel määral, et teda võib vanglast vabastada ning määrata kriminaalhooldusele. Temale on vajalik vabanemise puhuks kriminaalhooldus. See oleks temale suunav ning säilitaks enesekontrolli. KarS § 76 kohaselt ennetähtaegsel vanglast vabastamisel määratakse isikule katseaeg karistusaja lõpuni; kui see aega on lühem kui üks aasta ,siis katseaeg kestusega üks aasta. R.G-le määrata katseaja kestusega kuni 23.juuni
4. Katseajaks panna R.G-le KarS § 75 lg. 1sätestatud kontrollkohustused ja KarS § 75 lg. 2 alusel panna R.G-le katseajaks järgmised lisakohustused: -otsida endale töökoht või võtta end Töötukassa arvele kahe nädala jooksul vanglast vabanemisest; -mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; - mitte viibida kasiinodes ja ööklubides Vabastada R.G pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtunik: 4 5