lg 3 p 1 järgi ja talle on mõistetud karistuseks 4 (neli) aastat vangistust, ta on tunnistatud süüdi
lg 1 järgi ja talle on 2 mõistetud karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel, kergema karistuse raskeima karistusega katmise teel, mõisteti N.B-le karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
järgi arvati N.B poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 08.03.2009 vangistuse tähtaja hulka ning loeti 08.03.2009 karistuse kandmise alguseks. Varem on N.B 8-l korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib ta viiendat korda. Käesolev karistus on mõistetud asja omavolilise kasutamise ja kuriteo varjamise eest, mille puhul on täheldatud toimepanemise põhjuste ja ajenditena grupi mõju ja sõltuvusprobleemi olemasolu. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lähtudes asjaolust, et varasemad kuriteod on peamiselt varavastased. Käesoleva kuriteoga on tekitatud kannatanutele ulatuslikumat materiaalset kahju võrreldes eelmiste kuritegudega. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on N.B väärtegude toimepanemise eest karistatud kokku 10-l korral, sealhulgas 7-l korral NPAS § 151 lg 1 järgi ja 2-l korral Alkoholiseaduse § 70 järgi ning 1-l korral muuhulgas mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 9 kuud ja kanda jääb veel veidi rohkem kui 1 aasta vangistust. Vanglas osaleb kinnipeetav N.B alates 02.06.2011 Convictus tugigrupis ja alates 15.08.2011 riigikeele õppes. Kinnipeetavale on 09.08.2011 väljastatud meditsiiniosakonna arsti poolt tõend, mille kohaselt on isik kehva terviseseisundi tõttu majandustöödelt vabastatud kuni selle aasta lõpuni. Täitmiskavasse kuuluvad veel narkosõltuvuse ja alkoholiprobleemi rehabilitatsioonile asumise motivatsiooni tekitamiseks psühholoogi konsultatsioonid. Vanglas on kinnipeetaval N.B üks kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus, määratud 28.02.2011 selle eest, et ta hoidis enda juures tubakatarbeid ajal ja kohas, mil tal selleks õigust ei olnud ning omandas kodukorda rikkudes teistelt jalutuskäigu ajal kohvi. Vabanemisel soovib kinnipeetav N.B asuda elama oma vanemate juurde aadressile xxxx. Keskerihariduse on kinnipeetav omandanud xxxx, tal on xxxx tunnistus. Viimane ametlik töökoht enne vangistust oli tal xxxx. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kokkusaamistel on regulaarselt käinud nii ema V S kui ka isa G S. Ema sõnul on suhted peamiselt mittekonfliktsed, tasakaalukad ja head. Kinnipeetava sõnul suhtleb ta käesoleval ajal ka oma tütrega. Arvestades eelnevaid kuritegusid ja väärtegusid, oli kinnipeetaval riskiv ja hoolimatu elustiil. Kinnipeetav usub, et kui ta enam ei tarvita narkootilisi aineid, siis suudab ta olla seaduskuulekas. N.B puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Teisisõnu, kui isik jätkab narkootiliste ainete tarvitamist ja jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega või kui tekivad rahalised raskused seoses sõltuvusprobleemiga, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Viru Vangla hinnangul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 53%. Viru Vangla toetab N.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses leiab, et retsidiivsuse risk on kõrge, kuna kinnipeetavat N.B on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kuriteod ja väärteod on seotud alko- ja narkoainetega. 3 N.B leidis, et teda tuleks vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. N.B sõnul ei tarvita ta alates 2007.a. enam narkootikume. Kui tal narkoprobleeme ei ole, siis elab ta normaalselt. Alkoholisõltuvust ei ole tal kunagi olnud. N.B väitel töötab tema tütar xxxx ja teda võetakse sinna kohe tööle. Prokurör ei toetanud kinnipeetava N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest toime pandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kui varasemad kuriteod olid varavastased, siis praegust karistust kannab N.B esimese astme kuriteo eest, mis oli seotud vägivalla kasutamisega. Ka vangistuse kandmise ajal ei ole N.B olnud seaduskuulekas, sest tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. N.B väitis, et ta ei ole alates 2007.a. narkootikume tarvitanud, kuid karistusregistri õiendist nähtuvalt on teda 2008.a. karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kui N.B vanglast tingimisi enne tähtaega vabaneks, siis oleks tema puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 53%, mis on väga kõrge %. Mingit garantiid selle kohta, et N.B vabanemisel tööle saaks, ei ole.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu N.B ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksandat korda, viiendat korda viibib vangistuses. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varasemad kuriteod on peamiselt varavastased teise raskusastme kuriteod, kuid nüüd kannab N.B muuhulgas karistust esimese raskusastme varavastase kuriteo eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid, sealjuures õige ei ole kinnipeetava N.B väide, et ta ei ole alates 2007.a. narkootikume tarvitanud, sest karistusregistri õiendist nähtuvalt on teda narkootikumide tarvitamise eest viimati karistatud aastal 2008, samal aastal toimepandud väärteo eest. Vangistuse kandmise ajal ei ole N.B olnud seaduskuulekas, sest tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Eeltoodust tulenevalt säilib kohtu arvates risk uuteks õigusrikkumisteks, mis võivad ohustada avalikkust. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta N.B vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 10. jaanuaril 2012. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.