4-22-4241/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-10730 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri 2016 määrus G.T (ik XXX) karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.T kaitsja advokaat Anne Vissak, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.
5. G.T kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määrata advokaadibüroole Sirje Must 72 eurot (seitsekümmend kaks eurot, sh käibemaks 12 eurot) G.T-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest.
7. Välja mõista G.T-lt 72 eurot (seitsekümmend kaks) eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks.
8. G.T tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „G.T, 1-08-10730 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohtu 05.02.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10730 tunnistati G .T süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust G.T-le Tartu Maakohtu 30.01.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-10478 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aasta 11 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust karistusaja algusega alates 05.03.
12. Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2009 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 05.02.2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-10730 G.T süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning tunnistati G.T süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi ja mõisteti temale karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust G .T-le Tartu Maakohtu 30.01.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-10478 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aasta 11 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 10 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Otsused jõustusid 11.01.
14. Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule materjalid G.T kohta tema ennetähtaegseks vanglast vabanemise otsustamiseks 01.07.
16. Tartu Maakohtu 04.08.2015 määrusega kriminaalasjas nr 1-08-10730 vabastati G.T temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.03.
17. Kohtumäärusega kohustati G .T ennetähtaegselt vabastamisest alates 24 kuu jooksul järgima KarS 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel määratud täiendavaid kohustusi mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased) kriminaalhooldaja eelneva loata. Kohtumäärus jõustus 21.08.
19. Tartu Vangla kriminaalhooldaja esitas
20. juunil 2016 maakohtule erakorralise ettekande G.T kohta, milles tegi ettepaneku määrata hooldusalusele täiendav kohustus pöörduda 3 kuu jooksul oma sõltuvusprobleemiga psühhiaatri vastuvõtule ja läbida vastav ravi.
21. Tartu Maakohtu
22. juuni 2016 määrusega kohustati G.T seoses alkoholiprobleemiga pöörduma 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule ning läbima vajadusel vastav ravikuur. Kohtumäärus jõustus
23. juulil
26. septembril 2016 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande G.T kohta, milles tegi ettepaneku pöörata G .T kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
27. Tartu Maakohus rahuldas oma
28. detsembri 2016 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras G.T-le Tartu Maakohtu
29. veebruari 2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 3 aastat, 6 kuud ja 13 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja alguseks luges kohus G.T kinnipidamise
30. novembrist
32. G.T on olnud alates suvest pidevalt probleeme alkoholi liigtarbimisega, millest tulenevalt on ta kaotanud ka ametliku töökoha. G.T on eiranud ka pikema aja jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid – ta ei ole elanud kohtu poolt määratud elukohas ega ilmunud korralistele registreerimistele kriminaalhooldaja juurde. Rikkumised on olnud kohtu hinnangul tahtlikud, kuivõrd G.T ei ole välja tuua ühtki temast endast mittesõltuvat objektiivset põhjust mittetäitmiseks. Töökohustuste tõttu tulemata jäämine on mõjuv põhjus, kuid siiski ei ole vabandatav, et G.T sellises olukorras ei teatanud kriminaalhooldajale põhjusest eelnevalt ning ei leppinud kokku uut aega. Kriminaalhooldaja kokkusaamiste unustamine ei ole mõjuvaks põhjuseks ning vabandust ei ole ka selles, et G .T vahetas elukohta ning ei teavitanud vahetamisest kriminaalhooldajat.
33. Alkoholi tarvitamine ei ole vältimatu. Olukorras, kus G.T sai aru, et psühhiaatri poolt etteantud ravikuur pole sobiv, oleks G.T pidanud sellest rääkima arstile ning otsima teisi 2 2 ravimeetodeid. Samuti oli G.T kriminaalhooldust. võimalus leida abi iseseisvalt väljaspool
34. Oma käitumisega on G .T muutnud võimatuks sisulise kriminaalhoolduse teostamise enda üle ning see suurendab ohtu, et ta paneb varem või hiljem toime uued kuriteod. Arvestades seda, et G .T ei ole kinni pidanud ka alkoholi tarvitamise keelust, siis on uute kuritegude toimepaneku risk kasvanud otseselt, kuivõrd üheks kuritegusid soodustavaks teguriks oli tema puhul alkoholi liigtarvitamine. G.T lubadused end kätte võtta ning parandada ei ole käesoleval ajal enam tõsiseltvõetavad. Seetõttu peab kohus ainuvõimalikuks kohaldada KarS § 76 lg-s 7 sätestatud kõige karmimat meedet ning pöörata G.T-le mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele. Määruskaebus
35. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G .T kaitsja A. Vissak, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ning jätta G.T-le mõistetud karistus kandmisele tingimisi katseajaga kuni
36. märts 2019 ja pikendada kriminaalhooldust sama tähtajani.
37. G.T ja kaitsja ei vaidlusta, et G.T ei ole täitnud kriminaalhooldusnõudeid nõuetekohaselt, kuna ei ole olnud kriminaalhooldajale kättesaadav ja on rikkunud määratud alkoholikeeldu. Kaebuse esitaja taotleb anda G.T-le täiendav võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses.
38. G.T on kohtus selgitanud, et käis psühhiaatri vastuvõtul, kuid psühhiaatri kirjutatud tabletid ei aidanud, vaid tegid tema tervisliku olukorra veelgi halvemaks. Sellele lisandusid isiklikud probleemid ja ta ei osanud olukorrast muud moodi välja tulla kui alkoholi tarbides. Kohus võiks anda G .T-le veel ühe võimaluse näidata, et ta on tekkinud tagasilöögist õppinud ja suudab vabaduses kriminaalhooldusnõudeid täita. Arvestada tuleks seejuures, et eelnevalt pikalt vabaduskaotuslikku karistust kandnuna ei osanud G .T arvestada kõigi oma tegudest tuleenvate tagajärgedega. G.T on ebaküps ellusuhtumine, millest on tingitud valed valikud. G.T vajadus sotsiaalse toetuse järele, sh ka kriminaalhoolduse näol on kindlasti suurem kui mõnel teisel isikul, kes ei ole kandnud eelnevalt nii pikka vangistust.
39. Kaitsja palub arvesse võtta G .T püüdeid vabaduses edukalt toime tulla, s.o tööleasumist, psühhiaatri poole pöördumist ja määratud ravile allumist. G.T on valmis jätkama kriminaalhooldust ilma uusi rikkumisi toime panemata ning on kinnitanud, et ta on valmis käitumiskontrolli pikendamisega. G .T puhul on võimalik kohaldada käitumiskontrolli pikendamist, mitte võtta tarvitusele kõige rangemat abinõud, s.o karistuse täitmisele pööramist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
40. Ringkonnakohus, hinnanud kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vaid järgmist.
41. Kriminaalhooldusametnik on esitanud maakohtule erakorralise ettekande, millest nähtub, et G .T on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 7, kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
42. Ringkonnakohtu hinnangul on G.T suhtunud hoolimatult talle kohtu poolt kehtestatud kriminaalhoolduse nõuetesse. Allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. 3 3
43. Maakohus on toonud välja, et G.T on korduvalt esinenud probleeme alkoholikeelu rikkumisega, seetõttu määras kohus oma
44. juuni 2016 määrusega ka täiendava kohustuse – psühhiaatri juurde pöördumise ja vastava ravi saamise. Vaatamata sellele on G.T rikkunud keeldu alkoholi tarbida. Samuti on G .T jätnud mitmel korral kriminaalhooldaja juurde registreerimisele kohale minemata, tuues põhjusteks erinevaid asjaolusid – unustamise, töökohustuste täitmise. Maakohus on viidanud õigesti, et käesolevad vabandused ei ole mõjuvad, G.T oli töökohustustest võimalik eelnevalt teavitada kriminaalhooldajat ning leppida kokku uus aeg. Kohtuistungi protokollist (
45. novembril 2016) tuleneb ka kriminaalhooldaja vastustest, et kriminaalhooldaja on püüdnud mitmel korral G.T-le vastu tulla, andes kriminaalhoolduse nõuete rikkumisel võimaluse enda käitumist muuta. 21 kohtumisest kriminaalhooldajaga jättis G.T kohale tulemata 8 korral. Oluline on käesoleval juhul ka märkida, et kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamine lükati edasi G.T mitteilmumise tõttu kohtuistungile ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Selle põhjuseks on ka kriminaalhoolduse tingimuse rikkumine, mille kohaselt ei ole G.T elanud kohtu poolt määratud elukohas ega teavitanud kriminaalhooldajat elukoha vahetamisest. On ilmselge, et G.T ei ole suutnud talle katseaja kestel määratud kohustusi täita ning kohtutel on piisav alus järeldada, et süüdimõistetu ei asu ka tulevikus katseaja nõudeid täitma. Olukorras, kus kohus on juba kohaldanud lisatingimusi – kohustus käia psühhiaatri juures ravil – ei ole usutav, et isik suudaks käitumiskontrolli pikendamisel tingimusi korrektselt täitma hakata. G.T on korduvalt rikkunud mitmeid eelnimetatud kriminaalhoolduse tingimusi ning ei suuda oma käitumist muuta, mistõttu tuleb ärakandmata karistus pöörata täitmisele.
46. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
47. Kaitsja A. Vissak esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine, sh kohtumäärusega tutvumine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.
48. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4, 187 lg 2, § 189 lg-st 2 ja RÕS § 25 lg-st 1, tuleb G .T õigusabi tasu 72 eurot hüvitada riigile täielikult. Menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile ning sellisel juhul lasub võlgnikul ka täitemenetlusega kaasnevate kulude hüvitamise kohustus. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Aarne Sarjas