Obsah (12)

§ 163§ 232§ 438§ 162§ 657§ 654§ 651§ 367§ 442§ 177§ 178§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-14969 Koht

§ 163

lg 1 järgi suuremas ulatuses menetluskulud osaliselt kostja kanda ja osaliselt poolte kanda. Maakohus mõistis kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja riigilõivu 500 eurot. Õigusabikulud jättis kohus poolte endi kanda, kuna hagejad on juriidilised isikud ning arvestades vaidluse asjaolusid on kostjalt hagejate õigusabikulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Kostja õigusabikulud jättis kohus kostja kanda, sest hagi rahuldati osaliselt. 6 2-21-14969 Hagejate apellatsioonkaebus

1. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt välja mõistmata kahjuhüvitis 650 eurot siseuste kahjustuste kõrvaldamise eest, jäeti rahuldamata hagejate nõue saamata jäänud üüritulu eest 900 eurot saamiseks ja jäeti hagejate õigusabikulud nende endi kanda, ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 650 eurot ja saamata jäänud üüritulu 900 eurot ning jätta hagejate õigusabikulud kostja kanda vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile.
2. Maakohus rikkus

§ 232

lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise põhimõtet, mille tagajärjel tuvastas ebaõigesti asjaolud ja kohaldas vääralt materiaalõigust (

§ 438lg 1).

Maakohus ei analüüsinud ega selgitanud, miks tunnistajate ütlused ei ole piisavad tõendamaks siseuste vahetamisest põhjustatud kahju ja saamata jäänud üüritulu.

1. Maakohus jättis arvestamata hagiavaldusele lisatud tõendi selle kohta, et hagejatel oli mõistlik võimalus anda korteriomand üürile peale sanitaarremonti alates 15.08.2021, kuid hagejad ei saanud seda teha põhjusel, et kostja andis korteriomandi seisundi kohta ebaõiget teavet ja varjas korteriomandi tegelikku seisundit müügilepingu sõlmimisel. Kohus märkis, et hagejad ei tõendanud korteriomandi üürile andmise võimalust, s.t võimaliku üürniku olemasolu. Eeltoodu ei ole aluseks tekkinud kahju väljamõistmata jätmisele (VÕS § 128 lg-d 2 ja 4). Hagejad tõendasid võimaliku üüritulu suurust ja kohus leidis, et kostja rikkus korteriomandi müügilepingut. Hagejad on äriühingud, kes tegutsevad üüriturul ja üürivad välja neile kuuluvaid korteriomandeid, milline asjaolu tõendab, et neil oli kavatsus ja tahe korteriomandit välja üürida ka käesoleval juhul. Kuivõrd kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt olid hagejad sunnitud tegema korteriomandis kapitaalse remondi, ei olnud võimalik korteriomandit välja üürida vastavalt eelnevalt planeeritud ajakavale, s.t alates 15.08.
2. Asjaolu, et korteriomandis kestis remont üle kolme kuu, tõendavad tunnistaja AT ütlused. Remondi ajal ei saa korterit välja üürida.
3. Hagejad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et siseuste puhul ei olnud tegemist varjatud puudustega, kuna hagejad said nende olukorraga tutvuda tavalise ülevaatuse käigus. Hagejatele ei olnud tavalise ülevaatuse käigus nähtavad siseuste kahjustused, mida tõendavad tunnistajate RK ja AT ütlused. Hagejatele ei ole teada, kas kostja pihustas lõhna neutraliseerijat ka siseustele pärast tunnistaja RK poolt korteriomandiga tutvumist, kuid remonttööde alustamise ajaks olid siseuste alumised ääred seisundis, mis ei võimaldanud uksi alles jätta ja need tuli välja vahetada.
4. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 162

lg-s 4 sätestatut, kui jättis menetluskulud poolte endi kanda põhjusel, et hagejad on juriidilised isikud ning arvestades vaidluse asjaolusid on kostjalt hagejate õigusabikulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Kostja müüs hagejatele varjatud puudustega korteriomandi, mida hagejad pidid remontima jaanuarini 2022, kostja varjas puuduseid ja eitas ka kohtuistungil asjaolu, et tegemist oli varjatud puudustega. Kostja teenis tulu korteriomandi müügist 20 500 eurot ja esitas ebaõigeid asjaolusid müügilepingu sõlmimisel. Hagejad pöördusid kostja poole asja lahendamiseks kohtuväliselt, kuid kokkuleppele ei jõutud. Eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes on ebaõiglane jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda. Kostjal tuleb kanda osaliselt ka hagejate õigusabikulud. Tegemist ei ole kostjaga, kes ei oleks võimeline kulutusi hüvitama, kuivõrd korterimandi eest tasusid hagejad kostjale koheselt ning kostjal on seega vahendid kulude hüvitamiseks. 7 2-21-14969 Kostja vastuapellatsioonkaebus

1. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja kahjuhüvitis 4209,80 eurot ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda, alternatiivselt mõista välja hüvitis kohtu äranägemisel ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2. Maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolud ja kohaldas vääralt materiaalõigust.
3. Eluliselt ei ole usutav maakohtu järeldus, et korteriomandi ülevaatuse teinud professionaalne maakler RK ei tundnud korteris lõhna. Üldteada on asjaolu, et kuumaga tungivad lõhnad esile paremini kui külmaga. Kõikide teiste tunnistajate ütlustest nähtub, et uriinihais oli tunda. Maakohus ei hinnanud tunnistaja RK ütluste usaldusväärsust ega kõrvutanud tunnistajate ütlusi omavahel. Korteriomand oli kostja valduses umbes 1 kuu. Eluliselt ei ole usutav, et kui korter oli eelmiste omanike (pärijate) omandis, hais levis ja pani pärijad pöörduma korteriühistu poole, juulis 2021 haisu ei olnud ja augustikuus 2021 haises korteriomand õudselt.
4. Arusaamatu on maakohtu järeldus, et põranda kahjustused olid enne korteri müüki kaetud erinevate põrandakattematerjalidega ja hagejatel ei olnud mõistlikku võimalust puudust tuvastada. Hagejad pidid olema teadlikud korteriomandi seisukorrast, kuna RKl oli kohustus üle vaadata terve müügiobjekt, sh keldriboks. Kui RK oleks ülevaatuse teinud nõutava hoolsusega, siis oleks ta pidanud avastama augud korteromandi keldriboksi laest, mis asus otse korteriomandi kohal. Keldrist nähtuvaid suuri auke betooni sees, mis ulatusid laudpõrandani, oli võimalik avastada tavapärase hoolika ülevaatuse käigus. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et olukorras, kus puuduste olemasolu ei olnud teada kostjale kui müüjale, ei saanud ka hagejatelt eeldada, et nad märganuks professionaalidena korteriomandi puuduseid korteriomandi tavapärasel ülevaatusel.
5. Kostja rõhutab, et müügiobjektiks oli remonti vajav korter. Kostja ei oleks pakkunud korteriomandit RKle müügiks, kui kuulutus ei oleks sisaldanud tingimust „remonti vajav“. Ei ole mõistetav, millele tuginedes kohus järeldas, et remonti vajav korter ei ole keskmise kvaliteediga, kui seal vajavad väljavahetamist põrandad ja tapeet ning värvimist seinad.
6. Kohus võttis kahju hüvitamise aluseks üksnes hagejate esitatud hinnapakkumise ja jättis põhjendamatult kõrvale kostja esitatud võrdleva hinnapakkumise. Materjalikulu on kostja hinnapakkumises arvestatud täpselt sama palju kui hagejatel, vahe hinnapakkumistes seisneb üksnes teostuse hinnas. Menetluses ei leidnud kinnitust, et Star Arenduse OÜ esindaja RH käis objekti vaatamas. Tõendamist leidis, et hinnapakkumisel olevad tööd tegi tunnistaja AT, kuid hindade osas ei osanud ta midagi öelda. Eelmenetluses ei juhtinud kohus kostja tähelepanu täiendavate tõendite ja seletuste esitamise vajadusele ning ka kohtuistungil ei küsinud kohus esitatud hinnapakkumise kohta selgitusi. Kostja ei vaidlusta materjalide mahtu, s.o põrandalaagide, OSB plaatide, kinnistusvahendite koguseid, kuna nende kogused on samad kostja esitatud remondipakkumuses, kostja vaidlustab tööde tegemise ja materjalide hinda ja leiab, et need on ülepaisutatud. Vastustajate seisukohad
7. Menetlusosalised vaidlevad teineteise kaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. 8 2-21-14969 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude saamata jäänud üüritulu 900 euro ja viivise väljamõistmiseks ning maakohtu poolt kahjuhüvitiselt väljamõistetud viivise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi täiendavalt 900 euro ulatuses ja määrab, et põhivõlalt (kahjuhüvitiselt ja saamata jäänud üüritulult) tuleb viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Maakohtus kantud menetluskulud jaotatakse vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile ning apellatsiooniastmes kantud menetluskulud vastavalt kaebuste rahuldamise proportsioonile. Hagejate apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 44. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust osas, milles maakohtu otsus on vaidlustatud (

§ 651lg 1).

Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata kahjuhüvitise nõude 650 eurot siseuste eest, saamata jäänud üüritulu nõude 900 eurot ning jaotas menetluskulud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles temalt mõisteti hagejate kasuks välja kahjuhüvitis 4209,80 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata konteineri kulu 120 eurot ning värvi ja värvimise kulu 740 eurot. Viimati nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud.

1. Maakohus tuvastas alltoodud asjaolud, mille üle apellatsioonimenetluses pooled ei vaidle ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel: • kostja omandas 30.06.2021 vaidlusaluse korteriomandi; • RK avaldas Pärnu börsis kuulutuse, milles ta soovis osta remonti vajavat korteriomandit; • RK tutvus korteriomandi seisukorraga 17.07.2021; • hagejad ja kostja sõlmisid 28.07.2021 korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu; • müügilepingu p-s 2.1 kinnitab kostja, et korteriomandil ei ole mingeid temale teadaolevaid lepingus nimetamata varjatud puudusi ega vigasid, millest ta ei ole ostjatele teatanud või mida ostjate esindajad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; • müügilepingu p-s 4.1.2 leppisid pooled kokku, et välistavad kostja vastutuse võimalike korteriomandi puuduste eest, mis ei ole varjatud puudused ning ka nende varjatud puuduste eest, millest on hagejaid eelnevalt teavitatud, samuti nende puuduste eest, millest kostja ei olnud lepingu sõlmimise ajal teadlik ega pidanudki olema teadlik; • korteriomandi põrandakatte eemaldamisel selgus, et aluspõrand ja põrandalaagid olid lemmikloomade väljaheidetest rikutud, millest hagejad teavitasid kostjat 05.08.2021; • 16.08.2021 saatis kostja hagejatele kirja, milles vaidles varjatud puudustele vastu ja tegi ettepaneku lepingust taganeda ning anda korteriomand tagasi müüjale; • 24.08.2021 edastas hagejate esindaja kostjale nõudekirja, milles teavitas kostjat ühtlasi asjaolust, et korteriomandis vajavad täiendavalt väljavahetamist siseuksed koos piitadega ja eemaldamist vajab kõigis ruumides seinu kattev tapeedi ning värvikiht, kuna lemmikloomade väljaheited on pöördumatult kahjustanud siseviimistlust. Hagejad pakkusid nõudekirjas kostjale võimalust puuduste kõrvaldamiseks või puuduste kõrvaldamisega seotud kahju hüvitamiseks, millega kostja ei nõustunud; • korteris on peetud aastaid kasse.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel ja järelduste tegemisel lepingueseme lepingutingimustele vastavuse kohta eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega tõendite hindamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles kohus 9 2-21-14969 leidis, et pooled leppisid kokku sanitaarremonti vajava korteriomandi müügis ja kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust, andes hagejatele üle korteri, mis vajas kapitaalremonti, mistõttu peab ta VÕS § 115 lg 1 järgi lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitama. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti käsitanud kahju hüvitamise eeldusi (eelkõige VÕS § 218 lg 1, § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1) ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks on hagejate esitatud nõue kostja vastu rahuldatud osas põhjendatud. Ringkonnakohus järgib hagi osalist rahuldamist puudutavas osas maakohtu otsuse põhjendusi, mistõttu ei pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.

Vastuseks apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse etteheidetele seoses varjatud puuduste tuvastamisega märgib ringkonnakohus järgmist. 46.

1. Hagejate nõude lahendamiseks tuli maakohtul esiteks hinnata, kas müügiese vastas lepingutingimustele. Praegusel juhul ei olnud kostja avaldanud korteri müügikuulutust ning pooled ei leppinud lepingueseme omadusi detailselt kokku ka müügilepingus. Maakohus sai muu hulgas lähtuda sellest, et hagejate palvel tutvus korteriomandiga RK, kes oli kuulutuse kaudu soovinud osta remonti vajavat korterit. Maakohus võttis arvesse asjaolu, et hagejatel oli võimalus müügieelselt korteriomandiga tutvuda ja visuaalselt veenduda selles, et korteriomand vajas sanitaarremonti. Maakohus tuvastas õigesti, et müügilepingu esemel esinesid müügilepingu sõlmimise ajal varjatud puudustena lisaks lõhnareostusele ka ulatuslikud puudused põrandates ja seintes, mis tulenesid korteris pikaajalisest kasside pidamisest ja mis ei olnud sanitaarremondiga kõrvaldatavad. 46.
2. Maakohus hindas lõhnareostuse tuvastamisel esitatud tõendeid

§ 232lg-te 1 ja 2 kohaselt.

Maakohus võttis põhjendatult arvesse nii tunnistajate ütlusi kui ka asjaolusid, et korteri ülevaatamisel olid aknad avatud ja korterist leiti hulgaliselt spetsiaalseid loomade uriinilõhna eemaldamise vahendeid. Tunnistaja RK ütlusi ei saa lugeda ebausaldusväärseks üksnes seetõttu, et ta on omandamas maakleri elukutset ja on varem teinud koostööd hagejatega. 46.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagejatel puudus mõistlik võimalus tuvastada lepingu sõlmimisele eelnenud ülevaatamisel ulatuslikke põrandate ja seinte kahjustusi, kuna põrandad ja seinad olid kaetud viimistlusmaterjalidega. Hagejad said ülevaatuse tulemusel eeldada, et põrandad ja seinad vajavad üksnes puhastamist ja uue viimistlusmaterjali paigaldamist. Põrandate ja seinte tegelik seisukord selgus alles pärast olemasolevate viimistlusmaterjalide eemaldamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa RKle ette heita ka seda, et ta korteriomandi juurde kuuluvat keldriboksi üle vaadates ei tuvastanud, et betoonist vahelaes on augud, ja ei järeldanud sellest, et korteriomandi põrandate seisukord on halb. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja mõistlikest ja põhjendatud järeldustest (RKTKo 30.09.2015, 3-2-1-100-15, p 31; RKTKo 30.05.2017, 3-2-1-46-17, p 25). Riigikohus on leidnud, et isegi majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja (RKTKo 12.06.2006, 3-2-1-50-06, p 19). VÕS § 221 lg 1 lubab ostjal puudusele tugineda sõltumata müügieseme ülevaatamisest, kui puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on maakohtu järeldus, et korteriomandi ülevaatamisel ega ka keldriboksi laes olevate aukude põhjal ei olnud hagejatel võimalik järeldada, et korteriomandi põrandalaagid, põrand ja klaasvill ning seinad on niivõrd kahjustunud, et korteriomandit sanitaarremondi järgselt elamiseks kasutada ei ole võimalik. Seega korteriomandi ülevaatusel ei olnud hagejatel vaidlusaluseid puudusi võimalik avastada. 10 2-21-14969 46.
2. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et korteriomandi varjatud puuduseks ei saa pidada siseuste ja piitade seisukorda, kuna hagejatel oli oma esindaja kaudu võimalik korteri siseuste ja piitadega müügilepingu sõlmimise eelselt tutvuda ja veenduda nende seisukorras. Apellatsioonkaebuses esiletoodu ei anna alust jõuda teistsugusele järeldusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et uriinilõhna neutraliseerija kasutamine ustel oleks saanud nende seisukorda mõjutada sellisel määral, et remonttööde alustamise ajaks oleksid uste alumised ääred oluliselt erinenud sellest, kui need olid ülevaatamise ajal. Asjaolu, et hagejad ei ole nõus maakohtu järeldustega, ei ole lahendi tühistamise aluseks. Maakohtu põhjendused on jälgitavalt esitatud ning järeldus on kooskõlas põhjendustega.
3. Järgmisena käsitab ringkonnakohus maakohtu otsusega väljamõistetud kahjuhüvitise suurust. 47.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuapellatsioonkaebuse etteheitega, nagu oleks maakohus arvestanud kahjuhüvitise väljamõistmisel põhjendamatult üksnes hagejate hinnapakkumisega. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on maakohus analüüsinud ka kostja esitatud hinnapakkumist ning põhjendanud seda, miks tuleb anda hagejate hinnapakkumisele suurem tõenduslik kaal. Maakohtu põhjendused on arusaadavad ja järelduse kujunemine jälgitav. Ringkonnakohus selgitab, et tõendi usutavuse ja kaalukuse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata vastavas osas tõendeid maakohtust erinevalt või anda menetluses tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut. 47.
5. Vastuapellatsioonkaebuses on kostja vaidlustanud kogu väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse, kuid kaebuse põhjendustest nähtuvalt ei vaidlusta kostja materjalide mahtu, vaid üksnes tööde tegemise maksumust ja materjalide hinda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tunnistaja AT ütlustega ja hageja esitatud hinnapakkumisega on tõendatud, et hagejatel kulus puuduste kõrvaldamiseks materjali 1909,80 euro ulatuses (133 m põrandalaage hinnaga 372,40 eurot, 30 OSB plaati hinnaga 1277,40 eurot, kinnitusvahendeid 75 euro eest), puidu utiliseerimise kulu oli 110 eurot ja klaasvilla utiliseerimise kulu 75 eurot ning töid tehti (lammutati ja ehitati) 2300 euro eest, s.t kokku kulu 4209,80 eurot. Kolleegium leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks saanud korteri remondiks vajalikud materjalid soetada odavama hinnaga või varjatud puuduste likvideerimiseks vajalikud tööd teha väiksemate kuludega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejate ja kostja hinnapakkumiste erinevus töö hinnas võib olla tingitud asjaolust, et kostjale hinnapakkumise teinud Noved OÜ koostas selle korteriomandiga tutvumata ja veendumata reaalselt vajalike tööde mahus. Paljasõnaline on ka kostja väide, et hageja väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks vajalike remonttööde maksumus hõlmab ka muude tööde tegemist. Tööde tegemise osas on põhjalikud ütlused andnud tööd teinud AT, kelle ütlusi maakohus hindas.
6. Eelmärgitust lähtudes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hagejate nõue on otsusega rahuldatud osas tõendatud ning aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks ei esinenud. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.
7. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hagejate saamata jäänud üüritulu nõude. Hagejate apellatsioonkaebuse väited tõendite ebaõige hindamise osas on põhjendatud. 49.
8. VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 4 teise lause järgi võib saamata jäänud tulu seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kuna tihti on saamata 11 2-21-14969 jäänud tulu täpse suuruse tõendamine äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, s.t et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTKo 19.11.2008, 3-2-1-94-08, p 12; RKTKo 21.06.2011, 3-2-1-55-11, p 12; RKTKo 09.10.2013, 3-2-1-100-13, p 13). Nimetatud sätte eesmärgiks on kergendada kahjustatud isiku saamata jäänud tulu ulatuse tõendamist. Seega on ekslik maakohtu otsusest järelduv arusaam, nagu peaks hageja saamata jäänud tulu tõendamiseks suutma seda tulu täpselt tõendada. 49.
9. Hagejad soovivad kahjuna saamata jäänud üüritulu 3 kuu eest, s.o aja eest, millal hagejatel ei olnud võimalik korterit remonttööde tõttu välja üürida. Selleks pidid hagejad tõendama või vähemalt tegema eluliselt usutavaks, et nad oleksid tõenäoliselt vastavalt asjaoludele sellise tulu (kasu) tulevikus saanud. Seda on hagejad ringkonnakohtu hinnangul ka teinud. 49.
10. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus lepingut, müües hagejatele varjatud puudustega korteriomandi, s.t esines kahju hüvitamise aluseks olev asjaolu. 49.
11. Hagejad tõid esile, et nad eeldasid korteriomandit ostes, et visuaalsel ülevaatamisel tuvastatud puudused on võimalik kõrvaldada ühe kuu jooksul, misjärel on neil võimalus korteriomand välja üürida. Maakohus tuvastas korteriomandi varjatud puudused ja kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemisel ka remonttööde mahu. Tunnistaja AT, kes tegi vaidlusaluses korteris remondi, kinnitas kohtule ütlusi andes, et kogu remondi tegemine kestis 4 kuud või isegi rohkem (tl 103 pöördel). Seega kulus korteri remondiks aega hagejate eeldatust isegi enam. 49.
12. Hagejad on esile toonud, et mõlema hageja tegevusalaks on enda ja üüritud kinnisvara üürile andmine ja nad omandasid vaidlusaluse korteriomandi üüritulu teenimiseks (tl 74). Ka kostja on vastuväidetes rõhutanud, et hagejad tegelevad korteriomandite väljaüürimisega (tl 87 pöördel). Seega oli kostjale ettenähtav, et hagejad soovivad tõenäoliselt omandada vaidlusaluse korteriomandi väljaüürimise eesmärgil. Üldteadaolevalt on Pärnu atraktiivne suvituspiirkond ja seetõttu on üüriturg elav. Seega leiab ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule, et hagejad on teinud usutavaks, et neil oli korterit ostes kavatsus ja suure tõenäosusega ka võimalus korter pärast sanitaarremondi tegemist augustis 2021 välja üürida ning nad kaotasid selle võimaluse remondi tegemise ajaks, s.o kuni novembrini
13. 49.
14. Ringkonnakohtu hinnangul heitis maakohus põhjendamatult hagejatele ette, et nad ei tõendanud, milliseid pingutusi nad üürniku leidmiseks tegid ja et neil oli üürnik vaidlusaluseks perioodiks olemas. Hagejad, olles aru saanud, et korteri puuduste kõrvaldamiseks ei piisa vaid sanitaarremondist, ei pidanudki augusti keskpaigaks üürnikku otsima, kuna oli selge, et korter vajab mitme kuu pikkust kapitaalremonti ja nad ei saa enne remonttööde lõppemist korterit välja üürida. 49.
15. Hagejad on hagiavalduse lisana esitanud üürikuulutused sama piirkonna korterite välja üürimiseks (tl-d 35–36), mille alusel saab eeldada, et 2-toaliste korterite keskmine üür samas piirkonnas oli 300 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad need kuulutused hagejate nõutud saamata jäänud üüritulu suurust. 49.
16. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude saamata jäänud tulu 900 eurot saamiseks perioodi 15.08.2021–15.11.2021 eest, ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja solidaarselt hagejate kasuks 900 eurot. 12 2-21-14969
17. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata hageja ja kostja kaebuste väidetest tuleb täpsustada maakohtu otsust ka viivise väljamõistmise osas. 50.
18. Hagejad taotlesid hagiavalduses viivise väljamõistmist 0,022 eurot päevas kahjuhüvitiselt ja saamata jäänud üüritulult iga tasumisega viivitatud päeva eest alates hagiavalduse esitamisest kuni nõuete tasumiseni (tl 2), kuid hagiavalduse põhjendustes viitasid hagejad viivise osas üksnes VÕS § 113 lg-le 1 ja

§-le 367 (tl 3 pöördel). Hagejad ei ole esile toonud, et pooltel oleks viivise osas olnud kokkulepe sõlmitud, ega põhjendanud viivise nõudmist suuremas määras kui seadusjärgses määras. Hagejate taotlus ei ole selliselt ka loogiline, kuna taotledes konkreetses summas viivist (0,022 eurot päevas), puuduks vajadus siduda viivise määra põhivõlaga (kahjuhüvitise ja saamata jäänud üüritulu). Samuti on hagejad hagihinna arvestamisel lähtunud seadusjärgses määras viivisega. Ringkonnakohus märgib, et hagi esitamise ajal oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis ühes päevas ca 0,022%. Eeltoodust saab järeldada, et hagejate taotlus oli ekslikult sõnastatud ja hagejad on tegelikult esitanud viivisnõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 50.

1. Maakohus ei ole hagiavalduses esinevale vastuolule tähelepanu pööranud. Ringkonnakohus täpsustab viivise väljamõistmise osas maakohtu otsust ja mõistab välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. 50.
2. Kahjuhüvitise maksmisega viivitamise korral võib hageja VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Kui lepingus pole teisiti kokku lepitud, on viivisemääraks VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi VÕS §-s 94 sätestatud perioodiliselt muutuv intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

järgi võib hageja lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele taotleda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, ning eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 50.4. Hagejate viivisenõue on põhjendatud ja kuulub VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja

§ 367alusel rahuldamisele.

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis 5109,80 euro suuruselt põhivõlalt (4209,80 + 900) on viivisekalkulaatori (viivisekalkulaator.ee) järgi alates hagiavalduse esitamisest, s.o 23.09.2021, kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, s.o 08.12.2023 (viivitatud päevi kokku 807) 871,08 eurot, mis tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista 5109,80 euro suuruselt põhivõlalt (4209,80 + 900) arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 51. Hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. 51.1. Maakohus jättis

§ 163

lg 1 alusel suuremas ulatuses menetluskulud osaliselt kostja kanda ja osaliselt poolte kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt. Maakohus jättis hagejate tasutud riigilõivu kostja kanda, kuid õigusabikulud jättis kohus poolte endi kanda, kuna hagejad on juriidilised isikud ning arvestades vaidluse asjaolusid on kostjalt hagejate õigusabikulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et selliselt põhjendades ei ole maakohtu poolt kaalutlusotsustuse tegemise motiivid jälgitavad (

§ 442lg 8).

13 2-21-14969 Menetluskulude jaotus ei ole ka vaidluse tulemust arvestades õige ega õiglane. Tulenevalt eeltoodust ja seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega ja hagi rahuldamisega suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus, tuleb tühistada ka maakohtu menetluskulude jaotus. 51.2.

§ 163

lg 1 võimaldab kohtul hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. 51.3. Olukorras, kus hagis esitatud nõue on suunatud raha maksmisele, tuleb ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jaotamisel lähtuda hagejate rahalise nõude rahuldamise proportsioonist. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna üksnes asjaolu, et hagejad on juriidilised isikud ja kostja füüsiline isik, alust jätta hagejate õigusabikulud nende endi kanda. Arvestades, et hagejad nõudsid hagis põhinõudena 7763,73 eurot (6863,73+900), hagi rahuldati lõppkokkuvõttes 5109,80 euro ulatuses (s.o 66% ulatuses) ja hagejad loobusid hagist 1143,96 euro ulatuses, jäi hagejate nõue rahuldamata üksnes 1509,97 euro ulatuses. Seega jäävad maakohtu menetluskulud

§ 163

lg 1 ja § 168 lg 4 järgi 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses solidaarselt hagejate kanda.

1. Hagejad palusid apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse välja mõistmata kahjuhüvitise (650 eurot) ja saamata jäänud üüritulu (900 eurot) ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus rahuldas hagejate apellatsioonkaebuse saamata jäänud üüritulu ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja vastuapellatsioonkaebus, milles ta vaidlustas 4209,80 euro ja viivise väljamõistmise, jäi täielikult rahuldamata. Arvestades apellatsiooniastmes vaidlustatud nõuete rahalist suurust ja kaebuse rahuldamise määra, tuleb apellatsiooniastme menetluskuludest 12% jätta solidaarselt hagejate kanda ja 88% kostja kanda.
2. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, siis määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 19 jj).

54. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

55. Ringkonnakohus selgitab hagejatele, et apellatsioonkaebuse hinnast tulenevalt pidid hagejad tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 315 eurot. Toimikust nähtuvalt on hagejad apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 500 eurot (tl 159). Seega on hagejad tasunud oma kaebuselt riigilõivu ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) 14