Obsah (10)

§ 29§ 28§ 22§ 108§ 30§ 23§ 3§ 25§ 1922§ 27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-19277 Kohtuas

) § 22 lõigetes 2 ja 5 nimetatud asjaolude kohta. Alternatiivselt palusid võlausaldajad teha maksejõuetuse teenistusele ettepanek esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja anda avalduse esitamiseks mõistlik tähtaeg. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus lõpetas 24.03.2022 määrusega võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus märkis, et võlgnik tuleb likvideerida ja kustutada võlgnik Tartu Maakohtu registriosakonna registrist ning tegi selle ülesandeks ajutisele haldurile. Kohus vabastas ajutise halduri pankrotimenetluses tema 2 ülesannetest pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. Kohus määras võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme AL. Maakohus määras ajutise halduri tasuks 2213,75 eurot (käibemaksuta) ning mõistis võlgnikult ja ALlt solidaarselt ajutise halduri tasu välja.
2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lõpetab kohus

§ 29

lg 1 kohaselt määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle täienduse kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 133 354,80 eurot, vara puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on kogu oma tegutsemisperioodi teeninud kahjumit ning omakapital on asutamisest alates olnud alla seadusega ettenähtud taseme. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks

1. a, mil selgus, et esmane äriplaan on nurjunud. Võlgnik ei teeninud loodetud tulu ning suuremad investeeringud jäid tulemata, võlgnik sisuliselt lõpetas tegevuse.
2. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-le 51 on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu endised juhatuse liikmed on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on võlgniku endised juhatuse liikmed rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. 9.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku maksejõuetuse peamine põhjus on ebaõnnestunud ja puudulik äriplaan. Võlgnik plaanis luua fondi, kuid ei saanud selleks vajaliku tegevusluba. Seega ei õnnestunud ellu viia kavandatud äriplaani. Võlgnik võttis investeeringuteks raha laenuks ning võttis seda investeerides suuri riske. Vähemalt kaks võlausaldajat on ajutist haldurit informeerinud, et laenu anti üksnes sotsiaalmeedias reklaamitud investeeringu prospekti põhjal. Laenulepingus vastav viide puudub. Võttes arvesse laenulepinguga ettenähtud intressimäära 5% kuus, pidi siiski olema aimatav, et tegemist on suure riskiga investeerimisega. Maksejõuetuse põhjus ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

10. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Pankrotihaldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele kooskõlas

§ 30lg 5 ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

16.03.2022 teatas maksejõuetuse teenistus, et selle küsimusega hetkel ei tegeleta, mistõttu lõpetas maakohus pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruskaebus

1. Võlausaldajad I ja II esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. 3
2. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus selgitanud vaidlustatud määruses võlausaldajatele kaebeõigust. Võlausaldajate kaebeõigus tuleneb

29 lg-st 7. Maakohus on ennatlikult lõpetanud asjas menetluse ilma, et maksejõuetuse teenistus oleks saanud realiseerida faktilist ja õiguslikku võimalust esitada kohtule avaldus võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Konkurentsiameti 16.03.2022 e-kirjas avaldatust järeldub üheselt mõistetavalt, et Konkurentsiametil esinevad organisatoorsed ja materiaalsed takistused maksejõuetuse teenistuse käivitamiseks ja kohtule avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Võlausaldajate õiguste ja huvide kaitsest loobumise aluseks ei saa olla täitevvõimu suutmatus seaduse rakendamisel. Kohus oleks pidanud pärast maksejõuetuse teenistuse poole pöördumist ja Konkurentsiametilt 16.03.2022 e-kirja saamist andma kooskõlas

§ 30lg-ga 5 Konkurentsiametile avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja.

Kohus ei oleks tohtinud jätta menetlust pooleli olukorras, kus Konkurentsiameti alluvusse loodav maksejõuetuse teenistus ei olnud veel võimeline kaaluma avalduse tegemist kohtule pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Seega on maakohus rikkunud

§ 30

lg 5 mõtet, kui ei andnud Konkurentsiametile piisavalt aega maksejõuetuse teenistuse kui riikliku institutsiooni formeerimiseks ja avalduse esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

1. Määruskaebuse esitajaid tuleb käsitleda menetlusosalistena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 198 lg 1 p 2 tähenduses. Maakohus ei ole formaalselt lahendanud võlausaldajate menetlusse kaasamist ning on jätnud sisuliselt lahendamata võlausaldajate 23.03.2022 esitatud taotluse kohustada ajutist haldurit täiendama ajutise halduri aruannet. Faktiliselt lubas kohus siiski osaleda võlausaldajate lepingulisel esindajal kohtumenetluses, millest võib järeldada, et maakohus on käsitlenud võlausaldajaid praeguses asjas menetlusosalistena. Samas ei ole maakohus käsitlenud menetlust lõpetavas määruses puudutatud isikute kohtumenetluses osalemisega seonduvaid asjaolusid ega ühtki nende poolt esitatud etteheidet puuduste esinemise kohta ajutise halduri aruandes ega puudustega seotud puudutatud isikute taotlusi maakohtule. Menetluse edasine käik
2. Võlgnik ja ajutine pankrotihaldur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus on vaidlustatud määruse edasikaebamise korra all selgitanud, et kohtumääruse peale võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja (

§ 29

lg 6) ning ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur (

§ 23lg 7).

Määruskaebuse esitajad on ringkonnakohtu arvates õigesti viidanud, et edasikaebamise korra juures on jäänud selgitamata, et võlausaldajatel on õigus määruse peale kaevata. Käesolevas asjas on maakohus lõpetanud menetluse

§ 29

lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata 4 võlgniku maksejõuetusest, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning seda ei ole võimalik tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 6 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

§ 29

lg 7 täpsustab, et kui

§ 29

lg-tes 1 ja 2 nimetatud määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema

§ 29

lg-s 4 nimetatud teate avaldamisest arvates.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et

§ 29

lg-s 1 nimetatud määruse peale on õigus esitada määruskaebus ka nendel võlausaldajatel, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust. 18. Kolleegiumi hinnangul ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust määruskaebuse väited, mille kohaselt ei ole maakohus käsitlenud võlausaldajaid I ja II menetlusosalistena TsMS § 198 lg 1 p 2 tähenduses. Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (

§ 3lg 2). Ts

MS § 198 lg 3 kohaselt kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata.

§ 25

lg 1 sätestab, et pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on menetlusosalisteks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik. Seega ei olnud maakohtul praegusel juhul

§ 25lg 1 järgi kohustust võlausaldajaid pankrotiavalduse läbivaatamisele kaasata.

Käesolevas asjas on võlausaldajad I ja II avaldanud soovi pankrotiavalduse läbivaatamisel osaleda ning asja materjalidest nähtuvalt on maakohus neid faktiliselt ka kaasanud, lubades nende esindajal kohtuistungitel osaleda. 19. Ajutine pankrotihaldur on aruandes tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara.

§ 30

lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Käesolevas asjas avaldati 02.03.2022 Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetluse kulude katteks 6000 euro suuruse deposiidi maksmise teade. Võlgnik, võlausaldajad ega kolmas isik seda võimalust ei kasutanud.

§ 30

lg 5 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Pankrotiseaduse muudatused seoses avaliku maksejõuetuse teenistuse loomisega jõustusid 01.01.2022.

§ 1922

lg 1 sätestab, et maksejõuetuse teenistus moodustatakse Konkurentsiameti juurde sõltumatu struktuuriüksusena. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt edastas maakohus 16.03.2022 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada hiljemalt 23.03.2022 avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maakohtu ettepanekule vastas 16.03.2022 Konkurentsiameti tugiteenuste spetsialist, teatades, et kuna vastavate volitustega teenistust ei ole veel käivitatud, siis ei ole küsimusega võimalik tegeleda enne maksejõuetuse teenistuse juhataja ametisse nimetamist. 20. Kolleegiumi hinnangul on maakohus täitnud

§ 30

lg-st 5 tuleneva kohustuse teha maksejõuetuse teenistusele ettepanek esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Konkurentsiameti vastusest ei nähtunud, millal vastav teenistus planeeritakse käivitada, samuti ei taotlenud Konkurentsiamet kohtult ettepaneku läbivaatamiseks ja avalduse esitamiseks täiendava tähtaja andmist. Sellises olukorras sai maakohus järeldada, et vastavat avaldust kohtule ei esitata.

§ 27

lg-st 1 tuleb maakohtule kohustus vaadata võlgniku pankrotiavalduse läbi kümne päeva jooksul, kaalukatel põhjustel 30 päeva jooksul ajutise 5 halduri nimetamisest arvates. Sealjuures ei või

§ 27lg-st 3 tulenevalt pankrotiavalduse menetlemist peatada.

Samal ajaperioodil (s.o 2022.a esimeses pooles) raugemisega lõppenud pankrotimenetluste kohta tehtud maakohtu lahenditest nähtub, et selline oli ka üldine kohtupraktika (nt tsiviilasjades 2-21-20309, 2-22-1569, 2-22-3912). 21. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE seletuskirjas (lk 149) on selgitatud, et loodava maksejõuetuse teenistuse järelevalve ei hakka asendama pankrotimenetlust ega dubleerima pankrotihaldurite ja kohtu tegevust. Maksejõuetuse teenistuse järelevalve on erandlik ja see toimub alati avalikus huvis. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlausaldajal on huvi pankrotimenetluse läbiviimise vastu, tuleb võlausaldajal arvestada võimalusega, et avalikku uurimist ei algatata. Seetõttu saab võlausaldaja ise raugemist vältida sellega, et ta tasub pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti rahasumma. Käesoleval juhul oli võlausaldajatel see võimalus olemas, kuid nad ei kasutanud seda. 22.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Käesolevas asjas ei tasunud võlausaldajad pankrotimenetluse kulude katteks ettenähtud summat. Samuti ei esitanud Konkurentsiamet kohtule avaldust pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Seega on maakohus põhjendatult lõpetanud

§ 29lg 1 alusel pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemisega.

1. Ajutise halduri tasu määramist puudutavale osale ei ole määruskaebemenetluses vastuväiteid esitatud.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada.
3. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuigi võlausaldajate määruskaebus jääb rahuldamata, on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 6