← Eesti

2-23-141759/9

Obsah (10)§ 442§ 637§ 187§ 405§ 444§ 162§ 174§ 177§ 175§ 178

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2024, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-141759 Tsiviilasi OK Incu

§ 442lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. Hageja esitas
  2. novembril 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 962,37 eurot, intress 125,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 147,04 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  3. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 06.01.
  4. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole. 3.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 4. Hagi hind on 1259,59 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lg-le 1.

5.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 09.06.2020 IPF Digital AS-ga krediidikontolepingu nr 4846600, mille alusel sai kostja krediiti limiidiga 1 000 eurot (dtl 29-58). Kokku on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid summas 2000 eurot (dtl 59-60). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 2002,98 eurot (dtl 67). Hageja saatis 13.06.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 64). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu üles 04.07.2023.a. (dtl 64).
  2. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
  4. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Lisaks küsis krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtte perioodi 06.03.2020 - 09.06.2020 kohta. Pangakonto analüüsi tulemustel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja keskmiseks sissetulekuks on 510,88 eurot ning finantskohustused on 286 eurot (dtl 80-84).
  5. Kohus krediidiandja poolse kostja pangakonto väljavõtte tulemustega kostja krediidivõimelisuse osas nõustuda ei saa. Kohus nõustub, et kostja keskmiseks sissetulekuks on 510,88 eurot (sh juuni kuus oli kostja palga suuruseks vaid 141 eurot). Kohus ei saa aga nõustuda kostja igakuiste väljaminekutega. Krediidiandja on leidnud, et kostja igakuised finantskohustused on keskmiselt summas 286 eurot, kuid kuskilt ei nähtu, et krediidiandja oleks arvestanud ka kostja igakuised muid püsikulusid söögile, eluasemele, transpordile jms. Kui arvestada kostja sissetulekust maha igakuised 2

(4)finantskohustused jääb kostjale muudeks püsikuludeks vaid 224 eurot, millest tuleks veel maha arvestada käesoleva laenu tagasimakse summas 44,75 eurot ehk jääks kostjale kätte ainult 180 eurot. Nimetatud summast ei ole võimalik katta kostja elamiskulusid üürikorteris, transpordikulusid ning elementaarseid kulusid söögile, riietele, tervishoiule jms. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub selgelt, et kostja igakuised väljaminekud on suuremad kui sissetulekud. Lisaks on kostja nimetatud perioodil võtnud juba uusi laenukohustusi. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja adekvaatselt hinnanud kostja krediidivõimet.
  1. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 47,88% aastas, hiljem 37,68 (vt dtl 29 ja 61). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
  2. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 2000 eurot. Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul vastavalt krediidiandja poolt väljastatud arvetele.
  3. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 2002,98 eurot (dtl 67). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks üldse kokku pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda.
  4. Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi ega ka viivist.
  5. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  6. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

16.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

18. Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 19.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg 3

(4)kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.