Obsah (7)

§ 1043§ 1045§ 1046§ 113§ 128§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5509 Tsiviilasi L. V. hagi J. K. v

§ 1043lg 1).

Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (

§ 1045lg 1 p 4).

Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega (

§ 1046ja § 1047).

Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-21-80-13, p 36). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle faktilisest põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17). Ebasündsat väljendust on kohus täpsustanud järgnevalt. Ebakohane on väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 3-2-1-152-09, p 15). 4

1. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus tuvastama rikkumise (kostja tegu – väidete avaldamine, väidete ebaõigsus või hinnangute au teotavus, hagejale tekkinud kahju ja põhjusliku seose kahju ja kostja teo vahel), teo õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne.
2. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine

§ 1046

ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-143-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid. Vaidlus puudub, et kostja avaldas 19.11.2019 kell 23.26 sotsiaalmeediavõrgustikus Facebook hagejat puudutava postituse ja sama postituse all, kommentaaride alal kirjutas kostja, et hagejal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“ (I kd, tl 28-28 pöördel). Seega on kostja avaldaja.

1. Kohus analüüsib, kas kostja on avaldanud faktiväiteid või väärtushinnanguid. Samuti tuvastab kohus, kas väärtushinnang on hageja au teotav ja ebakohane ning kas faktiväited vastavad tegelikkusele.
2. Hageja leiab, et kostja rikkus hageja õiguseid avaldades järgnevad ebaõiged faktiväited: 1) hageja helistas kostjale ja tegi ettepaneku tantsunumbri ostmiseks; 2) kui kostja keeldus, palus hageja luua sarnase tantsunumbri hageja tantsijatele; 3) kui kostja keeldus, siis kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil. Kohus leiab, et tegemist on faktiväidetega, kuna nende õigsust on võimalik jah/ei skaalal kontrollida.
3. Kohus leiab, et väited 1 ja 2 ei ole hageja au teotavad. Tegemist on kirjeldavate väidetega. Ka hageja ise on märkinud, et eraldi seistes ei ole tegemist au teotavate väidetega. Kohtu hinnangul ei muuda väiteid au teotavaks asjaolu, et postituse lõpus on kostja avaldanud ka väite 3, mida kohus peab hageja au teotavaks. Kohus on seisukohal, et väited 1 ja 2 ei kujuta hagejat negatiivselt. Hageja selgitas, et ei palu kohtult mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kostjalt väidete 1 ja 2 eest. Põhjus, miks väited 1 ja 2 on hagiavalduses väljatoodud, seisneb asjaolus, et need ilmestavad kogu kostja avaldatud teksti ning kui kogu kostja avaldatut lugeda, siis kontekstist järeldub justkui oleks hageja esmalt palunud kostjalt tantsunumbri kasutamist ning keeldumise tõttu selle varastanud. Hageja hinnangul moodustavad kostja avaldatud väited 1 ja 2 koosmõjus väitega 3 1-3 terviku, mille järgi jääb hagejast mulje (st hagejale omistatakse väärtusotsustus), mille järgi oleks hageja justkui ebaaus inimene, kes keeldumise korral teiste tantsunumbreid varastab.
4. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatust (väide 3) ei saa mõistlik inimene järeldada, et hageja oleks justkui ebaaus inimene, kes keeldumise korral teiste tantsunumbreid varastab. Kogu postitust tervikuna hinnates ei saa mõistlik inimene avaldatust aru, et kui kostja keeldus numbrit müümast, siis kasutas hageja kostja loodud tantsunumbrit kostja nõusolekuta ja võitis sellega tantsukonkursil esikoha. Keskmine inimene ei mõista avaldatust, et kostja väitel on tegemist plagiaadiga. Plagiaat ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine enda omadena. Kohtu hinnangul saab keskmine inimene avaldatust aru, et hageja loodud tantsunumber on kostja omaga väga sarnane, umbes 60%. Seega tuleb tuvastada, kas kostja avaldatud faktiväide tantsude sarnasuse kohta on õige.
5. Hageja võttis 05.04.2022 toimunud kohtuistungil õigeks, et poolte vahel toimus telefonikõne (II kd, tl 9). Vande all ütlusi andes avaldas hageja aga kohtule, et telefonikõne oli 2 või 3 aastat varem, kui see kuupäev mis istungil nimetati. Hageja ei ole pakkunud kostjale 5 ükskõik millise tantsunumbri eest raha. Ta ei pakkunud kostjale võimalust lavastada endale mingi tantsunumber. Hageja helistas kostjale seoses tantsuvõistlusega „Sinilinnu lend“. Hageja koostas programmi ja pidi kõik osalejad üle helistama. Hageja ei tea kas kostja grupp osales sellel võistlusel. Hageja ei ole kindel, et ta on üldse kunagi kostjale helistanud. Jah, ta võis kostjale helistada (II kd, tl 10 ja 190 pöördel). Kohus leiab, et hageja ütlused on vastuolulised. Esmalt enne vande all ütluste andmist võttis hageja telefonikõne toimumise õigeks. Vande all ütlusi andes hakkas hageja telefonikõne toimumises kahtlema. Seega on hageja ütlused vastuolulised ja kohus jätab hageja vande all antud ütlused nende vastuolulisuse tõttu arvestamata.
6. Kostja andis 05.04.2022 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et hageja helistas kostjale
7. aasta sügisel, septembris. Hageja esitles end ja alustas oma juttu sellest, et kostjal on olemas tants nimega „7 elu“. See meeldis talle väga, aga ta ei leia seda internetist. Hageja hakkas paluma, et kostja müüks selle numbri talle. Kostja ütles, et väga harva tuleb hea number välja ja teda tuvastatakse selle numbri järgi ja see on nagu tema visiitkaart. Hageja vestles kostjaga päris kaua ja pakkus siis, et kostja võiks luua või lavastada talle sarnase numbri tellimuse järgi. Kostja ütles hagejale, et kui sama muusika alusel, siis sellest tuleb välja sama number, aga kui teise muusika alusel, siis tuleb number väga sarnane ja te ei saa esikohti. Kostja keeldus (II kd, tl 9 pöördel). Seega on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et hageja soovis kostjalt tantsunumbrit osta ja keeldumise korral palus hageja kostjal lavastada sarnane number.
8. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hageja loodud tants „8 elu“ on sarnane kostja loodud tantsuga „7 elu“. Nimetatu on tõendatud eriteadmistega isiku J. G. kirjaliku arvamusega (I kd, tl 118-122) ja 23.11.2020 toimunud kohtuistungil J. G. ütlustega. J. G. on Rahvusooper Estonia balleti esisolist ja koreograaf (I kd, tl 116 ja II kd tl 41 pöördel). J. G. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tantsud on sarnased. Muidugi on muudetud kõik need joonised ja liikumised. Sarnane idee ja sarnased liigutused, kombinatsioonid, tõsted, kostüümid, nimetused jne. Saaks aru, kui mõni asi kordub või juhuslikult oleks mõni asi sarnane, aga siin on liiga palju sarnasusi. Ütleks, et 25% sarnasust. On näha kindlasti, et on võetud absoluutselt peaaegu kõik sellest originaalnumbrist. Tantsukombinatsioonid on võetud, liigutused mis tulevad järjest samasugused. Selle vahel on tehtud siis nö omad liigutused või jooksmised. Tantsust „7 elu“ on võetud lausa tantsude kombinatsioonid. See on visuaalselt näha ja ei saa olla juhus (II kd, tl 41 pöördel). Samuti andis J. G. ütlusi selle kohta, et kui tema on koreograaf siis ta seab liigutused, nende liigutuste kombinatsioonid. Kui ta näeb, et teda kopeeritakse, siis seda on kohe näha. See ei saa olla juhus. Kui on näiteks 3-4 liigutust pandud sama järjestikusega, siis seda on kohe näha. Saab aru, et liigutused võivad olla sarnased ja liigutused korduvad tantsus, aga mitte nii, et järjest. Et on näiteks käeliigutus, siis läheb alla ja siis läheb küljele ja siis pöörame paremale ja samas videos on korduv see kombinatsioon. See ei saa olla nii. Ei saa teha koreograafiat juhuslikult samade liigutustega (II kd, tl 41 pöördel ja 42).
9. Samuti on sarnasus tõendatud hageja poolt esitatud D. I. arvamusega. Hageja poolt esitatud D. I. arvamuse kohaselt ei ole tegemist plagiaadiga, vaid lihtsalt sarnaste töödega. On täiesti võimalik, et „7 elu“ paelus „8 elu“ loojat, kui talle oli „7 elu“ kättesaadav. Sarnasusi muidugi on, kuid need pole kaugeltki koopiad (I kd, tl 142 pöördel). Kostja esitas kohtuistungil väite, et D. I. on hageja töötaja. D. I. on alates 2021 aasta veebruarist tantsustuudio „4/8 Dance Stuudio koreograaf“ (I kd, tl 187). Kostja esitas nimetatud väite alles kohtuistungil. Seega on esitatud vastuväide hilinenult ning kohus jätab selle arvestamata.
10. Kohus jätab kõrvale asjatundja R. Nõmmiku arvamuse, kuna see on allkirjastamata. R. Nõmmiku ülekuulamisest kostja loobus.
11. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kõnealused tantsud on sarnased. Kohus tutvus mõlema tantsuga (videosalvestised on esitatud kostja 30.07.2021 menetlusdokumendi 6 lisadena 2 ja 3). Teostel on sarnased nimed, sarnased kostüümid ning kombinatsioonid. Sarnasusi on liiga palju ning tegemist ei saa olla juhusega. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust tantsude erinev pikkus. Seega on tegemist õige faktiväitega. Kuna nimetatud väite avaldamine hageja õigusi ei rikkunud, siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude esmane eeldus – objektiivne teokoosseis täidetud. Edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi.
12. Kohus leiab, et väide „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“, on väärtushinnang. Tegemist on subjektiivse hinnanguga hagejale. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas hageja käitumine andis alust selliseks hinnanguks. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal (kostjal) oli mõistlik õigustus hageja kohta sellist hinnangut anda. Tegemist on negatiivse hinnanguga. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on oskuslik endast armsa ja korraliku inimese kuju loomisel ehk et hageja on valelik. Mõistlik inimene ei saa avaldatust aru, et hageja on valelik. Mõistlik inimene saabki aru, et hagejal on teine talent ja see on oskus armsa ja korraliku inimese muljet jätta.
13. Kohus võtab seisukoha, kas hinnang „Tal on hoopis teine talent. See on oskus armsa ja korraliku inimese kuvandit luua“,“ on kohane. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Nimetatud hinnang anti hagejale avalikkuse ees. Teise isiku kohta negatiivse arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane.
14. Enne seda, kui tuleb hinnata väärtushinnangu ebakohasust, tuleb tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (vt RKTKo nr 3-2-1- 159-14, p 17). Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“ Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat. Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad.
15. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja eesmärk oli nimetatud väite puhul hageja inimväärikust alandada. Kohus leiab ka, et kuigi kostja poolt avaldatud väärtushinnang oli hageja suhtes negatiivne, ei olnud kostja väljendusviis ebasünnis, vulgaarne või hageja suhtes vaenu õhutav. Teise isiku kohta negatiivse arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa ära keelata igat negatiivset hinnangut. Tegemist on negatiivse väitega, kuid väide ei ole au teotav. Kostja andis nimetatud hinnangu lähtuvalt sellest, et hageja poolt loodud tants „8 elu“ on väga sarnane kostja loodud tantsuga „7 elu“. Seega ei saa antud kontekstis pidada kostja poolt avaldatud väärtushinnanut au teotavaks. Seega ei ole vaja edasi analüüsida kõnealuse hinnangu puhul delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas.
16. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja ei rikkunud hageja isikuõigusi ebaõigete faktiväidete ega ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Seega ei ole täidetud nimetatud faktiväite ja väärtushinnangu puhul objektiivne teokoosseis. 7 Mittevaralise kahju hüvitise nõudelt viivisenõude
17. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (

§ 113lg 1 ls 1).

Viivise määraks loetakse seadusjärge intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (

§ 113lg 1 ls 2).

Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi (

§ 113lg 2).

Kohus jättis mittevaralise kahjuhüvitise välja mõistamta. Vastavalt tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Varaline kahjunõue 36. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahjunõude 520 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele. Õigusabikulud seisnesid nõudekirja koostamises. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

§ 128

lg 3 ja

§ 115lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10).

Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (

§ 115lg 1).

Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (

§ 127lg 4).

Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline (

§ 128lg 1).

Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (

§ 128lg 3).

1. Hageja varalise kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas hagejal oli alust kostjale nõudekirja esitada, mis eeldab hindamist, kas kostja avaldatu oli ebaõige või solvav hageja suhtes. Nõudekirjas nõudis hageja samuti mittevaralise kahju hüvitamist ja ka ebaõigete andmete eemaldamist. Kohus tuvastas, et ühegi väite puhul ei ole täidetud kolmeastmeline delikti üldkoosseis ja jättis mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Vastavalt ei ole põhjendatud ka hageja varaline kahjunõue. Seega ei tule edasi analüüsida varalise kahju hüvitamise eeldusi ning varaline kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue.
2. Eeltoodust tulenevalt jääb hagiavaldus tervikuna rahuldamata.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. MENETLUSKULUD
4. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
5. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
6. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 8