) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
§-st 44 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse dokumendi näol tegemist halduse siseaktiga, mis reguleerib Tartu Vangla töökorraldust ning sellel on defineeriv ja selgitav iseloom. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla direktori
lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Käesoleval juhul ei esine eriseadust, mis annaks Xule kaebeõiguse kohtusse pöördumiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajal ilmselgelt puudub kaebeõigus seoses Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ esitatud tuvastamis-, tühistamis- ning kohustamisnõuete osas. Sellises olukorras on kaebeõiguse puudumine selge, mistõttu kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei saa olla tulemuslik. Samuti ei ole vajalik kaebeõiguse täiendav selgitamine kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Seetõttu peab kohus põhjendatuks tagastada Xu kaebus nimetatud osas
lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kohtule tühistamiskaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. VangS 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb kahjunõude esitamiseks läbida esmalt VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. 8. Tartu Vangla 3. novembri 2015 ja 11. novembri 2015 vastusest kohtu teabenõudele nähtuvalt ei ole kaebajal läbitud esitatud tühistamis- ning hüvitamisnõude osas VangS § 11 lg-s 5 ja 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangla vastusest nähtub, et kaebaja on küll esitanud 14. oktoobril 2015 vaide Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/314 tühistamiseks, kuid on oma vaide 21. oktoobril 2015 tagasi võtnud. Kohtul ei ole alust Tartu Vangla vastuse tõele vastavuses kahelda. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Xul ei ole nimetatud tühistamis- ja hüvitamisnõuete osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus selles osas käesoleval hetkel kohtus menetletav. 9.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes
lg 1 p-st 4 tagastab kohus Xu tühistamis- ja hüvitamisnõuded, mis on esitatud seoses Tartu Vangla
11. Kohus juhib kaebaja tähelepanu
lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.
lg-le 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse vajadus seotud võimalike raskustega asjas tehtava sisulise lahendi efektiivsuse tagamisel. Olukorras, kus kohus kaebuse tagastab, puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus ei saa ilma põhivaidluseta (kaebuseta) esialgse õiguskaitse korras kohaldada õiguskaitse vahendina toimingu tegemise keelamist (
14. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib
Kohus ei käsitle Xu esialgse õiguskaitse taotlust taotlusena, mis on esitatud esialgse õiguskaitse saamiseks vaidemenetlus, kuna isik on oma
/allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.