← Eesti

2-24-1579/17

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-24-1579 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi K R hagi I Ri vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: K R (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja: I R (isikukood elukoht: xxx) xxx, registrijärgne RESOLUTSIOON
  3. K R hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
  4. Välja mõista I Rilt elatis K R kasuks igakuise elatusrahana 260 (kakssada kuuskümmend) eurot ja 33 senti alates xxx. a kuni K R õpingute lõpetamiseni xxx.
  5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 HAGEJA NÕUE
  6. K R esitas 29.01.
  7. a Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hageja õpib xxx ja palub kostjalt välja mõista elatis igakuiselt 400 eurot. Hageja täpsustas esitatud nõuet ja palus kostjalt elatise väljamõistmist alates xxx. a summas 260,33 eurot kuus. KOSTJA VASTUS
  8. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse e-posti xxx kaudu, milles kinnitab, et on nõus tasuma oma lapsele elatist summas 260,33 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega.
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
  11. Kostja I R võttis esitatud vastuses hagi õigeks (tunnistas hagi ja palus rahuldada).
  12. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100, § 101 lg
  13. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.
  14. Tulenevalt PKS § 97 lg 2 on elatist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 97 p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad.
  15. Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist juhul kui täisealisel endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis (eriti viimases klassis), ka kõrgkooli esimestel kursustel on primaarne hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele sellisel määral nagu mittetöötaval tudengil. Tuleb lähtuda nii enda reaalsetest vajadustest kui vanema majanduslikest võimalustest, kuid vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanud, kuid õppiv laps ei vaja tuge või peab hariduse omandamise ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise.
  16. K R sai täisealiseks xxx. a. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates xx. a. Hageja esitas xxx. a tõendi, millest nähtub, et K R õpib xxx. 2
  17. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st
  18. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsuse p 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15).
  19. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
  20. Kostja tunnistas hagi ja on nõus maksma elatist.
  21. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus I Rilt K R kasuks elatise igakuiselt 260,33 eurot alates xxx. a kuni K R õpingute lõpetamiseni xxx. MENETLUSKULUDE JAOTUS
  22. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  23. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.