Obsah (10)

§ 100§ 105§ 90§ 75§ 94§ 51§ 15§ 102§ 13§ 101

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-1447 Otsuse kuupäev 17. juuni 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X kaebus Valga valla vastu 01.06.2021.a käskkir

) § 90 lõike 1 punkti 2 alusel koondamise tõttu. Teenistussuhte viimane päev oli 01.06.

1. Vastustaja maksis kaebajale hüvitist vähem ette teatatud aja eest (ette teatamise tähtaeg oli 60 kalendripäeva). Vastustaja viitas punktis 1 nimetatud otsusele ning selgitas, et vallavalitsus on otsustanud korraldada ümber juristi töö. Ümberkorraldustest tingitult tuleb teenistujate vahel ametiülesannete täitmine ning ametiülesannete jaotus korraldada selliselt, et juristile ei ole enam võimalik pakkuda kokkulepitud mahus ja tingimustel tööd. Töö ümberkorraldamisel jagatakse juristi ametiülesanded vallavalitsuse teiste ametnike vahel. Käskkirjas on öeldud, et vallavalitsuses on täitmata teisi, kaebaja haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavaid ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohti (sisekontrolör, kantseleispetsialist, juhtivspetsialist, sekretär) ning töökohti, kuid vastustaja ei paku neid kaebajale, kuna ta on kaotanud kaebaja suhtes usalduse.
2. Kaebaja esitas 29.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Kaebaja esitas järgmised nõuded: - tunnistada vaidlustatud käskkiri õigusvastaseks; - mõista kaebaja kasuks välja hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses; - mõista kaebaja kasuks välja diskrimineerimise tõttu tekitatud mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot; - mõista kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1323,10 eurot seoses vanemahüvitise vähendamisega. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kaebuse kohaselt ei oleks kaebajat tohtinud koondada, kuna ta kasvatas alla kolmeaastast last. See asjaolu oli vastustajale teada, lisaks teatas kaebaja sellest

§ 100lg 2 sätestatud tähtajal (tl 5-7).

Kaebajale teise ametikoha pakkumata jätmist ei saa põhjendada kaebaja väidetava ebakohase tegevusega. Kaebaja taotleb hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses, kuna ta kasvatab alla seitsmeaastast last. Kaebaja taotleb diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamist, kuna kaebaja teenistusest vabastamise ja teise ametikoha pakkumata jätmise puhul oli tegemist diskrimineerimisega veendumuste alusel. Vastustaja on tegutsenud kaebajast vabanemise nimel. Kaebaja vabastamise tegelik põhjus oli selles, et kaebaja ja tema abikaasa on Keskerakonna liikmed, kuid see erakond jäi volikogus opositsiooni. Samas on kaebaja olnud teenistuses ligi 10 aastat erinevatesse erakondadesse kuulunud vallavanemate ajal. Kaebajal tekkisid ka vastuolud vallavanemaga, kes varem revisjonikomisjoni juhina avaldas ajakirjandusele kaebaja laste isikuandmeid. Kaebaja pöördus seoses sellega politseisse ja Andmekaitse Inspektsiooni (tl 21-24). Kaebaja tööle ei ole kunagi olnud etteheiteid. Kaebajale 2 ei ole esitatud kahtlustust kuriteo toimepanemises. Juristi koormus oli suur ja koosseisuline jurist on kohalikule omavalitsusele vajalik. Juba 26.04.2021 tehti uue vallavanema korraldusel kaebajale takistusi ametikohustuste täitmisel (tl 8-10). Vastustaja on tekitanud kaebajale varalist kahju sellega, et koondamisel tehtud väljamakse tõttu vähenes kaebaja vanemahüvitis (tl 19-20). Kui vastustaja oleks teenistussuhte lõpetamisest nõuetekohaselt ette teatanud, siis oleks kaebaja saanud vanemahüvitise lõpparve maksmise kuul peatada. 4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Koondamise vaidlustamine ei ole võimalik, kuna kaebaja ei ole vaidlustanud punktis 1 nimetatud otsust. Juristi ametikoha kaotamine oli põhjendatud. Vastustajal on otstarbekam ja majanduslikult soodsam osta õigusabiteenust sisse n.ö vajaduspõhiselt advokaadibüroolt. Kaebaja peamiseks teenistusülesandeks olid riigihangete korraldamisega seotud tegevused (tl 54). Neid täitis juba kaebaja ajutise töölt äraoleku ajal ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja (tl 56), kes täidab seda ülesannet ka praegu. Vastustaja hinnangul on

§ 100lg 1 vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ja tuleb jätta kohaldamata.

Säte rikub võrdsuse põhimõtet, kuna töölepingulises suhtes ei ole töötajale ette nähtud selliseid õigusi (vt TLS § 89). Säte rikub ebaproportsionaalselt ametiasutuse õigust ise otsustada ametikoha kaotamise vajaduse üle, sest ametikoha koondamine on välistatud, kui koondataval ametikohal töötab isik, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Kaebajale uue ametikoha pakkumisel oli vastustajal õigus arvestada kaebaja senist tegevust, s.h kas ametnik on alati olnud aus ja kas ametniku tegevuse suhtes on algatatud kriminaalmenetlusi. Kaebaja on esitanud huvihariduse toetuse taotlemisel oma elukoha kohta valeandmeid (tl 4546) ja seeläbi saanud alusetult huvihariduse toetust 1200 eurot. Kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus (tl 47) ning vastustaja taotleb tõendite kogumist selle kohta, kas kaebajale on süüteo eest määratud karistus. Kaebaja on rikkunud aususkohustust, mis on kaasa toonud nii usalduse kaotuse kaebaja suhtes kui ka valla maine kahjustamise. Sellises olukorras ei ole vastustaja kohustatud pakkuma koondamisel kaebajale teist vaba ametikohta. Kui kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri õigusvastane, siis tuleb hüvitist vähendada järgmistel põhjustel: kaebaja sai alusetult hüvitist 1200 eurot, vastustaja tasus kaebajale seoses koondamisega 5100 eurot, kaebaja rikkus aususe kohustust, kaebaja asus kohe pärast teenistussuhte lõpetamist uuesti tööle. Vastustaja ei ole kaebajat diskrimineerinud tema veendumuste ega muude asjaolude tõttu. Kaebaja sellekohased väited on tõendamata. Valga Vallavalitsuses on teenistuses mitmed isikud, kes kuuluvad Eesti Keskerakonda. Diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ei ole lubatav. Kaebajale lõpparve maksmine toimus õigusaktidega sätestatud tähtajal ning see välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise seoses vanemahüvitise vähenemisega. Kaebajal oli võimalik teavitada Sotsiaalkindlustusametit hüvitise maksmisega seotud asjaoludest. 5. Vastustaja tegi oma 19.05.2022.a avalduses kaebajale ettepaneku sõlmida kompromiss, millega vastustaja tasub kaebajale hüvitise summas 2000 eurot ning kaebaja loobub ülejäänud osas kaebuses toodud nõuetest vastustaja vastu. Kaebaja ei ole seoses sellega kohtule avaldusi esitanud. Pooled ei ole kompromissi kohtule kinnitamiseks esitanud. 3 Kohtu seisukoht Vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise ja 6 kuu keskmise palga suuruse hüvitise nõue 6.

§ 105

lg 2 alusel on kaebajal õigus esitada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise nõuded. Kaebaja taotleb kohtult tunnistada vaidlustatud käskkiri õigusvastaseks ja mõista tema kasuks välja hüvitis. Kaebaja ei taotle teenistusest vabastamise aluse muutmist. 7.

§ 90

lg 1 sätestab, millal võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu. Praegusel juhul kohaldub

§ 90

lg 1 p 2 - põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Pooled ei vaidle selle üle, et punktis 1 nimetatud otsusega kaotati kaebaja ametikoht. Kaebaja tugineb sellele, et ametikoha kaotamine ei olnud põhjendatud. Väljakujunenud kohtupraktika põhjal on koondatud ametnikul õigus teenistussuhte lõpetamise vaidlustamisel esitada vastuväiteid ka teenistuskohtade koosseisu muutmisele. Ametnikul ei ole kaebeõigust teenistuskohtade koosseisu muutmise otsuse (praegusel juhul punktis 1 nimetatud otsuse) vaidlustamiseks eraldi kaebusega, kuna koosseisu muutmine on oma olemuselt neutraalne ning ei avalda otsest mõju ühegi ametniku õigustele või kohustustele. Koosseisu muutmisele järgneb ametiasutuse otsusus, kas selle tõttu tuleb mõne ametnikuga teenistussuhe lõpetada ja milline ametnik sel juhul koondada.

1. Kohtupraktikas tunnustatakse ametiasutuse õigust otsustada ise selle üle, kuidas oma ülesandeid täita ja tööd korraldada (Riigikohtu 27.03.2018.a otsus asjas 3-16-340 p 5.1, 8.1 ja 11). Ametiasutusel on lai kaalumisruum selles, kuidas korraldada ametiasutuse töö, s.h millised ametikohad on selleks vajalikud. Sellise otsustuse kohtulik kontroll on piiratud. Teenistuskohtade koosseisu muutmise asjaolud toovad endaga kaasa koondamise õigusvastasuse üksnes juhul, kui vastustaja muutis teenistuskohtade koosseisu pahatahtlikult, kaebajast vabanemise eesmärgil. Vastustaja põhjendas teenistuskohtade koosseisu muutmist sellega, et osaliselt (riigihangete korraldamise osas) anti juristi ülesanded üle teisele ametnikule ja osaliselt otsustas vastustaja neid edaspidi teenusena sisse osta. Vastustaja kinnitusel järgib ta sama töökorraldust kuni praeguseni. Ühelt poolt on eeltoodud põhjendused iseenesest asjakohased. Kuid teiselt poolt äratab tähelepanu, et vastustaja otsustas oma õigusnõustamise ümber korraldada just siis, kui tal oli tekkinud konflikt kaebajaga.
2. Kui vastustaja juristi ametikoha kaotas, siis tuli tal järgmisena otsustada, kas ja kellega seetõttu teenistussuhe lõpetada. Kuigi juristi ametikohti oli ainult üks ja seda täitis kaebaja, ei tähenda see, et teenistussuhe tuli lõpetada just kaebajaga. Seejuures tuli vastustajal arvestada, et

§ 100

lg 1 p 5 keelab vabastada

§ 90

alusel ehk koondamise tõttu teenistusest ametnikku, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja kasvatas alla kolmeaastast last. Kaebaja väitel oli see asjaolu vastustajale teada, vastustaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kaebaja esitas vastustajale ka

§ 100lg 2 kohase teate (tl 5-7).

4 10.

§ 90

lg 6 sätestab, et kui ametiasutuse koosseisus kaotatakse ametikoht, on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus ametnik ümber paigutada, vabastades koondamise tõttu ametniku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Kui vastustaja kaotas juristi ametikoha heas usus ja objektiivsetel põhjendustel, siis oli vastustajal viidatud sätte alusel võimalus selgitada pärast juristi ametikoha kaotamist välja ametikohad (s.h täidetud ametikohad), millele kaebaja oleks sobinud, ning vajadusel (sobiva vaba ametikoha puudumisel) lõpetada pärast

§ 90

lg 5 sätestatud võrdluse tegemist teenistussuhe ühega neid ametikohti täitnud isikutest, vabastades ametikoha kaebajale. Kui vastustaja seda ei teinud, siis annab see ülekaalu kaebaja väitele, et juristi ametikoht kaotati üksnes selleks, et lõpetada teenistussuhe kaebajaga. 11. Kohtu hinnangul ei ole

§ 100

lg 1 p 5 vastuolus põhiseaduse § 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega põhjendusel, et töölepingu ülesütlemine alla 3 aastase lapse vanemaga keelatud ei ole. Esiteks ei ole töölepingu seadus (TLS) ja

sedavõrd erinevad. Ka TLS § 93 lg 1 alusel kehtib koondamise keeld naise suhtes, kellel on õigus saada emapuhkust (TLS § 59, kokku 100 kalendripäeva vahetult enne ja pärast lapse sündi) ja töötaja suhtes, kes kasutab vanemapuhkust (TLS § 62, seda saab kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). Ka töölepingut kaebajaga ei oleks saanud koondamise tõttu üles öelda, kui kaebaja oleks olnud emapuhkusel, mitte tööl. Teiseks tööleping on võlaõiguslik leping, mis sõlmitakse poolte kokkuleppel, kuid teenistussuhe on avaliku võimu kandja ja isiku vaheline suhe, mis tekib haldusakti alusel ja mille sisu on kindlaks määratud õigusnormidega. Seadusega töötajale ja ametnikule antud õigused ja tagatised ei pea olema ja sageli ka ei saa olla samad. Ametnikule võib seadusega anda täiendavaid tagatisi juba seetõttu, et muul viisil ametnik neid omandada ei saa. Samuti võib seadusandja kehtestada õigusnorme, mis muudavad avaliku teenistuse tööjõuturul osalevate inimeste jaoks atraktiivsemaks. See ei kujuta endast lubamatut ebavõrdset kohtlemist võrreldes töölepingu alusel töötavate inimestega. Kohus näitas eespool, et

§ 100

lg 1 p 5 tulenev keeld ei tähenda, et kuni teenistuses on alla 3 aastase lapse vanem, on ametiasutusel teenistuskohtade koosseisu ümberkujundamine võimatu. Seda on võimalik teha nii, et teenistussuhe lõpetatakse mõne teise ametnikuga. 12. Vastustaja viitas sellele, et tema hinnangul oleks kaebajaga saanud teenistussuhte lõpetada distsiplinaarkaristusena

§ 75

lg 4-6 ning

§ 94

lg 1 alusel, kuna kaebaja rikkus aususe kohustust (

§ 51lg 1) ja vastustaja on kaotanud tema suhtes usalduse.

Samuti sellele, et kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus ning kui kaebajat on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, siis on vastustajal kohustus lõpetada teenistussuhe

§ 15p 1 ja § 95 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et need asjaolud ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Võimalik, et vastustaja oleks saanud lõpetada kaebajaga teenistussuhe ka muul alusel. Kuid määrav on see, et vastustaja seda ei teinud. Kohus hindab konkreetse haldusakti, praegusel juhul vaidlustatud käskkirja õiguspärasust, ning sellega lõpetati teenistussuhe koondamise tõttu. Õiguspärane ei ole viia läbi koondamist, kui tegelik eesmärk on lõpetada teenistussuhe ametnikuga, kes vastustaja hinnangul on oma teenistuskohustusi oluliselt rikkunud ning kaotanud usalduse. Sel juhul oleks tulnud läbi viia distsiplinaarmenetlus, mis oleks loonud võimaluse käsitleda vastustaja etteheiteid seadusega reguleeritud menetluse raames avatult ja läbipaistvalt ning 5 andnud kaebajale võimaluse samas menetluses neile vastata. Kui vastustaja seda ei teinud, siis praegu ei ole selliste etteheidete väljatoomine kohane. Kaebaja ei taotle tema ennistamist ja kohtuasjas ei oma ka muul põhjusel tähtsust, kas kaebaja vastas vaidlustatud käskkirja andmisel või vastab praegu teenistusse võtmiseks esitatavatele nõutele, s.h

§ 15p 1 osas.

13. Kokkuvõttes oli kaebaja koondamine õigusvastane. Asjaolude põhjal kogumina on eluliselt usutav kaebaja väide, et juristi ametikoha kaotamine ei olnud põhjendatud. Vastustaja rikkus

§ 100lg 1 p 5 sätestatud keeldu.

Sel juhul ei oma enam määravat tähtsust, kas vastustaja rikkus ka

§ 90

lg 7 sätestatud kohustust pakkuda kaebajale teist ametikohta, ning kohus seda küsimust ei käsitle. 14.

§ 105

lg 2 sätestas kuni 21.11.2021, et ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, on õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Alates 22.11.2021 on eeltoodud sättes hüvitise määraks 12 kuu keskmine palk. Seaduseelnõu seletuskirjas (www.riigikogu.ee, XIV koosseisu eelnõu 383 UA) on öeldud, et hüvitise määra suurendatakse, kuna praktika põhjal ei olnud senine kaitse neile sihtgruppidele piisav. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda

§ 105

lg 2 redaktsioonist, mis kehtis kaebajaga teenistussuhte lõpetamise ajal, kuna vastustajale peab olema tema tegevuse võimalik tagajärg ettenähtav. 15. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et

§ 105lg 1 ja 2 sätestatud hüvitis on olemuselt kahjuhüvitis.

Hüvitise väljamõistmiseks nendes sätetes toodud ulatuses ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui taotletakse hüvitise vähendamist või suuremat hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (Riigikohtu lahend 3-3-1-49-16 p 26). Kaebaja ei taotle

§ 105

lg 2 (kuni 21.11.2021 kehtinud redaktsioonis) ette nähtud hüvitise suurendamist (vt selle kohta ka otsuse punkte 20-21). 16. Vastustaja taotleb hüvitise vähendamist. Kohtu hinnangul vastustaja väited hüvitise vähendamiseks alust ei anna. Vastustaja väitel kaebajale alusetult makstud huvihariduse toetuse 1200 euro tagasinõudmiseks tuleb vastustajal esmalt haldusmenetluse seaduses sätestatud korras kehtetuks tunnistada otsused selle toetuse määramise kohta ning kohustada kaebajat toetust tagastama. Selles haldusmenetluses on kaebajal õigus osaleda (olla ära kuulatud) ja haldusakti andmise korral saab kaebaja selle vaidlustada. Praeguses kohtuasjas ei saa arvestada sellega, et vastustaja hinnangul on tal kaebaja vastu toetuse tagastamise nõue.

§ 105

lg 2 sätestatud nõude esitamise ja rahuldamise korral jääb vaidlustatud käskkiri kehtima. See tähendab, et kaebajale

§ 102

lg 1 alusel koondamise tõttu makstud hüvitis 1700 eurot on tasutud õiguslikul alusel (vt punktis 15 viidatud lahendi p 25-26). Hüvitise 3400 eurot maksis vastustaja kaebajale vähem ette teatatud aja eest. Tegemist oli vastustaja valikuga 6 mitte jätkata veel kahe kuu jooksul teenistussuhet ja maksta kaebajale palka, vaid asendada see hüvitisega. Puudub põhjus vähendada nende summade võrra

§ 105lg 2 sätestatud hüvitist.

Kohus näitas eespool, et teenistussuhte lõpetamisel koondamise tõttu ei puutu asjasse, kas vastustajal võis olla kaebajale etteheiteid seoses teenistuskohustuste täitmisega. Kohus ei pea praeguse kohtuasja asjaoludel põhjendatuks arutleda selle üle, kas uue töö- või teenistuskoha leidmise aeg võib mõjutada kaebajal tekkinud kahju ja seeläbi ka hüvitise suurust. Kohtuasja asjaolud näitavad, et vastustaja rikkus teadlikult keeldu koondada alla kolmeaastast last kasvatav ametnik. Otsuse punktis 14 toodust nähtub, et sellisele ametnikule ette nähtud suuremal hüvitisel on ka sanktsiooni eesmärk. Seetõttu ei oleks õige hüvitise vähendamine põhjendusel, et kaebaja leidis uue teenistuskoha kiiresti. Kohus selgitab, et olukord praeguses kohtuasjas erineb olukorrast töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, kuna sel juhul tuvastatakse ülesütlemise tühisus (TLS § 104 lg 1). Sarnane erinevus esineb ka võrreldes õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametniku ennistamisega teenistusest vabastamise kohta antud haldusakt tühistatakse. Mõlemal juhul tähendab see, et väljamaksete aluseks olnud tahteavaldus / haldusakt on olnud kehtetu algusest peale, selle alusel tehtud väljamaksed on alusetud ning saab nõuda nende tagastamist või neid tasaarvestada.

1. Kokkuvõttes teeb kohus eeltoodud põhjendustel kindlaks vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohtul ei ole andmeid kaebaja keskmise palga suuruse kohta. Kohus ei saa hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda kaebaja ametipalgast, kuna kaebajale tehtud väljamaksed on kuude lõikes olnud erinevad (tl 49-50). Mõistlik ei ole otsuse tegemist nende andmete kogumiseks edasi lükata. Kohus paneb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 167 lg 1 alusel vastustajale kohustuse hüvitise suurus välja arvutada. Diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamise nõue
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
3. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole lubatav halduskohtu pädevuse puudumise või tuvastushuvi puudumise tõttu. Võrdse kohtlemise seaduse § 24 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Lisaks eeltoodule võib isik nõuda, et talle makstaks rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. „Seaduses sätestatud alustel ja korras“ tähendab norme, mis reguleerivad vastavas õigussuhtes kahju hüvitamise nõude esitamist. Avalik-õigusliku suhte korral on nendeks näiteks

§ 105lg 1-3 või RVast

S § 7 lg

1. Vaidlust ei muuda maakohtule alluvaks see, et võrdse kohtlemise seaduse § 23 alusel lahendab diskrimineerimisvaidlusi kohus või töövaidluskomisjon. See, et 7 mõnel isikul võib olla õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole, ei tähenda, et kõik selle seaduse alusel esitatavad nõuded lahendatakse maakohtus. Kaebaja ei esitanud tuvastamisnõuet, vaid hüvitamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 4 vs p 6). Maakohtu praktika ei puutu halduskohtule esitatava nõude lubatavuse hindamisel asjasse.
2. HKMS § 41 lg 1 sätestab, et vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. See tähendab, et kohus saab küll selgitada kaebajale sobivama nõude esitamise võimalust, kuid üksnes kaebaja saab otsustada selle üle, millise nõude ja millisel alusel ta esitab. Kohus selgitas 16.09.2021.a määruses kaebajale, et hüvitise nõue seoses teenistussuhte õigusvastase lõpetamisega tuleks esitada ühtse nõudena (s.h tugineda nõude ühe alusena diskrimineerimisele) ning eraldi hüvitamisnõude esitamine alusel, et teenistusest vabastamisel on kaebajat diskrimineeritud, ei ole lubatav. Kohus selgitas 01.10.2021.a määruses, et kaebaja ei ole esitanud avaldust nõude muutmiseks kohtu soovitatud viisil, on tasunud eraldi hüvitamisnõude eest tasumisele kuuluva riigilõivu ning kohus võtab sellest lähtudes eraldi nõuetena menetlusse teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamise ja 6 kuupalga suuruse hüvitise nõude ning diskrimineerimisega tekitatud mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamise nõude.
3. Kohus jääb 16.09.2021.a määruse punktides 5-6 toodud seisukoha juurde.

§ 105

lg 3 sätestab, et

§ 105

lg 1 ja 2 nimetatud hüvitise piir ei kehti, kui ametnik vabastati teenistusest

§ 13

nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes.

§ 13

kohaselt peavad ametiasutused tagama teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust. See tähendab, et kui kaebaja väitel on teda teenistusest vabastamisel diskrimineeritud, siis on kaebajal õigus esitada

§ 105

lg 2 sätestatust suurema hüvitise nõue.

§ 105lg 3 on erinormiks võrdse kohtlemise seaduse § 24 lg 1 ja 2 suhtes.

Iseseisva nõude esitamine seoses diskrimineerimisega ei ole praegusel juhul lubatav. Kaebeõiguse puudumise korral on kohtul õigus otsustada selle üle, kas jätta nõue läbi vaatamata või rahuldamata (HKMS § 151 lg 2 p 1). Käesoleva kohtuasja asjaoludel peab kohus õigeks jätta selle nõude rahuldamata.

1. Nõuet ei saaks rahuldada ka selle lubatavuse korral. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tõendanud, et ta vabastati teenistusest poliitiliste veendumuste tõttu. Pooled on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et ligikaudu poole aasta jooksul enne teenistussuhte lõpetamist tekkisid nende vahel olulised erimeelsused. Vastustaja leidis, et kaebaja on alusetult taotlenud toetust, ning kaebaja heitis vastustajale ette isikuandmete lubamatut avaldamist (tl 21-24, 45-47). Pooled pöördusid erinevate õiguskaitseasutuste poole ning esitasid vastastikku süüdistusi. Kohtule ei nähtu ühestki tõendist, et selle juures oleksid tähtsust omanud kaebaja poliitilised veendumused või kaebaja kuulumine Eesti Keskerakonda. Pooled tegid teineteisele etteheiteid, kuna nende hinnangul oli teine pool rikkunud õigusnorme. Oma osa võis olla ka isiksuste vahelisel konfliktil, kuna kaebaja viitab eelkõige vastuoludele varasema revisjonikomisjoni liikme ja hilisema vallavanema M. Rogenbaumiga. Kaebaja veendumustest lähtumine ei nähtu ka kaebaja esitatud vestlusest kolleegiga (tl 60), kuna kaebaja kolleegi ettepanek „hoida madalat 8 profiili“ kuni järgmiste valimisteni on samuti seostatav sellega, et seni on vallavanemaks isik, kellega kaebajal isiksuste pinnal vastuolu tekkis. Kohtu hinnangul on usutav, et vastustaja oleks sarnase vastasseisu väljakujunemisel samamoodi toiminud ka teiste isikutega, olenemata sellest, millised on isiku veendumused või erakondlik kuuluvus. Sel juhul ei ole diskrimineerimist toimunud. Varalise kahju 1323,10 euro hüvitamise nõue
2. Esitatud tõenditest nähtub, et sotsiaalkindlustusamet (SKA) vähendas kaebajale
3. aasta juunikuu eest tasumisele kuuluvat vanemahüvitist, kuna kaebaja sai selles kuus lubatust suuremat tulu, s.h vastustaja makstud lõpparve. Hüvitise vähendamise oleks ära hoidnud see, kui kaebaja oleks saanud esitada SKA-le taotluse hüvitise maksmine
4. aasta juunikuu eest peatada. Kaebaja ei saanud seda teha, kuna vastustaja teatas talle 01.06.2021 teenistussuhte lõpetamisest alates 02.06.2021 ning hüvitise maksmist juunikuu eest sai peatada kuni mai lõpuni (tl 19-20, 64).
5. Kohtu hinnangul ei saa selle nõude alusena välja toodud vastustaja tegu ehk teenistussuhte lõpetamist kohe ning vähem ette teatatud aja eest hüvitise maksmist pidada õigusvastaseks RVastS § 7 lg 1 tähenduses.

§ 101

lg 1 p 3 sätestab, et koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud 5 - 10 aastat, kirjalikult ette vähemalt 60 kalendripäeva.

§ 101

lg 6 ütleb, et kui etteteatamistähtaega ei järgita, makstakse ametnikule palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Pooled ei vaidle selle üle, et viimati nimetatud kohustuse on vastustaja täitnud. Kohtu hinnangul annab

§ 101

lg 6 vastustajale võimaluse otsustada, kas jätkata ametnikuga etteteatamise tähtaja jooksul teenistussuhet või asendada see hüvitise maksmisega. Nii haldusorgani kui ametniku huvides võib olla teenistussuhte lõpetamine kohe ja hüvitise maksmine vähem ette teatatud aja eest, kuna teenistussuhte jätkamine sellises olukorras võib pooltele olla ebamugav, olulise osa ametniku ajast ja energiast hõivab sellises olukorras mõistetavalt uue töö või teenistuse otsimine ning eeltoodu võib mõjutada teenistuskohustuste täitmist. Kohus mõistab

§ 101

lõikeid 1 ja 6 nii, et tegemist ei ole kohustusega ja sanktsiooniga selle rikkumise eest, vaid mõlemad võimalused on õiguspärased. Kui puudub vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus, siis on kahju hüvitamise nõude rahuldamine välistatud.

1. Lisaks ei saa kaebaja muude varaliste õiguste ja kohustuste kujundamine olla teenistussuhte lõpetamist reguleerivate normide kaitse-eesmärgiks. Lõpparve maksmise kuupäev võib mõjutada ametniku varalisi õigusi ja kohustusi mitmel moel. Lisaks praeguses kohtuasjas käsitletule võib tuua näite, et kui teenistussuhte lõpp langeb aastavahetusele, siis võib tulumaksu suurust oluliselt mõjutada see, kas lõpparve makstakse detsembri lõpus või jaanuari alguses. Liiga kaugeleulatuv on mõista teenistussuhte lõpetamist reguleerivaid norme nii, et vastustaja peaks kaebaja huve arvestades valima lõpparve maksmiseks kuupäeva, mis kaebajale kõige paremini sobib. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus varalise kahju 1323,10 euro hüvitamise nõude rahuldamata. Menetluskulud, muud taotlused, selgitused 9
2. Vastustaja taotles nõuda Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt välja informatsioon selle kohta, kas kaebaja suhtes on algatatud kriminaal- ja/või väärteomenetlusi. Kui jah, siis millisel alusel ja millise tulemusega need on lõppenud. Kohus leidis otsuse punktis 12, et asjaolu, kas kaebaja suhtes on süüteomenetlusi algatatud ja milline on nende tulemus, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus jätab taotluse HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 2 alusel jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Menetluskulude jaotuse määramiseks tuleb ka seoses teenistusest vabastamisega esitatud tuvastamis- ja hüvitamisnõudele omistada rahaline väärtus, kohus loeb selleks 10 200 eurot (6 x kaebaja ametipalk 1700 eurot, tl 48). Kohtuasjas on seega esitatud nõudeid kokku 21 523,10 euro ulatuses ning kohus rahuldas kaebuse 10 200 euro ehk 47 % ulatuses. Samas proportsioonis tuleb jagada ka menetluskulud. Kaebaja teatas, et tema menetluskuluks on tasutud riigilõiv 300 eurot (tl 59 pöördel). Vastustaja teatas, et ta ei esita menetluskulude nimekirja ja kuludokumente (tl 43 pöördel). Jagatavateks menetluskuludeks on seega 300 eurot. Sellest 47 % ehk 142,17 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja.
4. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks (vt HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja peab seda vajalikuks, siis tuleb tal enne otsuse jõustumist esitada kohtule sellekohane taotlus. Kaebajal tuleb selgitada, milliste andmete varjamist ta otsuse avaldamisel soovib, ning oma taotlust põhjendada. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 10