Obsah (5)

§ 29§ 31§ 1§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 06.märts 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-14270 Tsiviilasi Viru Spordikeskus OÜ pankrotiavaldus Menetlu

§ 29lg 8).

1. Vabastada ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus alates Viru Spordikeskus OÜ äriregistrist kustutamisest.
2. Määrata Viru Spordikeskus OÜ dokumentide hoidjaks Fxxxx Vxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxx0, xxxxxxxxxxxxxx, Txxxxxx xxxxx, e-mail: x
3. Menetluskulud jätta Viru Spordikeskus OÜ kanda.
4. Määrata ajutise halduri Tiia Kalaus tasuks 1 788 eurot. Tasu kuulub välja maksmisele OÜ-le Civilex (a/konto nr EE312200221055387366 Swedbank). Ajutise halduri tasust 418,60 eurot mõista välja võlgniku vara arvelt ja 1 369,40 eurot jätta võlgniku osanike kanda sissemaksmata osakapitali arvelt. Välja mõista Fxxxx Vxxxxxxxxt (ik xxxxxxxxxxx) ja Rxxxx Sxxxxxt (ik xxxxxxxxxxx) solidaarselt 1369,40 eurot OÜ Civilex (rk 12088721) kasuks. 1
5. Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud
7. 09.10.2023 ja 17.10.2023 esitas Viru Spordikeskus OÜ Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus edastas maksejõuetusavalduse lahendamiseks Tartu Maakohtule. Avalduse kohaselt on võlgnikul täitmata rahalisi kohustusi üle 48 tuhande euro, vara puudub. Majandustegevus on seiskunud. 08.11.2023 algatas kohus pankrotimenetluse ning nimetas ajutise halduri. 12.12.2023 esitas ajutine haldur kohtule aruande, mille võlgnikul pole käesoleval ajal võimeline oma kohustusi täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisest oleks võimalik tagada pankrotimenetluse läbiviimine. Rahalistest vahenditest on ainult konto jääk 141 eurot.
8. 19.12.2023 määrusega määras kohus pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning deposiidi tasumise tähtajaks 15 päeva määruse kätte toimetatuks lugemisest. Deposiiti tähtajaks tasutud ei ole. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada kohtule avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus vastavat avaldust ei esitanud.
9. 12.12.2023 aruandes palub ajutine haldur määrata enda tasuks 1 788 eurot. Ajutise halduri tunnitasu on 120 eurot. 28.02.2024 esitas ajutine pankrotihaldur tasu määramiseks täiendava taotluse. Kohtumääruse põhjendused
10. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 ütleb, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 5. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 2 6.

§ 29

lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohtu määratud summat ei ole tähtajaks deposiiti tasutud. 7. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. 8. Vastavalt

§ 29

lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. 9. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annab likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Fxxxx Vxxxxxxx. 10.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 1 sätestatust.

Vabariigi Valituse 9.12.2022 määruse nr 124 § 1 alusel on 2024 kuutasu alamäär 820 eurot ja seega on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot. 11. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tunnitasu 120 eurot ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

Kohus leiab, et arvestades töö mahtu ja keerukust on põhjendatud määrata ajutise halduri Tiia Kalaus tasuks 1 788 eurot, sh käibemaks. 12.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

§ 29

lg 9 kohaselt, kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.

§ 29

lg 10 sätestab, et kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse 3 määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik, kelle vastu ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõue esitati. 13. Kuivõrd äriregistri andmetest tulenevalt on võlgnik asutatud ilma osakapitali sissemakset tegemata ja ajutise halduri aruande põhjal on võlgnikul vara 418,60 eurot, siis kohus peab ajutise halduri tasutaotlust põhjendatuks ning määrab ajutise halduri tasust 418,60 eurot võlgniku vara arvelt ning 1 369,40 eurot tuleb tasuda

§ 29

lg 9 kohaselt võlgniku osanikel (Rxxxx Sxxx, isikukood xxxxxxxxxx1 ja Fxxxx Vxxxxxx, isikukood 3xxxxxxxxxx). 14.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise OÜ-le Civilex (a/konto nr EE312200221055387366 Swedbank). 15.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 4