Obsah (10)

§ 657§ 654§ 442§ 652§ 238§ 651§ 456§ 232§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-143

) § 164 lõike 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu resolutsiooni punktid 1–3 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõue ning nõue alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt on kostja nõus tagasiulatuva elatise summaga 4997 eurot. 7 2-20-143283
2. Kostja ei nõustu maakohtuga tema varalise seisu osas. Kostja on tõendanud, et oli vahepeal töötuna arvel ning alates 01.11 töötab osalise koormusega F OÜ-s ning tema töötasu on 675 eurot kuus. Kostja on teinud kõik endast oleneva, et oma ettevõtete olukorda parandada, kuid hetkel on tööturul keeruline olukord ning ettevõtetel ei lähe jätkuvalt hästi, mistõttu ei ole sissetulekute suurendamine õnnestunud.
3. Sõiduki Lada M1G võõrandamisel sai kostja tulu 6500 eurot, seega ei olnud tegemist märkimisväärse tuluga. Auto müük oli vajalik, et katta kostja hädavajalikke igapäevaseid kulusid.
4. Maakohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et kostja 16 kuu keskmine laekumine ühe kuu kohta oli 5573,95 eurot. Maakohus arvestas laekumisi topelt, võttes arvesse kostja ülekanded tema enese erinevate kontode vahel. Õige ei ole seisukoht, et F OÜ ja Q OÜ tehtud ülekanded on käsitatavad varjatud sissetulekuna. Kostja sissetulekuteks ei saa lugeda laekumisi ja väljamakseid ettevõttele, sest tegemist on ettevõtte käibevahenditega, mitte kostja tuluga.
5. Kostja ei nõustu ka maakohtuga, et hageja mõistlikud ja põhjendatud vajadused on sedavõrd suured. Kostja ei vaidle vastu, et põhjendatud eluasemekuluks võib lugeda 100,61 eurot kuus, kuluks rõivastele ja jalanõudele 50 eurot kuus (sh kooliriided ja spordiriided) ning kuluks huvitegevusele 55,50 eurot kuus.
6. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti osas, mis puudutab hageja toidukulu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud toidukulusid 200 euro ulatuses ning paralleel kostja toidukuludega on meelevaldne. Nagu ka kohus ise sedastab, on laste toidukogus täiskasvanute omast väiksem ning lisaks saab laps koolilõunat ja väga soodsa hinnaga pikapäevatoitu, samas kui kostja igakuisest toidukulust moodustab suure summa lõunasöök, mida erinevate töiste tegevuste tõttu tuleb süüa väljaspool kodu. Seega jääb kostja oma seisukoha juurde, et hageja põhjendatud toidukulu ühes kuus on maksimaalselt 100 eurot.
7. Kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on pidanud põhjendatuks hageja transpordikulu 30 eurot kuus. Kostja nõustub, et vahel harva võib tekkida vajadus last transportida muul moel kui ühistranspordis, kuid kindlasti ei saa selleks kuluks olla igakuiselt 30 eurot. Kostja leiab, et põhjendatud transpordikuluks saab eeltoodust tulenevalt lugeda maksimaalselt 5 eurot kuus.
8. Kohus luges põhjendatuks kulud hügieenitarvetele ja tervishoiule, mida hageja ei tõendanud. Hageja viitas 16.02.2022 seisukoha täienduses, et apteegis tehtavad kulutused on 39 eurot aastas vitamiinidele ja hügieenitarvetele. See teeb ühe kuu kuluks keskmiselt 3,25 eurot. Kohus pidas aga põhjendatuks 44 eurot kuus, viidates mh visiiditasule perearsti kodukutse korral või hambaraviteenuse osutamisel. Kohus ei lähtunud kulu määramisel tõenditest ja tänapäeval perearstid enamasti koduvisiite ei teosta, perearsti külastus polikliinikus on tasuta ning hambaarsti juures ei käi laps mitu korda kuus (visiiditasu on vaid 5 eurot). Seega on hageja hügieeni- ja tervishoiukulu põhjendatud maksimaalselt 20 euro ulatuses kuus.
9. Kohus luges põhjendamatult kooliga seotud kuluks alates 01.07.2022 100 eurot kuus. Kulud sellises ulatuses on tõendamata. Laps alates 2021/2022 õppeaastast koolis, mis ei ole tasuline ning laps saab tasuta koolilõunaid. Pikapäevarühma kulu on aasta peale jaotatuna 23,44 eurot kuus. Muud kooliga seotud kulud ei saa olla sedavõrd suured, et moodustaks 100 eurot kuus. Kulud riietusele (sh kooli- ja spordiriideid) ja kulud meelelahutusele (ekskursioonid, väljasõidud) on kohus arvestanud juba eraldi kuluartiklitena, mistõttu ei saa neid koolikulu all arvestada. Seega saab kooliga seotud kulusid alates juulist 2021 põhjendatuks lugeda maksimaalselt 40 euro ulatuses. 8 2-20-143283
10. Kohus luges põhjendamatult hageja igakuiste kulude hulka kulud elutingimuste parandamisele ja eluaseme sisustamisele. Nimetatud kulu ei ole põhjendatud ega vajalik ja neid ei saa automaatselt lugeda lapse ülalpidamiskohustuse hulka.
11. Kohtu seisukoht hageja kulude kohta meelelahutusele, spordile, sünnipäevadele ja mänguasjadele alates 01.08.2021 225 eurot kuus ei ole põhjendatud ja on vastuoluline. Selline summa väljendab hageja seadusliku esindaja priiskavat elustiili, mille kinni maksmine ei saa olla kostja kohustuseks. Lisaks ei ole need tõendatud. Kostja leiab jätkuvalt, et põhjendatud kulu meelelahutusele on maksimaalselt 20 eurot kuus.
12. Mõistlikuks sidekuluks saab lugeda 10 eurot kuus.
13. Seega on hageja mõistlikud ja põhjendatud vajadused 401,11 eurot kuus. Arvestades, et see summa tuleks jagada vanemate vahel pooleks ja lisaks maha arvestada lapsetoetus, oleks põhjendatud elatise summa 170 eurot kuus.
14. Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostja rikkus hageja ülalpidamiskohustust. Kostja tõendas, et tasus alates 18.06.2023 igakuiselt hageja seadusliku esindaja kontole 200 eurot, lisaks täiendavaid summasid lapse sünnipäeva ja jõulude puhul. Isa on kandnud lapse kulusid ka otse, tasudes suvise laagri eest ning ostes ranitsa ja kirjatarbed kooli jaoks. Kokku on kostja juunist 2021 kuni september 2022 tasunud hagejale 4051,73 eurot, seega keskmiselt 253 eurot kuus. Isegi kui nõustuda maakohtuga, et kostja majanduslik olukord ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära, ei anna hageja tõendid tema vajalike kulude kohta ja kostja majanduslik olukord alust elatise väljamõistmiseks miinimumist suuremas summas. Elatisekalkulaatori järgi tuleb elatise summa konkreetse hageja puhul 225,64 eurot kuus. Kuna kostja on ülalpidamiskohustust täitnud alates juunist 2021 suuremas summas kui seadusjärgne miinimum, ei ole elatise kostjalt väljamõistmine põhjendatud.
15. Maakohus eksis, kui luges põhjendatuks poole lapsetoetuse elatise summast maha arvestamise alles alates 01.01.
16. Lapsetoetusega oleks pidanud arvestama ka enne 01.01.2022 arvutatud elatise puhul.
17. Eeltoodust tulenevalt on võimalik perioodi 06.2021–12.2021 eest mõista kostjalt hagejale välja vaid summa, mille võrra tasutud elatis oli tolle perioodi miinimumelatisest väiksem (292253-30=9) ehk 7*9=63 eurot. Ka varasemad tagasiulatuva elatise summad tuleb kindlaks määrata tol hetkel kehtinud miinimumelatise summa järgi ja nendelt maha arvestada lapsetoetus. Seega oleks põhjendatud tagasiulatuv elatis 27.11.2019–26.05.2021 eest välja mõista järgmiselt: 27.11.2019–31.12.2019 480 eurot (2*270-2*30), kuna aastal 2019 oli miinimumelatise suurus 270 eurot kuus; 01.01.2020–26.05.2021 eest 4454 eurot (17*29217*30), kuna aastatel 2020 ja 2021 oli miinimumelatis 292 eurot kuus. Seega saaks tagantjärele väljamõistetav elatise summa olla maksimaalselt 4997 eurot. Vastustaja seisukoht
18. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt

§ 657

lõike 1 punkti 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 27.11.2019–26.11.2020 eest 3949,52 eurot ületavas osas, perioodi 27.11.2020–24.11.2022 eest 4389,06 eurot ületavas osas ja alates 25.11.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 322,33 eurot kuus ületavas osas. 9 2-20-143283 Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse ja muudab väljamõistetud elatise suurust. Juhindudes

§ 654lg-st 22 sõnastab ringkonnakohus otsuse tervikresolutsiooni.

Samuti jaotab kolleegium apellatsioonimenetluse kulud. 58. Pooled on esitanud apellatsiooniastmes uusi dokumentaalseid tõendeid. Ringkonnakohus otsustab

§ 442

lõike 5 (koosmõjus § 639 lõikega 1) esmalt kostja apellatsioonkaebusele ja hageja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendite asja materjalide juurde võtmise. Kostja on esitanud töölepingu ning palga laekumise tõendamiseks pangakonto väljavõtte, samuti Q OÜ kasumiaruande ning sõiduki ostu-müügilepingu. 59.

-i kohaselt on uute tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud.

§ 652

lõike 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid sama sätte lõikes 3 sätestatud juhtudel, sh punkti 2 kohaselt mh juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada põhjusel, et see tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

§ 238

lõikest 1 tulenevalt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. 60. Ringkonnakohus leiab, et kostja töölepingu ja palga laekumise väljavõtte vastuvõtmine on

§ 652lõike 3 punkti 2 järgi põhjendatud.

Kuivõrd kostja on asunud uuesti tööle alates 01.11.2022, s.o ajal mil maakohus oli eelmenetluse lugenud lõppenuks, ei oleks kostja saanud neid tõendeid varem esitada. Samuti on täidetud tõendite vastuvõtmise sisulised eeldused

§ 238

lõike 1 järgi, kuna praeguse ülalpidamisasja lahendamisel on tähtsust, milline on vanema varaline seisund, sh sissetulek.

1. Kostja on oma varalise seisu tõendamiseks esitanud ka Q OÜ
2. a kasumiaruande ja ostu-müügilepingu sõiduki võõrandamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et esitatavad dokumendid on olnud kostjale kättesaadavad ja teada juba maakohtu menetluse ajal, mistõttu ei ole tõendite vastuvõtmine põhjendatud. Kuna kostja dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
3. Hageja on apellatsioonkaebuse vastuses esitanud pildi kostja väidetavast autost, soovides tõendada kostja elustandardit. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendist ei nähtu hageja väidetud asjaolusid, st sõiduki kuulumine kostjale, mistõttu ei ole tõend asjakohane (

§ 238lõige 1).

Kuna hageja dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. 63. Edasi arutab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust sisuliselt. Vastavalt

§ 651

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud kostja. Seega on maakohtu otsus

§ 456

lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata.

1. Kostja vaidlustab maakohtu otsust temalt väljamõistetud tagasiulatuva ning edasiulatuva elatise nõude alates hagi esitamisest osas. Kostja ei ole nõus maakohtu poolt tõenditele antud hinnangutega ja nende alusel tehtud järeldustega lapse vajaduste ja isa varalise seisundi kohta. Samuti leiab kostja, et maakohus oleks pidanud arvestama lapsetoetusega ka enne 01.01.2022 arvutatud elatise puhul.
2. Riigikohus on varem selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 01.01.2022, saab kohus PKS § 210 lõike 2 järgi mõista kuni 31.12.2021 elatise välja enne 01.01.2022 kehtinud PKS-i sätete alusel, alates 01.01.2022 aga kehtiva seaduse 10 2-20-143283 sätete alusel (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p 11). Eelnevaga on maakohus asja lahendamisel arvestanud.
3. Puudub vaidlus, et hageja elatise nõue ületab nii enne 31.12.2021 kehtinud kui kehtivas redaktsioonis PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise suurust. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Samas ei pruugi miinimumelatis arvestada konkreetse lapse tegelikke vajadusi. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et tema vajadused ning nende rahuldamiseks tehtavad kulutused on miinimumist suuremad, mistõttu on maakohus õigesti leidnud, et käesoleval juhul tuleb hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha.
4. Esmalt käsitab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid osas, milles kostja vaidleb vastu maakohtu järeldusele tema majandusliku olukorra kohta.
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksinud PKS § 102 lõike 2 kohaldamisel, kui leidis, et praegusel juhul ei esine alust miinimumelatise vähendamiseks. PKS § 102 lõike 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2). Praegusel juhul leiab kostja, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks on tema varaliste vahendite piiratus, mis ei võimalda miinimumelatist maksta.
6. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates teinud ekslikud järeldused kostja varalise seisu osas. Maakohus hindas kostja varalist seisundit ning tema võimet tasuda elatist piisava põhjalikkusega ning tegi põhjendatud järelduse, et kostja väited tema varaliste vahendite piiratuse kohta ei vasta tõele. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

1. Kostja on küll väitnud, et tema sissetulek oli 490 eurot, vahepeal oli ta töötu ning et käesoleval ajal on ta jälle tööle asunud, kuid asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kostja majanduslik seisund on oluliselt parem. Kuigi ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on osaliselt kostja laekumisi tema enese kontode vahel arvestanud topelt, ei anna see siiski alust jõuda kostja varalise seisu osas maakohtust teistsugusele järeldusele. Olgugi, et kostja pangakontode väljavõtetest ei ole võimalik üheselt kostja sissetulekuid kindlaks teha, annab see siiski kinnitust, et kostja kasutada on oluliselt rohkem raha kui üksnes igakuine palk. Kostja Swedbanki konto väljavõttest nähtub perioodil 01.01.2020–08.04.2021 suures ulatuses laekumisi erinevatest allikatest (I kd, tl 174–193). Käsitatud perioodil on ainuüksi kostja Swedbanki konto väljavõtte 15 kuu keskmine laekumine ühe kuu kohta 5883,56 eurot. Kostja Coop Pank AS konto väljavõttest perioodil 01.01.2020–01.04.2021 nähtub kostja 15 kuu keskmine laekumine ühe kuu kohta 2066,67 eurot (I kd, tl 140–141).
2. Kaheldavad on kostja väited selle kohta, et tema kontole laekub ettevõtete raha. Praegusel juhul ei ole millegagi tõendatud, et seda raha oleks kasutatud äriühingute tarbeks või et see oleks äriühingutele tagastatud. Seega leiab kolleegium, et on põhjendatud lugeda kostja tuluks mh ka F OÜ-lt kui ka Q OÜ-lt laekunud raha. Praegusel juhul ei saa määravaks ka kostja väide, et kostjale ei kuulu sõidukeid, st kostjale eelnevalt kuuluv sõiduk on võõrandatud. Ülejäänud maakohtu poolt tuvastatud asjaoludele, mis kogumis kinnitavad kostja varalist võimekust, ei ole kaebuses vastuväiteid esitatud. 11 2-20-143283
3. Kolleegium märgib ka, et kuigi vanemalt ei saa nõuda, et ta teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda miinimumelatisest suuremat elatist, ei õigusta miinimumelatise vähendamist see, kui vanemal ei ole sissetulekut või see on liiga väike, vaid hinnata tuleb vanema võimalusi sissetulekut saada (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14). Vaidlust ei ole, et kostja on töövõimeline ning tal puudub tervisest tulenev takistus sissetuleku teenimiseks. Samuti ei ole kostjal lisaks hagejale teisi ülalpeetavaid, kes osutuksid hagejale miinimumelatise väljamõistmisel vähem kindlustatuks. Puudub kahtlus, et kostja on oma hariduse juures võimeline teenima vähemalt Eesti Vabariigis keskmist palka.
4. Seega ei olnud maakohtul alust pidada PKS § 102 lõike 2 alusel põhjendatuks miinimumelatisest väiksema elatise tasumist, sest kostja varalist seisu arvestades suudab ta maksta hagejale miinimumelatist ning tema varaline seisund võimaldas maksta hagejale ka seaduses sätestatud miinimumelatisest suuremat elatist, st tegemist ei olnud PKS § 102 lõike 1 tähenduses olukorraga, kus kostja ei olnud tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
5. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete alusel, kas maakohus tuvastas hageja vajadused ja nende rahuldamiseks vajaliku rahasumma kooskõlas PKS §-ga
7. Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmist võimaldab PKS § 108 nii enne 31.12.2021 kehtinud kui kehtivas redaktsioonis. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 alusel elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Eelneva põhjal on Riigikohus leidnud, et ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist saab määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lõike 3 tähenduses (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13).
8. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lõike 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lõike 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et lapse elatise nõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. PKS § 99 lõigete 1 ja 2 sõnatuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd elatis peab olema ja saab olla, arvestades vanemate varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-15-17, p 12).
9. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et kuna hageja ja kostja ei ole kunagi koos elanud, kostja ei ole hageja ees kunagi märkimisväärses ulatuses ülalpidamiskohustust täitnud, ei ole hageja saanud osaks kostja elulaadist. Hageja elulaadi on senini kujundanud tema ema, kellega hageja on koos elanud ning kes on teda ülal pidanud. Seega tuleb käesoleval juhul elatise suuruse määramisel lähtuda eelkõige hageja põhjendatud vajadustest. 12 2-20-143283
10. Maakohus luges põhjendatuks hageja järgmised kulutused ühes kuus: 1) eluasemekulu 100,16 eurot; 2) toidukulu 200 eurot; 3) transpordikulu 30 eurot; 4) kulutused rõivastele ja jalanõudele 50 eurot; 5) kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele 44 eurot; 6) lasteaia ja kooliga seotud kulu kuni 31.08.2020 89,25 eurot; 01.09.2020–31.05.2021 149,25 eurot; 01.06.202130.06.2021 89,25 eurot ning alates 01.07.2022 108 eurot kuus; 7) huvitegevuse kulud 50 eurot; 8) kulud elutingimuste parandamisele ja eluaseme sisustamisele 20 eurot; 9) meelelahutuse ja sünnipäeva kulud kuni 31.07.2021 152,50 eurot kuus ja alates 01.08.2021 225 eurot kuus; 10) sidekulu 23 eurot.
11. Apellatsioonkaebuse põhjendavas osas nõustub kostja, et hageja põhjendatud kuludeks ühes kuus võib lugeda eluasemekulud 100,61 eurot, kulud rõivastele ja jalanõudele 50 eurot ning kulud huvitegevusele 55,50 eurot. Kostja vaidlustab hageja kulud toidule, transpordile, tervishoiule ja hügieenitarvetele ning meelelahutusele. Samuti ei nõustu kostja hageja kooliga seotud kuludega, elutingimuste parandamise ja eluaseme sisustamisega seotud kuludega ning sidekuludega.
12. Maakohus hindas hageja toidukulu suuruseks 200 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja toidukulu on üle paisutatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ema on esitanud kulu tõendamiseks kolme kuu (oktoober–detsember 2020) pangakonto väljavõtted (II kd, tl 7-8). Väljavõtetest nähtub, et emal on kolme kuu keskmise toidukulu suuruseks kujunenud 274,60 eurot. Samuti on ema märkinud, et osa kaubast tellitakse koju. Nende ostude tõendamiseks on ema esitanud arved kolme kuu kohta, mille keskmiseks kuluks on kujunenud 29,06 eurot (II kd, tl 9). Ringkonnakohus leiab, et usutavad on väited, et 25 euro eest kuus ostetakse kaupa turult ning 60 euro eest kuus toidutarnijalt Fish & Meat Delicatessen. Kolleegium nõustub, et kõigi kulude kohta kuludokumente esitada ei ole võimalik, eriti kui ostud tehakse sularahas.
13. Ringkonnakohus ei leia, et kulud toidule oleksid ebamõistlikult suured.
14. a uuringus kasutati
15. a andmeid toiduainete keskmiste hindade kohta, mida korrigeeriti
16. a tarbijahinnaindeksi muutusega. Statistikaameti andmetel (https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes
17. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad on tõusid ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui RAKE tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuleks praegu ka keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus. Samas on uuringus toodud esile, et Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on 7-12-aastate laste keskmine energiavajadus päevas 2000 kcal, toidukorvi maksumus vastavalt 143,20 eurot kuus, millest koolilaste puhul katab u 20% koolitoit koolipäevadel (vt Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, veebruar 2020, lk 21–22). Seega, kui arvestada tarbijahinnaindeksi tõusu ja seda, et laps veedab koolis 9 kuu jooksul u 34 nädala jooksul 170 päeva (kalendriaastas keskmiselt 14 päeva kuus), on arvestuslik toidukorv kostja kui praegu 9-aastase tütarlapse puhul võrreldes uuringu aluseks olnud ajaga oleks 25,4% 143,20-st+143,20=179,57:30=6 eurot, st keskmiselt 16 päeval kalendrikuus oleks arvestuslik toidukorv kodus 6 eurot päevas (kokku 96 eurot) ja 14 päeval 20% 6-st=1,20-6=4,80 eurot päevas (kokku 67,20 eurot), kokku kuus seega 163,20 eurot. Arvestades, et elatis on välja mõistetud edasiulatuvalt ja hageja näol on tegemist kiirtes kasvu- ja arengueas tütarlapsega, vastab maakohtu poolt arvestatud toidukulu ka arvestuslikule energiavajadusele, mis on vajalik vastavas vanuses lapse toitumiseks tasakaalustatult ja mitmekesiselt ning isa väited kulu vähendamiseks ei ole põhjendatud.
18. Maakohus hindas hageja vajalike transpordikulude suuruseks 30 eurot. Kostja leiab, et kuna hageja elab kesklinnas, kus asub ka lasteaed, kool ning hageja huviringid, saaks hageja transpordikulu pidada põhjendatuks 5 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on 13 2-20-143283 transpordikulu 30 eurot kuus mõistlik. Vaatamata sellele, et hagejale on ühistransport tasuta ja hageja liikleb igapäevaselt eelkõige kesklinna piires, on tavapärane, et vahel tuleb teha ka sõite autoga ning seda lapse huvides. Ema on selgitanud, et peres ei ole sõiduautot, kuid ta on kasutanud ja kasutab hageja transportimiseks eelkooli, kooli, huviringidesse ja logopeedi juurde taksoteenust. Transpordikulude tõendamiseks on ema esitanud väljavõtted taksosõidu teekondadest ning nende maksumusest. Suunal kodu-eelkool-kooristuudio-kodu on ühe õhtu sõitude kogusummaks kujunenud 6,50 eurot (II kd, tl 26-27). Seega leiab kolleegium, et hageja põhjendatud vajaduste hulka saab lugeda ka mõistlikus suuruses transpordikulu, s.o 30 eurot kuus.
19. Maakohus hindas tervishoiu ja hügieenitarvete kulu suuruseks 44 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja ei ole neid kulusid tõendanud ja põhjendatud ei ole enam kui 20 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et hageja on 16.02.2022 seisukoha täienduses märkinud, et apteegis tehtavad kulutused on keskmiselt 39 eurot kuus, mitte aastas nagu väidab kostja (III kd, tl 27). Ema on selgitanud, et kuluartikkel sisaldab eelkõige apteegis tehtavaid kulutusi hageja nahaprobleemidest tuleneva apteegikosmeetika ostmiseks, kulutusi vitamiinidele ja ravimitele. Ema on esitanud tõendid apteegis tehtud kulutuste kohta 15.09.2021–28.12.2021 ning nendest nähtub, et hageja tervishoiu ja hügieenitarvete kulu suurus 44 eurot ei ole tegelikkuses üle paisutatud. Vaadeldud perioodil on emal apteegis kulunud kokku 228,65 eurot (III kd, tl 29). Ringkonnakohtu hinnangul võib asuda seisukohale, et mõistlik ning hageja vajadusi arvestav tervishoiu ja hügieenitarvete kulu on 44 eurot kuus, isegi kui mitte jagada maakohtu seisukohta arsti visiiditasu osas.
20. Maakohus hindas kooliga seotud kuluks alates 01.07.2021 108 eurot kuus. Kostja leiab, et kulud sellises ulatuses on tõendamata ja alates juulist 2021 saab põhjendatuks lugeda maksimaalselt 40 eurot kuus, millest 23,44 eurot on pikapäevarühma kulu, 8 eurot õpikute ja koolitarvete kulu ning 8,56 eurot võimalikud muud kulud (kingitused õpetajatele, kunstitarbed jms). Kolleegium nõustub kostjaga, et kooliga seotud kulu alates 01.07.2021 108 eurot kuus on osaliselt üle paisutatud. Eelnevat arvestades puudub vaidlus õpikute ja koolitarvete kulu osas (8 eurot kuus) ning pikapäevarühma kulu osas (23,44 eurot kuus). Vaidluse all on muud võimalikud kulud seoses koolikohustuse täitmisega. Hageja alustas kooliteed 01.09.
21. Ringkonnakohus leiab, et on vähetõenäoline, et praegusel juhul katab hageja riiete ja jalanõude kuluartikkel vajalikud kulud seoses riiete ja jalanõudega, mis seonduvad lapse koolikohustuse täitmisega. On üldteada, et just algklassides on nõuded lapse riietusele, jalanõudele ning koolitarvetele spetsiifilisemad. Laps vajab koolis võimlemisriideid, ujumisriideid, spordijalanõusid, vahetusjalanõusid, vajadusel koolivormi või muid viisakaid riideid koolis käimiseks. Riided ja jalanõud võivad kuluda, kaduda ning laps nendest välja kasvada, st vajalik on soetada uusi. Samuti on algkassides rohkem loovaid aineid, mistõttu on käelisteks tegevusteks vajalik soetada erinevaid kunsti- ja käsitöötarbeid. Tavapärane on algklassides ka klassiraha kogumine erinevateks kingitusteks. Ringkonnakohus märgib, et alglassides on suurem roll ka koolivälisel tegevusel (teater, kino, kontserdid, muuseumikülastused, ekskursioonid). Kolleegium ei leia, et praegusel juhul peaksid hageja õppekäikude kulud olema hõlmatud meelelahutuse kuluartiklis. Väljasõidud seonduvad seoses lapse koolikohustuse täitmisega, need võetakse ette kooliajast ühiselt koos klassiga. Toimiku materjalidest nähtuvalt on ema koolikohustusega seonduvate kulude tõendamiseks esitanud väljavõtte maksekorraldusest XXX arvelduskontole. Ainuüksi septembris ja oktoobris on ema kandnud ekskursiooni ja kahe etenduse eest kulu summas 29,50 eurot. Samuti on ema tasunud hageja päeviku eest 4 eurot, hoiukapi eest 50 eurot, õpikute eest 32 eurot (III kd, 36–37) ning koolivormi eest 45 eurot (III kd, tl 47). Kuigi eeltoodud kulud on õppeaastas enamasti ühekordsed, näitab see, et lapse koolikohustuse täitmisega seondub vanematele mitmesuguseid kulutusi. Seega leiab kolleegium, et lapse koolikohustuse täitmisega võib jooksvalt ette tulla 14 2-20-143283 kulusid, mille mõistlikuks suuruseks saab pidada lisaks õpikute ja koolitarvete kulule (8 eurot), pikapäeva rühma kulule (23,44 euro) vähemalt 48,56 eurot kuus. Seega leiab ringkonnakohus, et hageja koolikohustuse täitmisega seonduv mõistlik ja põhjendatud kulu on kokku 80 eurot kuus.
22. Maakohus hindas meelelahutusega seotud kuludeks kuni 31.07.2021 152,50 eurot kuus ja alates 01.08.2021, kui lisandusid ujumistreeningud, 225 eurot kuus. Kostja leiab, et sellises ulatuses meelelahutuse kulusid ei saa pidada mõistlikuks, põhjendatud on 20 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja meelelahutuse kulud on osaliselt üle paisutatud. Seega peab ringkonnakohus vajalikuks ümber hinnata hageja kulud meelelahutusele. Meelelahutuse kulukoosseisu alla on ema arvestanud hageja käigud teatris, kinos, seiklusparkides, muuseumides. Samuti reisid, mitmed sporditegevused, mänguasjad ning lapse sõprade sünnipäevadel käimise ning hageja enda sünnipäeva tähistamise. Maakohus märkis, et lapse sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks on vajalik sõprade sünnipäevadel käimine ning on tavapärane, et sellega seondub ka kingikulu. Maakohus pidas hageja sõprade sünnipäevadega seonduvat kingikulu põhjendatuks 10 euro ulatuses kuus. Ringkonnakohus ei leia, et sellises ulatuses kingikulu oleks ebamõistlik. Maakohus pidas lapse enda sünnipäevaga seotud põhjendatud kuluks 40 eurot kuus. Kolleegium leiab, et hageja sünnipäeva tähistamise näol on tegemist suurema ühekordse kuluga, mis sõltub lapsevanemate rahalistest võimalustest ja peaks ühise hooldusõiguse korral toimuma nendevahelisel kokkuleppel. Seega ei ole hageja sünnipäeva tähistamise kulu oma sisult selline, mis peaks kuuluma igakuise elatise suurusesse. Igakuine elatis on ette nähtud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Arvestades hageja vanust on usutav, et tema elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol. Ema on tõendanud, et panustab nii aega kui raha sellesse, et vaba aja veetmine oleks mitmekülgne ja lapsele põnev. Samas leiab kohus, et see, millises ulatuse vanem aega ja raha lapse meelelahutusse ja vaba aja veetmisesse panustab, sõltub otseselt vanema soovist ning võimalustest. Alati ei pea vaba aja veetmine kaasa tooma suuri kulusid ning vanem saab lapsega kvaliteetaega veeta ka täiesti tasuta. Praeguse elatise nõude puhul tuleb arvestada, millised on hageja põhjendatud ja mõislikud kulud pikema perioodi vältel. Ringkonnakohus leiab, et mõistlikuks hageja vajadustest lähtuvaks meelelahutuse kuluks saab pidada 50 eurot kuus. Mh arvestab kohus seda, et hageja käib alates 01.09.2021 koolis ning mitmetes huviringides, mistõttu on vanema sisustada lapse vaba aeg eelkõige nädalavahetustel.
23. Maakohus luges hageja põhjendatud vajaduste hulka ka alates 01.08.2021 ujumistreeningud. Vanemate kirjavahetusest (III kd, tl 69 pöördel) ning sellest, et kostja on 23.05.2022 tasunud hageja ujumistreeningute eest 200 eurot (III kd tl 33, 65), järeldab ringkonnakohus, et vaidlus puudub, et hageja käib ujumistrennides. Spordiklubi saadetud kirjast võib järeldada, et treeningute kuumakse on 70 eurot (III kd, tl 33). Seega tuleb alates 01.08.2021 lugeda hageja põhjendatud vajaduste hulka ka ujumistreeningud kuus 70 eurot.
24. Seega leiab ringkonnakohus, et meelelahutuse kulud on põhjendatud kuni 31.07.2021 60 eurot kuus (sünnipäevad 10 eurot, muu meelelahutus 50 eurot). Alates 01.08.2021, kui lisandusid ujumistreeningud, on põhjendatud vaba aja ja meelelahutuse kulu 130 eurot kuus.
25. Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult lugenud lapse igakuiste kulude hulka elutingimuste parandamise ja eluaseme sisustamise kulud 20 eurot, sest nimetatud kulu ei saa lapse ülalpidamiskohustuse hulka arvata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga. Kulud, mis seonduvad käesoleva kuluartikliga ei ole suunatud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamisele. Kahtlemata on nimetatud kulud põhjendatud, kui nende kandmiseks esineb eluline vajadus. Siiski on tegemist ühekordsete ja suuremate kuludega, mille tegemine ja kandmine tuleks vanematel eelnevalt ühiselt kokku leppida. 15 2-20-143283
26. Maakohus hindas hageja sidekulude suuruseks 23 eurot. Kostja leiab, et sellises ulatuses sidekulu on ülepaisutatud ning põhjendatuks saab lugeda sidekulu maksimaalselt 10 eurot kuus. Kolleegium leiab, et ema esitatud sideteenuse arvest nähtuvalt saab pidada hageja vajadustest lähtuvaks sidekuluks 15 eurot kuus (III kd, tl 40).
27. Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud poole lapsetoetusest maha arvestama ka kuni 31.12.2021 esitatud elatise nõude puhul, sest kostja on seda taotlenud. Kostja leiab, et sõltumata sellest, millises ulatuses lugeda lapse kulusid põhjendatuks, tuleb igal juhul elatise summasid vähendada poole lapsetoetuse (60/2 euro) võrra.
28. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksinud, kui arvestas lapsetoetusega vaid alates 01.01.2022 elatise nõude puhul. Praeguse seaduse kohaselt tuleb kohtul hinnata, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel sõltumata poolte taotlusest. PKS § 101 lõike 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Samas kuni 31.12.2021 kehtinud PKS redaktsioon ei võimalda lapsetoetusega arvestamist vaid seetõttu, et pool on sellele tuginenud, vaid toetusi võeti arvesse üksnes juhul, kui oli põhjendatud välja mõista elatis alla seaduses sätestatud alammäära. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud hageja emal on õigus saada lapsetoetust (RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p-d 18–20). Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 14). Riiklike peretoetuste maksmine võib olla elatise alla miinimumi vähendamiseks mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 19). Seega saab lastetoetuse maksmist arvestada koostoimes muude asjaoludega, kuid praeguses asjas selliseid asjaolusid, mis annaksid alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära, ei esine.
29. Eelnevat arvestades märgib ringkonnakohus, et hindas ümber hageja põhjendatud vajadused seoses koolikohustuse täitmisega alates 01.07.2021 ning leidis, et mõistlikuks kooliga seotud kuluks saab pidada 80 eurot kuus. Samuti hindas ringkonnakohus ümber hageja põhjendatud vajadused meelelahutusele, leides, et hageja mõistlikuks vastavaks kuluks saab pidada kuni 31.07.2021 60 eurot kuus ning alates 01.08.2021 130 eurot kuus. Kolleegium leidis ühtlasi, et hageja vajadusi arvestav sidekulu suurus on põhjendatud 15 euro ulatuses kuus ning lapse igakuiste vajaduste hulka ei saa lugeda elutingimuste parandamisega ja eluaseme sisustamisega seonduvat kulu (20 eurot).
30. Seega arvestades eeltoodut on hageja põhjendatud vajadused ja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus järgmine: 27.11.2019–31.08.2020 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riidete ja jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + lasteaia ja kooliga seotud kulu 89,25 + huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 60 + sidekulu 15) = 643,91/2 = 321,96 eurot kuus; 01.09.2020–31.05.2021 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riidete ja jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + lasteaia ja kooliga seotud kulu 149,25 + huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 60 + sidekulu 15) = 703,91/2 = 351,96 eurot kuus; 01.06.2021–30.06.2021 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riidete ja jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + lasteaia ja kooliga seotud kulu 89,25 16 2-20-143283 + huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 60 + sidekulu 15) = 643,91/2 = 321,96 eurot kuus; 01.07.2021–31.07.2021 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riidete ja jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + kooliga seotud kulu 80 + huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 60 + sidekulu 15) = 634,66/2 = 317,33 eurot kuus; 01.08.2021–31.12.2021 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riidete ja jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + kooliga seotud kulu 80 + huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 130 + sidekulu 15) = 704,66/2 = 352,33 eurot kuus; 01.01.2022–20.10.2032 (eluasemekulu 100,16 + toidukulu 200 + transpordikulu 30 + riiete ja jalanõude kulu 50 + tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 44 + kooliga seotud kulu 80 + huvitegevuse kulud 55,50 + kulud meelelahutusele 130 + sidekulu 15) = 704,66/2-60/2 = 322,33 eurot kuus.
31. Seega suutis hageja piisava elulise veenvusega (

§ 232

lõige 1) tõendada, et tema tegelikud vajadused on suuremad kui PKS § 101 lõigete 3–5 alusel arvestatav kahekordne elatis.

1. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus ei ole arvestanud kostja poolt hagejale menetluse kestel tasutud elatisega ning kulutustega, mida kostja on hageja suhtes teinud vahetult. Praegusel juhul on kostja tõendanud elatise tasumist juuni 2021 – september 2022 eest kokku summas 3200 eurot (III kd, tl 62-64). Ringkonnakohus möönab, et 18.10.2021 on kostja teinud hageja seadusliku esindaja kontole ülekande 200 eurot selgitusega „sünnipäevaks“ ning 17.12.2021 ülekande 200 eurot selgitusega „jõul“, kuid selgitustest saab välja lugeda, et tegemist oli isa kingitusega hagejale, mitte ülalpidamiskohustuse täitmisega. Samuti on kostja tõendanud, et tasus hageja treeningute eest 200 eurot (III kd, tl 65) ning soetas hagejale pinali ja seljakoti summas 251,73 (III kd, tl 66). Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et nimetatud summade arvel saab lugeda kostja ülalpidamiskohustuse täidetuks ning arvestanud kostja poolt tasutud summad alates 27.11.2020 tasumisele kuuluva elatise katteks. Samas on maakohus ekslikult jätnud maha arvestamata kostja tasutud treeningukulud 200 eurot, seega saab alates 27.11.2020 tasumisele kuuluvast elatisest maha arvata 3651,73 eurot (3200 + 200 + 251,73).
2. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt välja mõista elatis perioodi 27.11.2019–26.11.2020 eest kokku 3949,52 eurot ja perioodi 27.11.2020–24.11.2022 eest kokku 4389,06 eurot (8040,79-3651,73) ning alates 25.11.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 322,33 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti

§ 164lõike 1 kohaselt poolte endi kanda.

Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumist. 98. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 17 2-20-143283 18