← Eesti

2-22-131200/30

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-131200 Tsiviilasi Renovum OÜ

) § 402-

  1. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
  2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
  3. Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest lähtuvalt hindab kohus omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea 4 tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
  4. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
  5. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 403⁴ lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 403⁴ lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 403⁴ lg 13).

  1. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-22-147995 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Ringkonnakohtu lahendis 2-20-106661 on selgitatud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
  2. Kostjal on küll

§ 403

⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2‑14‑21710, p 29.3).

  1. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet mh koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. KAS § 83 lg‑st 3 on Riigikohus järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑169‑13, p 21).
  4. Kohus tuvastas, et kostja ja laenuandja M OÜ on sõlminud interneti vahendusel järgmised laenulepingud: 18.
  5. 07.01.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 137-144). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 145-147). Lepingu alusel on kostjale üle kantud 07.01.2020 summa 500 eurot (dtl 148). Laen on väljastatud 32 kuuks, krediidi kogukulu 687,06 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas. 18.
  6. 22.02.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 148-155). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 156-158). Kostjale on 22.02.2022 üle kantud laenusumma 200 eurot (dtl 159). Laen on väljastatud 35 kuuks, krediidi kogukulu 945,81 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas. 5 18.
  7. 28.02.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 160-166). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 167-169). Laenusumma 200 eurot (39 kuuks, krediidi kogukulu 1240,53 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas). Kostjale on laenusumma üle kantud 28.02.2020 (dtl 511). 18.
  8. 11.03.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 170-176). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 177-179). Kostjale on 11.03.2020 üle kantud 200 eurot (dtl 180). Laen on väljastatud 41 kuuks, krediidi kogukulu 1543,02 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas. 18.
  9. 14.03.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 181-187). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 188-190). Kostjale on laenusumma 500 eurot üle kantud 14.03.2020 (dtl 191). Laen on antud 46 kuuks, krediidi kogukulu 2271,75 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas. 18.
  10. 20.03.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 192-198). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 199-201). Laenusumma 200 eurot on kostjale üle kantud 20.03.2020 (dtl 202). Laen on antud 47 kuuks, krediidi kogukulu 2573 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas. 18.
  11. 05.06.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 203-209). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 210-212). Laenusumma 200 eurot on kostjale üle kantud 08.06.2020 (dtl 213). Laen on antud 48 kuuks, krediidi kogukulu 2656,64 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas. 18.
  12. 12.06.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 214-220). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 221-223). Laenusumma 200 eurot on kostjale üle kantud 12.06.2020 (dtl 224). Laen on antud 49 kuuks, krediidi kogukulu 2955,47 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas. 18.
  13. 18.06.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 225-231). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 232-234). Laenusumma 500 eurot (51 kuuks, krediidi kogukulu 3694,90 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas). Laenusumma on kostjale üle kantud 19.06.2020 (dtl 519). 18.
  14. 19.06.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 234-241). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 242-244). Laenusumma 400 eurot on kostjale üle kantud 19.06.2020 (dtl 245). Laen on antud 53 kuuks, krediidi kogukulu 4274,92 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas. 18.
  15. 16.08.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 246-252). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 253-255). Laenusumma 200 eurot on kostjale üle kantud 16.08.2020 (dtl 256). Laen on antud 53 kuuks, krediidi kogukulu 4254,41 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas. 18.
  16. 28.09.2020 kliendileping nr xxxx (dtl 257-263). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 264-266). Laenusumma 345 eurot on kostjale kantud 28.09.2020 (dtl 267). Laen on antud 54 kuuks, krediidi kogukulu 4371,10 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas. 18.
  17. 09.03.2021 kliendileping nr xxxx (dtl 268-275). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 276-278). Laenusumma 660 eurot on kostjale üle kantud 09.03.2021 (dtl 278). Laen on antud 54 kuuks, krediidi kogukulu 4349,70 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas). 18.
  18. 23.04.2021 kliendileping nr xxxx (dtl 280-287). Lepingu lisaks on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 288-290). Laenusumma 240 eurot on kostjale üle kantud 23.04.2021 (dtl 311, sama 346). Laen on antud 54 kuuks, krediidi kogukulu 4384,30 eurot, intressimäär 43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas.
  19. Kostjale on laenu tagastamiseks esitatud korduvaid meeldetuletusi (dtl 84-116, 312-315). 09.06.2022 edastas laenuandja kostjale 23.04.2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles võimaldati võlg tasuda 14 päeva jooksul (dtl 117). Laenuandja ütles 28.07.2022 6 poolte vahel 23.04.2021 sõlmitud lepingu ülesse (dtl 119). Hageja omandas nõude 02.08.2022 loovutamise teel ja teavitas sellest kostjat (dtl 121).
  20. Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406lg 1) on seadusega kooskõlas.

21.

§ 406

² kohaselt, tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on kohtul kohutus kontrollida krediidi kulukuse määra vastavust seadusele. Eesti Panga avaldatu kohaselt oli lepingu sõlmimisel 07.01.2020 kuni september 2020 krediidi kulukuse määr 20,52% (3x määr seega 61,56%) ja kuni juuni 2021 oli krediidi kulukuse määr 18,68% (3x määr seega 56,04%). Kostjaga sõlmitud lepingutes jääb krediidi kulukuse määr

§ 406² piiridesse.

  1. Järgnevalt on kohtul kohutus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  2. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et: 23.
  3. krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). 23.
  4. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. 23.
  5. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 23.
  6. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). 7 23.

  1. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
  2. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et laenuandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust, hinnates nii laenutaotluses esitatud andmeid (dtl 363-428) kui ka maksehäireregistrit, mille järgi kostjal maksehäired puudusid. Kostja märkis enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot ja töökohana xxxx B OÜ. Kostjalt küsiti pangakonto väljavõte perioodi 07.07.2019 - 07.01.2020 kohta (dtl 429-445). Ametlike Teadaannete päringu järgi võlgniku kohta andmed puudusid (dtl 469). Kostja andmeid kontrolliti kinnistusregistrist. Päringu tulemusena selgus, et kostjal puudub kinnisvara (dtl 469).
  3. Maakohus tuvastas, et kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal, et tema sissetulek perioodil 07.07.2019 - 07.01.2020 oli järgnev. Juulis 2019: Töötukassalt 282,50 eurot, O OÜ-lt 635,70 eurot, kostja on teostanud 585 euro eest sularaha sissemakseid või makseid oma kontode vahel. Augustis 2019: O OÜ-lt 322,50 eurot, Töötukassalt 152,55 eurot. Kostja on teostanud sularaha sissemakseid või makseid oma kontode vahel summas 1721,41 eurot. Septembris 2019: T OÜ-lt 944,42 eurot, Töötukassalt 158,20 eurot, kostja on teostanud sularaha sissemakseid või makseid oma kontode vahel summas 250 eurot. Oktoobris 2019: T OÜ-lt 649,66 eurot, Töötukassalt 135,60 eurot, kostja on teostanud makseid oma kontode vahel summas 450 eurot. Novembris 2019: T OÜ-lt 280,10 eurot, Töötukassalt 79,10 eurot, B OÜ-lt 197,06 eurot, makseid oma kontode vahel on teostatud summas 310 eurot. Detsembris 2019: B OÜ-lt 721,68 eurot, kostja on teostanud sularaha sissemakseid või makseid oma kontode vahel summas 575 eurot. Jaanuaris 2020: kostja on teostanud makseid oma kontode vahel summas 200 eurot.
  4. Praegusel juhul nähtub, et kostja oli töötuna arvel ja sai igakuiselt töötutoetust. Kohtu hinnangul pidanuks see olema laenuandjale ohumärk, et kostjal ei pruugi olla vahendeid saadud laenu tagasimaksmiseks. Kostja on osutanud taksoteenust, kuid tema sissetulekud selles osas on olnud ebastabiilsed. Arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja on teinud sularaha sissemakseid või makseid oma kontode vahel, kuid hageja ei ole võlgniku krediidivõimelisuse hindamiseks selgitanud välja, kust need summad pärinevad, mida võlgnik pangakontole sisse maksis, ja mis maksed need on, mida teeb võlgnik oma kontode vahel. Asjas ei ole kostjalt küsitud, mis kontoga on tegemist, millele ta makseid teostab ja pole küsitud ka selle väljavõtet. Krediidiandjal on kohustus tarbijale selgelt öelda, missugust teavet temalt krediidivõime hindamiseks vajatakse. Kui tarbija esitab vastuolulist teavet, tuleb seda kontrollida ja vajadusel selgitusi küsida. Tegemist ei ole krediidiandjat ebamõistlikult koormava kontrollikohustusega. KAVS § 50 lõigete 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi praegusel juhul tehtud ei ole. Hageja on välja toonud, et kostja on esitanud korduvaid taotlusi maksetähtaja pikendamiseks (20.05.2020, 26.10.2020, 10.11.2020, 24.11.2020, 30.11.2020, 07.12.2020, 14.12.2020, 28.02.2021, 26.05.2021, 17.06.2021 ja 07.07.2021). Pikendamiste eest on hageja võtnud igakordselt ka tasu. Sedavõrd paljudele pikendamise taotlustele vaatamata, mis viitab sellele, et kostjal oli raskusi laenude tagasimaksmisega, on hageja siiski võimaldanud kostjale täiendavate laenude andmise. Kostjale on võimaldatud võtta laenu kokku 14 korral, veidi enam kui aasta jooksul, osadel kuudel väga lühikeste ajavahemike jooksul. Nt märtsis 2020 on kostja võtnud laenu järjest 3 korda ja juunis 2020 järjest neli korda. Laenuandjal ei ole tekkinud 8 küsimusi, milleks kostja vajab sedavõrd väikese ajavahemiku järel uut laenu ega pidanud vajalikuks küsida täpsustavaid andmeid, et kontrollida kostja maksevõimelisust. Kostjalt on küsitud pangakonto väljavõtet esimesel korral laenu taotlemisel, kuid edasiselt mitte. Ka ei nähtu, et edasiselt oleks kasutatud kostja suhtes muid kontrollivõimalusi tema maksevõimelisuse hindamiseks. Viimane laenusumma on kostjale kantud 23.04.
  5. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et asjas ei ole võimalik leida kinnitust, et kostja oli suuteline oma sissetuleku arvel püsivalt katma oma väljaminekuid ning tasuma ka laenu.
  6. Kohus leiab, et kostja sissetulekuid ja väljaminekuid analüüsides ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida

§ 403⁴ lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

Krediidiandjal pidanuks tekkima kahtlus, et iga täiendav laen võib mõjutada tarbija võimet seda tagasi maksta. 23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

⁴ lõike 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 24. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

  1. Kohus teostab ise ümberarvestuse ja loeb kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse katteks. Hageja on välja toonud (otsuse p 7 ja 8), et kostja on teinud hagejale erinevaid makseid summas 3108,82 eurot, mille kohus loeb tasutuks põhivõla 2954,40 euro katteks. Seega tuleb hageja põhivõla nõue jätta rahuldamata.
  2. Hageja on arvestanud intressi perioodi 14.01.2022 kuni 28.07.2022 eest. Kuna kohus tuvastas eespool, et laenulepingud on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingutele kohaldada

§ 403

⁴ lg-st 7 tulenevalt

§-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.

  1. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigus nõuda ka sissenõudekulu (tasu meeldetuletuste saatmise eest).
  2. Laenulepingu p 11 kohaselt, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete makset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,06 % (null koma null kuus protsenti) tähtaegselt tasumata makse summast päevas. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust.
  3. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist 0,06% päevas. Hageja on arvestanud viivist 15.01.2022 kuni 14.11.2022 summas 181,84 eurot. Hageja arvestab viivist 15.01.2022 kuni kliendilepingu nr xxxx alusel 18.01.2022 arves nr 600583179897 (dtl 72-73) märgitud põhivõla summade ja kuupäevadele järgnevast kuupäevast. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt alates 15.11.2022 viivise määras 0,06% päevas. Kostjale on esitatud erinevaid arveid: 23.04.2021 arve nr 600582524838, 21.05.2021 arve nr 600582590417, 13.06.2021 arve nr 600582647886, 03.07.2021 arve nr 600582695406, 18.07.2021 arve nr 600582743453, 14.01.2022 arve nr 600583171001 ja 18.01.2022 arve nr 600583179897 (dtl 49-74), milles hageja sõnul teavitati kostjat tagasimaksete tähtajast. Kohus leiab, et arvetest ei saa tuleneda tagasimaksetähtajad ja see ei saa olla aluseks viivise arvestamisel. Tagasimaksed on määratud lepingutes ja tagasimaksetega viivitamisel saaks hageja nõuda viivist vastava osamakse tähtaja ületamisel. Kuna kohus leidis, et kostja on teostanud hagejale põhivõla 9 tagasimaksed täies ulatuses, siis ei saa kostja olla ka tagasimaksetega viivituses ja hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd asjas ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
  5. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.