Obsah (7)

§ 10§ 71§ 73§ 3§ 1§ 2§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Tsiviilhageja esindaja Istungi toi

§ 10

lg 1 kohaselt on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga 2 • • • • • • sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel.

§ 10

lg 2 kohaselt on keelatud püüda kala

-is või selle alusel kehtestatud õigusaktis või EL õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud kaaspüügi tingimustel. KPE § 33 p 1 kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves keelatud püüda rääbist

1. augustist
2. juunini. KPE § 33 p 4 kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves keelatud püüda latikat (välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega)
3. maist
4. juunini. KPE § 33 p 6 kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves keelatud püüda koha 5.maist
5. juunini. KPE § 16 lg 1 kohaselt on kaaspüük keelatud, välja arvatud KPE-s sätestatud tingimustel. KPE § 16 lg 2 kohaselt tuleb püüda keelatud kalaliigi ja alamõõdulise kala elujõuline isend vabastada kohe pärast püügivahendi nõudmist. KPE § 34 lg 1 p 4 kohasel lubatakse kala, kelle püük sellel ajal, selles kohas või selle püünisega on keelatud, kaaspüüki kaalu järgi lõkspüünistega püügil järgmiselt – ahvenat, haugi, koha, tinti, latikat, peipsi siiga, rääbist ja lutsu kuni 1% koha, ahvena, haugi, latika, Peipsi siia, rääbise ja lutsu kogusaagist.

-i alusel kehtestatud KPE § 14 ja KPE lisa 3 kohaselt on püügikõlbuliku siia minimaalseks lubatud üldpikkuseks Peipsi, Lämmi– ja Pihka järves ning teistes siseveekogudes 40 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni) või 35 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). Arvestades A. Amosovi poolt 24.05.2018. a püütud kalade pikkuste mõõtmistulemusi (fikseeritud vastavas protokollis), olid püütud 210 Peipsi siiast alamõõdulised (minimaalsest lubatud pikkusest väiksemad) 208 siiga. Vastavalt

§ 71

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, EL nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi ning ka kaaspüügi tingimuste rikkumist. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Sama määruse artikkel 3 p 1 järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina muuhulgas :

1. c)kalastamist keelatud perioodil;
2. d)kalavarude püüki, mille püük on keelatud;
3. i)alamõõduliste kalade pardale võtmist vastuolus kehtivate õigus-aktidega. Hoolimata püügikeelust, keeluajal eripüüki võimaldava püügiloa puudumisest ja püütavate kalade ala-mõõdulisusest teostas A. Amosov oma eelkirjeldatud tegevusega omavolilist ja ebaseaduslikku kala-püüki Peipsi järvest, jättes mõrdadesse sattunud püügile mittekuuluvad kalad pärast püügivahendi nõudmist koheselt vabastamata. Selle asemel paigutas ta püütud rääbised, kohad, siiad ning latika kottidesse ja peitis need seejärel ebaseadusliku püügi varjamiseks ning kontrollimise vältimiseks järve. Sel moel varjas A. Amosov kalurina sihilikult tegelikku saaki. Ühtlasi ei esitanud ta püütud rääbiste, kohade, siiade ning latika kohta andmeid, mistõttu peidetud kalad ei kajastunud tema püügistatistikas. Seega oli tegemist kvoodivälise (n-ö tõendamata päritolu) kalaga, mida ei arvestata kaaspüügi hulka. Oma sellise tegevusega lõi A. Amosov õiguslikult relevantse ohu keskkonnakahju tekkeks, milline tegevus ületas ühiskonnas lubatava riski piire. Selline oht lõppkokkuvõttes ka realiseerus - kahju tekkimise aluseks oli kalade püük keeluajal ja alamõõduliste kalade püük. Kahju tekkis ning tegu viidi lõpuni, kui mõrdadest võeti kala välja ja ei lastud vette tagasi 3 (tekkis reaalne negatiivne tagajärg - kahju keskkonnale, kus kalad olid mõrrast laeva võetud ja eluvõime kaotanud). A. Amosovi kesk-konda kahjustava ja keelatud tegevuse (kalade püük keeluajal ja alamõõduliste kalade püük) puudumisel poleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju tekkinud), millest tulenevalt esineb põhjuslik seos tema teo ja tagajärje vahel. Keskkonnakahju tekitamise risk, mis ebaseadusliku kalapüügiga loodi, pidi A. Amosovile olema üldise elukogemuse põhjal teada ja ettenähtav. Seda enam, et talle on Eesti Kalurite Liidu poolt 2006. a väljastatud Rannakalur II kutsetunnistus, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Püütud kalade nõudmisel pidi A. Amosov nägema, et enamik siiadest on alamõõdulised. Samuti pidi ta olema teadlik, et mitmetele kalaliikidele kehtis 2018. a mais püügikeeld.

§ 73

lg 6 järgi on kalavaru kahjustamise korral

§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. 19.06.2015. a kehtestas Vabariigi Valitsus

§ 73

lg 3 alusel määruse nr 67 ’Kalavarudele ja vee-taimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm’. Nimetatud määruse lisa 1 /kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad/ kohaselt on kahju hüvitamise määrad isendi kohta järgmised: koha 10 eurot, latikas 4,8 eurot ja siig 10 eurot. Nimetatud määruse lisa 1 kohaselt on kahju hüvitamise määr rääbise osas 7 eurot kg kohta. Nende andmete põhjal ja juhindudes

§ 73lg-test 3 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 19.

juuni 2015. a määrusest nr 67, on eeltoodust tulenevalt arvestatud välja A. Amosovile süüksarvatava keskkonna-kahju suurus. Ebaseadusliku kalapüügiga looduskeskkonnale tekitatud kahju on kogusummas 28 988,15 eurot, millest 17700 eurot on seotud püütud kohadega (354 [kohade arv] x 10 [kahju määr koha isendi kohta] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73

lõike 6 alusel]), 10400 eurot püütud Peipsi siigadega (208 [siigade arv] x 10 [kahju määr siia isendi kohta] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73

lõike 6 alusel]), 864,15 eurot püütud rääbistega [24,69 [kalade kogus kg] x 7 [kahju määr rääbise kg kohta] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73

lõike 6 alusel]) ja 24 eurot on seotud püütud latikaga [1 [latikate arv] x 4,8 [kahju määr latika isendi kohta] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73lõike 6 alusel]).

Keskkonnakahju tekitamise risk, mille süüdistatav ebaseadusliku kalapüügiga lõi, pidi Aleksei Amosovile kui kutselisele kalurile olema üldise elukogemuse põhjal teada ja ettenähtav. Tema poolt toime pandud kuritegu (kalapüüginõuete rikkumine ja seeläbi keskkonnale olulise kahju tekitamine) oli toime pandud tahtlikult (kalapüüginõuete rikkumine oli toime pandud kavatsetult, kahju tekitamine vähemalt kaudse tahtlusega). Poolte seisukohad Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Süüdistatava kalalaeva liikumistrajektoor kaldus kalakottide leidmiskohas sel päeval selgesti nähtavalt kalda poole. Antud sõidutrajektooril liikus see kalalaev ajaperioodil 1.04-30.06.2018 vaid ühel korral, s.o sündmuse päeval 24.05.

1. Tuleb arvestada ka seda, et eelneval päeval, s.o 23.05.2018 ei liikunud kalade leiukoha läheduses ühtegi teist kalalaeva. Ehk ei 24.05.2018 ega eelmisel päeval ühtegi GPSga jälgitavat kalalaeva ega paati peale süüdistatava laeva antud kohas ei viibinud ega mööda ei sõitnud. Tal oli võimalik need kalad sel päeval paati võtta ja kottidesse pakitult madalikule peita. Prokurör palus mõista A.Amosovile karistuseks 5 kuud vangistust tingimisi katseajaga ilma käitumiskontrollita. 4 Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Amosov naases järvelt kella 10 ajal, kohtus inspektoritega, pretensioone talle ei esitatud. Kuulati üle 2,5 aastat pärast sündmust. Leiti kala, nähti, et seal liikus Amosovi paat ja selle alusel seoti ta selle kalaga, millega ta seotud ei ole. Sisult võeti avastamata tegu ja kohandati Amosovi aluse teekonnaga. Kala võidi püüda ka ilma GPS-seadmeta laevalt, kelle liikumist ei ole võimalik tagantjärgi vaadata. Kaitsja palus mõista A.Amosovit õigeks. Süüdistatav eitas oma süüd. Ei ole selliseid tegusid toime pannud. Tol päeval on nõudnud kahte mõrda ja naastes sadamasse ootasid teda inspektorid, kes kontrollisid laeva üle ja kelle poolt ei olnud temale mingeid pretensioone. Ei liikumise ajal ega kaldal ei näinud järvel vees kotte vms. UURITUD TÕENDID JA TUVASTATUD ASJAOLUD Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et uuritava sündmuse aja seisuga, s.o 24.05.2018, süüdistatav A.Amosov oli kutseline kalur, kellel oli ka rannakaluri II astme kutsekvalifikatsiooni alates
2. aastast. A.Amosovi enda ütluste järgi kutselise kalamehena on tegutsenud juba 28 aastat. Laeva juhtimise kogemus on 20 aastat. Kutselise kaluri kvalifikatsiooni olemasolu kinnitab ka väljatrükk kutseregistrist, nimelt A.Amosovi kutsetunnistus nr xxx, mis kehtib alates 4.12.2006, väljastatud Eesti Kalurite Liidu poolt, kehtib tähtajatult (tl 70). Poolte vahel ei olnud vaidlust ka selles, et süüdistuses märgitud asjaoludel, s.o 24.05.2018 hommikusel ajal teostas A.Amosov kutselise kalurina kalapüüki (mõrrapüüki) Peipsi järvel IdaVirumaal, Alutaguse vallas, Remniku küla piirkonnas. FleetComplete kaardirakendusprogrammi andmete järgi lahkus A.Amosov sadamast kell 7.02 (tl 105) ja randus Remniku küla lähedal kella 10.56 ajal (tl 107). A.Amosovi ütluste järgi 24.05.2018 käis paadiga mõrdasid nõudmas. Startis Remniku sadamast ja koos oli üks abiline… X X… Tema roll paadis – ta aitas võtta mõrrajada välja, seal on vaja füüsilist jõudu. Üksinda oleks väga raske seda mõrda nõuda. Miinimum peab olema kaks inimest paadis. Ka X oli kutseline kalur… Mõrrad asusid sadamast umbes 5 km Karjamaast ja Kauksist umbes 1 km… Nõudis kaks mõrda, oli ahven, haugid… Ajaliselt oli järvel umbes 2,5 tundi. Naases sadamasse kell 10-11… Sadamas ootasid kaks inspektorit – Y ja veel üks noormees. Nad kontrollisid paati. Y küsis ega ei ole midagi kohanud, ütles, et ei. Mida Y on silmas pidanud ei tea. Kalapüügiks A.Amosov on kasutanud kalalaeva xxx. Seda, et antud aluse omanikuks on A.Amosov kinnitab nii süüdistatav ise oma ütlustes, kui ka väikelaeva detailandmete väljatrükk (tl 71-73). A.Amosov kinnitas oma ütlustes, et paadile oli paigaldatud GPS-seade ja see töötas. Mõrrapüügi teostamiseks oli A. Amosovile väljastatud kalapüügiluba XXX, millele A. Amosov oli kantud ühena kalapüügiõigusega kaluritest (tl 78-97). Umbes tund aega enne kaldale naasmist esitas A.Amosov kalateate (registreeritud nr 356634 all 24.05.
3. a kell 9:59, tl 74, randumise aeg kell 11.00), mis sisaldas tolle päeva püügiandmeid. Vastavalt nimetatud teatele oli A. Amosovi poolt püütud järgmised kalakogused (kilogrammides liikide kaupa): 5 kg särge, 10 kg haugi ja 50 kg ahvenat (tl 77, 108). Samal päeval oma ametiülesandeid täitnud keskkonnainspektorid Y Y ja C C otsustasid kontrollida, kas A.Amosovi poolt kalateates avaldatud kalakogused vastavad tegelikkusele ja läksid temale Remniku sadamasse vastu. Kontrollimise käigus avaldatud kalakogused vastasid kalateates esitatule, kuid siis märkas inspektor I.Y järve vetes Alajõe poole madaliku alal 5 mingeid valgeid asju, mis paistsid veest välja. A.Amosov eitas enda seotust nende asjadega ja ütles, et ei tea, mis see on, ei ole neid näinud ja ei ole nendega seotud. Täpsemalt, kirjeldab tunnistaja I.Y juhtunu järgnevalt. 24.05.2018 puutusid Amosoviga kokku nii, et sel päeval olid C Cuga kalakaitsereidil. C on Jõgeva büroo juhtivinspektor. Kalakaitsereid, s.o lossimiskontroll, kalurid tulevad maale ja kontrollitakse, kas kala kogused vastavad teates teataud kogusele ja kas püütakse keelatud kalu… Sel päeval panime endale ülesandeks kontrollida Peipsi järve põhja osa. Kontroll näeb välja nii, et oleme autoga, C C oli tol päeval juht, ise istusin kõrval ja vaatlesin arvutist eelteateid OKAS-est ja liikumist Ecofleet programmist. OKAS on objekti kontrollimise andmesüsteem, kuhu kalurid helistavad ja teatavad tund aega enne randumist kala kogusest, siis need andmed kantakse sisse andmebaasi, s.t tegemist on reaalajas andmebaasiga. Selle järgi teadsid, mis kalurid randuvad. Kui kalur esitab eelteate, seal on kirjas tema nimi, paat ja kala kogused liigiti. Ja kui OKAS-es on teade esitatud, siis vaatavad Ecofleet’ist liikumist. Liikumise järgi on näha mitut püügivahendit kalur on kontrollinud jne. Ecofleet on kalalaevade jälgimissüsteemi kaardirakendus. Igal kalalaeval on oma GPS jälgimisandur, mis saadab signaali, kus laev asub ja mis kiirusega liigub, nende andmete järgi on näha, kus laev asub. Sama kaardirakendust kasutatakse ka praegu nimega FleetComplete. Süsteem näeb liikumist reaalajas, kuid andmeid saab näha ka tagasiulatuvalt mitme aasta eest. Amosoviga tol päeval kohtusid nii, et olid Lohusuu kandis, OKAS-est nägid, et ta esitas eelteate, kuna Lohusuus ei olnud ühtegi teist randuvat laeva, siis otsustasid kontrollida teda. Võttis lahti tema liikumise, ta oli kontrollinud vähemalt kahte mõrda. Kell 10 oli esitanud eelteate, et kell 11 randub sadamas. Oli näha kalakogused. Nägid ka tema laeva asukohta reaalasjas. Viimase mõrra kontroll oli toimunud Alajõe ja Remniku vahel, oli liikunud Remniku poole, läks rannaäärsetesse vetesse. Ecofleet’ist oli näha kuidas sõitis kaldaäärsesse madaliku serva, tundus huvitav, et miks juba enne Remnikut peaks sinna sõitma. Kõrvalekalle sügavast jaost mitusada meetrit toimus äkkpööre… Remniku sadamas läksid temale vastu, ta randus, mõõtsid tema kogused, päeviku. Silma järgi kogused vastasid eelteatele. Vaadatakse ega paadis ei ole kuhugi peidetud. Aga tema puhul ei paistnud kuskilt laevas peidetud kala. Laevas olid plastikust kastid ja tühjad kotid, nö suhkrukotid. Vestlesid temaga… Alajõe poole madaliku alal oli näha valgeid asju. Küsis tema käest, mis need võisid olla, sest ta sõitis neist mööda, neid oli näha ka sadamast palja silmaga. Paarsada meetrit kaugel oli, läikisid päikese käes. Pärast selgus, et need on kotid. Amosov vastas, et tema ei ole midagi näinud. Eeldas et pidi seda nägema, sest nägi tema liikumist Ecofleet’ist. Tunnistaja Y on selgitanud ka, et esmane visuaalne kontakt süüdistatava kalalaevaga tekkis neil, kui nad olid jõudnud Remnikusse ja olid järve kaldal (vt tunnistaja koostatud skeemil – tl 102, koht nr 1). Siis A.Amosov oli oma kalalaevaga veel järvel (asukoht nr 2) ning juba siis oli neil näha umbes 200 meetri kaugusel madalikul läikivaid / valget asja / asju järvel, mida nad läksidki kontrollima. Amosov oli umbes 200 meetrit kaldast, nägid tema liikumist kogu aeg kuni randumiskohani. Sel ajal ta midagi kahtlast ei teinud, ei visanud midagi välja vms. Vees olnud valgete / läikivate asjade kontrollimiseks pani S.C endale selga spetsiaalset ülikonda, võttis kaasa käsi GPS-seadme ja läks vette. Vee sügavus selles kohas (kus asjad olid) oli umbes 1,5 meetrit. Selgus, et tegemist on kinniseotud valgete kottidega, mille sees on kala ja kõik kotid olid omakorda asetatud mõrralinast vaatamiskotti, mille ühele otsale oli kinnitatud väike ankur / konks ja teisele ujuk. Täpsemalt kirjeldas tunnistaja I.Y seda nii: Siis läksime vaatama, mis see valge helendav asi on. Kuna kalurid on ennegi seda teinud, s.t enne sadamat kotte kalaga maha visanud, siis tekkis kahtlus. Juba kaldalt oli näha, et need on kotid, need paistsid veest välja. Autos oli spetsiaalne ülikond, (S.C) pani taskusse käsi GPS seadme ja läks neid asju ära toomas. Kalda äärest oli umbes 30 meetrit. Pärast 6 kaardirakenduse abil mõõtsid vahemaad kalda äärest selle punktini. GPS koordinaate fikseeris C C kottide juures. Ta sealt juba hõikas, et need on kalakotid. GPS koordinaadid jäävad seadme mällu. Vett oli rinnuni. S.Cu kasvu pikkus on umbes sama nagu endalgi ja enda pikkus on 1.
4. Kõik kotid olid mõrra vaatamiskotis, see oli mõrralinast… Tassisid kotid kaldale. Kotid olid põhjast kuni pinnani, põhjas oli 2 kotti, kokku oli 7 koti. Kalda ääres tõstsid kotid kuivale, võtsid vaatluskotist välja ja kotid olid nööriga kinni seotud. Olid suhkrukotid, samasugused, nagu olid Amosovi paadil. Kotid olid vees kinnitatud pisikese ankuriga, millega kalurid otsivad nakkevõrke veest, selline konks. Nööriga oli seotud ujuk korgist. Et tulega see kott ei läheks rändama. Sellise tulega mis tol peval oli ei läheks kott rändama. Ühes kotis oli rääbis… Kahes kotis olid siiad… Neljas kotis olid kohad… Üks latikas oli veel. Sündmuskoha vaatluse protokoll 25.05.2018-st kinnitab, et Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Remniku külas, Remniku oja suudmest ca 300 meetrit lääne suunas Peipsi järvel koordinaatidel N:xxx E: xxx on näha järve pinnal ujumas valkjaid kotte, mis on pruunika mõrralinast koti sees. Vee sügavus selles kohas on ca 1,5 meetrit. Kottidest ca 10 meetrit eemal on näha pruunikat ujukit. Ujuk on seotud musta nööriga mõrralinast valmistatud koti külge. Kottide asukohast võeti koordinaate seadmega GPS Garmin Oregon
5. Mõrralinast kott tõmmati kaldale. Kaldal on näha, et koti sees on kokku seitse valkjat kotti (vt fototabel nr 1). Esimene kott (plomm nr B011147, asitõend nr 1) on suletud valkja nööriga ja lahti sidumisel kotis on näha rääbised. Teise koti (plomm nr B011143, asitõend nr 2) suu lahti sidumisel on näha siiad. Ka kolmandas kotis (plomm nr B011145, asitõend nr 3) on näha siiad. Neljandas kotis (plomm nr B011142, asitõend nr 4) on kohad. Ka viiendas kotis (plomm nr B011144, asitõend nr 5) on kohad. Ka kuuendas kotis (plomm nr B011146, asitõend nr 6) on kohad. Seitsmendas kotis (plomm nr B011148, asitõend nr 7) on kohad ja üks latikas. Mõralinast kott, mille küljes on metallist rõngas ja umbes 10 m pikkune must nöör, mille otsas on pruunikas ujuk, pakendati kilekotti (asitõend nr 8). Muude asjaolude all on protokollis märgitud, et koordinaatide määramiseks kasutati GPS seadet GPS Garmin Oregon 550 ja fotod tehti mobiiltelefoniga. (tl 1-12) Tunnistaja I.K (samuti keskkonnainspektsiooni ametnik) kinnitas I.Y’i ütlused ja selgitas, et selle kriminaalasjaga on kokku puutunud nii, et 2018.a mais inspektorid tuvastasid järves ebaseaduslikult püütud kalad, need inspektorid olid Y Y ja C C. Kalakotid toodi töökoha juurde, paluti asitõendite vaatluse juurde seoses kala värskuse hindamisega… Remniku külas kalda lähedalt leiti need kalakotid, veest leiti. Selle juures ise ei viibinud. Sellest oli juttu asitõendite vaatluse juures… Õue toodi kalakotid, plommitud, kotid avati, seejärel vaatasid, millised on kalad kotis, rääbist kaaluti, siiga kaaluti ja mõõdeti, koha kaaluti (ei mäleta, kas mõõdeti ka). Dokumente selle kohta vormistati, kala massi ja pikkuse mõõtmise protokollid. Seega, Remniku küla piirkonnas, Peipsi järve kaldast ca mõnekümne meetri kaugusel keskkonnainspektorite poolt järve vetest keelatud kalaliikidega kottide avastamine kui selline on väljaspool vaidlust ja ühemõtteliselt tuvastatav eelpool käsitletud tõenditega. Vaidlus antud asjas taandus sellele, kes on need kalakotid nende avastamiskohta asetanud. Konkreetsemalt, kas seda tegi süüdistatav, s.t kas lisaks kalateates märgitud kaladele on ta faktiliselt püüdnud veel muid kalaliike, mille püük oli tol ajal keelatud (püügikeelu aja kehtivuse või kala alamõõdulisuse tõttu) ning, teades sellest, on ta peitnud püügiks keelatud kalaliigid kottidesse ja kotid järvesse, kus need olidki hiljem avastatud (s.o süüdistaja versioon) või ta ei ole avastatud kalakottidega kuidagi seotud ja ei tea neist midagi (kaitseversioon). A.Amosov eitas oma seotust avastatud kalakottidega. Kohtus antud ütluste järgi tunnistab ta kala püüdmist tol päeval, kuid inspektorite poolt avastatud kotte pole tema näinud ega ei ole nendega kuidagi seotud. 7 Kohus kontrollib esmalt, kuivõrd tõendatud on süüdistaja versioon ja millised on tema argumendid ning seejärel vaagib, millised on kaitsja vastuväited sellele ehk kuivõrd kindel on kaitseversioon. Süüdistaja versioon põhineb olulisel määral asjaolul, et kaladega kottide avastamise koordinaadid langevad kokku süüdistatava paadi liikumise teekonnaga ning teisi aluseid selles piirkonnas tol päeval ei olnud. Dokumentaalse tõendina esitatud väljatrükkidest EcoFleet kaardirakendusest on näha nii BMA824 kalalaeva liikumise teekond 24.05.2018 (tl 100) kui ka seda, et koordinaatidel Lat xxx ja Lng xxx (kottide avastamise asukoha koordinaadid) langeb A.Amosovi kalalaeva teekond kokku kottide avastamise kohaga, s.t kalalaev liigub täpselt nimetatud koordinaatide asukohast läbi (tl 101). Tunnistaja I.Y ütluste järgi ülekuulamise käigus uurija palus esitada Ecofleet’i väljavõtted, kus on täpsemalt näha kalalaeva liikumist. Avas Ecofleet’i saiti, mis on olemas igal inspektoril. Sisestas kuupäeva, avas laeva liikumise trajektoori, tegi ta nii väikseks, et see mahuks ühele lehele ja printis välja. Kottide asukohad kandis ka väljatrükkile, koordinandid, kus kotid leiti, see on ka kaardil märgitud. Väljatrükid andis üle uurijale ülekuulamise käigus. Veel ühe tõendina esitas prokurör 20.01.2021 asitõendi vaatlusprotokolli (tl 67-68), millest on näha, kuidas arvutiprogrammis FleetComplete käib avastatud kottide koordinaatide võrdlemine süüdistatava kalalaeva liikumise teekonnaga. Protokolli järgi peainspektor I K, kellel on olemas juurdepääs kaardirakendusele FleetComplete, avab arvutis FleetComplete programmi ja siseneb kasutajanime ja parooliga. Avaneb mitme väljaga ekraanipilt, kus vasakul pool ekraanil on otsinguväli. I.K sisestab otsingu lahtrisse kalade leidmise koordinaadid ja parempoolsele, Peipsi järve kujutavale ekraaniosale ilmub punane nööpnõel. I.K kinnitab valitud koordinaadid, vajutades nupule „vali“, misjärel nööpnõel muutub kollaseks (vt ekraanitõmmis tl 103). I.K sisestab otsingu lahtrisse ajavahemiku 24.05.2018 kell 00.00 kuni kell 23.59 ja Filter lahtrisse sisestab kalalaeva nr BMA-824 teekonna liikumise kujutis ajavahemiku 24.05.2018 kell 00.00 kuni 23.59 kohta. FleetComplete kaardirakendusse on sisestatud kutselise kalapüügiga tegelevad kalalaevad, kellele on väljastatud GPS jälgimissüsteemiseade ja mille kasutamine kalapüügil on kalapüügiseaduse järgi kohustuslik. Et kaardirakendusel avaneks kõikide 24.05.2018 järvel liikunud kalalaevade teekonnad tuleb aktiveerida ekraani vasakus servas kõik kalalaevad, nende peal klõpsates, hoides samal ajal all Ctrl klahvi. I.K vajutab klahvile „Ava teekond“. Programm alustab kalalaevade teekonna märkimist järvele, märkides iga laeva liikumisteekonna eraldi. Kokku valiti 339 kalalaeva ja iga märgitud kalalaeva parda number koos teekonda tähistava värviga ilmub järve kujutise all olevasse lahtrisse. Teekonnad avanesid ja kaardirakendusele märgitud teekondi vaadeldes on näha, et ainult kalalaeva xxx teekond 24.05.2018 läbib koordinaate xxx, xxx (vt ekraanitõmmis tl 104, 105). Arvutiekraanil toimuvat on filmitud mobiiltelefoniga ja salvestis on lisatud protokolli juurde. (tl 69) Tunnistaja I.K kinnitas, et töötab keskkonnainspektsioonis 1997.aastast, tööstaaž on 26 aastat. Kalanduse alaga tegeleb 15 aastat 2008-st aastast. Tööülesanneteks on ristkontroll, anomaalia tuvastamine erinevate andmebaaside alusel, sh OKAS kalateadete alusel. Hiljem uurija kuulas üle seoses kalalaevade jälgimise süsteemiga. Kõik kutseliste kalurite laevad peavad olema varustatud GPS-ga, see seade on inspektsiooni arvutis nähtav, näeme laeva asukohta, liikumiskiirust. Kõik inspektorid näevad seda. Soovi korral ka kalur näeb enda laeva. See on arvutiprogramm. Riigi ja ühe ettevõte vahel oli sõlmitud leping ning ettevõte tagab juurdepääsu programmile, kus on näha laevade liikumist. Programmi nimetuseks on praegu FleetComplete, varasemalt oli EcoFleet. Sisu ei ole muutunud, vaid nimi oli muutunud. Selle programmi kasutamine ei eelda eriteadmisi. Uurijat huvitas kalalaevade liikumisteekonnad tol päeval, 24.mail, mil kalakotte leiti. Logis programmi sisse, näitas uurijale, kuidas kalalaevade teekonnad avatakse, mida seal näha on. Uurija andis kalakottide leidmise koordinaadid. Need võttis ta sündmuskoha vaatlusest. 8 Seal tekkis väike viivitus, sest sündmuskoha vaatlusel kasutati süsteemi „kraad-minut“, aga EcoFleeti saab sisse panna andmed „kraad komakohaga“. Sellest erinevusest saab välja tulla nii, et koordinaadid saab teisaldada vastavalt vajadusele. Selleks on olemas netis konvertereid, millega saab koordinaate teisaldada ja endal on olemas programm arvutis, mis arvutab koordinaadid ümber. Käsitsi ümber arvutamine võtab liiga palju aega. Konverteerisid koordinaate. Avasid laevade liikumisteekonnad. Kalakottide asukohaga kattus Amosovi kalalaeva teekond. Kuidas saab olla kindel, et just Amosovi laeva teekond langes kokku kottide avastamise kohaga – vaatasid ka kalateateid, teates oli märgitud Amosov. Just Amosovi laev oli kottide asukohas. Kas mõni teine laev oli selles kohas – ei. Kontrolliti kõiki kalalaevu, mis olid tol päeval järvel, kellel on GPS seade. Kontrolli tulemused fikseeriti nii, et uurija palus teha väljavõtted, need lisati tunnistajana ülekuulamise protokolli juurde… Uurija palvel võttis väljavõtte OKAS kalateadete lehelt. Eraldi protokolli selle kohta ei teinud. Uurijal oli küsimusi, ta tahtis teada kalalaevade liikumisi, kõiki materjale leidis ja väljatrükid lisati. Uurija tahtis vaadata ka ilmaolusid tol ajal, selleks olemas keskkonnagentuuri leht, kus andmeid saab vaadata tagantjärgi, uurijat huvitas tuul, ilmaolude järgi oli põhjatuul, kaldalt järve suunas, ka ilmaoludest tegi väljavõtte, uurija lisas ka selle ülekuulamise protokolli juurde. Sealt saab vaadata ka veetemperatuuri, sademeid jne. Kohtu arvates ülaltoodud tõendid (tunnistajate Y ja K ütlused, väljatrükid FleetComplete programmist ja 20.01.2021 asitõendi vaatlusprotokoll) kinnitavad, et peale süüdistatava kalalaeva ükski teine GPS-seadmega varustatud kalalaev selles punktis (kus avastati kalakotid) tol päeval ei liikunud (tl 113, 115, 116). Arvestada tuleb ka seda, et erinevalt nt autode liikumisest maanteel, avatud vetes ei ole kindlaks määratud teekonda ja aluse juht on vaba otsustama oma teekonna üle. See, et A.Amosov on valinud oma kalalaeva marsruudi nii, et 24.05.2018 kell 10.28 (tl 106) läbib see täpselt kalakottide avastamise kohta, kinnitab, et ta mitte pelgalt ei sõitnud neist koordinaatidest läbi (sellise juhusliku kokkusattumise tõenäosus on kohtu arvates olematu), vaid ta ongi see isik, kes viskas kalakotid vette. Seega kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et juhtus nii, et Amosov käis tol päeval kalal ja umbes kalade avastamise kohas. Eelpool käsitletud tõendid kinnitavad, et Amosov ei käinud mitte lihtsalt umbes kalade avastamise kohas, vaid täpselt samadel koordinaatidel ning sellise juhusliku kokkusattumise tõenäosus ei ole kohtu arvates realistlik. Süüdistatava enda ütluste järgi kui ta sõidab järvelt tagasi, siis marsruut on erinev, teekond oleneb lainetusest jne. Tol päeval tuli tagasi nagu tavaliselt… Küsimusele, kas ta teab et Remniku sadama lähedal on madalik, vastas süüdistatav, et nad on kalda ääres igal pool. Küsimusele miks laev tuli nii lähedale kaldale vastas süüdistatav: sõitsin koju, lihtsalt valisin sellise tee, oli otsene tee koju ja tee lõpp oli sadamas, algpunkt oli viimase mõrra juures. Samas dokumentaalsetest tõenditest (FleetComplete programmi väljavõtetest) on näha, et ei enne ega pärast antud sündmust (väljavõtted on tehtud erinevate ajaperioodide kohta, sh 1.04.201823.05.2018 ja 25.05.2018-30.06.2018) ei liikunud süüdistatava laev kaldale nii lähedale, kui ta tegi seda 24.05.2018 (tl 110, 112). Seega ei enne 24.05.2018 ega pärast seda kuupäeva süüdistatava kalalaev ei ole kunagi liikunud kaldale nii lähedal, nagu ta tegi seda 24.05.
6. Ainult ühel korral (mitmekümnest) laev on liikunud kaldale paralleelselt, aga ka siis toimus see kaldast tunduvalt kaugemal ja sügavamates vetes ning ka sel korral ei liigu ta madalikule ega tee mingeid äkkpöördeid, nagu seda on näha 24.05.2018 teekonna puhul (tl 110). Järelikult tegemist ei olnud A.Amosovi tavalise kodusadamasse naasmise marsruudiga, mistõttu kohus ei nõustu kaitsja väitega, et see oli A.Amosovi tavaline teekond. Süüdistatav kinnitas oma ütlustes, et oli teadlik, mis kalu ei tohtinud tol ajal püüda – s.o rääbis, koha, latikas ja siig, ka alamõõdulist kala ei tohtinud püüda. Seega, tal oli motiiv keelatud kalaliikide varjamiseks inspektorite eest, kes võisid oodata teda kodusadamas (et nad on teda juba kaldal ootamas A.Amosov siis ilmselt veel ei teadnud, aga kutselise kalurina teadis hästi, 9 et sellist kontrolli võidakse teha ning eelteate eesmärk ongi selles, et võrrelda deklareeritud ja tegelikud kala liigid ja kogused). Süüdistataval motiivi olemasolu kinnitab mingil määral ka asjaolu, et A.Amosovi sõnul oma teekonnal ta mingeid kotte ei näinud. Arvestades kohtu poolt varem tuvastatud asjaolu, et süüdistatav on läbinud täpselt kohta, kus hiljem olid avastatud kalakotid, ei ole eluliselt usutav, et madalikul veest välja paistnud valgete kottide hunnik võis jääda temale märkamatuks. Olukord muutub mõistetavaks, kui lähtuda süüdistaja versioonist, ehk et A.Amosov on ise visanud kalakotid vette selles kohas. Siis tal oli põhjust seda objekti n.ö mitte märgata, lootes, et ka inspektoritele ei torka need kalakotid silma ning pärast, kui inspektorid lahkuvad ja keegi ei jälgi tema tegevust, saab ta keelatud kalaliikidega kotid enda kätesse. Süüdistaja esitatud tõenditest nähtub ka, et selline kuriteo toimepanemise ehk keelatud kalaliikide peitmise viis on varasemast ajast juba hästi teada. Tunnistaja I.K, kes on pikaajalise töökogemusega keskkonnainspektor, on rääkinud oma ütlustes, et …aeg ajalt juhtub, et kalur viskab kottidesse peidetud kala madalasse vette, et siis tulla selle järele kas jalgsi või teise alusega. Tavaliselt tegemist on kaladega, mille püük on keelatud, kas on alamõõduline või keelatud püügiks. Tavaliselt inspektor tuleb (sadamas) jalgsi kalurile vastu ja kalur loodab, et inspektor ei lähe jalgsi vette. Ehk siis tegemist ei ole mingi uue moodusega, vaid varem juba ära proovitud keelatud kalade peitmise viisiga, mida kasutavad mõned pahatahtlikud kutselised kalurid ning viidatud tõendid kinnitavad, et seda meetodit on 24.05.2018 kasutanud ka süüdistatav A.Amosov. Seega, süüdistusversioon haakub uuritud tõenditega, on loogiline ja eluliselt usutav. Samas kaitsja poolt oli püstitatud rida küsimusi ja esitatud vastuargumente, mille järgi A.Amosov ei ole temale etteheidetava teoga seotud. Alljärgnevalt hindab kohus, millised need kaitse vastuargumendid on ja kas need lükkavad süüdistuse versiooni ümber. Kaitseversioon toetus kokkuvõttes mitmele punktile, s.h, et: 1) puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kalakotte avastati just neil koordinaatidel, mis seisavad sündmuskoha vaatlusprotokollis ja mida kõrvutati A.Amosovi paadi liikumise teekonnaga (kus nad langevad kokku); 1.1.) ei ole teada, mis mõõteseadet kasutati koordinaatide fikseerimisel, kas see oli töökorras, milline on selle seadme laiendmääramatus, eksimise võimalused, mis täpsusega see mõõdab jne; 1.2.) koordinaatide mõõtmist ei ole fotografeeritud või videosalvestatud; 1.3.) kotte võidi visata vette teises kohas, kuid allveevoolude tõttu võis nende algne asukoht muutuda; 2) avastatud kala võis püüda ükskõik kes, sh 2.1) suvaline isik, mitte kutseline kalur, sisult röövpüüdja, kes ei registreerinud vette minekut ega kasutanud GPS-seadet omal alusel ja kelle liikumist ei ole näha FleetCompleet programmist (mida kasutavad inspektorid kalalaevade liikumise jälgimiseks); 2.2.) puuduvad tõendid selle kohta, et A.Amosovo oleks midagi (s.h kotte) järve visanud; 2.3) ühel kotil eripäraste kirjete olemasolu ei seosta A.Amosovit selle juhtumiga; 3) ei ole teada, millal ja millega avastatud kalu püüti. 10 Vee temperatuur oli piisavalt madal ja kala võis olla seal juba varasemast ajast, eelnevast päevast või varemgi; 4) asja menetlemisel rikuti menetlusõiguse norme; 4.1) uurimata jäid piirivalve radarite andmed, millelt oleks võinud näha teiste, ilma GPS-ta laevade liikumist selles piirkonnas; 4.2.) üle kuulamata on teine paadis olnud isik – X 4.3) süüdistatava püügivahendeid pole keegi kontrollinud ega selgitanud, kas nendega saab üldse avastatud kala püüda; 4.4.) menetlus võttis aastaid aega ja A.Amosovit kutsuti ülekuulamisel 2,5 aasta pärast. 4.5.) tunnistaja I.K ütlused ei ole usaldusväärsed, mh seetõttu, et talle oli eelnevalt näidatud toimiku materjale ja ta oli suunatud prokuröri poolt. Alljärgnevalt vastab kohus kaitsja püsitatud küsimustele eraldi teemade lõikes. 1) puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kalakotte avastati just neil koordinaatidel, mis seisavad sündmuskoha vaatlusprotokollis ja mida kõrvutati A.Amosovi paadi liikumise teekonnaga (kus nad langevad kokku) Kaitsja on rõhutanud oma lõpukõnes, et kalade leidmist osutatud koordinaatidel tõendavad ainult tunnistaja Y ütlused, mis on kontrollimata, ei ole ühtegi fotot sellest GPS-seadmest selliste koordinaatidega. Kui selliseid tõendeid ei ole, siis seda tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus ei nõustu kaitsja sellise järeldusega. Kalakottide leidmist nimetatud koordinaatidel tõendab lisaks tunnistaja Y ütlustele ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles need koordinaadid on fikseeritud ja mida on pärast sisestatud FleetComplete programmi koordinaatide järgi asukoha määramiseks. 1.1.) ei ole teada, mis mõõteseadet kasutati koordinaatide fikseerimisel, kas see oli töökorras, milline on selle seadme laiendmääramatus, eksimise võimalused, mis täpsusega see mõõdab jne Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et puuduvad tõendid GPS-seadme näidu fikseerimise kohta ja sellest tulenevalt koordinaadid ei olegi fikseeritud. Koordinaate on selgelt näha 25.05.2028 sündmuskoha vaatlusprotokollist, mille lk-l 1 seisab, et „Sündmuskoht asub IdaVirumaal, Alutaguse allas, Remniku külas, Remniku oja suudmest ca 300 m lääne suunas Peipsi järvel koordinaatidel N: xxx E: xxx… Kottide asukohast võetakse koordinaadid seadmega GPS Garmin Oregon 550…“. Protokolli lk-l 2 muude asjaolude all on märgitud: „koordinaatide määramiseks kasutati GPS seadet GPS Garmin Oregon 550“. Selliselt, kottide avastamise koordinaadid on kindlalt fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ning on teada, millise GPS-seadme abil seda tehti. Üldiselt kättesaadavatest allikatest (Internet) saab hõlpsasti leida, et Garmin Oregon 550 puhul on tegemist autonoomse käsi GPS-seadmega, mille ülesandeks ongi asukoha määramine ja millel on nii sisse ehitatud kui väline mälu kaart koos võimalusega salvestada kuni 2000 asukohta/lemmikkohta (vt nt https://www.garmin.com/enUS/p/26875#specs). Selliselt menetlejal S.Cul oli võimalus selle seadme abil nii kottide koordinaatide määramiseks, kui ka nende salvestamiseks seadme mällu, millest on rääkinud tunnistaja I.Y. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus alust kahelda sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud koordinaatide õiguses. 1.2.) koordinaatide mõõtmist ei ole fotografeeritud või videosalvestatud; 11 Tõepoolest, fotot või videot selle kohta, kuidas S.C fikseerib GPS-seadme abil kalakottide asukoha koordinaadid, ei ole. Seda on kinnitanud ka tunnistaja I.Y (et seadme näidu ei fotografeeritud). Samas tegemist ei ole menetlusõiguse normide rikkumisega. Seda kinnitab ka kohtupraktika, millele prokurör on viidanud oma lõpukõnes. Nii leidis Riigikohus lahendis nr 3-1-1-41-09 (p 7), et „KrMS § 148 lg 1 kohaselt võib tõendusteabe vajaduse korral talletada ka fotol. Vastavalt KrMS § 149 lg-le 1 uurimistoimingu tingimused, käik ja tulemused talletatakse fotol vaid siis, kui seda peab vajalikuks uurimisasutuse ametnik või kui pildistamise kohustus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus. Fotode puudumine ei muuda vaatlusprotokolli ebausaldusväärseks tõendiks.“ Analoogsele seisukohale on Riigikohus asunud ka asjas nr 4-18-6598/21 (p 22). Kohus ei näe põhjust, miks GPS-seadme näit pidi tingimata olema fotografeeritud ja miks menetleja ei võinud võtta koordinaadid seadme mälust (kuhu tunnistaja I.Y ütluse ja seadme tehniliste omaduste kirjelduse järgi neid on võimalik salvestada). Järelikult GPS-seadme näidust fotode tegemata jätmine ei ole vastuolus menetlusõiguse normidega. Kaitsja on viidanud sellele, et GPS koordinaatide fikseerimata jätmine võis olla tehtud meelega, et näidata, et tegemist on sama kohaga (kus kalakotid avastati ja millest A.Amosovi paat sõitis läbi), sest fotoaparaat (või telefoni kaamera) oli neil kaasas ja muid asju said nad pildistada. Kohtu arvates kaitsja kahtlused inspektorite pahatahtlikkuses taanduvad sisult sellele, et kaitsja arvates võisid inspektorid võltsida tõendit (GPS-seadme näidud). Samas, arvestades, et tegemist on kriminaalkorras karistatava teoga, peab neil selleks olema kasvõi mingi arvestatav motiiv selliseks kuriteoks. Sellist motiivi aga ei nähtu ei tunnistajate (inspektorite) ütlustest ega kaitsja põhjendustest. Jääb arusaamatuks, milleks inspektorid pidid riskima oma ametikohaga ja saama veel kriminaalkaristuse sellise teo eest. Seetõttu kohtu arvates tegemist on ainetu oletusega, mis on millegagi kinnitamata. Asjaolu, et juba kaldale tõstetuna kalakotte jm asju fotografeeriti ei tähenda veel, et sama võimalus oli inspektoritel ka asudes järve vetes, kottide juures. Tunnistaja I.Y on selgitanud, et S.C (asja menetlenud inspektor) ei võtnud vette minnes telefoni kaasa, mistõttu tal puudus võimalus pildistamiseks või video tegemiseks. Sinna oli maad umbes 30 meetrit. Kottide asetust vees ei filminud, ei olnud võimalust filmida. Kaitsja viide, et tunnistaja Y võib olla huvitatud isik ja tema ütlused tuleb pidada ebausaldusväärseteks, sest tänu tema tegematajätmisele jäeti selle rikkumise toimepannud isik kindlaks tegemata, on paljasõnaline ja millegagi kinnitamata. Arusaamatuks jääb ning kaitsja ei ole põhjendanud, milles võis seisneda tunnistaja Y huvi A.Amosovi süüdlaseks lavastamiseks. Puuduvad ükskõik millised asjaolud, mis kinnitaksid nt seda, et selle kuriteo avastamata jätmise korral tunnistajat oleks ähvardanud ametist lahti laskmine, distsiplinaarkaristus vms. Seega tal puudus motiiv sellise teo sooritamiseks ning kohus ei tuvasta alust kahelda tunnistaja I.Y ütluste usaldusväärsuses. 1.3.) kotte võidi visata vette teises kohas, kuid allveevoolude tõttu võis nende algne asukoht muutuda; Dokumentaalse tõendina esitatud Riigi Ilmateenistuse andmete väljavõttest nähtub, et 24.05.2018 kella 7.00, 9.00 ja 10.00 ajal puhus Peipsi järve põhja piirkonnas nõrk tuul põhja suunast (tl 119-122). Kaitsja on viidanud, et tuul ei määra voolusid vee all, need võivad olla ka vastupidised, seda ei kontrollitud. Põhja tuulega vool on vastupidine ehk kalda poole. Küsimusele kuidas need kotid sinna sattuda said, vastas A.Amosov, et neid võis tuua veevooluga kalda äärde, kui oli põhjatuul, siis võis tuua kalda äärde. 12 Need süüdistatava ja tema kaitsja oletused on millegagi kinnitamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et kalakottide algne asukoht erines nende avastamiskohast või kotid võisid sattuda nende avastamise kohta allveevoolude vms tõttu ja tegelikult võidi neid vette visata hoopis teises kohas. Tuleb arvestada ka seda, et antud juhul mõrrakoti ühes otsas oli ujuk ja teises väike konks / ankur, mille ülesandeks ilmselt oligi takistada mõrrakoti liikumist, et ta jääks samasse kohta, kuhu teda visati. Tunnistaja I.K ütluste järgi fotodel (tl 3) üleval on näha valget nööri, siis kui suurendada on näha ankru kinnituskohta. Ankur ise jäi mõrrakoti varju… Ankru mõte on hoida asi paigal ja ujuk – kui ära ujub, siis see kiiresti kätte saada. 2.1) avastatud kala võis püüda ükskõik kes, sh suvaline isik, mitte kutseline kalur, sisult röövpüüdja Kaitsja on viidanud ka sellele, et mõrrad olid kalda ääres, need võis sinna panna ükskõik kes ja isegi ilma paadita. Samas kaitsja jätab arvestamata, et antud juhul avastatud ei olnud mõrrad, vaid juba kottidesse ladustatud kalad, mis oli juba liigiti sorteeritud ja ühte mõrrakotti (mis ei ole püügivahend) asetatud. Seega ilmselge on, et seda kala ei püütud mitte selle avastamise kohas ja kotid asetati avastamise kohta juba pärast kala nõudmist, sorteerimist, kottide kinnisidumist ja mõrrakoti asetamisest, mille külge oli veel täiendavalt kinnitatud ankur ja ujuk. Kalade maht (7 koti kogukaaluga üle 165 kg), see, et kotid olid asetatud mõrrakotti jne viitab, et sellega on tegelenud mitte suvaline isik, vaid just vastavaid teadmisi, oskusi ja vahendeid (mõrrakott, ujuk, ankur) omanud isik ehk kutseline kalur. Eluliselt usutav ei ole, et nii suures koguses oleks kala püüdnud keegi harrastaja kalamees. Tunnistajad (KKI inspektorid) ei kinnitanud, et neile oleks varem vahele jäänud nii suure kalakogusega röövpüüdja. Seega, kaitsja oletus, et tegemist võis olla mitte kutselise kaluri poolt püütud kalaga on millegagi kinnitamata ja juba mainitud asjaolud (kalade maht, pakendamise viis jne) toetavad süüdistuse versiooni, et seda kala on püüdnud kutseline kalur, kellel on olemas nii teadmised ja oskused kui ka vahendid (mõrrakott, ujuk, ankur jne) sellises koguses kala püüdmiseks. Vastates kaitsja küsimusele süüdistatav on rääkinud veel sellest, et kuigi tema enda mõrrast ei ole kala varastanud, kuulis ta, et selliseid juhtumeid on olnud. Samas ka need kahtlused jäävad oletuste tasandile, sest ei ole ühtegi tõendid, et samal päeval või vahetult enne seda keegi kutselise kaluri mõrrast oleks varastatud selline suur kogus keelatud liiki kala (mida keegi tundmatu kolmas isik võis panna kottidesse ja peita kohta, kus need avastati). Samuti tunnistaja I.K ütlused ei kinnita seda hüpoteesi: küsimusele, kas praktikas oli juhtumeid kus röövpüüdjad oleks võtnud kala kutseliste kalade mõrdadest, vastas I.K: 10 aastat tagasi, viimastel aastatel ei ole sellist kuulnud. Tunnistaja I.K (kes on osalenud kalade mõõtmises) ütluste järgi tõenäoliselt kalad olid püütud mõrraga, sest võrguga püügil oleksid kalale jäänud triibud, eriti nii õrnal kalal nagu rääbis. Võrgupüügile viitavaid jälge ei näinud. Peipsi järvel õngega püüda sellises koguses ei ole võimalik ei koha, siiga ega rääbist. Õngega võib saada 1-2 kala, aga mitte sellises koguses ja mitte nii erinevad kala liigid. Samuti tunnistaja I.Y on välistanud võimaluse, et avastatud kalu võidi püüda mitte mõrraga vaid nt võrguga. Küsimusele ’kas teie tööpraktikas oli juhtumeid kus mitte kalalaevaga oleks püütud kala mõrraga umbes sellistes kogustes nagu see antud juhul oli avastatud’, vastas tunnistaja, et võrguga, aga mitte mõrraga. Aga siis (ehk praegusel juhul) olid püütud mõrraga ja värske kala… Kõik kalad olid selgete silmadega. Võrgu jälgi ei olnud. Seega ka tunnistajate ütlused ei toeta kaitseversiooni, et kottidest avastatud kala võis püüda juhuslik röövpüüdja. Tuleb arvestada ka seda, et nt ühte avastatud kalaliikidest – rääbist ei ole võimalik püüda kalda lähedal. Süüdistatav on ise kinnitanud oma ütlustes, et rääbis liigub kalda läheduses vaid 13 kudemisajal, s.o sügisel ning muul ajal saab rääbist püüda sügavamal ja kaugemal järves. Seega rääbist ei olnud võimalik nõuda kaldale lähedal, küll aga kaugemal sügavamates vetes, sh kus süüdistatav on kontrollinud oma mõrdasid. Kaugemale kui 1 km järvele minekust peab ette hoiatama. Selline oletatav röövpüüdja pidi siis riskima sellega, et piirivalve märkab tema registreerimata liikumist radaril ja sel juhul info tema kohta võis olla edastatud kontrollimiseks kas PPA või KKI ametnikele ja ta võis jääda oma tegevustega vahele. Selline versioon ei toetu ühelegi konkreetsele tõendile ja ei ole eluliselt usutav. Ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et Peipsi järvel oleks üldse või sündmuse ajal, liikunud aluseid ilma GPS-seadmeta, kes ei teata oma järvele minekust, kuigi tegelikult lähevad kaldast 1 km-st kaugemale ja tegelevad seal röövpüügiga. Tunnistaja I.K ütluste järgi peale 2018 ei mäleta et oleks veel selliseid asju, kus oleks veest leitud sellises koguses kalu… Küsimusele ’kas praktikas GPS-ta laevu peeti kinni’, vastas tunnistaja, et aeg ajalt on seda ette tulnud aga need ei ole sagedased juhtumid. Seega kaitsja oletus, et avastatud kalu võis püüda keegi tundmatu röövpüüdja ilma GPS-seadmeta paadiga, on millegagi kinnitamata. Järelikult avastatud kala, sh rääbis, oli nõutud järvelt GPSseadmega kalalaeva abil, kelle liikumisteekond fikseerub FleetComplete programmis ja kes on teatanud järvele minekust ja sadamasse naasmisest ette, nii nagu seda tegi ka süüdistatav. Süüdistatava enda ütluste järgi tagasiteel sõitis mõrrast ümber, kelle omad need on ei tea, terve Alajõe paneb neid sinna, neid pannakse paadiga, igaüks, ka mittekutseline kalur, nt endine kalur võib panna, sest tal peavad need teadmised olema. Samas need süüdistatava oletused on jällegi millegagi kinnitamata. Ei olnud esitatud ühtegi tõendit, et tol ajal selles kohas (või Peipsi järvel üleüldse) oleks tegutsenud (nt endisest kalurist) röövpüüdja. Kohtupraktika järgi kui oma versiooni tõendamiseks üks pooltest toob sisse mingit asjaolu (antud juhul, et tegemist oli röövpüüdja saagiga), siis ta peab looma ka võimaluse oma versiooni kontrollimiseks, et seda saaks kinnitada või ümber lükata tõenditega. Ühtegi vastavat tõendit aga ei olnud esitatud. Kohtus üle kuulatud tunnistajad (I.Y ja I.K) ei toetanud röövpüüdjate versiooni, seda enam nii suure kalakoguse puhul. Seetõttu see kaitsja argument ongi jäänud millegagi kinnitamata oletuse tasandile. 2.2.) puuduvad tõendid selle kohta, et A.Amosov oleks midagi (s.h kotte) järve visanud Kaitsja viitas oma lõpukõnes, et prokuratuur heidab süüdistatavale ette seitsme kalaga koti järve viskamist, kuigi ükski tõend ei tõenda, et Amosov oleks midagi järve visanud. Kui kalakotid olid silmaga näha, siis nad oleks pidanud nägema ka kalalaevalt kottide vette viskamist, sest Y väitis, et nägi kalalaeva 200 meetri kauguselt ja isegi kaugemalt. Samas kui lähtuda kaitse versioonist, et need kotid olid vette asetatud kellegi teise (mitte A.Amosovi poolt) enne seda, kui Amosov läbis selle koha oma kalalaevaga, siis ilmselge on, et pidi toimuma laeva kokkupõrge kalakottide hunnikuga, mis oli piisavalt suur (7 kotti) ja tunnistajate sõnul paistis veest välja. Midagi sellist aga ei toimunud ning Amosov ei räägi kottidest, väites, et ei märganud vees midagi. Selline sündmuste käik on võimalik vaid siis, kui oma laeva liikumise käigus Amosov ise viskas kalakotid selles kohas vette (ehk enne tema laeva sellesse punkti jõudmist kotte vees veel ei olnud ja ta ei saanud põrkuda nendega kokku, sest ise viskas need vette), mis jällegi kinnitab süüdistuse versiooni. 2.3.) ühel kotil eripäraste kirjete olemasolu ei seosta A.Amosovit selle juhtumiga; Kaitsja viitas oma lõpukõnes ka sellele, et tõendina esitatud teises väärteoasjas pildistatud kott, on tavaline suhkrukott, mis on nii A.Amosovil kui teistel kaluritel ja neil on kasutuses erinevaid kotte. Kaitsja seadis kahtluse alla ka tunnistaja I.K ütlused erilisest kotist, mida ta varem pole näinud. Üks kott on sarnane kotile, mis oli ka teises väärteoasjas, milles menetlusaluseks isikuks oli Amosov. Prokuratuur tuli kotti versiooniga ja väärteoasja materjalidega hilinenult välja, 14 kuigi teadis sellest juba kohtueelse menetluse käigus ja üllatas sellega vastaspoolt. See tõend tuleb jätta tähelepanuta, tegemist ei ole tõendiga, mida prokurör ei saanud varem esitada. Seda oleks pidanud ja saanud teha juba kohtueelses menetluses. Prokuratuur ei põhjendanud, miks seda tõendit ei olnud võimalik varem esitada. Sellise tõendi kohtu poolt vastu võtmine on vastuolus KrMS-i nõuetega. Tunnistaja I.K (kes on osalenud kalade mõõtmises) ütluste järgi ühte kotti ei ole varasemalt näinud, seal oli peal kiri mingi pildiga…. Selliste kotide kasutamine kalade pakendamisel ei ole tavapärane, tavaliselt pannakse kala ikka kastidesse. Aga kui tegemist on kalade peitmisega, siis jah, kasutatakse ka suhkrukotte. Küsimusele, kas samade kirjetega kottiga on veel kokku puutunud, vastas I.K, et tuleb ette üks episood, kus nägi samade kirjetega kotti. 2019 jaanuaris kui kalur tuli järvelt, talvel saaniga. Amosov tuli Peipsi järvelt. See oli varasem väärteoasi nr
7. Selles asjas käis läbi samade kirjetega kott. Tolles asjas oli sündmuskoha vaatlus. Tehti foto nr 7 (tl 128). Küsimusele kas selliseid kotte oli ka teiste kalurite käes vastas tunnistaja, et ei mäleta sellist. Tavaliselt kasutatakse ikka valgeid kotte. A.Amosovi ütluste järgi selliseid kotte on igal kaluril, erinevat värvi ja sorti… Kust sai endale sellise koti 2019.a ei mäleta, ostab kotte ehituskauplustes. Kohtu arvates need süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ja vastuolus teiste tõenditega. Kotil olev märgistus („Südzucker“, Zucker – suhkur saksa k, „50 kg“ ehk täidetud koti kaal) osutab otseselt, et tegemist on suhkru pakendamiseks kasutatud kotiga ja jääb arusaamatuks, miks selliseid kotte peaks müüma ehituskaupluses. Süüdistatava ütlused on vastuolus ka tunnistajate I.K ja I.Y ütlustega, kellele see kott torkas silma just oma eripära tõttu ning nende ütluste järgi tavaliselt kasutatakse ikkagi valgeid suhkrukotte ja sellise eriliste kirjetega koti kasutamine on ebatavapärane. Prokuröri poolt oli tõendina esitatud väärteoasjas nr 940019000020 koostatud 21.01.2019 sündmuskoha vaatluse protokoll (tl 124-131) koos fotodega ning fotodel (tl 125p, 127p, 128) on näha üks valge kott iseloomulikke kirjetega. Kui võrrelda seda koti praeguses kriminaalasjas avastatud kotiga nr 5 (tl 37), siis on näha, et väärteoasjas pildistatud kott on samasuguse välimusega (kirjetega), aga peegelpildis ehk pahempidi pööratud: mõlema koti alumises osas on joonis (kastike, milles on poolring pööratuna kasti vasakpoolse alumise nurga poole, ja kolm triibu, mis on pööratud kasti parempoolse ülemise nurga poole ja ulatuvad sellest välja), selle all on tähed ja all on veel üks sõna musta värvi taustal. Koti keskmises osas on number „50“ ja tähed „KG NET“. Sellest üleval on veel kaks rida sõnadest/tähtedest (vrd tl 37 ja tl 128). Seega, tegemist on visuaalselt identsete kottidega. Lisaks viidatud sündmuskoha vaatluse protokollile prokurör on esitanud kohtuvälise menetleja otsuse selles väärteoasjas nr 940019000020 ning selle järgi väärteo toimepanijaks on Aleksei Amosov (tl 131-132). Kohus ei arvesta seda otsust süüdistatava varasemat karistust kinnitava tõendina (karistusregistris andmeid selle kohta ei ole), kuid see ühemõtteliselt kinnitab, et visuaalselt sarnase koti, nagu A.Amosov on kasutanud 21.01.2019 oli kasutatud antud kriminaalasjas uuritava kuriteo toimepanemisel 24.05.
8. Kuigi tegemist ei ole vahetult A.Amosovile osutava asitõendiga (sellel ei ole A.Amosovi nime või tema paadi numbrit vms), teatud määral see ikkagi tõstab tõenäosust, et 24.05.2018 avastatud samasuguste kirjetega kott kuulus just süüdistatavale, mitte ükskõik millisele suvalisele isikule. Antud asjas ainult üks kott seitsmest oli vastavate kirjetega ja joonisega. Samuti tunnistaja I.K on rääkinud, et tavaliselt kasutavad kalurid ikkagi valgeid kotte (ilma kirjeteta) ning see kirjetega kott köitiski seetõttu nende tähelepanu, mistõttu seda koti ka spetsiaalselt fotografeeriti (tl 37, foto nr 5 – „Vaade musta kirjaga kotile“). See, et nimetatud asjaolu (et samasugune kott oli kasutusel veel teises väärteoasjas) tuli tunnistajale I.K meelde vaid kohtuliku menetluse käigus ning varem pole ta sellest rääkinud ei 15 tähenda iseenesest, et tegemist oleks kunstlikult loodud või võltsitud tõendiga vms. Tunnistaja I.K on selgitanud, et kotil oli kirjas 50 kg ja „suhkur“ vms. Mis kiri seal oli sõna sõnalt ei mäleta. Kuidas saab võrrelda seda koti hilisemas väärteoasjas – oli sarnane. Nägi kotti vaatlusel. Inspektorid kinnitasid, et varem pole näinud sellist koti. Kuidas saab väita, et on identsed kotid – foto on kettal, väärteoasjad on kantud väärteoasjade portaali, kuhu olemas ligipääs. Võrreldes fotosid, mis on kettal ja väärteoasjas. Kes palus väärteoasja numbrit kirja panna – on varemgi kohtus käinud, teab, et peab fakte esitama. Seega ei nähtu tunnuseid, et prokuratuur või kohtueelne menetleja oleks tahtnud meelega varjata seda tõendit, et üllatada sellega vastaspoolt kohtuliku menetluse käigus. Tegemist ei ole ainukese ega kõige kaalukama tõendiga süüdistatava vastu ja selle esitamine ei muutnud poolte jõupositsioone selles asjas. Seega kohtu arvates ei saa siin rääkida pahatahtlikus tõendi varjamises, milleks ei nähtu mingit arvestatavat motiivi. Samas ei saa välistada, et istungiks ette valmistades tuli see asjaolu tunnistajale Kasele meelde ja prokuratuur taotleski selle dokumendi tõendina vastuvõtmist. Kohtu arvates puudub alus kahelda nii tunnistaja K ütluste kui väärteoasjas tehtud fotode usaldusväärsuses, mistõttu need mõlemad on tõendina lubatavad ja need veelgi süvendavad kohtu veendumust, et antud asjas uuritava kuriteo pani toime mitte suvaline kindlaks määramata isik, vaid just süüdistatav A.Amosov, kellel selliseid kotte oli mitu ning ta on kasutanud neid nii antud kuriteo toimepanemisel 24.05.2018, kui ka hiljem, 21.01.2019 väärteo toimepanemisel. 3) ei ole teada, millal ja millega avastatud kalu püüti. Vee temperatuur oli piisavalt madal ja kala võis olla seal juba varasemast ajast, eelnevast päevast või varemgi Kaitsja leidis oma lõpukõnes, et kalad võisid olla vees ka eelmisest päevast, see väide ei ole millegagi ümber lükatud. Isegi kõige parem spetsialist ei suudaks kindlaks teha, kui kaua kalad on vees olnud. A.Amosovi ütluste järgi ...vesi on jahe, kala võis ka 10 tundi vees olla. Kui vesi oleks 20 kraadi, siis võib olla 5 tundi püsiks värskena peale püüdmist, ei oska täpselt vastata. Seega süüdistatava arvates võis kala olla vees kuni 10 tundi enne selle kaldale tõstmist. Samas see ei välista süüdistaja versiooni, et kala on püüdnud just Amosov, kes läks tol päeval kella 7 ajal kalale, s.t ka sel juhul pidi kala säilima veelgi värskemana. Dokumentaalse tõendina esitatud keskkonnaagentuuri vaatlusandmete järgi 24.05.2018 kell 10 moodustas vee temperatuur Peipsi järve põhja osas 13.6 kraadi (tl 123). Vee temperatuuri osas tunnistaja I.Y ja süüdistatav A.Amosov on andnud erinevad ütlused. Kui I.Y’i sõnul …ilm oli soe, üle 20 kraadi kindlasti… Käega tunda oli vee temperatuur üle 15 kraadi... Muutused kalaga toimuvad juba tundidega… Mida soojem õhk, seda soojem vesi, seda kiirem hukkub kala, siis A.Amosovi ütluste järgi …ilm oli suhteliselt jahe ja oli muutusteta. Vee temperatuur ei olnud ujumiseks sobiv. Päike paistis, aga oli jahe, nagu kevadel. Vee temperatuur võis olla 10 kraadi, õhk 15 kraadi, järeldas seda enda tunde järgi. Mingeid mõõteseadmeid ei kasutanud, aga ammu püüab kala ja teab neid asju. Kaitsja on viidanud sellele, et on teada veetemperatuur kella 10 ajal, kuid öösel temperatuur on madalam ja kala võis seal olla terve öö. 16 Kuigi kalade püüdmise täpset kellaaega ei ole antud juhul võimalik tuvastada, tunnistajate I.Y ja I.K ütlused, sündmuskoha ja asitõendite vaatluse protokollidega on tõendatud, et tegemist oli värske kalaga. Nii, tunnistaja I.Y ütluste järgi: kala oli värske, värv oli kontrastne, silmad selged… Kui kala oleks mõrras mitu päeva, nädal, poolteist, siis sinna läheb niipalju kalu, et kala hakkab surema ja läheb silmavaade halliks, nagu kile tuleb ette, nahavärvus muutub heledaks… Tunnistaja I.K ütluste järgi: kottide avamisel oli näha, et kala oli värske, püütud mitte kaua aega tagasi. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et tunnistaja Y hinnangut, et kala oli värske, justkui püütud, ei saa pidada usaldusväärseks, sest ta ei ole vastava ala spetsialist. Üldiselt teada on, et kalal on iseloomulik lõhn ning isegi mittespetsialist võib oma haistmisaistingu abil ära tunda ebavärske kala lõhna (mis on ebameeldiv), värske kala lõhnast (mis võib samuti olla tugev ja iseloomulik, aga on selgelt erinev ebavärske kala lõhnast). Seega ka tavainimesena võis I.Y ära tunda värske kala lõhna. Kui võtta arvesse, et oma ameti tõttu puutub ta kalaga kokku tavakodanikust tihedamini, siis tema hinnang muutub sellest veelgi usaldusväärsemaks. Kohus ei nõustu ka kaitsja etteheidetega, et keegi ei fikseerinud kalade seisukorda, et oleks võimalik kontrollida juttu silmade värvusest jm omadustest, sh seda ei teinud vastava ala spetsialist. 25.05.2018 asitõendi vaatluse protokollist (tl 13-14) on näha, et esimeses kotis olnud rääbiste nahk on kirgas ja läikiv ning värske kala lõhnaga. Silmad on kumerad, pupillid mustad. Teises kotis on näha, et siigade silmad on selged, kumerad ja pupillid mustad. Nahk on kirgas, läikiv ja värske kala lõhnaga… Kolmandas kotis olnud siigade silmad on selged, kumerad ja pupillid mustad. Nahk on kirgas ja läikiv ning värske kala lõhnaga. Neljandas kotis olnud … kohade silmad on selged ja kumerad, nahk on kontrastse värvusega ning lõpused on roosad… Viiendas kotis olnud kohade silmad on selged ja kumerad, nahk on kontrastse värvusega ning lõpused on roosad… Kuuendas kotis olnud …kohade silmad on selged ja kumerad, nahk on kontrastse värvusega ning lõpused on roosad… Ka seitsmendas kotis olnud …kohade silmad on selged ja kumerad, nahk on kontrastse värvusega ning lõpused on roosad… Üldiselt kättesaadavatest allikatest (nt Kalanduse Teabekeskuse koduleheküljelt http://www.kalateave.ee/en/114-kalapuuk/199-varske-kala-tunnused, millele on mh tuginenud ka prokurör oma lõpukõnes) on teada: - värske kala silmad on selged, heledad, punnis (mitte värske kala silmad hakkavad tuhmistuma, on uppunud, piimjas) ning antud juhul asitõendi vaatlusprotokolli järgi kalade silmad on selged, kumerad, pupillid mustad ehk need tunnused viitavad, et tegemist oli värske kalaga; - värske kala lõpused on helepunased, vähe või üldse mitte lima (mitte värske kala lõpused on tuhmid, muutumas pruunikaks, tuhm lima, hapu lõhnaga) – asitõendi vaatlusprotokolli järgi kalade lõpused on roosad ehk ka see tunnus viitab värske kala omadustele; - värske kala nahk on särav, värviline, lima läbipaistev (mitte värske kala nahk on tuhm, värvitu, luitunud, lima tuhmunud või piimjas) – asitõendi vaatlusprotokolli järgi kalade nahk on kirgas, läikiv, kontrastse värvusega ja värske kala lõhnaga ehk ka need tunnused osutavad värske kala omadustele. Arusaamatuks jääb kaitsja märkus, et kalade järvelt kaldale toimetamine ja ülevaatamine võttis aega ning juba see mõjutas kalade seisukorda. Isegi kui nõustuda selle väitega ja lähtuda eeltoodud tunnustest, mis osutavad kala värskusele, siis tuleb järeldada, et enne kaldale tõstmist olid kalad veelgi värskemad ja paremas seisukorras, mitte vastupidi. 4.1) uurimata jäid piirivalve radarite andmed, millelt oleks võinud näha teiste, ilma GPS-ta laevade liikumist selles piirkonnas; 17 Kohtule ei ole teada, kas PPA salvestab radarite andmeid ja millise ajavahemiku eest. Väheusutav on, et 5-aasta tagused andmed on tänaseni säilinud. Seetõttu isegi vastava järelepärimise tegemise korral ei ole teada, kas see annaks üldse mingit vastust. Seetõttu ainuüksi taotletava andmeallika puudumisest ei saa veel tuletada, et see kindlasti õigustaks süüdistatava käitumist. Faktiline olukord on praegu selline, et tõendit kui sellist ei ole ning kumbki pool, nagu ka kohus, ei saa tugineda tõendile, mida pole olemas ega tõlgendada sellise tõendi puudumist ühe või teise poole kasuks. 4.2.) üle kuulamata on teine paadis olnud isik - X Kohus iseenesest nõustub kaitsja viitega, et X’il võisid olla teadmised uuritavast juhtumist. Samas see asjaolu tuli ilmsiks alles kohtuliku uurimise käigus ning keegi pooltest, sh süüdistatav ega kaitsja ei taotlenud tema tunnistajana üle kuulamist. Süüdistatav on ise selgitanud oma ütlustes, et …X oli kutseline kalur, ta on kalur 1992.aastast. Muidugi inspektorid tundsit Xit. Küsimusele miks tema isik ei olnud fikseeritud tol päeval inspektorite poolt, vastas süüdistatav, et tavaliselt suhtlevad ainult nendega, kellele on luba vormistatud. Sellega ongi selgitatav asjaolu, miks tol päeval jäi Xi isik fikseerimata. Menetluse võistlevuse põhimõttest tuleneb, et kohus lahendab asja poolte esitatud tõendite pinnalt ning kohus ei või nõuda või suunata kumbagi poolt tõendi esitamisele. Potentsiaalse tõendiallika ära kasutamata jätmist aga ei saa tõlgendada kummagi poole kasuks, sest ei ole teada kas ja millised ütlused see isik oleks võinud anda. Seetõttu selle menetlustoimingu tegemata jätmine (Xi tunnistajana üle kuulamata jätmine) ei tähenda antud asja sisulise lahendamise seisukohalt midagi ega lisa mingit väärtust ei süüdistuse ega kaitse positsioonile. 4.3) süüdistatava püügivahendeid pole keegi kontrollinud ega selgitanud, kas nendega saab üldse avastatud kala püüda. Vastab tõele, et sündmuse päeval inspektorid ei kontrollinud ega fikseerinud A.Amosovi püügivahendeid. Samas ta on ise tunnistanud, et tol päeval on püüdnud kala mõrraga. Seega kuriteo toimepanemise vahend oli tal olemas. Kaitsja väide, et A.Amosovi mõrraga ei olnud võimalik kottidest avastatud kala püüda haakub vaid tema kaitsealuse ütlustega ja muud tõendid selle kohta puuduvad. Seejuures tuleb arvestada, et tol päeval tema kasutatud mõrdade silmasuuruse osas on süüdistatav andnud vastuolulisi selgitusi. Nii, kohtus ülekuulamisel ütles A.Amosov, et „…tol päeval kasutusel olnud mõrdadega ei olnud võimalik rääbist püüda, silma suurus oli liiga suur, rääbis läheks mööda, seisab 24, aga rääbise püügiks pidi olema 16-18 suurusega. Silma suurus mõrras (mõrra erinevates osades, sektsioonides) olid erinev, alguses 30, siis 24, 22, 18 ja 16… Kotis on (võrgusilmaga) 18 või 16“ (vt 20.06.2023 istungi helisalvestise aeg 3.17.20-3.18.00). Viimases sõnas aga ütles A.Amosov, et temast võidi valesti aru saada ja ta on püüdnud kala mõrdaga silmaavaga
9. Miks ta ütles enda ülekuulamisel, et tema mõrrakotis oli kasutatud ka väiksem silmaava 18 ja 16, mitte ainult 24, ei ole A.Amosov selgitanud. Kohus käsitleb seda nii, et süüdistatav soovis võtta oma sõnu tagasi, kuid see ei tee tema varasemad ütlused olematuks. Süüdistataval on õigus keelduda ütluste andmisest, kuid nõustudes sellega peab ta arvestama, et ka tema enda ütlusi võidakse kasutada tema vastu. Küsimusele, mis silmasuurus mõrrakotis on vastas süüdistatav, et 30, siis 24, 22, 18 ja
10. Need süüdistatava ütlused otseselt kinnitavad, et tema kasutuses olnud mõrraga oli võimalik püüda ka väiksemat kala, nt rääbist, mida avastati kalakottidest. Tegemist ei ole peamise või ülekaaluka tõendiga süüdistatava suhtes, kuid kohus ei näe põhjust selle arvestamata jätmiseks ning arvestab süüdistatava ütlustega antud otsust tehes. 4.4.) menetlus võttis aastaid aega ja A.Amosovit kutsuti ülekuulamisel 2,5 aasta pärast. 18 See asjaolu iseenesest vastab tõele, kuid ainuüksi sellest ei saa, kohtu arvates, järeldada, et kohtuväline menetleja on tegutsenud pahatahtlikult, luues kunstlikke tõendeid ja (teadmata motiivil) muul moel lavastades A.Amosovit süüdi. Menetluse ebaefektiivsus ja venimine ei tähenda veel menetluse ja selle käigus kogutud tõendite ebausaldusväärsust. 4.5.) tunnistaja I.K ütlused ei ole usaldusväärsed, mh seetõttu, et talle oli eelnevalt näidatud toimiku materjale ja ta oli suunatud prokuröri poolt. Kohus ei nõustu kaitsja etteheidetega, et tunnistajale I.K oli eelnevalt näidatud toimiku materjalid ja ta oli suunatud prokuröri poolt. Tõepoolest, prokurör on kinnitanud suhtlemist tunnistajaga. Samas keelatud see ei ole ja kumbki pool saab valmistada oma tunnistajat kohtuistungiks ette. I.K on kinnitanud, et temale oli ühiselt kõvakettalt kättesaadav allkirjastamata vaatluse protokoll. Samas selles sisalduvad andmed olid talle niikuinii teada, sest ta on ise osalenud menetlustoimingutes, sh kalade mõõtmisel. Tunnistaja kinnitusel teistele toimiku materjalidele tal juurdepääsu ei olnud. I.K ütluste järgi tervet toimikut ei näinud. Kettal olemas fotod ja esialgsed materjalid, sündmuskoha vaatlus… Allkirjastatud dokumente seal ei ole, ainult mustandid… Nägi sündmuskoha vaatlust ja asitõendivaatlust koos piltidega… Koostaja oli C. Arvutiväline kõvaketas, millele menetleja salvestab, siis prindib välja allkirjastab ja see läheb juba toimikusse… C Cul oli võimalus seda dokumenti näha. Sündmuskoha vaatluses ei osalenud. Kohtu arvates menetlustoimingu (milles isik on ise osalenud) protokolli projektiga tutvumine ei õõnesta tunnistaja usaldusväärsust. Ta on ise kinnitanud, et sündmuskohal ei käinud, juhtunust teab kolleegide sõnul, teda kaasati vaid kalade mõõtmisesse, siis kui I.Y ja S.C olid jõudnud keskkonnainspektsiooni kontorisse. Seega tunnistaja I.K ütlused on, kohtu arvates, tõendina lubatavad ja usaldusväärsed. Seejuures tuleb arvestada, et I.K ütluste näol tegemist ei ole kaugelt mitte kõige tähtsama ega kaalukama tõendiga selles asjas. Pigem on ta andnud ütlusi teisejärguliste asjaolude ja menetlustoimingute käigu kohta: kuidas on toimunud kalade mõõtmine jms. Ning isegi kui jätta tema ütlused tõendikogumist välja (milleks kohus küll ei näe mingit alust), siis menetluslik olukord ja tõenduslik baas sellest oluliselt ei muutu ning kohtu varem toodud järeldused jäävad samadeks (sest üheski asjaolus ei rajane kohtu arvamus ainult I.K ütlustele). Kokkuvõte Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et A.Amosov pani toime süüdistuses märgitud teo ehk 24.05.2018, kella 7 ja 10 vahel teostas kalalaeva xxx kasutades kutselise kalurina kalapüüki (mõrrapüüki) Peipsi järvest Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Remniku küla piirkonnas ning kuigi vastavalt eelteatele oli A.Amosovi poolt püütud 5 kg särge, 10 kg haugi ja 50 kg ahvenat, tegelikult püüdis A.Amosov sel päeval (lisaks lubatud ja kalateatises märgitud kalakogustele) 24,69 kg rääbist, 354 koha ja 1 latika, mille püük oli
11. a mais kalapüügieeskirjadega keelatud (kehtis püügikeeld), aga samuti 210 Peipsi siiga, millest 208 olid alamõõdulised. Järvelt tagasiteel Remniku külas asuvasse sadamasse peitis A.Amosov kõik püütud rääbised, kohad, siiad ning latika seitsmesse kotti pakendatult Peipsi järve, kaldast umbes 30 meetri kaugusele kaldaäärsesse vette koordinaatidel N xxx E xxx, kus need kotid kaladega olid samal päeval hiljem kella 12.40 paiku KKI inspektorite poolt leitud ja kaldale toodud. Kalu sisaldavad kotid olid peitmisel paigutatud ühe mõrra-linast koti sisse, mille külge oli nööriga kinnitatud peitmiskohta märgistav ujuk ja teise otsa väike konks / ankur. Kuigi selle teo pealtnägijaid või muid otseseid tõendeid antud asjas ei olnud, selle teo toimepanemist tõendavad, kohtu arvates, kaudsed tõendid kogumis. Nimelt, et A.Amosovil kui 19 kutselisel kaluril olid vastavad teadmised, oskused ja vahendid (kalapaat, mõrrad, sh väiksema – 16 ja 18 silmaavaga, mõrrakott, ujuk, ankur) sellises koguses (7 koti, kogukaaluga üle 165 kg) kala nõudmiseks, sorteerimiseks, kottidesse pakendamiseks ja kottide mõrrakotti asetamiseks. FleetComplete programmi andmete järgi kottide avastamise kohas on käinud tol päeval ja eelneval päeval ainult A.Amosovi kalalaev, kusjuures 24.05.2018 tema laeva liikumise marsruut langeb kokku kottide avastamise koordinaatidega. Arvestades avatud vetes liikumistrajektoori vaba valiku võimalusi ei ole eluliselt usutav, et A.Amosovi liikumisteekond ja kottide avastamise koht võisid juhuslikult kokku langeda. Selle tõenäosus on kohtu arvates ebarealistlik. Kottide avastamise koordinaadid on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ning kaitsja ei esitanud tõendeid selle kohta, et koordinaadid olid fikseeritud inspektorite poolt ebaõigesti. Seega, ainult süüdistatav võis visata kalakotid nende avastamiskohta. Kaitsja oletused, et seda võis teha keegi teine tuvastamata isik (nt registreerimata ja GPS-seadmeta laevaga röövpüüdja) on millegagi kinnitamata. Kuriteokoosseis Loodusliku loomastiku kahjustamine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline blanketne tagajärjedelikt. Objektiivne koosseis hõlmab teo objektina jahiulukit, kala ja muud looduslikku loomastikku; koosseisupärane tegu on küttimise, püügi või muul viisil loodusliku loomastiku kasutamise nõuete rikkumine; tagajärg on keskkonnale olulise kahju põhjustamine. Kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala hõivamine selle kinni püüdmise või surmamise teel ning veetaime (agariku) kogumine (

§ 3lg-d 1, 4).

Kalapüügiga on võrdsustatud püügivahendiga viibimine veekogul või selle kaldal. Eesmärgiga tagada kala- ja veetaimevaru säästlik kasutamine, taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida ebasoovitavaid muutusi veekogude ökosüsteemis (

§ 1

) on

-s ja kalapüügieeskirjas sätestatud täpsemad püüginõuded. Muu hulgas võib rikkumine seisneda nt püügiloata või selle tingimusi rikkuvas kalapüügis, keelatud püügivahendi või -viisi kasutamises, keelatud liigi või kehtestatud alammõõdust väiksemate kalade püüdmisees, kalapüügis keeluajal või -kohas (nt

§ 2. ja 3.

ptk). Kalapüüginõuded antud koosseisu mõttes hõlmavad ka püügijärgseid nõudeid. Küttimise, kalapüügi või loodusliku loomastiku muu kasutamise nõuete rikkumine on karistatav vaid juhul, kui selle tagajärjel tekitatakse keskkonnale oluline kahju. Kuna haruseadused näevad loodusliku loomastiku kahjustamise korral keskkonnale tekitatud kahjuna vaid looduslikule loomastikule enesele tekitatud kahju (

§ 73

), tuleb karistusõiguse aktsessoorsuse tõttu ka käesoleva koosseisu kontekstis kahju mõistet tõlgendada kitsendavalt, s.o looduslikule loomastikule olulise kahju tekitamisena. Kahju olulisus võib esiteks ilmneda aineliselt. Sel juhul tuleb lähtuda keskkonnakahju arvestamise reeglistikust (

§ 73lg-d 1-3) ja saadud tulemust kõrvutada Kar

S §-s 12-1 toodud kahju määradega. Ebaseadusliku kalapüügiga tekitatud keskkonnakahju tuvastamiseks jõustus 1.7.2015 uue

ja selle rakendusaktidega uus reeglistik, millest tulenevalt on keskkonnakahju tekkinud juba ebaseadusliku püügiga (

§ 73lg 1 p-d 1-9).

Kahju suuruse määramisel võetakse aluseks puudutatud isendite arv või kui seda pole võimalik või mõistlik määrata, siis nende kaal (

§ 73lg 3 alusel kehtestatud VVm nr 19.6.2015 nr 67 – RT I 26.6.2015, 11, § 2 lg 1).

Pidades silmas, et

§ 73

lg 1 kohaselt tuleb keskkonnakahju lugeda saabunuks juba ebaseadusliku püügiga, tuleb

§ 73

lg 1 mõtte kohaselt ka keskkonnakahju ulatuse määramisel võtta aluseks ebaseaduslikult püütud kalade koguarv; pole oluline, kas ebaseaduslikult püütud kalad hukkuvad või lastakse need pärast loendamist eluvõimelisena tagasi vette. Lisaks tuleb arvestada, et kui tegemist on kalapüüginõuete tõsise rikkumisega

§ 71

mõttes või kalavaru eriti suure kahjustamisega

§ 73

lg 6 alt 2 mõttes, tuleb kahju suuruse tuvastamiseks viidatud määruse I lisas toodud määr korrutada

§ 73lg-s 6 toodud määraga.

20 Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, sh tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. (KarS-i 5. kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 1018-1020) Kohus tuvastab, et süüdistatav rikkus mitut kalapüügi nõuet. Esiteks, rikkus

§ 10

lg 2, mille järgi keelatud on püüda kala

-s või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud

§ 19

lg 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel. Süüdistatav eirab oma seotust avastatud kaladega. Samuti on ta kinnitanud, et ei nõudnud kaaspüügina mingit kala ning ta pole kunagi väitnud, et tal oleks eriotstarbelise kalapüügi luba vms. Seega ta on püüdnud rääbist, koha ja latika keeluajal, sest rääbise, koha ja latika püük Peipsi järvel oli 24.05.2018 seisuga keelatud. Keelu allikaks on kalapüügieeskirjade § 33 p 1, 4 ja 6, mille järgi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda: - rääbist – 21. augustist 20. juunini; - latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõnge ja käsiõngega – 5. maist 10. juunini; - koha – 5. maist 10. juunini; Teiseks, süüdistatav rikkus

§ 10

lg 1, mille järgi keelatud on püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud

alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel. KPE § 14 kohaselt kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on esitatud lisas 3, mille järgi püügikõlbuliku siia minimaalseks lubatud üldpikkuseks Peipsi, Lämmi– ja Pihka järves ning teistes siseveekogudes on 40 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni) või 35 cm (kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni). Süüdistatava püütud 210-st siiast 208 olid alamõõdulised. Tegemist on tõsiste kalapüüginõuete rikkumistega

§ 71

lg 1 p 1 mõttes, mille järgi kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel tõsine rikkumine tegevus, mida sama määruse art 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Sama määruse artikkel 3 p 1 järgi käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina muuhulgas :

1. c)kalastamist keelatud perioodil;
2. d)kalavarude püüki, mille püük on keelatud;
3. i)alamõõduliste kalade pardale võtmist vastuolus kehtivate õigusaktidega. Seega, süüdistatav, olles kutseline kalur ja teades, et Peipsi järvel kehtib rääbise, koha ja siia püügikeeld, rikkus püügikeeldu ja on püüdnud rääbist, koha ja latikat keeluajal, kuigi tal puudus eripüüki võimaldav püügiluba. Ühtlasi on ta nõudnud 208 alamõõdulist Peipsi siia, teades kutselise kalurina, et alamõõdulist kala tuleb viivitamatult vabastada. KPE § 16 lg 2 järgi alamõõdulise kala elujõuline isend tuleb vabastada viivitamata pärast püügivahendi nõudmist (mida süüdistatav pole teinud). Kui tema mõrdadesse olid sattunud keelatud kalaliigid (rääbis, koha ja latikas) ja 208 alamõõdulist Peipsi siia, ei vabastanud ta kalad viivitamatult, nagu seda nõuab kalapüügieeskiri. Ta paigutas püütud rääbised, kohad, siiad ning latika kottidesse (millest kuus olid valged kotid ja üks eriliste kirjetega kott ning analoogset koti on A.Amosov kasutanud ka hiljem jaanuaris 2019 teise väärteo toimepanemisel), paigutas kotid suuremasse mõrrakotti ning ebaseadusliku püügi varjamiseks ja kontrollimise vältimiseks viskas selle järve kalda äärde kohta, kus see oli hiljem avastatud koos ujukiga ja ankruga KKI inspektorite I.Y ja S.C poolt. Sel moel varjas A.Amosov kutselise kalurina sihilikult tegelikku saaki, s.t oma teo 21 suhtes on ta tegutsenud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses ehk teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Süüdistatav tekitas oma teo tulemusena olulist kahju looduslikule loomastikule.

§ 73

lg 6 järgi kalavaru kahjustamise korral

§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta on

§ 73lg 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr.

19.06.2015 kehtestas Vabariigi Valitsus

§ 73

lg 3 alusel määruse nr 67 „Kalavarudele ja vee-taimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“, mille lisa 1 (kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad) kohaselt kahju hüvitamise määrad isendi kohta on: koha 10 eurot, latikas 4,8 eurot ja siig 10 eurot. Nimetatud määruse lisa 1 kohaselt on kahju hüvitamise määr rääbise osas 7 eurot kg kohta. Seega A.Amosov tekitas kahju looduslikule loomastikule kogusummas 28988,15 eurot, millest: - 17700 eurot on seotud püütud kohadega (354 [kohade arv] x 10 [kahju määr koha isendi kohta] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73

lõike 6 alusel]), - 10400 eurot püütud Peipsi siigadega (208 [siigade arv] x 10 [kahju määr siia isendi kohta] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73

lõike 6 alusel]), - 864,15 eurot püütud rääbistega [24,69 [kalade kogus kg] x 7 [kahju määr rääbise kg kohta] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73

lõike 6 alusel]) ja - 24 eurot on seotud püütud latikaga [1 [latikate arv] x 4,8 [kahju määr latika isendi kohta] x 5 [kahju hüvitamise määr

§ 73lõike 6 alusel]). Kar

S § 12-1 p-st 1 tulenevalt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Süüdistatava teoga tekitatud kahju 28988,15 eurot ületab seda summat. Seega tema teoga tekitati looduslikule loomastikule olulist kahju. Püütud kalade nõudmisel pidi A.Amosov nägema, et valdav enamus (208 isendit 210-st) siigadest on alamõõdulised. Samuti pidi ta olema teadlik, et rääbisele, kohale ja siiale kehtis 2018. a mais püügikeeld. Kui süüdistatav oleks lasknud alamõõdulised ja püügiks keelatud kalad tagasi järve, siis kahju looduslikule loomastikule ei oleks tekkinud. Et tegemist on just olulises ulatuses kahju tekitamisega pidi süüdistatav aru saama kasvõi kala koguse järgi, mis palja silmaga nähtavalt on üsnagi suur (kokku seitse kala täis kotti kogukaaluga üle 165 kg). Seega süüdistatav on tegutsenud tahtlikult nii oma teo (otsese tahtlusega) kui selle tagajärje suhtes (möönnes seda, s.t. kaudse tahtlusega) ning tema tegu ja saabunud tagajärg (oluline kahju looduslikule loomastikule) on omavahel otseses põhjuslikus seoses. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistatava teoga on realiseeritud KarS § 361 lg 1 kuriteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 22 Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates süüdistatava süü raskus on üle keskmist määra. Ta on ebaseaduslikult püüdnud 24,69 kg rääbist, 354 koha, 210 Peipsi siiga ja 1 latika, mis valdavas enamuses olid lisaks veel alamõõdulised. Karistust raskendavad või kergendavad asjaolud puuduvad. A.Amosov on varem kriminaalkorras karistamata (tl 98) nii, et tema suhtes mingeid erilisi üld- või eripreventiivseid kaalutlusi ei ole. Seega, kohus põhimõtteliselt on nõus prokuröri karistusettepanekuga (5 kuud vangistust tingimisi käitumiskontrollita) karistuse liigi valiku osas, kuid ei saa jätta tähelepanuta, et kuriteo toimepanemisest tänaseks on möödas juba üle 5 aasta, mis on teise astme kuriteo puhul üsnagi pikk aeg. Antud asja kohtulikku arutamist oli kahel korral edasi lükatud – esimene kord süüdistatava ja teine kord kaitsja haigestumise tõttu (ja need on mõjuvad põhjused). Samas leiab kohus, et kohtueelne menetlus ei olnud piisavalt operatiivne. A.Amosovile esitati kahtlustus alles üle kahe aasta möödudes teo toimepanemisest, kuigi kõik andmed olid kogutud (või võisid olla kogutud) vahetult pärast sündmuse tuvastamist. Tunnistaja I.K on selgitanud, et …kaks aastat hiljem pöörduti selle asja juurde. Kõigepealt läks asi uurija A S kätte, tal tekkisid tervisega probleemid, ta oli kuid tööst eemal, aga asju ei antud teise uurija kätte, sest arvati, et ta naaseb tööle. Aga siis selgus, et ta ei või tervise tõttu tööd jätkata, ta lahkus töölt… Võeti tööle uus uurija M ja toimikud anti talle lahendada. Need ei ole mõjuvad põhjused ja kohtueelne menetlus on ilmselgelt kulgenud põhjendamatute viivitustega. Vastava ametniku ajutise töövõimetuse korral pidi kohtuväline menetleja sellele reageerima ja määrama asja mõne teise uurija menetlusse. Seda ei olnud õigel ajal tehtud, mistõttu menetlus jäi sisult rohkem kui kaheks aastaks seisma. Samas, kohtu arvates, antud juhul ei tule kohaldamisele KrMS § 2742 (s.t menetluse lõpetamine mõistliku tähtaja möödumise tõttu) ning menetluse mõistliku aja möödumist saab heastada kergema karistusliigi valikuga. Ka prokurör on viidanud oma lõpukõnes, et kuriteo pani süüdistatav toime 2018.a ja sellest on möödas juba 5 aastat ning aja möödudes karistuse aktuaalsus langeb. Seega, karistuse liigina tuleb A.Amosovi suhtes kohaldada rahalist karistust ja seda sanktsiooni keskmises määras. Sellest allapoole jääv karistuse määr ei vastaks, kohtu arvates, süüdistatava teo raskusele, sest tekitatud oli ikkagi oluline kahju, kusjuures olulisuse kriteeriumi nominaalset määra (4000 eurot) oli antud juhul ületatud rohkem kui seitse korda (28988,15 eurot). KarS § 44 lg 1, 2 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. MTA andmetel ei ole A.Amosov 2017 ja 2016.a.a tuludeklaratsiooni esitanud ning puuduvad andmed temale tehtud väljamaksete kohta (tl 99). Sanktsiooni keskmine määr on 265 päevamäära. Seega karistuseks tuleb mõista rahaline karistus 265 päevamäära ehk 2650 eurot. Arvestades, et A.Amosov on varem karistamata, kohtu arvates, võib selle karistuse jätta täitmisele pööramata KarS § 73 alusel, kui Aleksei Amosov ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tingimuslik karistus peab mõjuma süüdistatavat hoiduma uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 23 Antud asjas tsiviilhagi oli esitanud Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu summas 28988,15 eurot (KoTo lk 8). Selle järgi süüdistatav A.Amosov, püüdes keeluajal rääbist, koha ja latikat ning alamüüdulist siiga, rikkus

§ 10lg 1 ja 2 ja KPE § 33 p 1, 4 ja 6.

Tema kahjustava ja keelatud tegevuse (keeluajal ja alamõõduliste kalade püük) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud.

§ 73lg 2 ja 7 kohaselt tuleb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitada.

Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon. Kohtu arvates tsiviilhagi on põhjendatud täies ulatuses. Kala loendamise akti järgi avastatud kottides oli kokku 354 koha, 210 siiga ja 1 latikas (tl 61). Asitõendi vaatlusprotokoll 25.05.2018 kinnitab, et avastatud kottidest leitud kalaliigid olid püügiks keelatud. Täpsemalt nähtub vaatlusprotokollist, mis kalaliikidega tegemist on ja mis koguses neid on. Esimeses kotis olid rääbised, 27,62 kg. Teises kotis olid siiad, 17,56 kg, 75 tk, kõik on alamõõdulised. Kolmandas kotis olid siiad, 31,20 kg, 133 tk, millest 131 tk on alamõõdulised. Neljandas kotis olid kohad, 29,28 kg, 95 tk, kaks siiga (alamõõdulised, 3,36 kg) ja üks rääbis. Viiendas kotis olid kohad, 32,64 kg, 111 tk, kaks rääbist. Kuuendas kotis olid kohad, 26 kg, 86 tk, üks rääbis. Seitsmendas kotis olid kohad, 24,68 kg, 62 tk, üks latikas ja kaks rääbist. 4-7 kotis olnud 6 rääbist olid kaaluga 3,60 kg. (tl 13-16) Kalade massi mõõtmise protokollide järgi sündmuskohal avastatud kalad olid kokku järgmises koguses: rääbis 24,69 kg, siig 43,43 kg, koha 99,11 kg. (tl 17-18) Tuleb arvestada, et enamuses tegemist oli alamõõduliste kaladega, mis nähtub mh kalade pikkuse mõõtmise protokollist. Nii, kalade pikkuse mõõtmise protokollist nähtuvalt 210-st siigadest 208 olid alamõõdulised ja 2 mõõdulist. (tl 20-48) Kalade mõõtmise juures viibinud ja mõõtmises osalenud tunnistaja I K (K) ütlused kinnitavad, et lisaks siigadele ka teised süüdistatava ebaseaduslikult püütud kalaliigid olid valdavas enamuses alamõõdulised. I.K ütluste järgi kalade pikkuse mõõtmine toimus nii, et kasutatakse mõõtealust, kala võetakse ükshaaval ja pannakse mõõtealusele, fikseeritakse kala pikkus ja mõõtmetulemused märgitakse ülesse. Arvestatakse ka mõõtemääramatus… Mõõtmise eesmärgiks on teha kindlaks, kas kala on mõõduline või alamõõduline. Tulemuseks oli, et siiad olid enamus alamõõdulised. Kala nt siia alamõõdulisus tähendab, et alamõõdulist kala püüda ei tohi, see tuleb kohe vabastada. Kutselised kalurid kasutavad kas mõõdulatti või märgivad kalapaadi peale. Kalapüügieeskirjad ei näe ette, kuidas kalur peab kala mõõtu kontrollida. Alamõõdulise kala püük on kogu aeg keelatud… Kalibreerimistunnistused ja vastavusdeklaratsioonid (tl 49-56) kinnitavad, et kalade mõõtmisel kasutati usaldusväärseid mõõteriistu, mistõttu puudub alus kahelda mõõtmise tulemuste õigsuses. Kalade mõõtmist on teostanud Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor C C, kellele Keskkonnainspektsiooni peadirektori 5.01.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/2 oli antud volitus teha mõõtmisi nii kalajärelevalve valdkonnas, kui muude mõõtmiste teostamisel (tl 56-60) ehk siis puudub alus kahelda S.C’u pädevuses vastavate mõõtmiste teostamisel. Kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti järgi kalavarudele tekitati kahju kogusummas 28988,15 eurot, sh seoses 354 tk koha ebaseadusliku püügiga 17700 eurot, 208 tk siiga ebaseadusliku püügiga 10400 eurot, 24,69 kg rääbise ebaseadusliku püügiga 864,15 eurot ja 1 latika ebaseadusliku püügiga 24 eurot (tl 62).

§ 73

lg 6 järgi kalavaru kahjustamise korral

§-s 71 nimetatud rikkumise toimepanemisel kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta on

§ 73lg 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr.

19.06.2015 kehtestas Vabariigi Valitsus

§ 73

lg 3 alusel määruse nr 67 „Kalavarudele ja vee-taimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise 24 alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“, mille lisa 1 (kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad) kohaselt kahju hüvitamise määrad isendi kohta on: koha 10 eurot, latikas 4,8 eurot ja siig 10 eurot. Nimetatud määruse lisa 1 kohaselt on kahju hüvitamise määr rääbise osas 7 eurot kg kohta. Seega A.Amosov tekitas loodulikule loomastikule kahju kogusummas 28988,15 eurot, millest: - 17700 eurot on seotud püütud kohadega (354 koha * 10 * 5=17700), - 10400 eurot püütud Peipsi siigadega (208 siiga * 10 * 5=10400), - 864,15 eurot püütud rääbistega (24,69 kg * 7 * 5= 864,15) ja - 24 eurot on seotud püütud latikaga (1 latikas * 4,8 * 5=24). 17700+10400+864,15+24=28988,15. Kuna antud juhul kahju hüvitamise nõue on tekkinud mitte võlasuhetest või deliktiõiguse üldistest alustest, vaid selleks ettenähtud eraldi õigusnormi, s.o

§ 73

alusel, siis nõude rahuldamise aluseks ongi mitte võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätted, vaid

§ 73

.

§ 73

lg 7 kohaselt kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnaamet. Hüvitis kantakse riigieelarvesse. Seega kahjuhüvitis tuleb süüdistataval kanda tsiviilhagis märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Vastavalt 7.06.2018 aktile 24,69 kg rääbist, 43,33 kg siiga, 99,11 kg koha ja 1 tk latikas hävitati matmisega (tl 63). Selle kohta oli koostatud 12.06.2018 jäätmete deklaratsioon nr 68556 (tl 65). Seega sellist asitõendit enam ei eksisteeri ja selle suhtes ei pea midagi ette võtma. Ülejäänud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: mõrralinast kott koos metallist rõnga, nööri ja ujukiga, mis asub hoiul KKI Mustvee kontoris tuleb tagastada A.Amosovile antud kohtuotsuse jõustumisel. CD-plaat salvestisega, mis asub toimiku juures (tl 69) tuleb jätta toimiku juurde. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 1, 6 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega ning asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud. Seoses asitõendite (avastatud kala) hävitamisega tekkis kulu 16,20 eurot, mida kinnitab ka jäätmete deklaratsioon ja Amestop OÜ (s.o Torma prügila ehk jäätmekäitleja) 12.06.2018 arve (tl 66). 25 KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2023.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 725 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1087,50 eurot (725*1,5=1087,50). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele A.Amosov’ilt. Ei tema ise ega tema kaitsja ei toonud mingeid argumente või tõendeid ega taotlenud vabastust menetluskulude kandmisest kasvõi osaliselt. A.Amosov kinnitas, et tal on olemas töökoht ehk ka sissetulek, mille arvelt ta saab tasuda nii tsiviilhagi kui menetluskulusid. Kohus ei tuvasta alust A.Amosovi menetluskulude kandmisest vabastamiseks. Samuti ei taotlenud süüdistatav ega kaitsja menetluskulude tasumise ajatamist. Seega, menetluskulud peavad olema tasutud A.Amosovi poolt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatava enda kantud kulud seoses lepingulise kaitsja menetluses osalemisega tuleb jätta A.Amosovi enda kanda. Tõkendit antud asjas ei kohaldatud, keegi pooltest ei taotlenud tõkendi kohaldamist ja kohus ei näe vajadust selle järele. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 26