Obsah (7)

§ 14§ 16§ 17§ 18§ 33§ 35§ 50

Kriminaalasi 1-24-616 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2024.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-24-616 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekre

) tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Liikudes xxxx maja juures, ei olnud Ivan Kapitan hoolikas ja eriti tähelepanelik ega kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks – nimelt ei sõitnud tema reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada ülekäigurajale astunud jalakäijat, ega andnud temale teed, vaid sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal tema suhtes paremalt vasakule sõiduteed ületanud jalakäijale A. S. (S., xxxx). Ivan Kapitani eespool kirjeldatud ettevaatamatu tegevuse tagajärjel sai A. S. järgmised eluohtlikud tervisekahjustused: peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, vasakpoolne peaaju kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum, ninaluude murd, nahaalune verevalum paremal oimu-kiiru-kukla piirkonnas ning parempoolsete roiete hulgimurrud koos kopsu põrutusega. Vahetult trauma järgselt esines sügav teadvusetus (kooma) ning kannatanu vajas ravi intensiivraviosakonnas. Xxxx kell 22:07 A. S. suri. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 23E-AOS0016/TLN80 25.04.2023 kohaselt on A. S.i surma põhjuseks pea ja rindkere tömp trauma peaajusisese ja -kelmetealuste verevalumitega, roidemurdudega ja kopsupõrutusega. Jalakäija A. S. suri, kuna Ivan Kapitan rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse sätteid: a)

§ 14

lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b)

§ 16

lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c)

§ 17

lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; d)

§ 17

lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; e)

§ 18

lg 1, mille kohaselt peab juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, andma sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; f)

§ 33

lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; g)

§ 35

lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikurit ega jalgratturit; h)

§ 35

lg 4, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas -3- ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; i)

§ 50

lg 3 p 1, 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani Ivan Kapitan toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustati inimese surm.

1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga tekitas süüdistatav kannatanu Z. S. varalise ja mittevaralise kahju.
2. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: 20.10.2023 esitas kannatanu Z. S. süüdistatava Ivan Kapitani ja tsiviilkostja Swedbank P&C Insurance AS vastu tsiviilhagi varalise kahju summas 2 343,90 eurot ja mittevaralise kahju summas 30 000 eurot nõudes. Kannatanu ja kostjad jõudsid haginõude suuruse osas kokkuleppele ning 19.01.2024 hüvitas süüdistatav kannatanule tekkinud varalise ja mittevaralise kahju summas 5 720 eurot ning Swedbank P&C Insurance AS hüvitas 23.01.2024 kannatanule varalise kahju summas 2 179 eurot ning mittevaralise kahju summas 10 000 eurot. Kannatanu loobus oma haginõudest.
3. Karistuse liik ja määr: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör Ivan Kapitani süüdi tunnistamist KarS § 423 lg 1 järgi ja karistamist 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1, 3 alusel taotleb prokurör vangistust 1 aasta ja 3 kuud mitte pöörata täielikult täitmisele, kui Ivan Kapitan ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil jäi süüdistatav Ivan Kapitan sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on Ivan Kapitanile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud vastavalt kokkuleppes kokku lepitule. Menetluskulusid on Ivan Kapitanil võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Ivan Kapitan süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. -4- Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -5-