← Eesti

2-23-146440/24

Obsah (7)§ 150§ 661§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-146440 Tsiviilasi T. T. hagi K. K. M

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv summas 151,57 eurot hageja taotlusel hageja T. T.i arveldusarvele nr xxxx. 4.

§ 150

lg 1 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv summas 81,86 eurot hageja taotlusel hageja T. T.i arveldusarvele nr xxxx.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-
  2. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-146440, T. T. hagi K. K. M., L.-M. V. vastu võlgnevuse nõudes.
  4. Pooled sõlmisid 21.03.2024 kohtuistungil kompromissi, mille kohaselt paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Tuginedes

§ 661

lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja antud asjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

§ 150

lg 2 p 1 alusel taotleb hageja hagiavalduse esitamisel poole tasutud riigilõivust tagastamist hageja T. T.i arveldusarvele nr xxxx. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-146440 lõpetamisele. 6. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 7. Tuginedes

§ 661

lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise välistamiseks on kooskõlas

§ 661lõikega 4 ja tuleb rahuldada.

2 8. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 10. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 11.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 12. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist hageja T. T.i arveldusarvele nr xxxx. Kohtu hinnangul on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja 03.01.2024 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 466,86 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluses 81,86 eurot ning hagiavalduselt täiendavalt 385 eurot. Hagiavalduse hinnaks on 2728,81 eurot, millelt kuulus RLS § 59 lg 1 ja Lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv kogusummas 385 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust 81,86 eurot rohkem (466,86-385). Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 3 kuulub hagejale tagastamisele pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 151,57 eurot (303,14/2), kuivõrd hageja on hagimenetluses hagi esitamisel tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 303,14 eurot. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 ja lg-ga 3 tagastab kohus hageja taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 151,57 eurot. Ülejäänud enam tasutud riigilõivu summas 81,86 eurot tagastab kohus

§ 150lg 1 p 1 alusel.

13. Lõpetada tsiviilasja 2-23-146440 menetlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.