§ -de 121 lg 2 p.p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi lühimenetluses; Abiprokurör Kristel Pihlakas Süüdistatav Mihhail Verbilo, isikukood: 38412240270, xxx, emakeel xxx keel, xxx, xxx, elukoht: xxx, varasemalt kriminaalkorras karistatud, käesolevas kriminaalajas KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 28.12.2022.a. kell 22:47 kuni 30.12.2022.a. kell 11:15, tõkendit kohaldatud ei ole; Varasem karistatus Kaitsja • 10.09.2020.a Harju Maakohtu poolt
lg 1 järgi karistatud 2 aasta pikkuse vangistusega,
lg 1 järgi karistatud 3 aasta pikkuse vangistusega,
lg 1 alusel suurendatud üksikkaristusest raskeimat ja liitkaristuseks mõistetud 3 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõistetud karistuseks 3 aastat, 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus s.t 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, katseajaks määrati 3 aastat ja 6 kuud. Katseaja alguseks loeti 10.09.2020.a; Vandeadvokaat Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Mihhail Verbilo
lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Süüdi tunnistada Mihhail Verbilo
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Mihhail Verbilole liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Mihhail Verbilo karistuse hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 28.12.2022.a. kell 22:47 kuni 30.12.2022.a. kell 11:15 s.o 3 (kolm) päeva vangistust mõistes temale ärakandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 6. Juhindudes
lg 2 suurendada käesoleva kohtuotsusega Mihhail Verbilole mõistetud karistust (3 kuud ja 27 päeva vangistust) Harju Maakohtu 10.09.2020.a kohtuotsusega nr 1-20-4636 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 (kolme) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra mõistes talle lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Mihhail Verbilot süüdistatakse selles, et tema varem vägivalla kuriteo toimepannud isikuna uuesti 28.12.2022, kella 22.00 ajal aadressil xxx lõi oma ema N V ühe korra jalaga vastu puusa, käega vastu nägu ning viskas kannatanut jalanõudega. Selle tegevusega tekitas Mihhail Verbilo kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (marrastus vasakul põsel). Seega pani Mihhail Verbilo toime
lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 23. märtsil 2023 Harju Maakohtule kriminaalasja, mille kohaselt Mihhail Verbilot süüdistatakse
§ -de 121 lg 2 p.p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Harju Maakohtu
lg 2 p.p 2, 3, kui ka
Harju Maakohtus 18. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil palus prokurör Mihhail Verbilo süüdi tunnistada
lg 2 p.p 2, 3 järgi ja karistada viimast vangistusega 6 kuud ning
lg 1 järgi karistada Mihhail Verbilot vangistusega 2 kuud.
lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista Mihhail Verbilole liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mida vähendada KrMS § 238 lg 1 p 1 alusel kolmandiku võrra, s.o lõplikuks karistuseks mõista 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Mihhail Verbilo karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 28.12.2022 kuni 30.12.2022 s.o 3 päeva vangistust ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks karistuseks taotleti Mihhail Verbilole 3 aasta 9 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse mõistmist. Prokurör taotles välja mõista süüdistatavalt 3 menetluskulud sundraha ja kaitsjatasud süüdistatavale kohtueelses ja kohtulikus menetluses osutatud õigusabi teenuse eest. Kriminaalasjade juures olevad DVD plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süüdistatava Mihhail Verbilo kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa jäi kohtulikes vaidlustes seisukohale, et süüdistatava süü
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud, sest tunnistaja ei ole väga täpset kõike kirjeldanud, mida ta kuulis s.t Mihhail Verbilo tuleb
Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et süüdistatava ema on korduvalt öelnud, et tema on oma pojaga ära leppinud ja omavahelised suhted on läinud paremaks. Kohtule tehti ettepanek Mihhail Verbilot
lg 2 p.p 2, 3 järgi karistada rahalise karistusega, isikul on võimalik rahalist karistust täita, sest ta on ise öelnud, et ta töötab, tal on võimalik paar tuhat kuus teenida s.t isik suudaks rahalise karistuse ära maksta, samuti on võimalik määrata rahalise karistuse täitmist osade kaupa. Samuti taotles kaitsja süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuu jooksul. Enne lepitusmenetlust tekkinud kaitsjakulud jätta riigi kanda. Oma viimases sõnas süüdistatav Mihhail Verbilo kinnitas, et kõik probleemid hakkavad inimeste ebastabiilsusest ning tihti vanad inimesed arvavad, et aitavad, aga tegelikult teevad asja hullemaks. Selle kohta, et prokurör tahab tema karistamist pikaajalise vangistusega ei oska ta midagi öelda. Kui teda karistataks rahalise karistusega, siis ta maksaks kõik ära. Kohtuotsuse motiivid Kohus, uurinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale etteheidetavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Esmalt käsitleb kohus Mihhail Verbilo süüdistust
lg 2 p.p 2, 3 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt. Kohtu hinnangul Mihhail Verbilo poolt 28.12.2022 kella 22.00 ajal, xxx oma ema N V löömist ühel korral jalaga vastu kannatanu puusa, käega vastu kannatanu nägu ning kannatanu jalanõudega viskamist, tekitades selliselt N V nii füüsilist valu kui ka kehavigastusi on tõendatud kohtueelses menetluses üle kuulatud kannatanu N V, aga ka tunnistajate D V ja A Si antud ütlustega, süüdistatava kohtus osaliselt süü tunnistamisega, kannatanu poolt politseile 28.12.2022 esitatud kuriteoavalduse ja selle tõlkega, 28.12.2022 koostatud isiku läbivaatuse protokollis ning fototabelites sisalduva teabega, asitõendi vaatlusprotokollidega (sh Häirekeskusesse tehtud kõne ja politseivormikaamera salvestused digitaalsetel andmekandjatel), Mihhail Verbilo suhtes koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, samuti isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning viimase poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega (kd I tl 1-2, 3-8, 9-13, 16-18, 19-23, 24-28, 30-33, DVD plaadid 34-35, 36-37, 39, 40-44). Kannatanu N V on 28.11.2022 esitanud politseile avalduse, teate selle kohta, et tema palub politseilt abi. Nimelt ta poeg Mihhail Verbilo, kes elab temaga koos xxx, ähvardab teda ära tappa ja solvab teda pidevalt ebatsensuursete sõnadega. Lisaks on kannatanu N V vahetult peale seda, kui süüdistatav tema suhtes vägivalda kasutas, andnud ütlusi selle kohta, et 28.12.2022 kella 21.30 paiku oli ta kodus xxx koos oma poja Mihhailiga ning neil tekkis omavahel konflikt, millise käigus viimane lõi teda ühel korral jalaga vastu puusa, käega vastu põske, mistõttu ta tundis valu, ta hakkas kartma ning eemaldus WCsse seniks, kuni kohale tuli politsei (kd I tl 2). Samuti on kannatanu mõned päevad hiljem andnud ütlusi 28.12.2022 tema ja poja Mihhail Verbilo vahel tekkinud konflikti osas. Nii selgitab kannatanu 30.12.2022 ülekuulamisel, et 28.12.2022.a õhtul kartis ta oma elu pärast. 4 Nimelt tekkis tal konflikt oma poja Mihhail Verbiloga, kes oli alkoholijoobes, lubas ta ära tappa ja lõi teda jalaga ühel korral parema puusa piirkonda, siis käega vastu pead, mille tagajärjel kukkus ta põrandale ning seejärel hakkas Mihhail ta peale viskama jalatseid. Kannatanu kinnitas, et ta hakkas karjuma appi (kd I tl 9-13). Kannatanu N V kohtueelsel uurimisel antud ütlustest tuleb välja ka fakt, et tema ja Mihhail Verbilo omavahelised suhted on keerulised pikka aega, kuna Mihhail Verbilo tarvitab alkoholi, muutub agressiivseks. Tunnistaja D V andis kohtueelsel uurimisel ütlusi selles, et tema vend Mihhail Verbilo elab juba viimased kaks aastat XXX. 28.12.2022 helistas talle ema ja teatas, et Mihhail lõi teda rusikaga vastu nägu ja peksis jalgadega vastu keha, lisaks ähvardas tapmisega ja hoidis 20 kg hantlit ema peakohal. Ema kinnitas talle, et ta hakkas karjuma ja naabrid kutsusid politsei. Tunnistaja kinnitas, et ka tema kardab oma ema elu pärast, sest Mihhail käitub alkoholi tarvitades ebaadekvaatselt (kd I tl 21). Kohtu hinnangul saab tunnistaja D V ütlusi kasutada tõendina KrMS § 66 lg 21 p 2 korras, kuna tema ütluste sisuks on emalt vahetult peale kuriteosündmust kuuldu, kohtul ei ole põhjust kahelda, et N V oli teisele pojale helistades juhtunu mõju all ja puudub alus arvata, et ta oleks tõde moonutanud, kuna N V ja D V ütlused kasutatud vägivalla ja tapmisega ähvardamise kohta on oma sisult kokkulangevad. Mihhail Verbilo suhtes on koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millisest nähtub, et 28.12.2022 kella 23.42 ajal esines Mihhail Verbilol alkoholijoove. Teostatud menetlustoimingu käigus on indikaatorvahendiga mõõdetud alkoholijoovet 0,89 mg/l kohta. Kohtu hinnangul on märgitud tõendi näol tegemist usaldusväärse tõendiga, millises sisalduv teave toetab kannatanu N V antud ütluste usaldusväärsust selles osas, et kuriteo toimepanemise ajal oli süüdistatav alkoholijoobes. Kannatanu ütlusi selles, et Mihhail Verbilo 28.12.2022 eelpool märgitud ajal ja kohas kasutas N V suhtes süüdistuses kirjeldatud füüsilist vägivalda toetavad veel kannatanu suhtes 28.12.2022 koostatud isiku läbivaatuse protokoll ning protokollil lisaks olev fototabel (kd I 38). Teostatud menetlustoimingute käigus on menetleja poolt fikseeritud kannatanul esinenud vigastused - vasakul põse piirkonnas marrastus ja kuivanud vereplekk. Kohtus süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist, seega on avaldatud ja uuritud Mihhail Verbilo kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluseid. Kohtueelses menetluses on Mihhail Verbilo andnud kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et tema võis kasutada ema suhtes vaimset vägivalda, samuti on ta kinnitanud, et ta viskas ema saapaga pea piirkonda ja selle tagajärjel või ema põsele tekkida haav (kd I tl 42). Kohus peab Mihhail Verbilo ütlusi osas, milles ta eitab ema jalgade ja käega löömist ebausaldusväärseteks ja jätab need selles osas tõendite kogumist välja, kuna need ei haaku kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega, eelkõige kannatanu N V ütlustega. Kohus ei kahtle kannatanu ütluste usaldusväärsuses sh ütlustes selles osas, et 28.12.2022 tekkinud peretüli käigus lõi ta poeg teda ka käega vastu nägu ja jalaga vastu puusa, sest antud kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud A S, kes on andnud ütlusi selle kohta, et 28.12.2022 kella 22.00 ajal, kui ta juba magas, ärkas ta koputamise peale, kas vastu seina või lage, siis kuulis ta tugevat lööki vastu seina. Samuti kuulis ta meesterahva karjumist, kes solvas ja ähvardas oma ema, kannatanu karjus appi. Tunnistaja ülekuulamisel kinnitanud, et tema sai aru, et poeg peksab oma ema ja ta hakkas kartma, et poeg tapab ema ära (kd I tl 26). Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, seda eelkõige seetõttu, et tunnistaja ütlused haakuvad kannatanu poolt antud ütlustega juhtunu asjaoludes 5 kohta. Kohtu hinnangul tunnistaja A S näol on tegemist isikuga, kes on täiesti erapooletu, kes on olnud võõras nii kannatanule kui ka süüdistatavale ning pole alust arvata, et viimane võiks, võinuks anda teadvalt Mihhail Verbilo suhtes viimast süüstavaid ütlusi. See, et kannatanu suhtes tarvitas 28.12.2022 füüsilist vägivalda just Mihhail Verbilo on kohtu hinnangul tõendatud lisaks eelpool refereeritud tõendite ka Mihhail Verbilo suhtes koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga. Nii on kohtule teada, et 28.12.2022 kella 22.47 paiku peeti
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kahtluses kinni just Mihhail Verbilo ja seda XXX (kd I tl 26-37) ning kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega osas, kus Mihhail Verbilo tunnistab, et 28.12.2022 peale seda, kui ta oli joonud piisavalt õlut viskas ta ema saapaga pea piirkonda (kd I tl 42). 29.12.2022 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestuse audiofaili, Häirekeskus on turvatöötajalt saanud kõne XXX sotsiaalmajast seetõttu, et XXX poeg peksab ema ning viimane karjub „appi“. Helistaja sõnul ei ole tegemist esmakordselt sellise asjaga (kd I tl 30-33). Samuti on kriminaalasja menetleja koostanud asitõendi vaatlusprotokolli politsei rinnakaamerasalvestise kohta, märgitud menetlusdokumendis on vaadeldud ja kirjeldatud 28.12.2022 talletatud salvestist kuriteo sündmuskohast vahetult peale toimunut. Videosalvestisest on tuvastatav kannatanu seisund peale seda, kui süüdistatav oli tema suhtes vägivalda tarvitanud. Videosalvestiselt on näha, kuidas kannatanu kinnitab, et tema poeg Mihhail Verbilo tekkinud konflikti käigus lõi teda käega, jalaga ja kannatanu vasakust põsest tuli verd (kd I tl 34-35 ja digitaalsetele andmekandjatele – DVD plaadid - talletatud teave). Kohtu hinnangul märgitud tõendites sisalduv info haakub üheselt nii kannatanu kui ka tunnistajate tajutuga ja avaldatuga selle kohta, et süüdistatav Mihhail Verbilo 28.12.2022 oma emaga tekkinud konflikti käigus tarvitas füüsilist vägivalda, temale süüdistuses esitatud ja kirjeldatud kujul s.t, et Mihhail Verbilole esitatud süüdistus 28.12.2022 oma ema kannatanu N V korduvalt kehalises väärkohtlemises, kehavigastuste ja valu tekitamises on põhjendatud ning tema süü talle etteheidetud kuriteo toimepanemises on tõendatud. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). N V kohtueelse kriminaalmenetluse kestel antud selgituste kohaselt, kui süüdistatav teda lõi, siis selle tagajärjel ta tundis füüsilist valu. Kohus andes hinnangut kannatanust tehtud fotodele, millised on tehtud kriminaalasja menetleja poolt vahetult peale N V väärkohtlemist ning, millistest nähtuvad kannatanul esinenud, silmaga nähtavad tervisekahjustused, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises (kannatanul oli veritsev haav vasakul põsel), kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav Mihhail Verbilo tekitas oma kuritegeliku käitumisega s.o kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisega – ühe korra jalaga vastu puusa, käega vastu nägu ning kannatanut jalanõuga visates - N V füüsilist valu ja tervisekahjustusi, marrastuse vasakule põsele. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise 6 inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Riigikohus lahendis nr 1-19-5146/52 punktis 8 ja punktis 9 on märkinud korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (
lg 1).
lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-72-16, p 9). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost. Korduvus tähendab
lg 2 p 3 mõistes mistahes varem toime pandud tahtliku kuriteoga kehalise väärkohtlemise koosseisu täitmist. Kuna see on toimepanija isikut iseloomustav tunnus, pole seejuures oluline, kas ta on varem realiseerinud ainult kehalise väärkohtlemise koosseisu (
) või mõne muu süüteo, mis hõlmab kehalist väärkohtlemist, aga lisab sellele ühe või mitu tunnust. Võttes arvesse asjaolu, et Mihhail Verbilot on varasemalt kriminaalkorras karistatud
lg 1 ja § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimpanemise eest, siis on temale käesoleval hetkel etteheidetud teo toimepanemine korduvalt on õige (kd I tl 45-46, 47-51).
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et
kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted. (554 SE, Riigikogu XII koosseis.). Märgitule on juhitud tähelepanu Riigikohtu lahendis nr 1-19-3377. Samas lahendis on asunud Riigikohus seisukohale, et lähisuhte tuvastamisel ei saa piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Käesoleval hetkel ei ole tekkinud vaidlust selles, et süüdistatav Mihhail Vebilo on kannatanu N V poeg. Märgitud fakti on kinnitanud N V kohtueelses uurimises kannatanuna ülekuulamisel, koostatud on sellekohane kannatanu ülekuulamise protokoll (kd I tl 1-2) Samuti on märgitud fakti kinnitanud tunnistaja D V, kes on kannatanu poeg ja süüdistatava vend ning süüdistatav Mihhail Verbilo kohtus antud faktile vastu vaielnud ei ole (kd I tl 19-23). Kannatanu N V ja tunnistaja D V sõnade kohaselt Mihhail Verbilo elas emaga, sest ema pidas teda üleval, kuna süüdistataval ei olnud tööd ja kohta, kus elada, seega oli ta oma emast majanduslikus sõltuvuses. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses
lg 2 p.p 2 , 3 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu N V ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime otsese tahtlusega. Süüdistataval ei olnud kavatsust oma ema lüüa, kuid olles alkoholi joobes on ta tekkinud konfliktsituatsiooni lahendades pannud toime kannatanu kehalise väärkohtlemise, tekitades kannatanule löömise, peksmisega valu ning tekitanud kehavigastuse. Seega kohus on seiskohal, et tõendatud on Mihhail Verbilo tegevuses nii objektiivne kui ka subjektiivne külg. 7 Järgnevalt annab kohus hinnangu Mihhail Verbilole esitatud süüdistusese, milline on kvalifitseeritud
lg 1 järgi s.o tapmisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Nimelt süüdistatakse Mihhail Verbilot selles, et tema 28.12.2022 kella 22.15 ajal aadressil XXX ähvardas oma ema N V tapmisega. Nii Mihhail Verbilo haaras 20 kg hantli, tõstis selle löögiks ema pea juurde ja ütles samal ajal „tapan su ära“. Kohus ei nõustu süüdistatava kaitsja vandeadvokaat N Lausmaa kohtuliku vaidluste käigus avaldatuga selles, et Mihhail Verbilole esitatud süüdistus
Antud hetkel on teada, et kõne all oleva kohtuasja läbivaks teemaks on kannatanu N V ja süüdistatava Mihhail Verbilo omavahelised suhted ja probleemid. Seda, et kannatanu ja süüdistatava vahel on konfliktid, milliste lahendamine leiab süüdistatava poolt aset nii verbaalses, kui ka füüsilises vägivallas oma ema vastu tõendab lisaks kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustele ka tunnistajate D V ja A S kohtueelses menetluses antud selgitused. Tunnistajate ütlusi peab kohus oluliseks ähvarduse veenvuse hindamisel. Nii on mõlemad tunnistajad kinnitanud ja kirjeldanud süüdistatava suhtumist oma emasse ja seda, kuidas nendele on teada see, et viimane oma ema tapmisega ähvardanud on. Nii on tunnistaja A S kinnitanud, et ta on perioodiliselt kuulnud k.a 28.12.2022 kuulis, kuidas XXX naisterahva poeg karjus oma ema peale, ähvardas viimast, naine karjus appi ja ta ise (tunnistaja) hakkas isegi kartma, et poeg tapab ema. Tunnistaja D V on kohtueelses menetluses kinnitanud, et temale sai juba 28.12.2022 teada, et vend ema tapmisega ähvardas, sest ema helistas talle ja teavitas teda sellest. Kuna tunnistaja kartis oma ema elu pärast, siis vahetas ta järgmisel päeval ema korteri ukselukud. Kohtu hinnangul käeolevas kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ütlused ilmekalt iseloomustavad süüdistatava vaenulikku suhtumist oma ema suhtes. Nii on viimased andnud detailselt ütlusi selle kohta, mida, kuidas nad on teada saanud süüdistatava poolt 28.12.2022 toime pandud kannatanu tapmisega ähvardamisest, kuidas nad on seda ise tajunud, kuidas kannatanu reageerinud. Tunnistaja A Si ütlustest nähtub, et ta pidas vajalikuks sotsiaalmaja XXX turvatöötaja vahendusel välja kutsuda politsei, sest ta oli veendumusel, et poeg tapab ema lihtsalt ära. Kohus märgib, et kui juba tunnistaja, kes otseselt kannatanu väärkohtlemist pealt ei näinud, kuid kuulis ähvardusi ja kannatanu appikarjeid ning tegi selle põhjal järelduse, et tapmisega ähvardamine võib saada reaalsuseks ning pidas vajalikuks politseipoolset sekkumist, siis võis Mihhail Verbilo poolt tapmise ähvardust reaalseks pidada ka kannatanu, kelle suhtes oli poeg just vägivalda kasutanud ning oli seda teinud varemgi. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kannatanu võis tunda hirmu oma poja ees ja kartust oma elu ja tervise pärast, et Mihhail Verbilo avaldatud tapmise ähvarduse reaalset ka ellu võiks viia. Kohtu hinnangul kannatanu hirmu tundmine süüdistatava avaldatud tapmisähvarduse ees on tõendatud ka viimase kinnitusega selle kohta, et Mihhail Verbilo võttis ähvardades kätte 20 kg hantli, millise tõstis ta pea suunas nagu tahaks teda lüüa. Hantli haaramist ei ole eitanud Mihhail Verbilo kohtueelses menetluses, nii on ta kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et tema haaras hantli seetõttu, et ema talle ei läheneks, kuid ta viskas selle tugitooli peale. Mihhail Verbilo kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel on kinnitanud, et vaatamata sellele, et ta oma ema värdjaks kutsus, saapaga peapiirkonda viskas ta ei kahetse (kd I tl 42).
järgi on karistatav tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Objektiivne koosseis eeldab, et tapmise või 8 tervisekahjustusega ähvardamine on veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Kohus leiab, et antud konfliktsituatsioonis sai N V pidada Mihhail Verbilo ähvardust teda ära tappa reaalseks ohuks enda elule ja tervisele. Kohus leiab, et Mihhail Verbilo poolt N V tapmisega ähvardamine („tapan su ära“) pidi olema ja oli kannatanu jaoks veenev. Mihhail Verbilo andis oma kavatsusest N V tervist kahjustada (tema suhtes vägivalda kasutades) ja tappa teada nii tegudega s.t viimane kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda temale süüdistuses etteheidetud ulatuses) ja ka sõnadega „tapan su ära“, mis kohtu hinnangul tähendab üheselt, et Mihhail Verbilo ähvardas kannatanut tappa. Seda öeldes oli Mihhail Verbilo vihane, agressiivne, rääkis kõrgendatud toonil, ähvarduse tõepäraseks muutmiseks viimane tõstis kannatanu peakohale 20 kg hantli selleks, et imiteerida löömist. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et N V hirmutunne tol hetkel Mihhail Verbilo sõnade reaalse täideviimise suhtes (ta ära tappa) oli põhjendatud ja ähvardus oli veenev, see oli Mihhail Verbilo tahte kohaselt teostatav (tal oli reaalselt võimalik sellelt kauguselt kannatanu tervist ja elu ohustada). Mihhail Verbilo ise on kohtueelses menetluses kinnitanud, et hantli võttis ta kätte üksnes selleks, et ema talle ei läheneks, kuid kohus sellist selgitust veenvaks ei pea, pigem on need antud eesmärgiga vabaneda kriminaalvastutusest. Reeglina saab ähvardust lugeda reaalseks siis, kui see lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmiselt mõistlikule kõrvaltseisjale. Antud asjas pidas ähvarduse täideviimist reaalseks ka seda pealt kuulnud tunnistaja A S, kelle sellekohaseid ütlusi on kohus eespool analüüsinud. Subjektiivsest küljest eeldab teo toimepanemine tahtlust. Tahtlik ähvardamine eeldab, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kuivõrd Mihhail Verbilole tundus, et kannatanu N V on tema ellu sekkunud rohkem kui vaja, ta soovis, et ema talle ei läheneks, siis seadis ta eesmärgiks sõnades N V sellise ähvardamise tapmisega, mille tulemusena soovis, et N V võtab ähvardust tõsiselt ja sellest tulenevalt läheks ta juurest ära. Selliselt käitudes (agressiivne, karjuv, väike vahemaa, olles kannatanust suurem, tugevam ja olles kannatanu suhtes kasutanud vägivalda, hoides käes 20 kg hantlit ja suunates seda kannatanu pea suunas) pidi ta vähemalt pidama võimalikuks, et kannatanu võtab tema ähvardust reaalselt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Mihhail Verbilo pani teo toime kavatsetult
Karistamine
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja, mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus tuvastanud ei ole. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastavate koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemisese süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
lg 2 p.p 2, 3 toimepandud kuriteo eest karistatakse (30 kuni 500 päevamäära) või 9 kuni viieaasta pikkuse vangistusega.
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistuseks rahaline karistus või kuni üheaastapikkune vangistus. Kohus selgitab, et
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 on sedastanud, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Süüdlasele karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse teadmist, et Mihhail Verbilo oma süüd kuritegude toimepanemises tunnistanud on osaliselt, kahetsenud ei ole. Kuivõrd
lg 2 p.p 2, 3 ja
lg 1 kuriteo toimepanemise eest sanktsioonina ettenähtud liikide näol on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava kaitsja on kohtulike vaidluste käigus asunud seisukohale, et Mihhail Verbilole tuleks karistuseks mõista rahaline karistus, kuid sellega kohus ei nõustu. Esmalt kohtule ei ole teada, et Mihhail Verbilo töötaks ja saaks töötasu selleks, et oma igapäeva eluga toime tulla ning et tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et rahalist karistust täita. Fakti, et Mihhail Verbilo ametikult ei tööta, toetab kriminaalasja materjalide juures olev maksukohuslaste registri sellekohane väljavõte, millisest nähtub, et 2021 oli Mihhail Verbilo tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 1559.- eurot ja 2022 141 eurot (kd I tl 52). Seega oleks Mihhail Verbilole kuritegude toimepanemise ees rahalise karistuse mõistmine oleks eesmärgipäratu. Märkimisväärseks tuleb pidada teadmist, et süüdistatava Mihhail Verbilo suhtes väljastatud karistusregistri teatisest ning 10.09.2020 Harju Maakohtu kohtuotsuse nr 1-20-4636 koopiast nähtub, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt vägivalla kuritegude eest ja nimelt
§-de 141 lg 1 ja § 200 lg 1 järgi karistatud (kd I tl 45-51). Nimetatud fakt on kohtule isikut iseloomustavaks asjaoluks ning kohtu hinnangul viitab märgitud asjaolu sellele, et Mihhail Verbilo näol on tegemist isikuga, kellel võib-olla kalduvus oma igapäevaseid konflikte lahendada kas vägivallaga või vägivallaga ähvardades. Juba eelnevalt märgitu kohaselt kohus on asunud seiskohale, et Mihhail Verbilo süü temale käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuses
§-des 121 lg 2 p.p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Tõendite hindamise käigus on tuvastatud, et kannatanu N V suhtes süüdistatav tarvitas füüsilist vägivalda, tekitas kannatanule valu ja kahjustas viimase tervist, samuti ähvardas kannatanut. 10 Kohtu hinnangul Mihhail Verbilo on tahtlikult jätkanud kuritegude toimepanemist, seda vaatamata sellele, et viimane on teadlik, et ta on varasemalt juba vägivalla kuritegude toimepanemise eest karistatud ja ta on vabastatud tingimisi karistuse kandmiselt, kohtu poolt on määratud katseaeg. Mihhail Verbilole karistuse mõistmisel – karistuse liigi ja määra valikul - arvestab kohus toimepandud kuritegude laadi ja raskust ning süüdistatava suhtumist toimepandusse. Kohus isikule karistuse mõistmisel ei ole seotud ei prokuratuuri ega ka kaitsja esitatud taotlustega. Arvestades fakti, et Mihhail Verbilo süü leidnud tõendamist kahes kuriteoepisoodis, siis saab asuda seisukohale, et Mihhail Verbilo süü temale etteheidetud kuritegude toimepanemises on piisavalt suur, et teda karistada kuritegude toimepanemiste eest reaalse vangistusega. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Mihhail Verbilot tuleb teda karistada alljärgnevalt. Mihhail Verbilo tuleb süüdi mõista
lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 6 kuu pikkuse vangistusega. Mihhail Verbilo tuleb süüdi tunnistada ka
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 4 kuud, kohaldades
lg 1 lugeda temale mõistetud kergem karistus kaetuks temale mõistetud raskeima karistusega ja Mihhail Verbilot tuleb karistada 6 kuu pikkuse vangistusega. Arvestades fakti, et käesolevat kriminaalasja on arutatud lühimenetluse korras, siis KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra ning Mihhail Verbilole mõista toimepandud kuritegude kogumi eest karistuseks 4 kuud vangistust, millisest
lg 1 tuleneval arvestada maha Mihhail Verbilo poolt eelvangistuses oldud aeg 28.12.2022 kuni 30.12.2022 s.o 3 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista talle 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Samuti tuleb Mihhail Verbilole karistuse mõistmisel võtta arvesse ka seda, et ta pani kuriteod toime temale varasemalt kohtu poolt määratud katseajal, milline asjaolu tingib temale
Mihhail Verbilole käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele tuleb liita temale eelmise s.o Harju Maakohtu 10.09.2020 kohtuotsusega nr 1-20-4636 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 3 aastat, 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mõistes Mihhail Verbilole lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat, 9 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohus selgitab, et KrMS § 414 lg 1 alusel edastatakse Mihhail Verbilole otsuse jõustumisel teatis, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Mihhail Verbilo vangistuse kandmise alguseks loetakse tema vanglasse saabumise aeg. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist või vahistatakse vangla taotlusel KrMS § 429 sätestatud korras (KrMS § 414 lg 1). Asitõendid: KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes kohaldatavate meetmete osas. Kriminaalasjas on helisalvestis ja videosalvestis talletatud DVD plaadil, mida on asitõenditena vaadeldud ja mis on lisatud vastavale asitõendi vaatlusprotokollile. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud selle säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel käesolevas kriminaalasjas on menetluskulu II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1087,50.- eurot ja kaitsjatasu kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 172,80.- eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud juhul leiab kohus, et kuna süüdistataval puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1260,30.- eurot tuleb viimasel KrMS § 180 lg 3, 4 lause alusel tasuda 12 kuu 11 jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kohtuotsuse maksegraafikus märgitud arveldusarvele. Märgitud maksegraafik antakse süüdistatavale üle kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel või kohtuotsuse jõustumisel kinnipidamisasutuse kaudu, kus ta viibib. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.