TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-558 Määruse kuupäev 05.03.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 12.02.2024. a käskkirja nr 3-24/1-3/39 t

) § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Määrus toimetatakse kätte ka Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 26.02.2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub keelata Viru Vangla 12.02.
2. a käskkirja nr 3-24/1-3/39 täitmisele pööramine. Taotluse kohaselt keelati taotlejale nimetatud käskkirjaga distsiplinaarkaristusena isiklik televiisor 100 päevaks, isiklik veekeetja 100 päevaks ja isiklik pardel 50 päevaks 6kuulise katseajaga tingimusel, et taotleja ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Taotleja leiab, et ta ei ole elektriseadmete (televiisor, veekeetja, pardel) kasutamisega rikkunud vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei ole häirinud teisi isikuid. Samuti ei ole taotlejal kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Taotleja arvates kohaldatakse tema suhtes praegusel juhul vale liiki distsiplinaarkaristust ja talle määratud karistus on õigusvastane. Vangla muudab taotleja arvates käskkirjaga võimatuks isikliku hügieeni eest hoolitsemise, kui võtab ära pardli ega taga habemeajamisteenust. Isiklik televiisor on taotlejale vajalik. Kui vangla võtab ära taotleja televiisori, siis saab taotleja televiisorit vaadata vaid üldkasutatavas ruumis, kuhu pääseb vastavalt päevakorrale neljaks tunniks ööpäevas. Veekeetja äravõtmise järel puudub taotlejal võimalus vett keeta, teed juua, nuudleid valmistada jne. Taotluse kohaselt esitas X 25.02.2024 Viru Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide nr V-24/M
3. Taotleja palub anda kohtul talle pangarekvisiidid, et ta saaks lasta taotluselt riigilõivu tasuda. Taotleja soovib, et kohus asendaks avaldatavas lahendis tema nime initsiaalidega.
4. Tartu Halduskohus jättis 26.02.
5. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning edastas kaebajale Rahandusministeeriumi kontode andmed, kuhu on võimalik riigilõiv tasuda ja andis taotlejale riigilõivu tasumiseks tähtaja. Taotluselt tasuti 27.02.2024 riigilõiv summas 3-24-558 20 eurot.
6. Viru Vangla leiab 04.03.
7. a seisukohas, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla ei näe esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega taotlejale tekkivaid pöördumatuid tagajärgi, mida ei oleks võimalik kohtuotsusega lahendada. Kaebuse perspektiiv on väike ning avalik huvi kinnipeetava rikkumisele reageerimiseks kaalub üles taotleja huvi kuni kohtulahendi jõustumiseni mitte karistust kanda. Taotleja üritab vältida vastutust toime pandud rikkumiste eest. Taotlejale pidi olema arusaadav, et vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumine on raske rikkumine ning toob kaasa vastutuse. Ei ole võimalik tuvastada ühtegi ilmselget asjaolu, mis tooks kaasa määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ja menetlusnõudeid ning käskkiri on põhjendatud. Määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne. Karistused on määratud 6-kuulise katseajaga ehk taotleja saab oma õiguskuuleka käitumisega vältida karistuste täitmisele pööramist. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega võib kohus anda taotlejale signaali, et ta võib korda saata uue rikkumise, sest uus rikkumine ei tooks kaasa käesolevas asjas vaidluse all olevate karistuste täitmisele pööramist. Juhul, kui taotleja siiski ei pöördu 6 kuu vältel tagasi õiguskuuleka käitumise juurde ning talle määratud karistused pööratakse täitmisele, ei riku määratud karistused taotleja põhiõiguseid. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Viru Vangla 12.02.
2. a käskkirjaga nr 3-24/1-3/39 tunnistati taotleja süüdi vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumises ning määrati iga rikkumise episoodi eest distsiplinaarkaristus (kokku 25 karistust) isikliku elektriseadme kasutamise keelamine 10 päevaks. Isikliku televiisori kasutamine keelati 10 karistusega, isikliku veekeetja kasutamine keelati 10 karistusega ja isikliku pardli kasutamine keelati 5 karistusega. Seejuures kõikide karistuste täitmisele pööramine lükati edasi katseajaga 6 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut rikkumist. Taotleja palub, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse korras nimetatud käskkirja täitmisele pööramise. 6.

§ 249

lg-te 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja on esitanud 25.02.2024 vanglale vaidlusaluse käskkirja peale vaide. Seega tuleb lugeda esialgse õiguskaitse taotlus praegusel juhul lubatavaks.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul ei tulene taotlejale praegusel juhul vaidlusalusest distsiplinaarkäskkirjast mingeid taolisi pöördumatuid tagajärgi, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse jaatamist. Taotlejale määrati vaidlusaluse käskkirjaga distsiplinaarkaristused katseajaga. Seega on taotlejal endal võimalik oma hea käitumisega karistuste reaalne täitmisele pööramine ära hoida. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et olukorras, kus distsiplinaarkäskkirja ei ole veel täitmisele pööratud ning seda tehakse üksnes uue rikkumise toimepanemise korral, annaks kohus esialgse õiguskaitse kohaldamisega signaali, justkui taotleja võikski toime panna uue rikkumise, sest see ei tooks kaasa vaidlustatud karistuste täitmisele pööramist. Kohus märgib, et kui taotleja peaks siiski vaidlusaluse käskkirja katseajal toime panema uue rikkumise ning käskkiri pööratakse 2 3-24-558 täitmisele, siis on tal võimalik neid muutunud asjaolusid arvestades taotleda uuesti esialgse õiguskaitse kohaldamist.
3. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole praegusel juhul põhjendatud, ning X esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata.
4. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3