, § 423 lühimenetluses Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav F.O 1 järgi Isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxx; EV kodakondsus;x, emakeel: eesti keel, töökoht:xxxxxx xx xx xxxxxxx; kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati Viru Maakohtu poolt 21.11.2014.a.
järgi vangistusega 1 aasta (kantud 2 päeva), tingimisi katseajaga 2 aastat; kahtlustatavana kinni peetud 15.07.2015.a. Tõkend: elukohast lahkumise keeld 15.07.2015.a. – 15.01.2016.a; 03.09.2015.a – 02.09.2016.a. Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Vahur Krinal Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 306 järgi Süüdi tunnistada F.O
Süüdi tunnistada F.O
1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) 1 1-14-9121
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, so Viru Maakohtu 21.11.2014.a mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka F.O kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.07.2015.a. ja 02.-03.09.2015.a., so 3 päeva, seega kuulub kandmisele 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistusaja algust arvata alates karistuse kandmisele asumise päevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 179, § 175 alusel välja mõista menetluskuludena: sundraha 585 €, tasu riigi õigusabi eest 284,40 € , kokku 869,40 €. F.O ´ilt riigituludesse Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700071901. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse F.O ’d selles, et tema omamata juhtimisõigust juhtis 15.07.2015 kella 07:18 ajal xxxxxxxxx xxxxx xxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt xx. km-l mootorsõidukit xxxx xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,2 mg/l +/0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,1 mg/l. 2 1-14-9121 Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani F.O kvalifitseeritava kuriteo. toime
järgi Samuti süüdistatakse F.O ’d selles, et tema olles süüdi mõistetud ja karistatud 21.11.2014 (tegu 11.09.2014) Viru Maakohtu poolt
järgi, juhtis tahtlikult 15.07.2015 kella 07:18 ajal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt xx. km-l ja 02.09.2015 kella 16.24 ajal xxxxxxxx xxxxxxxxxtänaval s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit xxxx xxxxxxx registreerimismärgiga xxx xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet. Seega F.O pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o.
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Süüdistatav tunnistas ennast kohtuistungil talle esitatud süüdistustes täielikult süüdi ja ei soovinud ütlusi anda. Kaitsja leidis, et süüdistused on põhjendatud, kuriteod on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja palub süüdistatavale mõista mittevabaduskaotuslik karistus. Prokurör jäi süüdistusaktis esitatu juurde ja palus kohtulikult uuritud tõenditele tuginedes süüdistatav süüdi tunnistada
ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust, samuti ta süüdi tunnistada
järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust. Nimetatud karistust suurendada
Viru Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra. Prokurör palub liitkaristuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Maakohtu põhjendused Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. F.O süüdistus
Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et F.O omamata juhtimisõigust juhtis 15.07.2015 kella 07:18 ajal xxxxxxxx xxxxx xxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt xx. km-l mootorsõidukit xxxx xxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,2 mg/l +/0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,1 mg/l. Tema käitumine on kvalifitseeritav
F.O süü on tõendamist leidnud tema enda ütlustega, mille kohaselt hakkas 14.07.2015.a. õhtul koos sõbraga alkoholi tarvitama. Joodi ära liiter viina ja lisaks veel õlut. Alkoholi tarvitati varajaste hommikutundideni. Hommikul kella 7 paiku hakati xxxxxxx xxxxpoole sõitma. Algul oli roolis sõber, aga kuna tema ei saanud auto juhtimisega hakkama – auto käis ühest tee äärest teise, istus F.O ise rooli. Ta oli hommikul viinaga pead parandanud, kuid 3 1-14-9121 arvas, et sõidab sõbrast paremini. Enne xxxx küla pidas politsei auto kinni ja tal tuvastati joove. Juhilube ja juhtimisõigust pole tal kunagi olnud. Ta kahetseb juhtunut. F.O süüd kinnitavad veel: - tunnistajate Heigo Tamsalu ja Kadri Toom ütlused, kes politseitöötajatena peatasid 15.07.2015.a. kell 07.18 kinni sõiduki, mida juhtis F.O. Sõidukist oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Juht puhus indikaatorvahendisse ja see näitas 1,41 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näit oli 1,10 mg/l. Tema andmeid kontrollides selgus, et tal puudu juhtimisõigus; - tunnistaja TT ütlused, kes viibis süüdistatava poolt juhitud sõidukis, kui politsei sõiduki peatas. Tema ütluste kohaselt tarvitas ta koos F.O-ga eelmisel õhtul alkoholi. Hommikul joodi mõned õlled. F.O pidi viima auto kuskile xxxxxxxxxx remonti ja koos sõideti xxxxxxx xxxxxxxxxx. Tallinn-Tartu maanteel peatas politsei F.O poolt juhitud sõiduki kinni; - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati F.O joove 1,41 mg/l; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mis tõendavad, et lõplikuks joobeks fikseeriti F.O 1,10 mg/l; - mõõtevahendi taatlustunnistus, mis kinnitab, et mõõtevahend, millega fikseeriti joove, on taadeldud; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt F.O kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 15.07.2015 kell 07:40. Ülaltoodud tõenditega on tõendatud, et F.O pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.
F.O süüdistus
Kohus tuvastas, et F.O, olles süüdi mõistetud ja karistatud 21.11.2014 Viru Maakohtu poolt
järgi, juhtis tahtlikult 15.07.2015 kella 07:18 ajal xxxxxxxxxxxxxx xxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt xx. km-l ja 02.09.2015 kella 16.24 ajal xxxxxxxx xxxxxxxxx tänaval s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit xxxx xxxxxxx registreerimismärgiga xxx xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet. F.O tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et temal pole kunagi juhtimisõigust olnud. Tal ei lasta seda teha, kuna teda on varem korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. 02.09.2015.a. istus rooli selleks, et minna naisele Balti jaama vastu. Kohtus leidis tõendamist, et F.O juhtis tahtlikult mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust 11.09.2014.a., 15.07.2015.a. ja 02.09.2015.a. Seega pani ta toime
F.O süü leidis lisaks tema enda ütlustele tõendamist veel: - tunnistaja Artur Gelvei ütlustega, mille kohaselt oli ta 02.09.2015.a. politseipatrullis koos Olavi Vürstiga. Kell 16.24 ajal märkas xxxxxxxxx tänaval liikumas xxxx xxxxxx reg nr xxxxxx, mis tundus tehniliselt mitte korras olevat. Peale sõiduki peatamist selgus, et seda juhtis sõiduõigust mitteomav F.O; - kohtuotsusega nr 1-14-9827, mille kohaselt karistati F.O 21.11.2014 Viru Maakohtu poolt
järgi, kuna ta juhtis 11.09.2014.a.mootorsõidukit alkoholijoobes; 4 1-14-9121 - liiklusregistri väljavõttega juhiloa andmete kohta, mille kohaselt F.O puudub juhtimisõigus. Seega F.O pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o
Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on F.O süü mõlemas kuriteoepisoodis tõendamist leidnud. Süüdistatav on mõlemad kuriteod toime pannud kavatsetult. Istudes 15.07.2015.a. autorooli alkoholijoobes, teadis ta oma käitumise keelatuseks. Samuti juhtis ta 21.11.2014.a. ja 02.09.2015.a. teadlikult mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi F.O süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises ja ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra kaitsmise huve. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus F.O poolt avaldatud kahetsust. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus peab vajalikuks kohaldada F.O-le karistusena vangistust. F.O on karistusregistri andmeil käesoleval ajal viis kehtivat kriminaalkaristust ja neli väärteokaristust. Nagu nähtub 21.11.2014.a. kohtuotsusest on teda varem kriminaalkorras kokku karistatud kümnel korral. Nähtuvalt karistusregistrist on F.O valdavalt karistatud alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Mingeid järeldusi ei ole F.O karistustest teinud, vaid on kindlameelselt jätkanud uute rikkumiste toimepanemist. Tema poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmisest karistustest hoolimata uute kuritegude toimepanemist. Samuti on talle mõistetud väärteokorras areste ja rahatrahve, mis on omakorda asendatud üldkasuliku tööga. Seega kohus leiab, et F.O-le ei ole põhjendatud rahalise karistuse kui kergemaliigilise karistuse mõistmine. Kohus peab põhjendatuks karistada F.O
vangistusega 2 aastat ja
vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega vangistuse 2 aastat, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 8 kuud), seega on F.O-le mõistetavaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kuivõrd F.O pani teod toime katseajal, siis tuleb
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, so Viru Maakohtu 21.11.2014.a mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka F.O kahtlustatavana 5 1-14-9121 kinnipidamise aeg 15.07.2015.a. ja 02.-03.09.2015.a., so 3 päeva, seega kuulub kandmisele 2 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohus ei nõustu süüdistatava ja kaitsja taotlusega mõista karistuseks üldkasulik töö. Kaitsja ja süüdistavad tuginesid asjaolul, et F.O on olemas töökoht, perekond ja 7.11.2015.a. on talle määratud kaelaoperatsioon. F.O on varem korduvalt samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest karistatud nii vangistuse kui üldkasuliku tööga. Karistused temale mitte mingit mõju siiani avaldanud ei ole. Samuti ei ole ta töökoha ja perekonna olemasolust sõltumata hoidunud kuritegude toimepanemisest. Antud olukorras oleks põhjendamatu talle järjekordse samalaadsete kuritegude eest varasemast kergemaliigilise karistuse mõistmine.
lg 1 kohaselt saab üldkasuliku tööga asendada üksnes kuni kaheaastast vangistust. Kohus mõistis F.O-le liitkaristusena aga üle kaheaastase vangistuse. Kohus leidis, et arvestades F.O isikut ja võimalust teda mõjutada edaspidi hoiduma süütegudest, ei ole põhjendatud temale määratavaks liitkaristuseks mõista kergemat karistust kui 2 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohus selgitab, et mõjuvatel põhjustel võib KrMS § 415 lg 1 ja 3 kohaselt vangistuse täitmisele pööramise edasi lükata. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 kohaselt on menetluskuluks sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Seega tuleb F.O-lt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 585 € ja vandeadvokaat Vahur Krinali poolt osutatud riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 48 € ja kohtumenetluses 236,40 €. Anu Tammeniit kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.