← Eesti

1-15-6088/65

Obsah (4)§ 238§ 390§ 326§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 8. august 2018 1-15-6088 Juhan Sarv, Mati Kartau

§ 238lg 2 alusel kolmandiku võrra. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu

  1. novembri
  2. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra 2 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuseni. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas
  3. novembril 2016 ja lõpeb
  4. märtsil
  7. mail 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid H.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud H.F ennetähtaegset vabastamist.
  8. Tartu Maakohtu
  9. juuli
  10. a määrusega jäeti H.F enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata. Kohtu hinnangul ei võimalda süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt ka käitumine karistuse kandmise ajal ja H.F isik. H.F viibib vanglas viiendat korda ja kannab praegu karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe-seisundis ning juhtimisõiguseta. Viru Maakohtu
  11. novembri
  12. a otsusega jäeti H.F vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata, sellele vaatamata pani H.F vähem kui aasta pärast katseaja algust toime uue samalaadse kuriteo. Lisaks rikkus H.F alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna varasemad karistused ei ole H.F-ile vajalikku mõju avaldanud, puudub veendumus, et sellel korral oleks praeguseks kantud karistus H.F suhtes eesmärgi täitnud. H.F ei ole tunnistanud, et alkohol oleks tema jaoks probleem. Samuti keeldus süüdimõistetu vanglas töötamast. H.F on distsiplinaarkaristus keelatud esemete ebaseadusliku omamise ja ametniku korralduse eiramise eest. H.F hinnangul ei ole need rasked rikkumised ning tegemist on vanglapoolse tagakiusamisega. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et H.F oleks vabaduses valmis õiguskuulekalt käituma. Vabaduses on H.F elukoht, mis kuulub tema emale. Samas puudub H.F kindel töökoht, ehkki tal on lähedaste toetus. Tasumata võlgu on H.F kokku 5950 eurot 10 senti. Uute kuritegude toimepanemise riski tõstab alkoholi tarvitamise harjumus. Kuigi H.F on enda sõnul saanud aru vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, ei olnud kohus veendunud, et H.F oleks reaalselt suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  13. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H.F kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, kes palub kaaluda maakohtu määruse muutmist ja H.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja märgib, et ei ole võimalik vastu vaielda sellele, et H.F on kuritegelik minevik ning väga tõsised probleemid sõltuvusega. Samas on H.F oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Ta on vanglas püüdnud teha oma võimete kohaselt kõik, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Kaitsja hinnangul ei ole kohus piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Kohus keskendus liigselt H.F varasemale elukäigule. Varasema elukäiguga arvestamine on oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt võimalust oma õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega näidata, et ta on teinud vajalikud järeldused ning karistus on eesmärgi täitnud. Argumendid, millega maakohus õigustas süüdimõistetu vabastamata jätmist, võivad jääda püsima ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Riski maandamiseks on võimalik kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  14. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Reinsalu määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu

§ 390lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6.

§ 390

lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades
  3. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  5. peatüki
  6. jao sätteid, sh

§ 326

.

§ 326lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui 2

(3)kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

  1. Kolleegiumi hinnangul on H.F kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
  2. aprilli
  3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on H.F ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on arvestanud nii ennetähtaegset vabastamist toetavate kui ka sellele vastu rääkivate teguritega ja leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivset. Arvestades H.F distsiplinaarkaristusi, keeldumist vanglas töötamisest ja asjaolu, et viimase kuriteo pani H.F toime katseajal ning ta rikkus seejuures ka kohtu seatud käitumiskontrolli tingimusi, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Samuti suurendab uute kuritegude toimepanemise riski see, et süüdimõistetul pole kindlat töökohta ja ta kuritarvitab alkoholi. Maakohus ei jätnud H.F vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
  4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus H.F kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu

  1. juuli
  2. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
  3. H.F kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumiseks üks pooltund ning määruskaebuse koostamiseks samuti üks pooltund. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  4. juuli
  5. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 187

lg 2 esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu (60 eurot) kui määruskaebemenetluse kulu H.F-ilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Maarika Kuusk 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.