järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aasta vangistust, ja
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra. S.E-le mõisteti karistuseks 1 aastat 4 kuud vangistust, mida
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra. S.E-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust.
Kinnipeetava karistusaeg algas 30.11.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on S.E temale mõistetud karistusajast (2 aastat 3 kuud 28 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. 2 Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused S.E tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.
lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 S.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Vanglas viibib S.E viiendat korda. Käesoleval ajal kannab S.E karistust kuritegude toimepanemise eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud – üldohtlikud liikluskuriteod. S.E kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis ja süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. S.E varasemast elukäigust nähtuvalt on tema õigusvastane käitumine püsinud järjepidevalt pika aja jooksul muutumatuna ja seda käitumist pole mõjutanud ükski mõistetud karistus. Siinkohal peab kohus oluliseks, et S.E-le on antud varasemalt võimalust kanda karistust ka vabaduses. Viimati Viru Maakohtu 21.11.2014. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-9827), kui S.E-le mõistetud karistus
järgi jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata
Sellele vaatamata pani S.E vähem kui 1 aasta pärast katseaja algust uue samalaadse kuriteo. Lisaks rikkus S.E talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna varasemad karistused ei ole S.E-le vajalikku mõju avaldanud, puudub kohtul veendumus, et sellel korral senini ärakantud karistus oleks S.E suhtes eesmärgid täitnud. 3.2 S.E-ga on 10.08.2017 läbi viidud vestlus alkoholi tarvitamise teemal. S.E ei tunnistanud, et alkohol oleks probleem, ta oli eelkaalutlemise faasis. S.E läbis programmi „Õige hetk“. S.E määrati käesoleva vangistuse kandmise ajal majandustöödele koristajaks. S.E keeldus tööle asumast. S.E on põhjendanud keeldumist tervisliku seisundiga. S.E on käesoleval ajal 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on mh määratud keelatud esemete ebaseadusliku omamise (tubakatooted, torke-lõikeriistad, muud), riietuse või nimesildi kandmiskorra rikkumise ja ametniku korralduse eiramise eest. S.E selgitas kohtuistungil, et tal on distsiplinaarkaristused lihtsalt tulevad ja need ei ole tema arvates rasked karistused. S.E sõnul on see vanglapoolne tagakiusamine. Kohus leiab aga, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega kinnipidamisasutuses näitama, et ta on suuteline kehtestatud korrast kinni pidama. Kuna S.E on hulgaliselt erinevaid distsipliinirikkumisi toime pannud, ei ole kohtu arvates alust olla veendunud, et vabaduses on S.E valmis kehtivast korrast kinni pidama ja õiguskuulekalt käituma. 3.3 Vabanemisjärgselt on S.E võimalus asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas korterisse, mis kuulub S.E emale. Vabanemisel ei ole S.E kindlat töökohta, kuid on lähedaste toetus. Tartu Vangla andmetel on S.E tasumata nõudeid kokku 5950,10 eurot. asuvasse S.E puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise harjumused. Kuigi S.E on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, pole kohus veendunud, et S.E on reaalselt suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. Samuti ei ole kohus veendunud, et S.E on piisavalt suur soov ja motivatsioon sõltuvuskäitumisega tegeleda. Kuna alkoholi tarvitamine on S.E puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks, ei saa kohus olla veendunud, et S.E-st lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maandatud. 3 4. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et S.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et S.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja S.E isik. Lisaks puudub kohtul käesoleval ajal veendumus, et S.E on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed. Raina Pärn Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.