järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg ning Z.H jäi kanda 9 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 298 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 16 kuud. Z.H allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel kohustati Z.H käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 1 p 1 alusel võeti Z.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Kohtuotsus jõustus 12.09.
lg 2 p 5 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Z.H-le täiendav lisakohustus alluda psühhiaatrilisele ravile tähtajaga 30.04.2018. Kriminaalhooldusametnik lähtub ettepanekut tehes asjaolust, et Z.H on nõus minema psühhiaatrilisele ravile, seega isik tunnistab probleemi. 13.02.2018 palus kohus kriminaalhooldusametnikul täpsustada, millest on tingitud vajadus määrata kriminaalhooldusalusele psühhiaatriline ravi. 16.02.2018 vastuses selgitas kriminaalhooldusametnik kohtule, et ettepaneku ajendiks on kriminaalhooldusaluse enda soov määrata talle psühhiaatriline ravi, kuna Z.H on ka varasemalt saanud psühhiaatrilist ravi Wismari Haiglas, mis avaldas kriminaalhooldusaluse sõnul positiivset mõju. Z.H sõnul on tal vaja abi, et tulla toime oma emotsionaalsete pingetega. Alkoholivastasele võõrutusravile isik keeldus pöördumast, kuna isiku enda sõnul tal sõltuvust ei ole. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ning selle juurde lisatud lisadega ning erakorralise ettekande juurde lisatud Z.H kirjaliku seletusega, on seisukohal, et erakorraline ettekanne on põhjendatult esitatud. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on Z.H korduvalt rikkunud temale Viru Maakohtu 25.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7990 määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda saabus 15.01.2018 Politsei- ja Piirivalveametilt kaks teadet kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise kohta. Esimesest teatest nähtuvalt laekus alaealiselt lapselt 22.12.2017 politseile väljakutse, mille sisuks oli peretüli Z.H ja tema elukaaslase vahel. Kohapeal selgus, et isikute vahel füüsilist vägivalda ei olnud, kuid Z.H tuvastati alkoholijoove 0,98 mg/l. 22.12.2017 koostatud lähisuhtevägivalla infolehest nähtub, et vägivallatseja Z.H 2 oli nähtavalt alkoholijoobes (0,98 mg/l). Teisest teatest nähtuvalt laekus politseile 06.01.2018 väljakutse, mille tegi samuti naisterahva alaealine laps. Kohapeal selgus, et nii ohver kui ka vägivallatseja on alkoholijoobes. Mõlemad isikud muutusid politsei suhtes agressiivseks ning Z.H toimetati politseijaoskonda kainenema. Z.H fikseeriti joobeseisundile viitavad tunnused, kuid indikaatorvahendisse puhuma isik keeldus. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt allutati Z.H 06.01.2018 kontrollile ning isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt oli Z.H reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne segane, koordinatsioon oli väga häiritud ning esines ründavat ja omamehelikku käitumist. Z.H on andnud 31.01.2018 kirjalikud seletused ning on tunnistanud 22.12.2017 ja 06.01.2018 rikkumisi. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised on eeltooduga tõendamist leidnud ning Z.H on kõnealused rikkumised pannud toime tahtlikult. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusalune rikkunud korduvalt temale kohtu poolt
Eeltoodust saab teha järelduse, et alkoholi tarvitamine kriminaalhooldusaluse poolt on kriminaalhoolduse teostamise puhul takistavaks asjaoluks ning kohus leiab, et kõnealuses situatsioonis oleks mõjusaks abinõuks näiteks kriminaalhooldusaluse allutamine alkoholismivastasele ravile või pöördumine alkoholiprobleemiga psühhiaatrilisele ravile. Tulenevalt
lg-st 2 on süüdlast võimalik allutada ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Z.H sõnul tal aga alkoholisõltuvust ei ole ning alkoholivastasele ravile tema nõus minema ei ole. Seevastu on kriminaalhooldusalune nõus minema psühhiaatrilisele ravile, sest Z.H leiab, et psühhiaatriline ravi võib avaldada talle positiivset mõju. Kohus leiab, et alkoholiprobleemiga tegelemine annaks lootust, et isik suudab edaspidi temale katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi täita ning seeläbi karistuse eesmärke täita, kuid käesoleval juhul isik ise selleks vajadust ei näe. Psühhiaatrilisele ravile pöördumine, mis avaldaks isikule lihtsalt positiivset mõju, ei vaja aga kohtu hinnangul kohtu poolt täiendava lisakohustuse määramist, sest psühhiaatri poole saab isik vajaduse korral ka ise vabatahtlikult pöörduda. Samuti puudub kohtul pädevus otsustada, kas isik vajab psühhiaatrilist abi või mitte. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus
MS § 387, 428, 432 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.