KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Menetlustoiming nr 1-19-5864 Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne taotlusega G.
§ 424
lg 1 järgi ning tema karistamises vangistusega 7 kuud.
§ 74
lg 1 ja 3 alusel määratud karistus tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga, kohustusega järgida katseajal
§ 75
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
§ 75
lg 2 p 8 alusel määrati täiendavate lisakohustustena: sotsiaalprogramm, alkoholitarvitamise häire diagnoosimise kohustus, CDT-vereanalüüsid. Katseaja eeldatav lõpp: 25.03.2021 Taotluse lahendamine kirjalikus menetluses Kohtunik Kadi Aavik Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldaja Iris Asuküla (e-post: iris.asukyla@just.ee) G.T isikukood XXX, elukoht xxxxxxxx xxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx . Kohtulahend Kriminaalhooldusalune RESOLUTSIOON 6. veebruar 2020 Rahuldada taotlus. Määrata
§ 75lg 2 p 2 alusel G.T-le katseajal täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi.
Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 25.09.2019 kohtuotsusega on G.T süüdi mõistetud
§ 424
lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, karistuseks vangistus 7 kuud. G.T on katseaja vältel kohustunud järgima
§ 75lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxx xxx xxxx xxxxx- lk 1/
(3)xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisakohustustena määrati G.T-le : osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistusesnimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine; registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal; teha alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, omal kulul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT.
- Kriminaalhooldusametnik on 28.01.2019 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu G.T kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on 13.12.2019 Politsei- ja Piirivalveameti poolt määratud väärteokaristus samalaadse süüteo eest LS § 224 lg 2 järgi, karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot, ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.
- Ettekande kohaselt toimus esmakohtumine G.T-ga 21.10.2019, mil isikule tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Kriminaalhooldusalune esitas 30.10.2019 tõendi „esmase hindamise“ teenusele registreerimise kohta 29.10.
- Samal päeval esitas G.T ka 24.10.2019 laboratoorse vereanalüüsi CDT vastuse – analüüsi, tulemuseks 0,7%.
- G.T-le tutvustati 25.11.2019 esimest hoolduskava riskihinnangust lähtuvate tegevuste läbiviimiseks. Hoolduskavast lähtudes on katseaja senise lühikese kestuse jooksul läbi viidud üksnes üks planeeritud tegevus – AUDIT-test ja analüüs (AUDIT-testi tulemuseks 9 punkti). Kriminaalhooldusalune esitas 27.01.2020 laboratoorse vereanalüüsi 24.01.2020 CDT vastusega – analüüsi tulemuseks 0,5%. Katseajal on isik registreerimiskohustust täitnud.
- Ettekandest ja sellele lisatud omakäelisest seletusest nähtub, et väärteorikkumist on G.T põhjendanud järgnevalt: „Olin joonud 2 õlut ja läksin metsa vahele sõitma.“ KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus rahuldab taotluse.
- KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.
§ 74
lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
§ 75
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisel. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. 8. KrMS § 427 lg 1 kohaselt
§ 74
lõike 4 kohaselt otsustab süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
§ 75
lg 2 p 2 alusel arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 9. Kohtule edastatud väärteootsusest (tl 57-58) nähtub, et G.T, vaatamata asjaolule, et sai 25.09.2019 kohtulikult kriminaalkorras karistada mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis taas 16.11.2019 kell 16:34 Kanakülas, Pärnumaal autot alkoholijoobes, alkoholisisaldus lk 2/
(3)väljahingatavas õhus 0,55 mg/l. Seejuures läheb toimepandu selgesse vastuollu G.T poolt 25.09.2019 kohtuistungil avaldatuga (G.T: „Ma ei tunneta, et mul oleks alkoholiprobleem, see oli ühekordne apsakas. Tean, et kui rikun nõudeid, siis ähvardab mind kinni minek.“, tl 39-40). Tuleb nentida, et G.T ei suhtu piisava tõsidusega talle määratud kohustusse hoida alkoholi tarvitamine kontrolli all, et vältida samalaadseid süütegusid. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud ettepanekut ning rikkumise kirjeldust, s.o. asjaolu, et G.T on katseajal toime pannud samalaadse väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, peab kohus põhjendatuks määrata
§ 75lg 2 p 2 alusel G.T-le katseajal täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi.
Määratav lisakohustus aitab eelduslikult vältida uute samalaadsete süütegude toimepanekut katseajal, tõstab motivatsiooni muuta oma eluviisi ning soodustab seeläbi G.T edukat katseaja läbimist.
- Kohus märgib, et lisakohustuse täitmisse tuleb G.T suhtuda kohusetundlikult, kuivõrd käitumiskontrolliga on süüdimõistetule antud võimalus end heast küljest näidata, olles mh õiguskuulekas ning katseaja lõppedes vabaneda otsusega määratud vanglakaristusest. Käitumiskontrolli ajal kontrollnõuete ja lisakohustuste tahtlik või ükskõikne eiramine viimasele kaasa ei aita.
- Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik lk 3/
(3)