Obsah (14)

§ 162§ 163§ 487§ 173§ 168§ 144§ 147§ 172§ 429§ 432§ 440§ 444§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-142390 Tsivi

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlus maksekäsu kiirmenetluses

1. 18.10.2023 esitas AS Ühisteenused maksekäsu kiirmenetluse avalduse Logowest OÜ vastu põhivõlgnevuse 175 eurot (14.12.2018, 21.02.2019, 13.04.2021, 28.01.2022, 14.10.2022 leppetrahvid 5 x 35=175 eurot) ja kõrvalnõuetes (so sissenõudmiskulude 5 x 35=175 eurot). Maksekäsu kiirmenetluses olid menetluskulud järgnevad: maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 65 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot.
2. Pärnu Maakohus tegi 19.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 19.10.2023 e-toimiku kaudu. Võlgnik Logowest OÜ esitas 31.10.2023 nõudele vastuväite.
3. Pärnu Maakohtule esitatud vastuväites tunnustas võlgnik Logowest OÜ nõuet summas 87 eurot osaliselt (so 14.10.2022 sõiduki registrimärgiga xxxx, parkimise leppetrahv 35 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, menetluskulud: riigilõiv avalduselt 13 eurot ja menetluskulu 4 eurot, proportsionaalselt esitatud nõuetega. Vastuväite esitas võlgnik 28.01.2022 parkimise leppetrahvi osas. Võlgnik selgitas, et sai 14.01.2022 leppetrahvi nr xxxx, mille osas üritas trahvi edasi kaevata. Xxxx OÜ-le kuuluvad büroopinnad Xxxx esimesel ja teisel korrusel, mille territooriumil sõiduk pargiti. Võlgnik on Xxxx OÜ omanik. Võlgniku esindaja märkis, et tuli tööle „raskel“ ajal, unastas oma kaardi. Pani visiitkaardi klaasi alla ja visiitkaardi tagaküljele oli kirjutatud aadress Xxxx. Võlgniku taotlus lükati 31.03.2021 tagasi, teatise nr xxxx. AS Ühisteenused leppetrahvide tühistamise komisjon 31.03.2021 otsuse nr xxxx sisu: „Läbi vaadanud Teie avalduse, otsustas komisjon, et märgitud asjaolud ei anna alust Teie vaiet rahuldada, kuna sõiduk xxxx parkis eravalduse parklas eirates valdaja poolt kehtestatud parkimistingimusi“. Võlgnik arvas, et see on ebaseaduslik. Xxxx OÜ on selle maa omanik, millel sõiduk seisis. Xxxx OÜ-l on Xxxx KÜ koosoleku otsusega kinnitatud parkimiskoht selles parklas. 13.04.2021 leppetrahvi kohta ei ole võlgnik teavet saanud ja AS Ühisteenused andmebaasis trahvi ei ole. Logowest OÜ tegutseb minimaalsel režiimil. Postkastid ei ole aktiivsed. Arvelduskonto on suletud. Teabekirja hilinenud maksmise kohta ei saanud. 21.02.2019 leppetrahvi kohta infot ei ole võlgnik saanud ja leppetrahv aegus 21.02.2022 (TsÜS § 150 lg 1). 14.12.2018 leppetrahvi kohta infot ei ole võlgnik saanud ja leppetrahv aegus 21.02.2022 (TsÜS § 150 lg 1). 14.12.2021 leppetrahvi kohta AS Ühisteenused elektroonilises andmebaasis andmeid ei ole.
4. Pärnu Maakohus lõpetas 08.11.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-142390 maksekäsu 2 kiirmenetluse ja Pärnu Maakohus andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
5. 27.11.2023 hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt parkis kostja sõidukit AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas eraparklas, parkimiskorralduse nõudeid korduvalt rikkudes. 30.03.2021 leppetrahvi nõue nr xxxx, parkla 1, sõiduki registri nr xxxx, parkimisnõuete eiramine, leppetrahv 35 eurot; 14.01.2022 leppetrahvi nõue nr xxxx, parkla Xxxx, sõiduki registri nr xxxx, parkimisnõuete eiramine, leppetrahv 35 eurot; 30.09.2022 leppetrahvi nõue nr xxxx, parkla Xxxx, sõiduki registri nr xxxx, parkimistasu maksmata, leppetrahv 35 eurot. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle eeltoodud territooriumitel maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta koostas hageja koostanud leppetrahvi nõuded kokku summas 105 eurot, mis on kostja poolt hagejale tasumata. Fotodelt nähtuvalt on leppetrahvid paigutatud sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, millest tulenevalt on kostja leppetrahvid kätte saanud ning kostja ei ole vaiet leppetrahvinõuete osas esitanud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113¹ lg 1 viidates sissenõudmiskulude hüvitamist summas 105 eurot (so 3 x 40=120 eurot, hageja vähendas sissenõudmiskulu 105 eurole, et kõrvalnõuded ei ületaks põhivõlgnevust). Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 105 eurot ja sissenõudmiskulu 105 eurot ning menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
6. 29.01.2024 vastuses osundas hageja sellele, et kostja on oma vastuses tunnistanud 30.09.2022 leppetrahvi nr xxxx nõuet summas 35 eurot ja kõrvalnõuet summas 35 eurot (mida kostja tunnistas ka vastuväites maksekäsule). Ülejäänud nõudele vaidles kostja vastu. Kuna kostja tunnistas nõuet osaliselt oli põhjendatud ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, kuna kostja vabatahtlikult nõuet ei tasunud ja ei ole tasunud ka käesoleva hetke seisuga. Hageja hinnangul on põhjendatud hageja poolt kantud menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kostja on andnud põhjuse hagi esitamiseks. Hagimenetluse kulud kannab üldreegli (

§ 162lg 1) järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samas võib kohus jätta

§ 162

lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (RKTKo 27.11.2019, 2-17-18531, p 20). Hageja hinnangul ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis tingiksid

§ 162lg 4 kohaldamise.

Seega ei saa menetluskulude jaotamisel kõrvale kalduda nö kostja kasuks, kuna äärmine ebaõiglus või ebamõistlikus kostja suhtes on välistatud. Käesoleval juhul kohaldub

§ 162lg 1, kuna kostja oma tegevusega on andnud põhjuse hagi esitamiseks.

Hageja viitas

§ 163lg 2 sätestatule ning leidis, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Hageja palus vastuses järgnevat: 1) rahuldada hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 30.09.2022 leppetrahv nr xxxx summas 35 eurot ja kõrvalnõue summas 35 eurot; vastu võtta hageja leppetrahvide nr xxxx ja xxxx nõuetest, so summas 70 eurot ja kõrvanõuetest 70 eurot loobumine: määrata asjas kindlaks menetluskulud ning mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 358 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv 100 eurot ning menetluskuludelt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Kostja vastuväited 3

1. 18.12.2023 hagivastuses märkis kostja, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja leidis, et 30.09.2022 leppetrahvinõude osas tuleb teha maksekäsk ja menetlus tuleb lõpetada (so 30.09.2022 sõiduki registreerimis numbriga xxxx parkimine aadressil: Xxxx). Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõuete kohta, mis on väidetavalt tekkinud: 14.12.2018; 21.02.2019; 13.04.2021; 28.01.2022 ja 14.10.
2. Kostja esitas 31.10.2023 vastuväite makseettepanekule, milles osaliselt tunnistas avaldaja 14.10.2022 nõuet põhinõude summas 35 eurot ja kõrvalnõude summas 35 eurot osas. Muus osas vaidles kostja nõudele vastu. Hageja esitas hagiavalduse nõuete kohta, mis on väidetavalt tekkinud: 30.03.2021; 14.01.2022 ja 30.09.
3. Kostja osundas, et hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded on samad, mis maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuded, välja arvatud nõuded kuupäevaga 14.12.2018 ja 21.02.2019, mis on aegunud. Samas maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduses esitatud nõuete kõik kuupäevad erinevad 14 päeva võrra. Hageja nõuetest nähtub, et maksekäsu kiirmenetluses nõude esitamisel oli hageja lisanud hagiavalduses esitatud nõude kuupäevadele ehk väidetavale trahvimisele kuupäevale 14 päeva, mida hageja andis kostjale trahvi tasumiseks. See tuleneb hageja enda poolt lisatud kviitungitest, kus on märgitud, et trahv tuleb tasuda 14 päeva jooksul. See tähendab, et: hagiavalduses esitatud 30.03.2021 leppetrahvi nr xxxx nõue on sama, mis maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõue 13.04.2021 kuupäevaga; hagiavalduses esitatud 14.01.2022 leppetrahvi nr xxxx nõue on sama, mis maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõue 28.01.2022 kuupäevaga; hagiavalduses esitatud 30.09.2022 leppetrahvi nr xxxx nõue on sama, mis maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõue 14.10.2022 kuupäevaga. Tulenevalt ülaltoodust on kostja maksekäsu kiirmenetluses tunnistanud hagiavalduses esitatud 30.09.2022 leppetrahvi nr xxxx nõuet ehk maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõue 14.10.2022 kuupäevaga, summas 70 eurot, mille osas tuleb hagimenetluses raames asja lahendaval kohtul teha maksekäsk

§ 487

lg 1¹ alusel, vastavas osas menetlus lõpetada ning jätkata hagimenetlust üksnes 30.03.2021 leppetrahvi nr xxxx ja 14.01.2022 leppetrahvi nr xxxx nõuete ehk üksnes kahe Xxxx trahvi osas. Kostja juhtis tähelepanu, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Seega

§ 487

lg 1¹ alusel tehtavas maksekäsus ei määra kohus kindlaks menetluskulud, kuna tegemist ei ole asja lõpetava lahendiga (

§ 173lg 1).

Vahemärkusena märkis kostja, et tal puudub käesoleval ajal Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes juurdepääs põhimakseteenustele ehk tal ei ole olemas ühtegi pangaarvet Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes, mille tõttu on kostjal raskendatud vastava trahvi tasumine pangaülekandega. Kusjuures tegemist ei ole kostja enda tahtega, vaid pankade õigusvastase tegevusega, mille osas käesoleval ajal käivad ka vastavad kohtumenetlused. Hagiavaldus tuleb jätta (ülejäänud osas) rahuldamata. Hagiavalduses on viidatud 30.03.2021 leppetrahvile nr xxxx ja 14.01.2022 leppetrahvile nr xxxx ehk et Xxxx trahvi puhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, et vastav sõiduk oli üldse pargitud tasulisel parkimise alal. Hageja poolt esitatud fotodelt ei nähtu, et vastava parkla sissesõidu juures on olemas vastav tahvel, mis viitaks sellele, et tegemist on tasulise parkimise alaga ega parkimistingimusi ja see oli olemas seal ka vastaval ajal ehk vastavalt 30.03.2021 ja 14.01.2022. Kuna juhtumites viidatud sõiduk ei asunud tasulise parkimise alal, siis ei olnud parkimisleping sõlmitud. Asjas ei ole tõendatud, et auto viibis vastaval ajal tasulise parkimise alal, sh et tasulise parkimise ala oli nõuetekohaselt tähistatud selliselt, et autojuht pidi aru saama, et ta asub tasulise parkimise alal. Tulenevalt ülaltoodust ei ole hageja tõendanud, et kostja parkis vastavat sõiduautot vastaval territooriumil, vastaval ajal oli tegemist tasulise parkimise alaga, mis oli nõuetekohaselt märgistatud selliselt, et kostja pidi aru saama, et tegemist on tasulise parkimise ja mis tingimustel kostja parkimislepingut sõlmib. Ainuüksi juba seetõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Samas ka juhul kui asuda seisukohale, et vastavad juhtumid on aset leidnud nii nagu hageja hagiavalduses väidab, millega kostja igal juhul ei nõustu, siis ka sellisel juhul tuleb jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Nimelt, hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks hageja ja Xxxx korteriühistu õigust kasutada vastavaid maatükke parkimise korraldamiseks. Hageja ja kostja vahel ei ole võlaõiguslikku suhet. Xxxx territoorium ei ole tasuline parkimisala ning sinna ei ole parklat rajatud. Parkimise korraldamine maja õues, sh. kortermaja territooriumil, väljub 4 korteriühistu pädevusest ning seda saab korraldada vaid kaasomanike kokkuleppega. Hageja ei ole esitanud ühtegi parkimise korraldamise õigust andvat dokumenti, sh kõigi kaasomanike asjaõiguslikku kokkulepet vms. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud Xxxx kinnistu kõikide kaasomanike nõusolekut (kokkulepet), millega kõik vastava kinnistu kaasomanikud on leppinud kokku, et korterelamu parkimisalal tohib parkida vaid parkimisloa alusel ja vastavat parkimiskorraldust korraldab hageja. Seega ei ole hageja tõendanud, et vastavad (korteri)omanikud oleksid seoses parkimiskorraldusega reguleerinud Xxxx kaasomandiosa kasutamist seaduses sätestatud korras. Kuna tõendamata on, et Xxxx kõik (korteri)omanikud oleksid kaasomandiosa kasutamist reguleerinud seaduses sätestatud korras, siis on kostjal muu hulgas AÕS § 72 lg-st 3, KrtS § 30 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt, olnud (ja on ka käesoleval ajal) õigus parkimisala kasutada ilma vastava parkimisloata. Kostja leidis, et Xxxx territooriumil parkimiseks ei olnud tal vajalik parkimisluba, sh tugines ka sellele, et tal puudub hagejaga võlaõiguslik suhe. Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades asjaoluga, et kostjal oli õigus Xxxx parkimisala kasutada ilma parkimisloata, siis puudus tal vajadus sõlmida hagejaga lepingut parkimise kohta. Käesoleval juhul ei saa vastavale parkimisalale sisenemist, isegi kui see on vastaval ajal toimunud, käsitleda kostja poolt tahteavalduse tegemisena lepingu sõlmimiseks. Kuna poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis ei saa tõusetuda küsimust lepingu rikkumisest ja leppetrahvidest ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Lisaks märkis kostja, et hageja ei ole menetluses tõendanud parkimislepingu sõlmimist kostjaga. Hageja väitel on parkimisleping hageja ja kostja vahel sõlmitud hageja tüüptingimustel, sh. hageja siduv tahteavaldus lepingu sõlmimiseks tuleneb väidetavalt hageja tüüptingimustest. Kostja on, hageja väidetel, pakkumust aktseptinud auto parkimisega. Xxxx territooriumil on olemas silt parkimine on keelatud „välja arvatud KÜ Xxxx kirjaliku loaga“. Kui isegi asuda seisukohale, et parkimist (või peatumist) keelavate siltide läheduses paikneb teine hageja poolt paigaldatud silt, millel on hageja tüüptingimused, mille kohaselt loetakse AS Ühisteenused ning sõiduki omaniku või kasutaja vahel sõlmituks eraparkla kasutamise leping, millega kostja ei nõustu, siis ei saa selliselt paigaldatud pakkumust lugeda tehtuks viisil, et seda pidada siduvaks pakkumuseks VÕS § 16 lg 3 järgi sõlmida parkimisega leping hageja tüüptingimustel. Igal juhul võib parkimist (või peatamist) keelav märk mõjuda vastuolulisena koos eraparkla tähisega. Mõistlikul isikul ei ole võimalik saada hageja poolt väidetava parkimisteenuse osutamiseks paigaldatud tähistustest aru nii, et auto parkimisega kohta, kus see ei ole lubatud, ta siiski sõlmib parkimislepingu. Seega puudub poolte vahel lepinguline suhe. Tõusetuda ei saa küsimust lepingu rikkumisest, leppetrahvidest ja muudest sellega seotud hagiavalduses esitatud nõuetest ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja palus vastuses järgnevat: 1) teha maksekäsk

§ 487

lg 1¹ alusel kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnistatud nõude osas summas 70 eurot, lõpetada vastavas osas menetlus ning jätkata hagimenetlus üksnes 30.03.2021 leppetrahvi nr xxxx ja 14.01.2022 leppetrahvi nr xxxx nõuete ehk üksnes kahe Xxxx trahvi osas; 2) jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata; 3) jätta nii hageja kui kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 8. 02.02.2024 arvamuses viitas kostja

§ 168

lg-le 2 ja 4 ja leidis, et kui hageja loobub haginõudest, so 70 eurot ja kõrvalnõuetest 70 eurot (need on seotud parkimistrahvidega nr xxxx ja xxxx), siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Seda põhjusel, et hageja loobus hagist lähtuvalt sellest, et tema nõue oli alusetu. Kostja hinnangul ei tee hageja vahet kostja poolt menetlemisele kuuluvate nõuete vahel. Kostja selgitas, et

§ 487

lg 1¹ kohaselt kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses

§ 487lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

Seega tuli käesolevas asjas juba kohe pärast seda, kui maksekäsuosakond andis asja üle selle hagimenetluse korras lahendamiseks pädevale kohtule, teha hagimenetluseks pädeval kohtul maksekäsk ulatuses, milles võlgnik on võlga tunnistanud. Sellises olukorras ei käsitleta võlgniku poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnistatud nõuet hagimenetluse 5 nõudena, vaid eraldiseisva (üksnes) maksekäsu kiirmenetluse nõudena. Seda olukorda ei muuda asjaolu, kas kohus tegi maksekäsu kohe pärast asja saamist või alles asja lõpetamisel, kui hageja (ekslikult) on käsitlenud (esitanud) hagiavalduses ka võlgniku poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnistatud nõuet. Muu hulgas

§ 487

lg-st 1¹ lähtuvalt (vt lause osa „…jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses….“) loetakse, et asja hagimenetlusse üleandmisel menetletakse asi hagimenetluses üksnes nõude osas, mida võlgnik maksekäsu kiirmenetluses ei tunnistanud. Tulenevalt ülaltoodust tuleb asuda seisukohale, et käesolevas asjas oli hagimenetluses lahendamiseks kuuluvaks ehk hageja poolt hagiavalduses esitatud nõudeks (alusetute) parkimistrahvidega xxxx ja xxxx seotud nõuded, millest hageja on täies ulatuses loobunud. Samuti

§ 487

lg-st 1¹ lähtuvalt teeb kohus maksekäsu üksnes võlgniku poolt tunnistatud nõude osas.

§ 487

lg 1¹ alusel tehtavas maksekäsus kohus menetluskulusid kindlaks ei määra, kuna maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kuludeks (

§ 144p 7).

Ülaltoodud kinnitab ka

§ 147

lg 5, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja menetlusse enne riigilõivu tasumist. Seega ka maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv on osa hagiavalduse riigilõivust, millest tuleb ka menetluskulude määramisel arvestada. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud aga hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9) ja nendele kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut.

Tulenevalt ülaltoodust ja arvestades asjaoluga, et hageja on hagist täies ulatuses loobunud, siis tuleb menetluskulud muu hulgas

§ 168lg 4 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda.

Kostja leidis, et kostjalt hageja kasuks menetluskulude välja mõistmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja oli juba kohtusse vastava nõude esitamisel teadlik, et vastavast kohtupraktikast tuleneb, et hagejal vastav nõue puudub. Vaatamata sellele esitas hageja (pahatahtlikult) nõude kostja vastu nn „kalastamise“ eesmärgiga lootes, et kostja ei ole vastavast kohtupraktikast ja õiguslikult olukorrast teadlik ning rahuldab hageja alusetu nõude. Sellises olukorras ei ole hageja nõude esitamisel kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Sellises olukorras oleks kostjalt hageja kasuks menetluskulude välja mõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja palus teha maksekäsu

§ 487

lg 1¹ alusel kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses tunnistatud nõude osas summas 70 eurot ja lõpetada vastavas osas menetlus maksekäsu tegemisega; 2) võtta vastu hageja loobumine hagist ehk leppetrahvi nr xxxx ja leppetrahvi nr xxxx nõuete osas ja lõpetada hagimenetlus

§ 429

lg 1 alusel; 3) jätta nii hageja kui kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused

1. 27.11.2023 hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 105 eurot (hagis märgitult 30.03.2021 leppetrahv nr xxxx 35 eurot; 14.01.2022 leppetrahv nr xxxx 35 eurot, 30.09.2022 leppetrahv nr xxxx 35 eurot; 3 x 35= 105 eurot) ja sissenõudmiskulud 105 eurot (3 leppetrahvi x 40= 120 eurot, hageja vähendas sissenõudmiskulusid 105 eurole, so 3 x 35= 105 eurot).
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on 29.01.2024 vastuses esitanud avalduse leppetrahvide nr xxxx ja xxxx nõuetest, so summas 70 eurot (2 x 35= 70 eurot) ja kõrvalnõuetest 70 eurot (so sissenõudmiskulud, 2 x 35= 70 eurot) loobumiseks. 02.02.2024 vastuses nõustus kostja, et menetlus tuleb

§ 429lg 1 alusel lõpetada leppetrahvide nr xxxx ja xxxx nõuete osas.

Kohus võtab hageja 29.01.2024 vastuses esitatud nõuetest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas nr 2-23-142390 leppetrahvinõuete 30.03.2021 nr xxxx ja 6 14.01.2022 nr xxxx 70 euro (2 x 35= 70 eurot) ja sissenõudmiskulude 70 euro (2 x 35=70 eurot) osas menetluse. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiavaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagiavalduse eseme (so leppetrahvinõuete 30.03.2021 nr xxxx ja 14.01.2022 xxxx 70 euro ja sissenõudmiskulude 70 euro osas) üle. 11. Kohus tuvastas, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduses esitanud 30.09.2022 (maksekäsu kiirmenetluse avalduses ebaõigelt märgitult 14.10.2022) leppetrahvinõude nr xxxx summas 35 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Eelviidatud nõudeid on kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites ja hagile esitatud vastustes tunnistanud. Vaidlust ei ole selles, et neid nõudeid ei ole kostja käesoleva ajani tasunud. Hageja leidis, et leppetrahvi nr xxxx nõue summas 35 eurot ja sissenõudmiskulu nõue summas 35 eurot tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega ja vastavad nõuded tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja on seevastu seisukohal, et eelmärgitud tunnustatud nõuete (leppetrahv nr xxxx summas 35 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot, kokku 70 eurot) osas tuleb

§ 487lg 1¹ alusel teha maksekäsk ning millega lõpetada asjas menetlus.

Kohus selgitab, et olukorras, kus kohus on 05.12.2023 hagi (so koos tunnustatud nõuetega, 30.09.2022 leppetrahvinõue nr xxxx 35 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot) menetlusse võtnud ei saa asjas enam maksekäsku

§ 487

lg 1¹ alusel teha ning asja lahendamisel tuleb kohaldada hagimenetluses tulenevaid sätteid. Kohus asub seisukohale, et hagi on 30.09.2022 leppetrahvinõude nr xxxx summas 35 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 euro osas õiguslikult põhjendatud ning eeltoodud nõuded kuuluvad rahuldamisele vastavalt

§ 440

lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagi, so nõuete: 30.09.2022 leppetrahvinõude nr xxxx summas 35 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 euro osas õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 30.09.2022 leppetrahvinõude nr xxxx summas 35 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 eurot. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja oli 29.01.2024 vastuses seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tunnustatud nõudeid (so leppetrahvi nr xxxx nõue 35 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot) käesoleva ajani hagejale tasunud, siis on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks. Hageja hinnangul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis tingiksid

§ 162lg 4 kohaldamise, ebaõiglus ja ebamõistlikus on kostja suhtes välistatud.

Hageja leidis, et asjas kohaldub

§ 162lg 1, kuna kostja on oma tegevusega andnud põhjuse hagi esitamiseks.

Hageja viitas ka

§ 163lg 2 sätestatule ning leidis, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 458 eurot (sh õigusabikulud 358 eurot käibemaksuta ning riigilõiv 100 eurot) ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatult viivis kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Kostja leidis seevastu, et menetluskulud tuleb

§ 168

lg 2 ja 4 kohaselt jätta hageja kanda, kuna hageja loobus leppetrahvinõuetest nr xxxx ja xxxx summas 70 eurot ja sissenõudmiskuludest summas 70 eurot pärast seda kui kostja oli märgitud nõuetele esitanud vastuväited ja hageja eelmärgitud nõuded olid alusetud. Kostja leidis, et temalt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks ebaõiglane või ebamõistlik, kuna hageja oli teadlik, et nõuded, millest hageja loobus olid alusetud, kuid hageja esitas nõuded kostja vastu pahatahtlikult „kalastamise“ 7 eesmärgil, lootes, et nõuded saavad rahuldatud. Hageja ei ole nõuete esitamisel käitunud heauskselt. Kostja palus jätta nii hageja kui ka kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja omapoolselt menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. 13.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168

lg 5).

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on hagimenetluses 29.01.2024 vastuses loobunud leppetrahvinõuetest 30.03.2021 nr xxxx ja 14.01.2022 nr xxxx so summas 70 eurot (2 x 35= 70 eurot) ja sissenõudmiskuludest summas 70 eurot (2 x 35=70 eurot). Kohus võttis eeltoodult viidatud nõuetest hageja loobumise vastu ja lõpetas vastavate nõuete osas menetluse. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus õigeksvõtul põhinevalt

§ 440

lg 1 alusel hagi 30.09.2022 leppetrahvinõude nr xxxx summas 35 euro ja sissenõudmiskulu summas 35 euro osas. Seega

§ 168

lg 4 esimesest lausest tulenevalt tuleks hagejal kanda kostja menetluskulud, kuna hageja ei ole nõuetest loobunud seetõttu, et kostja oleks leppetrahvinõuded nr xxxx ja nr xxxx summas 70 eurot ning sissenõudmiskulud summas 70 eurot, rahuldanud. Teisalt tuleks

§ 168

lg-st 6 tulenevalt nõuete: 30.09.2022 leppetrahvinõude nr xxxx summas 35 euro ja sissenõudmiskulu summas 35 euro osas pärast hagi esitamist kostja õigeksvõtu korral jätta hageja kanda, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Eelmärgitud erisätetest tulenevalt

§ 162lg 1 menetluskulude kindlaksmääramisel ei kohaldu.

Hageja on viidanud

§ 163lg-le 2, mille kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

22.01.2024 e-kirjast nähtuvalt tegi hageja kostjale kompromissettepaneku tunnustatud nõuete (so leppetrahv 35 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot) osas, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku summas 155 eurot. Ülejäänud nõuetest kompromisspakkumises hageja oleks loobunud ja muud kulud oleksid jäänud poolte endi kanda. 23.01.2024 e-kirjas kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud ja kostja sooviks oli see, et kohus lahendaks käesoleva asja otsusega. Kohus leiab, et

§ 163

lg 2 kohaldamisele ei kuulu, kuivõrd hageja esitas kostjale ebamõistliku kompromissettepaneku, kuivõrd hageja arvestas tunnustatud nõuete osas maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja menetluskulu täies ulatuses, arvestamata menetluskulude proportsiooni kompromissis tasumisele kuuluvate nõuete osas ning mille osas oli kostja juba varasemalt maksekäsu kiirmenetluses esitanud ka vastuväite. Hageja määratles kompromissettepanekus menetluskulud ka loobumisele kuuluvate nõuete osas, mis ei olnud mõistlik.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades kohaldub menetluskulude jaotuse osas

§ 162lg 4.

Maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses on kostja tunnustanud nõudeid (so lepptrahvinõuet nr xxxx 35 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot), kuigi viidatud nõuded on siiani kostja poolt tasumata. Teisalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses kajastanud leppetrahvide kuupäevi ebaõigesti ja hagis kuupäevi muutnud, mis ei olnud algselt õige käitumisviis. Ka tuleb arvestada sellega, et hageja on hagimenetluses pärast kostja vastuväidete esitamist loobunud leppetrahvinõuetest nr xxxx ja xxxx summas 70 eurot ja sissenõudmiskuludest summas 70 eurot, kuid mitte seetõttu, et kostja oleks viidatud nõuded hageja ees rahuldanud. Kohtu hinnangul oleks eelmärgitud põhjendusi arvestades ebaõiglane jätta täies ulatuses menetluskulud, kas kostja või hageja kanda. Seega esineb antud juhul olukord, kus menetluskulud oleks põhjendatud jätta nii hageja kui ka 8 kostja kanda. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 14.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus 30.09.2022 leppetrahvinõude nr xxxx 35 euro ja sissenõudmiskulude summas 35 euro osas tagatiseta viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 9