← Eesti

3-24-751/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-751 Haldusasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised ja

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tallinna Vanglas viibiv X esitas 12.03.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse seoses lukustatud kambris viibimisega. Taotluse kohaselt on Xi vanglasisene liikumisvabadus vaatamata süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega seotud staatuse muutumisele jätkuvalt piiratud. Taotlusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
  2. Vastusena Tallinna Halduskohtu 18.03.2024 kohtunõudele teatas Tallinna Vangla 20.03.2024, et vastuse koostamise aja seisuga viibib X veel lukustatud kambris, sest viibib vangistusseaduse (VangS) § 14 alusel vastuvõturežiimil. Ühtlasi kinnitas vangla, et X ei ole esitanud ühtegi pöördumist, mis oleks seotud avatud eluosakonda paigutamisega. 3.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, 1

(2)võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 4. Kuivõrd X ei ole avatud eluosakonda paigutamiseks Tallinna Vanglale vaiet (ega ka ühtegi muud pöördumist) ega halduskohtule kaebust esitanud, on EÕK taotlus esitatud ajal, mil see ei ole

kohaselt võimalik. Seega ei ole taotlus lubatav (

§ 249

lg-d 2 ja 5, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-107, p 6). Kuivõrd tegemist on puudusega, mida ei ole võimalik käesoleva menetluse raames kõrvaldada, puudub vajadus EÕK taotluse käiguta jätmiseks (

§ 55lg 1).

Seega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata. 5. Vang

S § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada kaebus vangla haldusakti või toimingu peale tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. X ei ole kohtueelset menetlust läbinud. Seega ei muudaks olukorda ka see, kui kohus tõlgendaks taotlust puudustega kaebusena.

  1. Kuivõrd kohus ei lahenda EÕK taotlust sisuliselt, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
  2. Täiendavalt selgitab kohus, et kinnipeetavate liikumist reguleerib justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §
  3. Selle lg 1 näeb küll ette õiguse liikuda oma osakonnas vabalt vähemalt 4 tundi päevas, kuid see pole lõikest 4 tulenevalt kohaldatav vastuvõtuosakonnas (vt VangS § 14) viibivale kinnipeetavale. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.