Obsah (10)
§ 209§ 201§ 3811§ 344§ 491§ 63§ 73§ 345§ 64§ 3201-21-1723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2023.a Tallinn Kohtuasja number 1-21-1723 Kohtukoosseis Orvi Koik, liikmed Janika Kalli
§ 209
lg 2 p 1, 3, 4,
§ 201
lg 2 p 1, 2, 4,
§ 3811
lg 2,
§ 344lg 1, § 345 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 9.
juuni 2023.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Prokurörid Marek Soomaa ja Jürgen Hüva Kannatanu AS LHV Pank esindaja Marko Kairjak Süüdistatava Toomas Jõgi kaitsja Stella Veber Prokurörid Riigiprokurör Jürgen Hüva ja ringkonnaprokurör Marek Soomaa Süüdistatavad Toomas Jõgi, isikukood 36502050314, elukoht XXX; töökoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata X, ik XXXXXXXXXXX; elukoht XXX, töökoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsjad Stella Veber (lepinguline kaitsja) ja Jaanus Tehver (lepinguline kaitsja) Kannatanute esindajad AS LHV Pank esindaja Marko Kairjak ja AS Luminor Liising esindaja MM Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 9. juuni 2023 aasta otsus osaliselt: 1.1 Toomas Jõgile
§ 491lg 1 alusel lisakaristuse kohaldamise osas.
2. Täpsustada maakohtu otsuse resolutiivosa, asendades kohtuotsuse resolutiivosas õigeks mõista X „
§ 201
lg 2 p 1, 2 järgi“ „
§ 201lg 2 p 1, 2, 4 järgi“.
- Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
- Prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata.
- Kannatanu LHV Pank valitud esindaja Marko Kairjaki apellatsioon jätta rahuldamata.
- Süüdistatava Toomas Jõgi valitud kaitsja Stella Veberi apellatsioon jätta rahuldamata.
- Mõista Eesti Vabariigilt apellatsioonimenetluses valitud käibemaksuta). kannatanu LHV Pank esindajale makstud tasu AS kasuks 2338 eurot välja (ilma
- Mõista Eesti Vabariigilt Toomas Jõgi kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 5760 eurot (sh käibemaks).
- Mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 2550 eurot (ilma käibemaksuta). Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS:
- Toomas Jõgile ja Xle oli esitatud süüdistused
§ 209
lg 2 p 3, 4,
§ 201
lg 2 p 1, 2, 4,
§ 3811
lg 2,
§ 344lg 1, § 345 lg 1 järgi.
MAAKOHTU OTSUS:
- Harju Maakohtu
- juuni 2023 otsusega tunnistati Toomas Jõgi süüdi
§ 209lg 2 p 1, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.
Toomas Jõgi tunnistati süüdi
§ 201lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
Toomas Jõgi tunnistati süüdi ka
§ 3811
lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.
§ 63
lg 3, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud vangistust.
§ 73
lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Toomas Jõgi ei pane temale määratud 5 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 2
(56)2.1
§ 491lg 1 alusel kohaldati Toomas Jõgile ettevõtluskeeldu 4 aastaks.
2.2 Toomas Jõgi mõisteti õigeks
§ 344lg 1, § 345 lg 1 järgi.
3. Õigeks mõisteti X
§ 209
lg 2 p 3, 4 järgi esitatud süüdistuses (LHV episood);
§ 209
lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuses (Luminori episood);
§ 201
lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses (Luminori episood);
§ 3811
lg 2 järgi,
§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses.
- Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagidega ja menetluskuludega seonduv. APELLATSIOONID:
- Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokurörid Marek Soomaa ja Jürgen Hüva. Kannatanu AS LHV Pank valitud esindaja Marko Kairjak ja süüdistatava Toomas Jõgi valitud kaitsja Stella Veber. 5.1 Prokurörid taotlevad tühistada Harju Maakohtu 09.06.2023 otsus nr 1-21-1723 osaliselt Toomas Jõgi õigeksmõistmises
§ 344
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tunnistada Toomas Jõgi süüdi
§ 344lg 1 alusel ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.
Toomas Jõgi õigeksmõistmises
§ 345
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tunnistada Toomas Jõgi süüdi
§ 345lg 1 alusel ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.
Toomas Jõgi süüdimõistmisel
§ 344
lg 1 ja
§ 345
lg 1 alusel mõista Toomas Jõgile
§ 209
lg 2 p 1, 3,
§ 201
lg 2 p 1, 2,
§ 3811
lg 2,
§ 344
lg 1 ja
§ 345
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest liitkaristus
§ 63
lg 2 ja
§ 64
lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust.
§ 73
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Toomas Jõgi ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Toomas Jõgi süüdimõistmisel
§ 344
lg 1 ja
§ 345lg 1 alusel jätta kaitsjatasu selles osas tervikuna Toomas Jõgi kanda.
5.1.1 Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2023 otsus nr 1-21-1723 osaliselt X õigeksmõistmises
§ 344
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tunnistada X süüdi
§ 344lg 1 alusel ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.
X õigeksmõistmises
§ 345
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tunnistada X süüdi
§ 345lg 1 alusel ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.
X süüdimõistmisel
§ 344
lg 1 ja
§ 345
lg 1 alusel mõista Xle
§ 344
lg 1 ja
§ 345
lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest liitkaristus
§ 63
lg 2 ja
§ 64
lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 aastat vangistust.
§ 73
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui X ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Kohaldada Xle
§ 491lg 1 alusel ettevõtluskeeld 1 aastaks.
X süüdimõistmisel
§ 344
lg 1 ja
§ 345lg 1 alusel jätta kaitsjatasu selles osas tervikuna X kanda.
5.2 Kannatanu esindaja taotleb tühistada Harju Maakohtu 09.06.2023 otsus osas, millega mõisteti õigeks X
§ 209
lg 2 p 3, 4 järgi (LHV episood) ja
§ 3811lg 2 järgi.
Teha uus otsus, millega mõista X
§ 209
lg 2 p 3, 4 järgi (LHV episood) ja
§ 3811lg 2 järgi süüdi. 3
(56)Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2023 otsus osas, millega rahuldati LHV Pank AS poolt esitatud tsiviilhagi vaid Toomas Jõgi vastu ning mõista Toomas Jõgilt ja Xlt solidaarselt kannatanu LHV Pank AS kasuks välja varaline kahju 6 746 135,09 eurot. Mõista välja Xlt LHV Pank AS-l tekkinud menetluskulu summas 22 626,85 kuni maakohtu otsuse tegemiseni. Välja mõista Xlt apellatsiooni koostamisega tekkinud menetluskulud summas 2466 eurot. 5.3 Kaitsja Stella Veber taotleb tühistada Harju Maakohtu otsus osaliselt, st osas, millega maakohus mõistis Toomas Jõgi süüdi ja määras talle karistused. Rahuldas tsiviilhagid ja mõistis Toomas Jõgilt välja kahjuhüvitised AS-i LHV Pank, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (varasem SA KredEx) ja Luminor Liising AS kasuks ning viivised AS LHV Pank kasuks. Jättis Toomas Jõgi menetluskulud osaliselt tema enda kanda ja mõistis Toomas Jõgilt välja menetluskulude hüvitise AS LHV Pank kasuks ja Luminor Liising AS kasuks ning mõistis Toomas Jõgilt välja sundraha. Teha nimetatud kriminaalasjas uus otsus ja mõista süüdistatav Toomas Jõgi õigeks talle esitatud süüdistustes. Tuvastades KrMS §-s 339 lg 1 p 7 ja 8 ning lg-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised tühistada maakohtu otsus apellatsioonis toodud ulatuses ja kõrvaldada need rikkumised apellatsioonimenetluses. Alternatiivselt taotleb apellant tühistada maakohtu otsuse apellatsioonis toodud ulatuses ja saata kriminaalasi tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule uues koosseisus. Uue otsuse tegemisel teha uus otsus ka menetluskulude jaotuse osas ning mõista riigilt Toomas Jõgi kasuks välja hüvitis lepingulise kaitsja tasu katteks vastavalt maakohtus esitatud sellekohasele taotlusele. Määrata, et apellatsioonimenetluse kulud jäävad riigi kanda, eraldi kaitsja poolt esitatava menetluskulude aruande ja selle lisade alusel. Juhul, kui ringkonnakohus mõistab Toomas Jõgi õigeks, palub apellant jätta tsiviilhagid läbi vaatamata täies ulatuses. Alternatiivselt kui ringkonnakohus teeb asjas otsuse, millega ei kaasne tsiviilhagide läbi vaatamata jätmist tühistada maakohtu otsuse tsiviilhagisid puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta tsiviilhagid täies ulatuses rahuldamata, apellatsioonis nimetatud põhjustel 5.3.1 Võtta ringkonnakohtul vastu, apellatsiooni juurde lisatud tõendid (lisa 1-3) ja neid ringkonnakohtul uurida ning tugineda nendele otsuse tegemisel, tulenevalt KrMS § 321 lg 6. 6. Prokuratuur ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles kohus mõistis Toomas Jõgi ja X õigeks
§ 344
lg 1 ja
§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise süüdistuses.
Prokuratuuri hinnangul on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Prokuratuur jääb süüdistuskõnes (kõne lehekülg 57-64) esile toodud argumentide ja tõendite juurde, mis puudutavad
§ 344
lg 1 ja
§ 345lg 1 süüdistust ja palub ringkonnakohtul neid arvesse võtta.
6.1 Vaidlust ei ole selles, et mõlemad C juhatuse liikmed Toomas Jõgi ja X on süüdistuses nimetatud kuupäeval kohtuistungil allkirjastanud vande all C bilansi ja kasumiaruande. Prokuratuur maakohtu seisukohaga ei nõustu ja leiab, et käesoleval juhul on tegu dokumentidega, mis on kohased õiguste saamiseks või kohustustest vabanemiseks. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta, et saneerimismenetluses vande andmisel kinnitatud andmed olid vajalikud selleks, et hinnata C majanduslikku seisu, et saaks otsustada saneerimise võimalikkust. Kui poleks seadusandluses lünka, millele Riigikohus oma otsuses 1-18-158 viitab, siis vaadates
§ 320sõnastust, ei nähtu, et selles oleks viiteid olukordadele, kus mõni vara nimekiri või sissetulekute või kulude arvestus oleks olulisem kui 4
(56)teine. Samas Riigikohtu lahendis suunab Riigikohus ringkonnakohtu
§ 344
lg 1 ja
§ 345lg 1 koosseise kontrollima.
Ka kaasuses 1-18-158 nähtub, et etteheide seisnes saneerimisavalduse lisaks olnud võlanimekirjas nõude kajastamata jätmises. Apelleeritava asja maakohtu otsuse loogikat kasutades poleks pidanud Riigikohus selliselt toimima, sest saanuks öelda, et tegu on vähetähtsa dokumendiga, millega justkui ei saa iseseisvalt õiguseid omandada või kohustustest vabaneda. 6.2 Prokuratuuri arvates on maakohus tõlgendanud olukorda valesti. Kogu etteheite keskmeks on konkreetselt saneerimismenetluses vande all C bilansi ja kasumiaruande kinnitamine justkui need sisaldaksid õigeid andmeid. Nende konkreetsete dokumentide alusel sai hakata hindama C kohustuste ümberkujundamist. Samuti sai nende alusel hinnata, kas C on üldse saneerimiskõlbulik või oleks vajalik kohaldada pankrotimenetlust. Prokurörid viitavad Saneerimisseaduse § 8 lg 1, lg 3, § 9 lg 2, § 11. Saneerimismenetluse eesmärke on kirjeldatud saneerimisavalduses (tõend 95.1), kus on toodud sisse võrdlus pankrotimenetlusega. Saneerimismenetluse eesmärke on kajastatud saneerimiskavas, kus on otsesõnu öeldud, et selle käigus on võimalik lühiajalisi sissenõutavaks muutunud kohustusi vähendada ja ajatada ning jätkata Aktsiaselts C igapäevast majandustegevust (tõend 95.3.1). Saneerimisnõustajate kirjalik seisukoht kohtule (tõend 95.4) ja saneerimismenetluse lõpetamise määrus tsiviilasjas 2-17-11893 (tõend 95.10) ning pankrotimäärus tsiviilasjas 2-17-18069 (tõend 1.35) annavad kinnituse sellest, mis tagajärjed saabusid peale seda, kui ka teistel lisaks juhatuse liikmetele tekkis teadmine, et vande all kinnitatud majandusnäitajad ei ole õiged. Selliste asjaolude juures ei saa väita, et vandega kinnitatud bilanss ja kasumiaruanne ei ole dokumendid, mida
§ 344lg 1 mõttes võltsida saab.
Ka saneerimisnõustaja on tunnistajana ütluseid andes kinnitanud, et saneerimiskava kinnitamine oleks võimaldanud kohustusi vähendada, tema sõnul 10-15 miljonit (15.02.22 istungiprotokoll lehekülg 31). Selleks, et üldse jõuda saneerimiskava kinnitamiseni oli vaja esmalt näidata, et C ei ole maksejõuetu. Prokuratuuri arvates ei ole antud juhul oluline, kas C saneerimismenetlus oleks lõpuks õnnestunud või mitte. 6.3 Prokuratuur märgib, et ei ole välistatud automaatselt muude kuriteokoosseisude olemasolu, kui juhtumisi konkreetse sätte kirjeldusele konkreetne olukord ei vasta. Sellele viitab ka Riigikohus lahendis 1-18-158. 6.4 Maakohus ei pea võimalikuks justkui koondandmete võltsimist. Prokuratuur sellise käsitlusega ei nõustu. Toomas Jõgi ja X viisid oma teo lõpule dokumentidele allkirja lisamisega, kui seni sai neid käsitleda n-ö tööversioonidena, siis kinnitades vande all andmete õigsust, ei saa rääkida enam mingist kõrvalisest koondvaatest. Käesoleval juhul on süüdistuses ja tõendites selgelt näha, milliseid dokumente võltsiti. Käesoleval juhul on tegu tõepoolest olukorraga, kus juba niigi ebaõigeid andmeid muudeti veelgi. Sel hetkel tuli võtta neid algandmeid tõesena, kuna polnud tuvastatud vastupidist. Oluline on asetada rõhk sellele, et need konkreetsed dokumendid sisaldasid ebaõigeid andmeid, mitte sellele, kas mõnes teises C andmeid sisaldavas andmekogus või dokumendis sisaldus veel valeandmeid. Materjalidest ei nähtu, et prinditi C andmebaasist juba olemasolevat teavet välja. Tõendid näitavad, et dokumentides olevaid andmeid korrigeeriti vahetult enne nende kohtus kinnitamist. On selgelt tõendatud, et mõlemad süüdistatavad teadsid, et kohtus kinnitatavad andmed ei ole tõesed. Asjaolu, et süüdistuses on võrreldud vandega kinnitatud andmeid R OÜ erikontrolli aruandega ei tähenda, et vandega kinnitatud andmed olnuks õiged. Süüdistuses on välja toodud ka G OÜ erikontrolli aruande tulemused, mille põhjal saab samuti näha erinevusi vandega kinnitatud andmetega. Seda osa ei ole kohus üldse otsuses avanud, miks nende andmete alusel ei saa väita, et vande all kinnitatud andmed ei ole õiged. 5
(56)6.5 Maakohtu seisukoht, et
§ 345
lg 1 on välistatud, sest süüdistatavad ei teadnud andmete ebaõigsusest, kuna R OÜ erikontroll valmis alles 05.10.2018 ei ole asjakohane. Süüdistuses on selgelt nimetatud, mis ajahetkest teadsid X ja Toomas Jõgi seda, et C majandusnäitajad ei ole õiged. Selleks kuupäevaks oli 09.08.2017, kui neile saadeti G OÜ vandeaudiitori e-kiri, milles olid esialgsed andmed välja toodud. Viide R OÜ erikontrollile oli vajalik selleks, et näidata esitatud andmete ebaõigsust, mitte juhatuse liikmete teadlikkust sellest. Viimane on tuletatav ennekõike 09.08.2017 G OÜ e-kirjast juhatuse liikmetele. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et täidetud on ka
§ 345lg 1 kuriteokoosseis ja mõlemad süüdistatavad tuleks sellel alusel süüdi mõista.
6.6 Prokuratuuri hinnangul ei oleks kohus pidanud arvesse võtma X kaitsja esitatud tõendit juhatuse liikmete tööjaotuse kohta. Prokuratuur jääb samade seisukohtade juurde, mida esitati maakohtus, kuid rõhutab täiendavalt seda, et vähemalt vande andmise olukorras see tööjaotus mingil põhjusel ei kehtinud. Vande all kinnitatud andmed ei olnud justkui X vastutusalasse kuuluvad ja ta saanuks kerge vaevaga väita, et tema ei tea nende andmete sisust midagi ning seetõttu ei ole valmis neid kinnitama. Siinkohal ei saa kasutada argumenti, et ta usaldas oma kolleegi ja puudusid viited tema mitteusaldamiseks. Mitteusaldamise alus oli selgelt olemas, selleks oli 09.08.2017 e-kiri, millega öeldi otsesõnu, et C majandusnäitajad ei ole sellised nagu neid seni on esitletud. X teadis väga hästi läbiviidavast erikontrollist, sest ta oli osalenud nõukogu koosolekutel, millele ta esitas ka enda tagasiside (tõendid 52.1-52.4). Samuti osales ta aktiivselt kohtus kinnitatud andmete kujundamisel. Seda on kinnitanud tunnistajana ütlusi andnud SS ning tema kirjavahetus juhatuse liikmetega saneerimiseks vajalike dokumentide koostamisel (tõendid 52.9., 92.9.2., 141.2., 141.4., 141.6., 141.7., 141.10.). Kohtu etteheide, et prokuratuur oleks pidanud tunnistajate käest küsima konkreetse dokumendi kohta jääb arusaamatuks, sest tegemist ei olnud prokuratuuri valduses oleva tõendiga. Prokuratuurile esitas kaitsja selle tõendi alles 21.02.2022. Selleks hetkeks oli üle kuulatud näiteks AP (22.12.2021 istung), kes oli kolmas juhatuse liige. Tema käest on prokuratuur küsinud, kas neil oli mingi kirjalik dokument ülesannete jaotuse kohta, millele tunnistaja vastas, et ta ei mäleta (22.12.2021 istungiprotokoll lehekülg 43). See on prokuratuuri arvates selge viide sellest, et mingit kõigile teada olevat tööjaotust ei eksisteerinud, vaid kõik tegelesid vastavalt vajadusele kõigega. X kaitsja ei ole tunnistajale soovinud näidata nimetatud tööjaotuskava ega eraldi küsida selle kohta (22.12.22 istungiprotokoll lehekülg 47). Lisaks on vastuoluline kohtu hinnang allkirjastamata dokumentidele. Kohtuotsuse punktis 96 on kohus pidanud oluliseks asjaoluks faktooringulepingu allkirja puudumist (kuigi tegelikult on sama leping 592498 tõendis 93 allkirjastanuna olemas). Samas kaitsja tõend, millel ei nähtu isegi teoreetiline allkirjastaja või mingi kuupäev, mis ajast see dokument võiks pärineda, on kohus leidnud, et see on usaldusväärne tõend. Lisaks on märkimisväärne, et sellel dokumendil kajastub kolm juhatuse liiget, kuid AP lahkus 2016.aastal juhatuse liikme kohalt. Seda, kuidas peale APe lahkumist vastusvaldkonnad jaotusid see dokument ei kajasta. 6.7 Prokuratuur jääb
§ 344
lg 1 ja
§ 345lg 1 osas süüdistuskõnes taotletud karistuse juurde.
Samuti jääb prokuratuur süüdistuskõnes esile toodud süü suurust kirjeldavate argumentide juurde. X puhul palub prokurör kohaldada lisakaristusena ettevõtluskeeldu.
§ 344
lg 1 ja
§ 345
lg 1 on avaliku usalduse vastased kuriteod kuuludes karistusseadustiku 19.peatüki 2.jakku. Kuna prokuratuur ei vaidlusta X osas ülejäänud süüdistuse osade õigeksmõistmist, siis saab asuda seisukohale, et ettevõtluskeelu pikkust võib vähendada. Samas ei saa ära unustada asjaolu, et teod on toime pandud kohtuistungil, mis prokuratuuri hinnangul näitab üles erilist lugupidamatust kohtuvõimu suhtes, kuid kindlasti ka võlausaldajate suhtes, kelle 6
(56)nõuete saatuse osas oldi valmis andmeid esitama võlgnikust juriidilise isiku jaoks soodsamas suunas. Selliselt käituvad juhatuse liikmed ei peaks tegutsema ettevõtluses positsioonidel, mis võimaldavad tegeleda äriühingute juhtimisega. 7. Kannatanu valitud esindaja märgib, et Harju Maakohus juhtis otsuses tähelepanu sellele, et Tooma Jõgile ja Xle esitati süüdistus kaastäideviimise vormis (vt süüdistusaktist süüdistuse sisu – p 17 LHV episoodis), kuid on jätnud otsuses analüüsimata, miks X kaastäideviimise vormis ei vastuta. Maakohus on analüüsinud LHV kelmuse episoodis vaid X tegevusetust (vt otsuse p 69). Seega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust KrMS § 399 lg 1 p 7 ja lg 2 mõistes. 7.1 Maakohus on jätnud tähelepanuta, et X teopanus ei piirdunud vaid teadmisega Toomas Jõgi tegevusest, vaid ta esitas ka ise aktiivselt LHV-le andmeid ja osales LHV esindajatega kohtumistel, olles sealjuures teadlik EP tegelikust finantsvõimekusest. Kannatanu on sellele ka maakohtus detailselt viidanud (vt muuseas LHV kohtukõne teesidest p 107 ja 108) ning sellele viitavad ka tõendid. Järelikult ei saa kaastäideviimise kontekstis väita, et Xle saaks ette heita vaid teadmist Toomas Jõgi ebaseaduslikust tegevusest ning tegevusetuks jäämist. Isegi kui X otseselt ei oleks toime pannud kelmuse kooseisule vastavat petmistegu, ei välistaks see tema vastutust kaastäideviijana. Järelikult, teadvalt valede finantsandmete esitamise ja kohtumisetel osalemisega on X vaikimisi nõustunud kokkuleppega panna Toomas Jõgiga toime kelmus. Seega, eelnevat tulenevalt saab öelda, et Toomas Jõgi ja X on ühiselt ja kooskõlastatult toime pannud kuriteo, mistõttu on võimalik jaatada ka X vastutust kelmuse eest LHV episoodis
§ 209lg 2 p-de 3 ja 4 järgi. 7.2 Maakohtul oli õigus Kr
MS § 268 lg 6 järgi X tegu ümber kvalifitseerida. Seega oleks maakohu pidanud välja selgitama, kas süüdistuse teokirjelduses on tegevusetuse järelduse aluseks olevad asjaolud on olulises osas hõlmatud. Konkreetsel juhul ei oleks väljutud süüdistusaktis toodud faktilistest asjaoludest, vaid antud faktiliste asjaolude pinnalt X tegudele teistsugune materiaalõiguslik hinnang. Kelmus võibki kohtupraktika pinnalt olla segunenud tegevuse ja tegevusetusega. Kuivõrd konkreetsel juhul on võimalik süüdistusaktist välja lugeda kõik faktilised asjaolud, mis puudutavad tegevusetusdelikti (vt eelkõige süüdistusakt lk 67-69) siis ei saa pidada tegevusdelikti muutmist tegevusetusdeliktiks niivõrd radikaalseks muutuseks, mis nõuaks süüdistusakti muutmist. Niisamuti ei ole rikutud süüdistatavate kaitsekohustust, kuivõrd süüdistatavatel oli võimalus ennast ka uue kvalifikatsiooni eest kaitsta. Võimalik vastutus tegevusetuse eest toodi välja juba kohtumenetluse ajal. Eelnevast tulenevalt leiab kannatanu esindaja, et oluliselt on rikutud menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Seega, alternatiivselt eelmisele lõigule leiab LHV esindaja, et X võiks vastutada
§ 209lg 2 p-de 3 ja 4 - § 13 lg 1 järgi.
7.3 Kannatanu vaidlustab ka X õigeks mõistmise ka
§ 3811lg 2 järgi.
LHV põhjendusi
§ 3811lg 2 kaitsenormi kohta vt LHV kohtukõne teeside p-dest 102-105.
Kokkuvõtvalt, on kohus kogumis jätnud tähelepanuta asjaolud, mis viitavad X rollile kelmuses (vt teeside p 8-14, 69, 107jj). LHV poole pöörduti LS soovitusel seoses EP senise finantseerija UniCredit osalise väljumisega turult. Esmase kontakti tegi X, kes eeldatavasti teadis varasemalt LHV esindajat AK (vt TJ ütlused 09.06.2022 istungil, lk-d 43-44; AK ütlused 15.02.2022 istungil, lk 6). LHV tugines olulisel määral EP majandusaasta aruannetes esitatud teabele, pidades seda auditeerimiskohustuse tõttu (st EP pidi oma majandusaasta aruandeid laskma kontrollida sõltumatul vandeaudiitoril) laenuotsuste tegemisel määravaks (vt AK ütlused 15.02.2022 istungil, lk-d 11-12). Majandusaasta aruanded allkirjastas X. TO selgelt vastusena kannatanu küsimustele (vaatamata varasemalt antud ebalevatele vastustele prokuröri küsimustele 7
(56)töökorralduse osas), et ta pani kokku ja vajadusel esitas andmeid juhatuse korraldusel (vt TO ütlused 07.03.2022 istungil, lk 55). X osales enamikel kohtumisel kannatanuga (MT hinnangul 1-2 korda (vt MT ütlused 14.02.2022 istungil, lk 48). AK ütluste kohaselt oli X kohal, kui LHV esindajad käisid kohtumas EP tootmises (vt AK ütlused 15.02.2022 istungil, lk 9)). Kuivõrd X teadis oma sõnul väga hästi EP poolt kasutatavat tehnoloogiat, andis see Xle väga head eeldused rahastusega seonduvate probleemide lahendamiseks, sest tal oli võimalik aru saada, millistele klientidele oleks võimalik vastavat tehnoloogiat pakkuda (vt X ütlused 11.05.2022 istungil, lk 9). 15.05.2017 andis X EP nimel selgitusi laenuvajaduse osas (kd 9, tld 142-143). 7.4 Tegevusetus ka olukord, kui raamatupidamist on küll korraldatud, kui seda õigusaktidele mittevastavalt. Järelikult on võimalik, et raamatupidamise korraldamine seisnebki korraga nii tegevuses kui tegevusetuses ehk kõnealune koosseis hõlmabki endast ehtsa tegevusetusdelikti elementi. Seega leiab maakohus vääralt, et
§ 3811
lg 2 koosseisu jaatamiseks esimese teoalternatiivi järgi on tarvis isiku aktiivne tegutsemine ning vastutuse jaatamiseks ei piisa passiivseks jäämisest. Kannatanu esindaja ei nõustu, et süüdistus on esitatud Toomas Jõgile ja Xle tegevusetuse vormis. Vastupidi, süüdistusaktis nähtub, et süüdistatavatele heidetakse eelkõige ette tegevusetust (vt eelkõige süüdistusakti lk 74-76). Kannatanu ei nõustu kohtu seisukohaga selles, et
§ 3811
lg 2 teise teoalternatiivi kohaselt kaastäideviimise kontekstis eeldab mõlema süüdistatava aktiivset teopanust valeandmete esitamisel, mitte lihtsalt passiivseks jäämist. Konkreetsel juhul võib X passiivseks jäämist lugeda oluliseks teopanuseks, kuivõrd EP juhatuse liikmena oli Xl kohustus korraldada raamatupidamise nõuded ning esitada raamatupidamisdokumendis õigeid andmeid. X vastutust ei väära ka usalduspõhimõte, mille järgi tööjaotuse olemasolul saab üks juhatuse liige tööjaotuse olemasolul eeldada, et see nõue on täidetud. Usalduspõhimõttele ei saa tugineda siis, kui ülejäänud juhatuse liikmed said rikkumisest teada, kui ei teinud sellegi poolest midagi. Konkreetsel juhul ei ole X täitnud EP juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, sest on teadlikult otsustanud tegevusetuks jääda olukorras, kus on ilmne, et ka Toomas Jõgi ei ole EP raamatupidamist nõuetekohaselt korraldanud. (vt ka põhjendusi LHV kohtukõne teesidest p-d 110 – 113) 7.5 Maakohus rahuldas LHV Pank AS poolt esitatud tsiviilhagi ja mõistis Toomas Jõgilt kannatanu LHV Pank AS kasuks välja varalise kahju 6 746 135,09 eurot. Eeltoodud põhjendustel leiab kannatanu, et X vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine oli põhjendamatu ning Toomas Jõgi ja X vastutavad varalise kahju eest solidaarselt. 8. Kaitsja Stella Veber asub kokkuvõtlikult seisukohale, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes, sest otsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Maakohus on otsuse tegemisel arvesse võtnud lubamatud ja ebausaldusväärsed tõendid (erikontrolli aktid), millega kaasnes ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtuotsus. Maakohtu otsuse tühistamise aluseks on KrMS §-s 339 lg 1 p 7 oluline menetlusnormi rikkumine, sest maakohus on tõendikogumist välja jätnud kaks isikulist tõendit s.o tunnistajate KM ja AC ütlused. Seejuures põhistamata, mis põhjusel need õigustavad isikulised tõendid on jäetud täielikult tõendikogumist kõrvale. Maakohus jättis kõrvale ka tunnistaja TM ütlused osas, mis on seotud raamatupidamises ja finantsarvestuses andmete kajastamise õigsuse asjaoludega. Seejuures jättes põhjendamata, mis põhjusel on need osaliselt tõendikogumist välja jäetud. Maakohus jättis lisaks põhjendamatult ja alusetult tõendikogumist välja asjatundja, riiklikult tunnustatud eksperdi ütlused, mis on käsitletav muu olulise rikkumisena, mis on toonud kaasa ebaseadusliku otsuse KrMS §-i 339 lg 2 tähenduses. Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest jättis 8
(56)vastamata kaitse argumentidele. Maakohtus on süüdistust sisustanud asjaoludega, mida süüdistus ei kajasta, väljudes süüdistuse piiridest ja seega mõistnud isikud süüdi etteheidetes, milles pole süüdistust esitatud. See tingib maakohtu otsuse tühistamise. 8.1 AS LHV Pank episoodis –
§ 209
lg 2 p 1 ja 3 järgi esitatud süüdistuses ja
§ 3811lg 2 järgi esitatud süüdistuses.
Erikontrolli aktid on lubamatud tõendid, tuvastamaks mitteõiguslikke eriteadmisi vajavaid asjaolusid. Nimelt reguleerib KrMS 7.jagu eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamise korda kriminaalmenetluses. Selleks on seadusandja ette näinud tõendi liigi – ekspertiisi akti ja eksperdi, kes rakendab ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi, vastavalt KrMS §-le 95 lg 1-
- Samuti pole väheoluline, et seaduse kohaselt eelistatakse riiklikku ekspertiisiasutust või riiklikult tunnustatud eksperti, kelleks aga antud juhul erikontrolli läbiviijad polnud. Lisaks, vastavalt seadusele, hoiatatakse eksperti ekspertiisi läbiviimisele eelnevalt, kriminaalvastutuse eest, teadvalt vale ekspertarvamuse andmise eest. Kaitsja esitas põhjalikud vastuargumendid antud erikontrolli aktide lubamatuse kohta tõendina oma kaitsekõne lk 7 – 14 ja apellant palub neid argumente võtta arvesse ja jätta need tõendid kõrvale kui lubamatud. 8.2 Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et need olid siiski lubatavad tõendid, siis palub apellant need tõendikogumist välja, kui ebausaldusväärsed tõendid. Kaitsja on kaitsekõnes lk 52-65 eraldi analüüsinud seda, miks R OÜ aruanne (edaspidi R) erikontrolli aruanne ja ka (eelnev G OÜ aruanne /edaspidi G), millega kohus luges tuvastatuks 2013-
- aastal väidetava kelmuse toimepanemise (G aruanne hõlmas vaid ühte aastat, st 2015), ei ole usaldusväärsed tõendid. Kaitsja ei hakka apellatsioonis viidatud analüüsi kordama, kuid palub ringkonnakohtul antud kaitsekõne argumente arvesse võtta. 8.3 Maakohus on otsuses kohtupraktikaga vastuolus olevalt leidnud, et süüteo asjaolusid saab tõendada erikontrolli aktidega, mis ei ole aga KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõendiliik, mitteõiguslikke eriteadmisi vajavate süüdistuse asjaolude tõendamiseks. Maakohus on leidnud, et prokuratuur võis tõendamiseseme asjaolu tõendamiseks esitada arvamused, mis polnud ekspertiisi aktid, milleks olidki asjatundjate, st audiitorite R ja ka G erikontrolli aktid. Maakohus luges need lubatavaks ja ka usaldusväärseks tõendiks, vaatamata enda poolt viidatud Riigikohtu lahenditele ja KrMS vastavate sätete nõuetele. Seega on selline rikkumine toonud kaasa ebaseadusliku otsuse KrMS §-s 339 lg 2 tähenduses. 8.4 Maakohus on jätnud asjatundja UV ütlused põhjendamatult kõrvale seetõttu, et kaitseaktis on märgitud, et asjatundja saab anda ütlusi selle kohta, et C raamatupidamises sellisel viisil valmidusastme meetodi rakendamine, ei olnud vale“. (otsuse p-des 61-63). Maakohus on lubamatult ignoreerinud asjatundja kohtus antud ütluste sisu. Maakohus ei saa olukorras, kus asjatundja on kohtus üle kuulatud, jätta need ütlused tõendikogumist kõrvale, kuna asjatundja ütluste sisu seda osa, mis puudutas erikontrolli aktide ebausaldusväärsust ja valmidusastme metoodika osas valede järeldusteni jõudmist erikontrolli aktides, pole kaitseaktis välja toodud. Kohus on antud kolmes otsuse punktis pikalt selgitanud kohtupraktikat selles osas, millises küsimuses tohib asjatundjat üle kuulata, ent antud juhul ei saa olukorras, kus ütlused on kohtus kõlanud, neid tõendikogumist, sel põhjusel välja jätta. 8.5 Maakohtus uuritud tõenditest on selgunud, et erikontrolli aktis bilansiväliste kontode kasutamine sellisel viisil, mis on kontrollimatu ja pole näha arvutuskäiku ja metoodikat – muutis oluliselt ja põhjendamatult äriühingu kulude suurust ja müügitulu arvestust ja seega aruannete järeldused ei ole kontrollitavad ja usaldusväärsed. Selle kohta andud ütlusi asjatundja UV istungil 20.05.22 lk 11-
- Ringkonnakohtul tuleb arvesse võtta ka kaitsekõnes 9
(56)väljatoodud analüüsi selle kohta, et erikontrolli aktides kajastatud andmed pole kontrollitavad, on vastuolulised ja ei sisalda kontrollitavaid andmeid, selle kohta, millised kulud on raamatupidamises jäetud kajastamata – kaitsekõne lk 53-65. 8.6 Maakohus on tsiteerinud erikontrolli akti, kuid just see tekst, millele kohus ise viitas antud erikontrolli aktis ja tsiteeris, viitab üheselt sellele, et pole jälgitav, milliseid „teatud kulusid“ vastavalt 17 % ja 5 % on lisatud tegelikele projekti kuludele ja miks on neid just määras 17 % ja 5 % jagatud projektidele. Samuti ei vasta need erikontrolli aruande selgitused küsimusele, milliseid sisemiste ressursside kulusid ja milliseid muid kulusid (sest seda ei täpsustata) – veel projektidele jagati. Selline sõnastus viitab selgelt ja üheselt sellele, et pole jälgitav tulemusteni jõudmise käik ja see on juba ainuüksi teksti lugemisel selge. Seega kinnitab viidatud tekst, et tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga, mida saaks tõendikogumis arvesse võtta. Kuna kohus on erikontrolli aktile tuginedes lugenud tõendatuks raamatupidamise korraldamise rikkumise süüdistuse ja kelmuse süüdistuse, siis tingib see otsuse tühistamise ja Toomas Jõgi nendes süüdistustes, täielikult õigeks mõistmise. 8.7 Maakohus on lihtsustatult leidnud (otsuse p-s 63), et kuna UV ei tutvunud algdokumentidega, siis ei saa ta asjatundjana anda ka hinnangut erikontrolli tulemustele. Tegelikkuses ei andnud asjatundja UV mitte hinnangut selle kohta, kas number on erikontrolli aktis õige (mis eeldab raamatupidamisdokumentidega tutvumist), vaid selle kohta, kas tulemusteni jõudmine aktis on jälgitav ja kas on aru saada, kuidas on tulemusteni jõutud. Sellele küsimusele vastas asjatundja eitavalt. Need kaitsja argumendid on kohus jätnud analüüsimata, seega on maakohus jõudnud kohtus uuritud asjatundja ütlustest valele järeldusele, mis on oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 8 ja lg 2 tähenduses. 8.8 UV ütlusi on kinnitanud ka finantsjuht TM. Maakohus on eraldi analüüsinud otsuse kolmes punktis 61 – 63 temaatikat, mis käsitles küsimust, kas oleks tohtinud erikontrollide läbiviimisel arvesse võtta bilansiväliste kontode andmeid sellisel viisil (mis ei võimalda tulemusteni jõudmist kontrollida) ja selle alusel tuvastada äriühingute kulusid või mitte. Samas on aga kohus otsuse antud punktides, pannud selle kahtluse veelkordse tõendamise kohustuse kaitsjale, kellel lasub kohtu arvates kohustus, sellises olukorras ise ekspertiisi määramist taotleda. Apellandi arusaama kohaselt, on vältimatu, et tõendi usaldusväärsuse kahtluse korral tuleb otsuse tegemisel, selline tõend, tõendikogumist välja jätta. Seega kohtu seisukohtade ja järeldustega pole võimalik nõustuda ning kaitsja hinnangul on toonud sellised järeldused kaasa olulise menetlusnormi rikkumise, millega on kaasnenud ebaseadusliku otsuse tegemine. 8.9 Süüdistuse tõendamise koormus lasub prokuratuuril ja kui prokuratuuri esitatud tõenditel lasub ebausaldusväärsuse kahtlus, mis on kinnitust leidnud vähemalt nelja tõendiga (erikontrolli akti sõnastusest ei selgu järeldusteni jõudmise käik ja andmed, tunnistajad TM, Toomas Jõgi ja UV kinnitavad, et erikontrolli aktides oli kasutatud bilansiväliseid andmeid ebaõigesti, kuna need ilmselgelt ei kattunud äriühingu tegeliku bilansi andmetega ja ületasid kogukulusid kordades) – ei pea kaitsja muid tõendeid kahtluste kinnitamiseks esitama. Viidatud tõenditega kinnitust leidnud kahtlused, annavad selge aluse nende tõendite kõrvale jätmiseks. 8.10 Maakohus jättis arvesse võtmata, et peale UV andis ütlusi ka äriühingu pikaaegne finantsjuht TM ja ka Toomas Jõgi, kes kinnitasid, et äriühingu kulude arvestamisel saab võtta aluseks vaid tegelikke kulusid, mis on raamatupidamises kajastatud ja mis on kinnitust leidnud vastastikuste saldoteatistega. Olukorras, kus raamatupidamisse kandmata kulusid pole 10
(56)välja toodud, ei saa öelda, et oleksid olnud mingid muud kulud, mida pole raamatupidamises kajastatud. Mõlema isiku ütlustest nähtub selgelt, et väär on äriühingu kuludena R erikontrolli aruandes, arusaamatul viisil ja mahus, arvesse võtta bilansiväliseid kulusid, olukorras, kus pole välja toodud, millised konkreetsed kulud on raamatupidamises kajastamata. Seega on tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb lugeda süüdistatava kasuks ja ei ole võimalik isikut süüdi mõista, kui kõik viidatud tõendid üheselt näitavad, et esineb kahtlus erikontrolli aktide usaldusväärsuses. 8.11 Asjatundja UV ütlusi kinnitab ka käesoleva apellatsiooni juurde esitatud uus tõend (apellatsiooni lisa 1). 27.06.23 on valminud eksperthinnang tsiviilasjas nr 2-21-11318. Riiklikult tunnustatud ekspert MK koostas 27.06.2023 ekspertarvamuse, mis tõendab sarnaselt asjatundja UV ütlusi ja tunnistaja finantsjuht TM ütlusi. Kaitsja leiab, et mitteõiguslikke eriteadmisi nõudvas küsimuses, mida antud juhul valmidusastme meetodi osas erikontrolli arvamuses metoodika ja tulemusteni jõudmise kontrollitavus kindlasti on, tuleb lähtuda riiklikult tunnustatud finantseksperdi hinnangust. 8.12 Tunnistajana üle kuulatud äriühingu finantsjuhi TM ütlus on oluline isikuline tõend. Samas on maakohus otsuses täielikult ignoreerinud antud isikulist tõendit osas, milles tunnistaja selgitas valmidusastme meetodi rakendamist Cs. Maakohus on antud tunnistaja osadele ütlustele tuginenud vaid selles osas, mis puudutas pangale andmete edastamist C poolt ja C sisemist tööjaotust (p-s 21) ent maakohus on täielikult ignoreerinud TM ütluste seda osa, mis puudutas süüdistuste sisulisi asjaolusid, st osa, mis puudutas raamatupidamises ja finantsarvestuses andmete kajastamise õigsust. Seejuures pole maakohtu otsuses välja toodud ka seda, mis põhjusel on selle isikulise tõendi kõige olulisem osa, st finantsarvestuse õigsust puudutav osa, tõendikogumist täielikult välja jäetud. See on käsitletav olulise menetlusnormi rikkumisena, mis tõi kaasa ebaseadusliku otsuse. 8.13 Maakohtu otsuses on kajastamata ka raamatupidaja TO ütlused, jättes samas ka põhistamata, miks on süüdistuse asjaolusid oluliselt puudutav osa tunnistajate ütlustest, jäetud tõendikogumist välja. Selline rikkumine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis on toonud kaasa ebaseadusliku otsuse KrMS §-i 339 lg 1 p 7 tähenduses, kuna kohtu otsuses puuduvad põhistused selle kohta, miks antud tõend on tõendikogumis arvesse võtmata jäänud. Selle tõendi eiramine on toonud kaasa ebaseadusliku otsuse, mis annab aluse otsuse tühistamiseks. 8.14 Finantsekspert MK ütlustele tuginevalt pole erikontrolli akte võimalik usaldusväärseks tõendiks pidada, millise alusel isikud süüdi tunnistatakse, nagu on maakohus seda kergekäeliselt teinud. Seega R erikontrolli aruandes ei ole näidatud, et AS C raamatupidamisarvestuses ja käibeandmikus oleks üle 9 miljoni euro ulatuses, jäetud kulusid kajastamata. Seega ei ole need erikontrolli aktid usaldusväärsed tõendid. 8.15 Süüdistuses ja maakohtu otsuses on välja toomata, mida oleks tulnud valmidusastme meetodi rakendamisel teisiti finantsarvestuses kajastada ja kui kasutada tsiviilasjas valminud eksperthinnangu sõnastust, siis pole välja toodud ja tuvastatud, millised mõõtmistulemused olid valed ja miks ning kuidas leiti teistsugused andmed erikontrolli aktis. G aruandest selgub, et kulud oleks võinud olla isegi väiksemad ja selle võrra müügitulu suurem. R aruandes pole aga välja toodud, kus on C juhatus eksinud ja sellele puudusele erikontrolli aruandes, juhtisid korduvalt tähelepanu kohtus nii ütlusi andnud finantsjuht TM kui ka Toomas Jõgi ja lisaks ka asjatundjana finantsekspert UV ja nüüd veel ka tsiviilasjas ekspert MK, kes jõudis samale järeldusele kirjalikus eksperthinnangus. Seega kogumis Toomas Jõgi, TM, TO ning ka UV ütlustega ja valminud kohtuliku ekspertiisi aktiga, on tuvastamist leidnud, et erikontrollide 11
(56)järeldusi ei saa usaldusväärse tõendina arvesse võtta ja need tuleb jätta tõendikogumist kõrvale. 8.16 Maakohus on otsuses, punktis 52-53 samuti ekslikult jõudnud valele järeldusele uuritud tõendite pinnalt. Vastupidiselt kohtu järeldustele, nähtub aga raamatupidaja GT 14.02.22 ütlustest, et audiitor KL käis igal aastal koos audiitorbüroo töötajatega kontrollimas Cs ka raamatupidamise algdokumente. Seega hõlmas iga-aastane audiitorkontroll ka algdokumentidega tutvumist ja see on leidnud kinnitust nii TO kui ka finantsjuhi TM ütlustega ja lisaks ka järgnevalt välja toodud tunnistajate KM, AC ning ka raamatupidaja GT ütlustega. Finantsjuhi TM ütlusi pole kohus otsuses tõendikogumis arvesse võtnud, samas on antud ütlustest selgelt näha, et audiitorile oli edastatud juba alates 2013.aastast alates kaaskiri ja raamatupidamise sise-eeskirjad, millistest olid näha valemid ja selgitused valmidusastme meetodi ja selle arvutamise valemite kohta. Seega ei vasta maakohtu otsuse järeldused meetodi ja valemite puudumise kohta, kohtus tegelikult tuvastatud asjaoludele 8.17 Ka ei vasta maakohtu järeldused tuvastatud asjaoludele selles osas, justkui oleks Toomas Jõgi, juhatuse liikmena ise meelevaldselt ja raamatupidamise sise-eeskirjades näidatud valemeid järgimata ning ilma finantsosakonna ja finantsjuhi teadmata, koostanud valmidusastme arvestusi, mis irdusid tegelikest kuludest. Maakohus jätnud täielikult tõendikogumist välja ning põhjendamatult analüüsimata finantsjuhi TM ütlused, kes on kirjeldanud, kuidas, millal ja kelle poolt töötati välja valmidusastme meetodi rakendamisega seotud valemid, samuti asjaolu, et need sisaldusid raamatupidamise sise- eeskirjades ja et need olid edastatud ka audiitorile tutvumiseks, seega ei olnud tegu Toomas Jõgi suvaga, nagu kohus järeldas. Seega kohtu eelviidatud järeldused ei vasta uuritud tõenditega tuvastamist leidnud asjaoludele. 8.18 Maakohtu otsuses viidatud distsiplinaarmenetlus KL suhtes toimus peale seda, kui Toomas Jõgi oli juba ammu lahkunud C juhatusest ja ei esitanud mingit C finantsarvestust ei audiitorile, Äriregistrile ega ka mitte pangale. Seega ei saa antud audiitori suhtes toimunud distsiplinaarmenetlus, kuidagi olla tõendiks selle kohta, et Toomas Jõgi teadis, et C finantsarvestuses võib esineda viga. See ei saa olla antud asjaolu kohta tõendiks isegi olukorras, kui sellise vea olemasolu, oleks usaldusväärselt tõendatud, mis antud juhul aga pole ka tõendatud. Maakohus on KL ütlused jätnud tõendikogumist välja ebaseaduslikult ka seetõttu, et nende ebausaldusväärseks lugemine pole kuidagi põhistatud. KL poolt antud ütlused ühtivad lisaks ka tunnistajate: finantsjuhi TM, pearaamatupidaja TO, raamatupidaja GT, tunnistajate KM ja ka AC ütlustega ning lisaks ka juhatuse liikme Toomas Jõgi ja asjatundja UV ütlustega. Seega kohtu järeldustel selle kohta, et tunnistaja KL ütlused on ebausaldusväärsed, pole mingit alust, need ühtivad teiste tunnistajate ütlustega. Üle kuulatud tunnistajate sõnul audiitor kontrollis algdokumente ja sise-eeskirju, lepinguid, arvestuspõhimõtteid jmt. Tunnistajad TO, TM, KM ja AC kinnitasid kohtus ka seda, et audiitor käis ka füüsiliselt kohapeal kontrollimas dokumente ja ka kontrollimas inventuuride läbiviimist. Maakohus on tunnistajate KM ja AC ütlused jätnud põhjendamatult tõendikogumist välja, jättes omakorda põhistamata, miks ta nende tunnistajate ütlusi tõendikogumis arvesse ei võtnud, rikkudes sellega oluliselt KrMS §-s 339 lg 1 p 7, jättes täitmata põhistamiskohustuse. Seega on kohus jätnud viidatud tõendid põhjendamatult otsuses analüüsimata ja jõudnud otsuses ekslikule järeldusele, mis ei vasta tegelikkuses kohtus kõlanud ütlustele. 8.19 Asjas on alust kahtlusteks, et erikontrollide läbiviimiseks on edastatud C raamatupidamise kohta ebaõigeid algandmeid. Sellele viitas apellant ka oma kaitsekõnes. 12
(56)Nimelt on Toomas Jõgi oma ütlustes viidanud kahtlusele selle kohta, et kuna nii G audiitorbüroole kui ka R büroole, edastas andmeid uus finantsjuht SS ja seega võis ta neid andmeid edastada viisil, mis ei näidanud C finantsseisu õigesti. Nimelt oli seoses sellega, et äriühingusse kaasati uus aktsionär, kes oma investeerimiskohustust ei täitnud, tekkinud aktsionäride vaheline tüli, mille käigus TM hakkas otsima võimalusi äriühingut üle võtta, mida kohus ka otsuses jaatas. Samas kuigi kaitsja viitas kaitsekõnes raamatupidamise ebaõigete algandmete edastamise kahtlusele, jättis kohus selle otsuses analüüsimata. Kaitsja toob ära selle, mis viitab ebaõigete andmete edastamise kahtlusele viitab ning teeb järelduse, et on ilmselge kahtlus nende andmete vigases edastamises erikontrolli läbiviijatele, uue finantsjuhi poolt. Seda kahtlust kinnitavad muuhulgas ka erikontrolli läbiviija JG kohtus antud ütlused. Asjas on ilmselt erikontrollide läbiviimiseks edastatud andmeid, mis ei olnud kajastatud äriühingu raamatupidamises, st olid võetud andmed arusaamatutest allikatest ja kasutatud arusaamatut metoodikat ja järeldusteni jõudmise käik polnud jälgitav, mis tingis erikontrolli aktides ilmselgelt suuremahulised vead. JG oli saanud alusdokumendid põhiliselt uuelt finantsjuhilt SSlt, kes ilmselgelt edastas andmeid, mis viisid lõppkokkuvõttes valede erikontrolli tulemusteni. 8.20 Maakohtu otsuses punktis 68 ja 70 on kohus ise sisustanud süüdistust asjaoludega, mida süüdistus ei kajasta, väljudes süüdistuse piiridest ja seega mõistnud isiku süüdi etteheidetes, milles pole süüdistust esitatud. Selline oluline menetlusnormi rikkumine on toonud kaasa ebaseadusliku otsuse, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise. Nimelt on apellant juba kaitsekõnes toonud välja, et süüdistus ei vasta elementaarsetele nõuetele selle kohta, millise tahtluse vormiga on väidetavalt süüdistatav teo toime pannud. Kohus on seda viga ise asunud parandama, väljudes süüdistuse piiridest. Samuti ei vasta süüdistus nõuetele, kuna süüdistus ei kajasta andmeid, milline oli väidetav vahendliku täideviimise vorm, millega süüdistatava poolt tegu väidetavalt toime pandi. Apellant on kaitsekõnes lk 37 – 46 selle kohta esitanud pika analüüsi ja ei hakka seda apellatsioonis kordama, kuid palun antud kaitsekõnes esitatud analüüsi arvesse võtta ja mõista Toomas Jõgi õigeks seoses sellega, et kohus on väljunud süüdistuse piiridest ja sisustanud ise puudulikku süüditust. Maakohus pole kaitsja argumente otsuses arvesse võtnud, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse KrMS §-s 339 lg 2 tähenduses. 8.21 Süüdistus ei sisalda mingit viidet selle kohta, millise tahtluse vormiga pandi väidetav tegu toime. Maakohtu poolt p 70 viidatud asjaolud ei kajastu süüdistuses, nimelt pole muudetud süüdistuses ega ka esialgses süüdistuses mingeid viiteid isiku poolt teo toimepanemise subjektiivse külje osas. Seega on ka selles osas kohus asunud ise süüdistust täiendama ja mõistnud isiku süüdi, vaatamata selle, et süüdistus selliseid väiteid ei kajastanud, väljudes sellega süüdistuse piiridest. 8.22 Maakohus on otsuses lugenud Toomas Jõgi ütlused ebausaldusväärseks vaid ühes punktis, kuid seejuures on jätnud arvesse võtmata asjaolu, et vastavaid, kohtu hinnangul ebausaldusväärseid fakte, mis tulenevad Toomas Jõgi ütlustest, on kinnitanud ka teised tunnistajad (näiteks finantsjuht TM ja pearaamatupidaja TO ning teine juhatuse liige X. Seega tuleb asuda seisukohale, et kohtu järeldused ei vasta selles osas tuvastatud asjaoludele. Kohus on seejuures Toomas Jõgi tegevuses subjektiivse külje (kavatsetuse), tuvastanudki vaid selle asjaolu kaudu, et Toomas Jõgi on kohtu hinnangul tutvunud G (G) erikontrolli aktiga juba selle valmimise ajal. Kuna kohtu hinnangul, Toomas Jõgi kohtumenetluses ütlusi andes varjas asjaolu, et ta on G erikontrolli aktiga tutvunud, siis ongi leidnud tõendamist, et ta oli teadlik raamatupidamises ja finantsarvestuses valeandmete kajastamisest ja seega esitas ta pangale kavatsetult valeandmeid. Sellises kohtu järelduses on loogikaviga. Nimelt esiteks on kohus eiranud fakti, et mõlemad erikontrolli aktid valmisid peale seda, kui Toomas Jõgi, oli juba C 13
(56)finantsosakonna juhtimise eest vastutava juhatuse liikme kohalt taandunud. Seega isegi kui jaatada asjaolu, et Toomas Jõgi varjas G erikontrolli aktiga tutvumist 2017. aastal, ei saa see tagasiulatuvalt tõendada tema teadlikkust finantsarvestuse ebaõigsuse kohta, mis toimus enne erikontrolli akti koostamist 2013-2015 aastal, milles on esitatud süüdistus. 8.23 Maakohus jätnud täielikult arvesse võtmata ka kaitsekõnes lk 46- 52 esitatud tõendid ja analüüsi selle kohta, et Toomas Jõgil ei saanud olla mitte mingisugust arusaama ega teadlikkust, et raamatupidamise aruandluses on kajastatud valeandmeid, sh valeandmeid valmidusastme meetodi kohta. Kaitsekõnes on esitatud konkreetsed tõendid ja analüüs selle kohta, mis näitab, et Toomas Jõgil ei saanud esined tahtlust isegi juhul, kui erikontrolli aktidega tuvastatu oleks olnud õige. Maakohtu poolt antud kaitsja argumentidega mittearvestamine on oluline menetlusnormi rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 8.24 Maakohus on Toomas Jõgi poolt kohtus mitmel päeval antud ütlustest teinud ebaõiged järeldused, mis ei vasta tuvastatud asjaoludele ning see on toonud kaasa ebaõige otsuse. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et Toomas Jõgi ütlusi kinnitavad uuritud tõendid. Kohus on jätnud kõrvale Toomas Jõgi selgitused kohtuistungil selle kohta, et ta sai küll antud JG e-kirja, st ta teadis erikontrolli akti valmimisest. Samas on kohus teinud eksliku järelduse antud kirjalikust dokumendist nagu oleks see võrdsustatav erikontrolli aktiga. Nimelt e-kirjast on selgelt näha, et G erikontrolli akti selle kirjaga pole edastatud. E-kirjas on vaid ühel lehel välja toodud, millised olid kontrolli tulemused. Mingeid lisasid e-kirjal polnud. Seega ei saa selle ekirja edastamine tõendada asjaolu, et Toomas Jõgile on saadetud erikontrolli akt ja ta varjas kohtus seda asjaolu. Maakohus pole otsuses viidanud sellele, millised tõendid kinnitavad, et Toomas Jõgi ütlused on ebausaldusväärsed olukorras, kus eelviidatud kirjalik tõend kinnitab Toomas Jõgi ütlusi. Seega on maakohus ekslikult teinud Toomas Jõgi ütlustest järelduse, et Toomas Jõgi varjas, et on lugenud erikontrolli akti läbi. Ka JG ütlused ühtivad Toomas Jõgi poolt kohtus antud ütlustega. 8.25 Maakohus on jätnud p.-s 54 tõendina arvesse võtmata uue finantsjuhi SS poolt koostatud sisekontrolli akti, kui ebausaldusväärse tõendi. Maakohus leidis otsuses p. 124 -127, et just R erikontrolli aruanne ja selle koostaja ütlused (MN), tõendavad ka seda, et süüdistuses kajastatud raamatupidamise kohustuse rikkumisega oli oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist
3811 lg 2 tähenduses. Seega maakohtu poolt
§ 3811
lg 2 süüdistuse faktiliste asjaolude tõendatuks lugemine lubamatu ja ka ebausaldusväärse tõendiga (R erikontrolli aruandega), tõi kaasa ebaseadusliku otsuse. Tegemist oli muu rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis tingib otsuse tühistamise kõrgema astme kohtu poolt. 9. Luminor Liisingu kelmuse episoodis on maakohus otsuse p-s 72 – 102 lugenud tuvastatuks ja tõendatuks selle, et Toomas Jõgi pani toime kelmuse, kuna esitas faktoorimiseks müügiarveid mille puhul polnud teenust tegelikult C poolt osutatud ja samuti müügiarveid, mis olid topeltfinantseeritud nii Luminor Liising AS kui ka teise faktooringu pakkuja, s.o Danske Bank OY poolt. Vastavad argumendid kaitsja poolt on esitatud kaitsekõnes lk 16-31 ja samuti lk 70-72, seega tuleb neid argumente ringkonnakohtul otsuse tegemisel arvesse võtta. 9.1 MR ütlustest ei tulenenud asjaolu (otsuse p 74), et Toomas Jõgi oleks tunnistanud nn katteta arvete esitamist enne, kui oli esitatud Luminor Liisingu poolt vastav arvete kirjalik loetelu, kohtumise käigus. Alles peale Nordeas toimunud kohtumist hakati kontrollima, kas võib olla on C projektijuhid ekslikult esitanud mingeid arveid topelt finantseerimiseks. Seega 14
(56)alles siis tunnistas Toomas Jõgi MRle, et võib olla mõnede arvetega probleeme. Tulenevalt sellest ei saa MR ütlus telefonivestluse kohta, tõendada seda, et Toomas Jõgi oli teadlik C poolt alusetute arvete esitamisest sel ajal, kui arveid esitati faktoorimiseks. Selle asjaolu kohta pole ühtegi tõendit esitatud ja seega on kohtu järeldused antud asjaolu kohta ekslikud. Eelviidatud tunnistaja ütlus on kooskõlas ka X ja Toomas Jõgi poolt ja samuti ka SS ütlustega kohtus. Ükski loetletud isikutest ei rääkinud sellest, et enne Nordeas toimunud kohtumist oleks olnud juhatusel olemas info selle kohta, et on esitatud faktoorimiseks vaieldavaid arveid, süüdistuses märgitud mahus. Toomas Jõgi on andnud ütlusi, et aegajalt tuli ette selliseid olukordi, kus arvel oli midagi valesti, siis parandati see ära, kuid sellisest mahust nagu süüdistuses (26 arvet), temal mingit aimu polnud. Vastupidise kohta pole esitatud ühtegi tõendit. Seega on kohus jõudnud uuritud tõendite pinnalt ebaõigele järeldusele. 9.2 Ka selles kuriteos esitatud süüdistus ei vasta nõuetele, st süüdistuses pole esitatud faktilisi asjaolusid, millise vahendliku täideviimise vormiga on antud juhul väidetav tegu toime pandud. Süüdistuse sõnastus „raamatupidaja vahendusel talle antud korralduste alusel“, ei selgu, kas raamatupidaja oli teadlik arvete väidetavast alusetusest või mitte või kui teadis, siis miks ta oli nõus väidetavalt alusetuid arveid edastama. Antud nõuetele mittevastava, st puuduliku süüdistuse alusel on kohus Toomas Jõgi süüdi mõistnud, sisustades ise puudulikku süüdistust faktidega, mida süüdistus ei sisalda ja jättes seejuures arvestamata ka vastavad kaitsja argumendid, mis olid toodud kaitsekõnes. 9.3 Maakohus otsuse p-s 93 asunud ise süüdistustust faktiliste asjaoludega täiendama. Viidatud otsuse lõigus on kohus toonud välja faktilise asjaolu, mida süüdistus ei kajastanud selle kohta, et raamatupidajat valitses Toomas Jõgi ülekaaluka teadmisega, st mitte tahte või võimuaparaadi abil, mida süüdistusest ei selgu. Ka otsuse p 93 on kohus toonud välja faktilise asjaolu, mida süüdistus ei kajastanud selle kohta, et ka teist juhatuse liiget X valitses Toomas Jõgi kui vahendit ja seda ülekaaluka teadmisega, milliseid faktilisi asjaolusid samuti ei selgu süüdistustest. Sellest tulenevalt on kohus mõistnud isiku süüdipuuduliku süüdistuse alusel, mis on oluline menetlusnormi rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 10.
§ 201
lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses leidis maakohus otsuse p-s 113-116, et C kliendid, I ja T AS tasusid arvete alusel AS-le C kokku 155 198,91 eurot. Kohus on ekslikult leidnud, et I ja T AS poolt AS-le C tasutud summad olid AS-i C jaoks võõras vara ja seega on tegu kvalifitseeritav omastamisena. Nimelt omastamise objektiks saab olla üksnes selline vara, mis on teo toimepanija jaoks võõras. Kohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et C kontol oleva raha näol, oli tegu C jaoks võõra varaga. Kui raha on konkreetse isiku, kas äriühingu või füüsilise isiku kontol, siis pole vastavalt karistusõiguse teooriale tegu võõra varaga
§-i 201 lg 1 tähenduses. Kohtupraktika kohaselt peab olema tegu teise isiku arvelduskontoga (vt selle kohta RKKKo nr 1-18-117/65 ja 3-1-1-99-15 jne). Antud juhul ei saa öelda, et C kontol oleva raha omanikuks oleks omastamise koosseisu tähenduses keegi teine kui C ise. Seega ei olnud tegu C jaoks võõra varaga ja AS-i C ostjatelt laekunud summade edasi kandmata jätmine faktoorile, ei saa olla kvalifitseeritav omastamisena. Tulenevalt sellest puudub Toomas Jõgi tegevuses ka nn Norea episoodiga seotud omastamise objektiivne koosseis ja Toomas Jõgi tuleb selles teos täielikult õigeks mõista. 10.1 Maakohus on jätnud arvestamata kaitsekõnes lk 32-33 toodud argumendid ja analüüsi selle kohta, et klientidelt laekunud raha edasikandmine ei olnud juhatuse liikme Toomas Jõgi ülesanne, vaid see oli finantsosakonna, tavaliselt pearaamatupidaja – ülesanne ja kohustus. Vastav korraldus oli antud finantsosakonnale Toomas Jõgi poolt ja see fakt on kinnitust leidnud ka pearaamatupidaja ütlustega. Seega on kohtu järeldused vastavate tõendite pinnalt 15
(56)ekslikud. Siinjuures väärib rõhutamist, et kuigi tunnistajale TOle ja ka Toomas Jõgile vastavaid küsimusi esitati, siis kumbagi isiku ütlustest ei nähtu mingilgi viisil, et Toomas Jõgi oleks andnud finantsosakonnale, sh pearaamatupidajale – korraldusi, klientidelt otse laekunud raha, mitte edasi kanda Nordeale. Seega puuduvad tõendid, et Toomas Jõgilt oleks selline korraldus finantsosakonnale antud. 10.2 Maakohus on ekslikult otsuses leidnud, justkui oleks Toomas Jõgi otsustanud, kuidas ja millal pangale otselaekumisi edasi kanda ja ise ka seda kohtus tunnistanud. Tegelikkuses kohtus selliseid asjaolusid ei tuvastatud ja selline analüüs esines vaid prokuröri süüdistuskõnes, millised järeldused tõendite pinnalt, on ebaõiged ja ei lähe kokku Toomas Jõgi ütlustega. Nimelt on nii kohus otsuses kui ka prokurör ajanud omavahel segamini arvete tasumise otsustamise C hankijatele ja otselaekumistega seotud korraldused. Toomas Jõgi ütlustest selgus, et kui oli otselaekumisi klientidelt, siis kohest raha edasi mittekandmist sai esineda vaid sel juhul, kui pank oli võtnud maha mingi kuumakse automaatselt ja raha rohkem arvel sel hetkel polnud. Seega sellisel juhul polnud arusaadavalt, võimalik ka teha edasikannet koheselt. Saab öelda, et C ei saanudki otsemaksena laekunud raha käsutada, kui see läks automaatse kuumakse katteks. Toomas Jõgi ütlustest nähtub, et tema otseselt andis finantsosakonnale korraldusi, millistele hankijatele arveid tasuda. Samuti nähtub ütlustest selgelt, et ta andis finantsosakonnale selge korralduse, et kui tuleb klientidelt otselaekumisi, siis see tuleb maksta pangale edasi koheselt. Neid ütlustega tuvastatud asjaolusid ja kaitsja argumente pole kohus otsuses kajastanud. 10.3 Kaitsja ei saa nõustuda ka selles, nagu oleks Toomas Jõgi tegevuses täidetud omastamise subjektiivne koosseis. Maakohus on jätnud analüüsimata vastavad isikulised tõendid, mis subjektiivse koosseisu Toomas Jõgi tegevuses välistavad. Nii on (klientidelt Cle) laekunud summade edasi kandmata jätmisega seoses andnud maakohtus ütlusi C pearaamatupidaja tunnistaja TO, kes kinnitab üheselt, et Toomas Jõgi poolt tuli korraldus, et kui raha laekub Cle, mitte pangale, tuleb see raha edasi kanda pangale koheselt. Selline ütlus, kogumis Toomas Jõgi ütlustega välistab Toomas Jõgi tegevuses subjektiivse koosseisu. Seega on maakohus jõudnud uuritud tõendite pinnalt ekslikule järeldusele, mis on oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 8 ja lg 2 tähenduses, mis tõi kaasa ebaseadusliku otsuse. 11. Apellant leiab, et seoses Toomas Jõgi õigeksmõistmisega tuleb esitatud tsiviilhagid jätta läbi vaatamata. Lisaks sellele leiab apellant, et maakohtu otsus on tsiviilhagide rahuldamist puudutavas osas ebaõige ja kuulub tühistamisele ka juhul, kui ringkonnakohus peaks apellandi eelnevatele argumentidele vaatamata leidma, et Toomas Jõgi on ühes või mitmes talle ette heidetud kuriteos süüdi. 11.1 Apellant on seisukohal, et tsiviilhagide rahuldamisel rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Maakohus jättis otsuse tegemisel tähelepanuta kaitsja vastuväite, mis oli rajatud VÕS §- ile 139, kusjuures kohus leidis, et kaitsja on jätnud oma seisukohad tsiviilhagi kohta õigeaegselt esitamata (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 152). Maakohtu selline seisukoht on väär. Maakohtu poolt viidatud KrMS § 227 lg 3 p 1 on antud küsimuses asjakohatu norm. Kõnealune norm ei kehtesta reeglit, mille kohaselt peab kaitsja kaitseaktis esitama kõik vastuväited tsiviilhagile. Norm nõuab kaitsjalt kaitseaktis seisukoha väljendamist süüdistusaktis nimetatud kahju kohta. Selle kohustuse apellant täitis (vt kaitseakti II osa). Seejuures on kaitseaktis väljendatud seisukohad, et (i) kaitsja ei nõustu süüdistusakti väidetega Toomas Jõgi tekitatud kahju kohta, (ii) Toomas Jõgi tegevus ei tekitanud kahju AS C võlausaldajatele ja (iii) kaitsja vaidleb esitatud tsiviilhagidele vastu 16
(56)täies ulatuses. Kaitseaktis väljendatud seisukohad süüdistusaktis nimetatud kahju kohta ei piira mitte kuidagi kaitsja võimalusi esitada tsiviilhagidele kõiki vastuväiteid. 11.2 Tsiviilhagide menetlemise üldise loogika kohaselt (mis rakendub nii tsiviilkohtumenetluses kui kriminaalmenetluses läbi vaadatavate tsiviilhagide puhul) on asja lahendamise esimene etapp hagi menetlusse võtmine ning sellele järgneb tsiviilhagi sisuline menetlemine, kusjuures kostja vastamist hagile nõutakse pärast seda, kui tsiviilhagi on menetlusse võetud (vt TsMS § 393 lg 1 ja § 394, samuti KrMS § 2631 lg 1). Kaitseakt esitatakse kohtule kohtuliku eelmenetluse alguses ning ühelgi juhul ei ole kaitseakti esitamise ajal menetlus sellises faasis, kus tsiviilhagi oleks võetud kohtu menetlusse. Ka sellest asjaolust järeldub, et kaitseakt ei pea sisaldama kaitsja vastuväiteid tsiviilhagile. 11.3 Oma seisukoha põhjendamisel on maakohus viidanud ka TsMS § 329 lg 1. Kõnealune norm ei ole kriminaalmenetluses kohaldatav ning lisaks sellele eiras maakohus nimetatud normile tuginemisega KrMS § 381 lg 6 sätestatut. Kriminaalmenetluses on tsiviilhagile vastuväidete esitamine aja küsimus reguleeritud KrMS § 2631 lg 1 teises lauses. Viimati viidatud normist tuleneb, et tsiviilhagile kirjaliku vastuse esitamise kohustus rakendub süüdistatavale ja/või kaitsjale juhul, kui kohus on kohtulikus eelmenetluses neile selleks tähtaja määranud. Käesolevas kaasuses maakohus süüdistatavatele ja kaitsjatele tsiviilhagile kirjaliku vastuse esitamise kohustust ei pannud (vt 17.05.2021 määrus, 27.04.2021 eelistungi protokoll). Järelikult ei olnud apellandil ega süüdistataval maakohtus kohustust esitada kohtulikus eelmenetluses kõik oma vastuväited tsiviilhagidele. 11.4 TsMS § 329 lg 1 ei ole kriminaalmenetluses kohaldatav, sest erinevalt tsiviilkohtumenetlusest ei ole kriminaalasjades lubatav tõendite esitamine kohtuliku eelmenetluse käigus. Arvestades asjaolu, et kriminaalasjades on tsiviilhagile kirjaliku vastuse esitamine reguleeritud KrMS § 2631 lg 1, on antud küsimuses TsMS § 329 lg 1 kohaldamine välistatud ka KrMS § 381 lg 6 sätestatud reegliga. Antud küsimusega seoses on oluline rõhutada sedagi, et kohtuliku uurimise alguses avaldas süüdistatav Toomas Jõgi, et ta vaidleb kõikidele hagidele vastu ning apellant avaldas, et kõik hagid on põhjendamatud ning täpsemalt saab ta seisukohad tsiviilhagide kohta avaldada kaitsekõnes (vt 05.11.2021 kohtuistungi protokoll, lk 8). Sellised avaldused esitati kohtule KrMS § 285 lg 5 alusel. Niisiis oli juba kohtuliku uurimise alguses nii maakohtule kui kannatanutele teada, et kaitsja esitab kohtuvaidluses sisulised vastuväited tsiviilhagidele. 11.5 Apellant peab oluliseks toonitada, et KrMS ei näe ette kaitsjale kohustust (veelgi enam, isegi mitte võimalust) esitada kohtuliku uurimise käigus vastuväiteid tsiviilhagile. Kohtuliku uurimise käigus toimub üksnes tsiviilhagi põhjendatuse kohta arvamuse avaldamine KrMS § 285 lg 5 korras ning tsiviilhagi puudutavate tõendite esitamine KrMS § 2961 korras. Eeltoodust järeldub, et kaitsja sai käesolevas kaasuses kohtuvaidluses (KrMS § 299, § 300) esitada kõiki vastuväiteid tsiviilhagile ning vastuväidete esitamise õigus ei olnud piiratud sellega, kas kaitsja ja/või süüdistatav oli neid vastuväiteid menetluses varem esitanud või mitte. Järelikult toimis apellant oma kohtukõnes tsiviilhagidele vastuväiteid esitades menetlusõiguse norme järgides ning kohtul ei olnud alust jätta ühtegi kohtukõnes esitatud vastuväidet otsuse tegemisel tähelepanuta. Maakohus jättis otsuse tegemisel kaitsja vastuväited, mis olid rajatud VÕS § 139 lg 1 kohaldamisele (maakohtule esitatud kirjaliku kaitsekõne lk 72 – 79) alusetult tähelepanuta. Kaitse argumentide tähelepanuta jätmisega rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 17
(56)11.6 Maakohus jättis AS-i LHV Pank tsiviilhagi lahendamisel VÕS § 139 lg 1 kohaldamata, põhjendades seda asjaoluga, et vastav kaitseväide on esitatud hilinenult ja kohus jätab selle seetõttu tähelepanuta. Selline seisukoht kvalifitseerub apellandi hinnangul menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Apellant leiab, et maakohus on VÕS § 139 lg 1 kohaldamata jätmisega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning see tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse tsiviilhagide rahuldamise kohta. 11.7 Riigikohtu praktika kohaselt ei nõua VÕS § 139 lg 1 kohaldamine kohustatud isiku sellekohast taotlust (vt Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1- 42-16 p 23). Apellant tõi kohtuvaidluses välja kohtus uuritud tõenditest nähtuvad asjaolud, mis osutasid VÕS § 139 lg 1 kohaldamise esinemisele ning olulisim neist oli tagatiste sissenõudmisest loobumine AS-i LHV Pank poolt (mille tagajärjel jäid pangale laekumata summad, mida tagatiste realiseerimise korral oleks olnud võimalik saada ja seeläbi panga ees tekkinud kohustusi täita). Kannatanu AS LHV Pank väitis menetluses, et talle on AS-i C laenusid „osaliselt tagastatud C pankrotimenetluses toimunud pankrotivara müügi arvelt ning osaliselt on võlgnevust tagastanud kolmandatest isikutest tagatiste andjad (käendajad). Kõik laenulepingute tagatised on realiseeritud /.../“ (vt AS LHV Pank tsiviilhagi täiendus 13.10.2020, p 5; AS LHV Pank kohtukõne teesid 26.08.2022, p 2 ja 90). Tõendeid nende väidete tõendamiseks kannatanu ei esitanud, sh puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, kui suure summa on AS LHV Pank saanud AS-i C pankrotivara müügist, millised käendused tagatistena eksisteerisid ning millised summad on käendajatelt tagatise realiseerimise korras kannatanule laekunud (v.a. SA Kredex käendused, mille summad ja nende alusel toimunud laekumised on dokumentaalselt tõendatud). 11.8 Asjaolu, et AS-ile LHV Pank tagatiste arvel hüvitatud summade osas kohtul ülevaade puudus, iseloomustab ilmekalt maakohtu otsuse p 152 fikseeritud konstateering, mille kohaselt „/.../ nähtub ka olemasolevatest tõenditest seda, et LHV on väljastatud laenude ja garantiide kogusummast saanud tagasi mingi osa nii Kredexilt kui ka muude tagatiste arvelt /.../ Seega ei olegi täpselt aru saada, millised tagatised on veel jäänud LHV süül sisse nõudmata, mis VÕS § 139 kontekstis tingiksid kahjusumma vähendamist“. Maakohus on tagatiste realiseerimisega seonduvat ebaselgust käsitlenud etteheitena kaitsjale, kuid selline hinnang on alusetu. Kaitsja tõi kohtukõnes välja need asjaolud, mis kohtus uuritud tõenditest nähtusid ning kõigi tagatiste realiseerimise väite tõendamise kohustus lasus menetlusosalisel, kes selle väite esitas, s.o kannatanul AS LHV Pank. 11.9 Kannatanu väite õigsuse et kõik tagatised on realiseeritud seab kahtluse alla tunnistaja RR ütlused koostoimes tõsiasjaga, et selle käenduse maksmapaneku kohta mistahes andmed puuduvad. Täiesti ilmselgelt on ainuüksi selle käenduse sisse nõudmata jätmisel väga suur osa kahju tekkimisel, sest kui kõnealuse tagatise arvel oleks laekunud ka vaid pool käenduse summast, oleks sellest koos SA Kredex käenduse alusel laekunud summadega piisanud kõigi AS-i LHV Pank nõuete täielikuks rahuldamiseks. Fakt, et seda käendust AS-i LHV Pank poolt maksma ei pandud, kvalifitseerub kahju tekkimiseks kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel VÕS § 139 lg 1 tähenduses. Apellant viitas kirjeldatud asjaolule ja sellest tulenevale järeldusele oma kohtukõnes (vt 26.08.2022 kohtukõne teesid, lk 72-73). Maakohus pidanuks nendele asjaoludele hinnangu andma, kuid jättis selle menetlusõigust rikkudes tegemata. 11.10 Konkreetse AS-i LHV Pank laenude tagatise – AS T käendus – realiseerimata jätmise asjaolude kohta on apellandi valduses järgmised täiendavad tõendid: i) 15.11.2022 tsiviilasjas nr 2-21-11318 AS-i LHV Pank poolt kohtule esitatud kirjalik seisukoht (vt apellatsiooni lisa 18
(56)2), mille p 7 sisaldub AS-i LHV Pank väide, mille kohaselt T [AS T] käendus oli 14,3 miljonit eurot millest T tasus 0,5 mln eurot ja ülejäänud osas hageja loobus käendusest; ii) 23.11.2022 tsiviilasjas nr 2-21-11318 peetud kohtuistungi protokoll (vt apellatsiooni lisa 3), milles on fikseeritud AS-i LHV Pank seadusliku esindaja IN kinnitus selle kohta, et AS T käendusest laekus 500 000 eurot ning AS LHV Pank loobus 13,8 miljoni ulatuses käendusest. Nimetatud dokumentaalsed tõendid pärinevad ajast, mil kohtulik arutamine käesolevas kriminaalasjas oli juba lõppenud (kohus oli lahkunud nõupidamistuppa), seega ei olnud apellandil võimalik neid esitada maakohtus. Kuivõrd tõendeid ei saanud maakohtus esitada apellandist mitteoleneval põhjusel, on täidetud KrMS § 321 lg 6 sätestatud tingimus nende tõendite vastuvõtmiseks ja uurimiseks ringkonnakohtus. 11.11 Eelviidatud täiendavad tõendid annavad aluse järeldada, et kannatanul AS-il LHV Pank oli võimalus AS-ile C poolt täitmata jäänud rahaliste kohustuste katteks realiseerida olemasolev tagatis AS T käenduse näol, kuid AS LHV Pank otsustas seda mitte teha ja loobus käendusest 13 800 000 euro ulatuses. Apellant leiab, et kannatanu selline käitumine on käsitletav kahju tekkimisena kannatanust endast olenevatel asjaoludel. 11.12 Käenduse maksmapanek ulatuses, milles AS LHV Pank sellest ise loobus, oleks kahju tekkimise välistanud täies ulatuses (s.t. käenduse alusel sisse nõutavad summad oleksid katnud kõik AS-i C täitmata kohustused AS LHV Pank ees). Järelikult tuleb kahjusummat VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada 100 % ulatuses. VÕS § 139 lg 1 ebaõige kohaldamine (alusetu kohaldamata jätmine) tõi kaasa ebaõige otsuse AS-i LHV Pank tsiviilhagi rahuldamise kohta. Materiaalõiguse õigel kohaldamisel tuleb asuda seisukohale, et AS LHV Pank poolt taotletud kahjuhüvitist tuleb vähendada 100 % ning esitatud hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 11.13 SA Kredex poolt antud käenduste suhtes kehtib ETS, siis tuleb SA-l Kredex väidetavalt tekkinud kahju osas arvestada ETS nõuetega. Selliste nõuete hulka kuulub ETS § 8 lg 1 sätestatud reegel, mille kohaselt sihtasutus täidab tagatislepingust tulenevad kohustused üksnes juhul, kui tagatise saaja ei saa nõuet võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vastu võlgniku põhikohustuse ulatuses rahuldada. Käesolevas kaasuses oli üks võlgniku (AS C) kohustusi taganud kolmas isik AS T, kelle antud käenduse ulatus oli 14 300 000 eurot. Maakohtus juba uuritud tõendid ning apellatsioonile lisatud täiendavad tõendid näitavad seda, et AS LHV Pank loobus valdavas osas (13 800 000 euro) ulatuses käenduse sissenõudmisest AS-ilt 33 T. Apellant leiab, et kui pank (suhtes Kredex-iga tagatise saaja) ise loobub käenduse maksmapanekust, siis ei ole täidetud ETS § 8 lg 1 sätestatud tingimus tagatislepingust tuleneva kohustuse täitmiseks SA Kredex poolt. Järelikult maksis SA Kredex AS-ile LHV Pank 4 693 735,80 eurot välja seadusliku aluseta. Maakohus jättis ETS § 8 lg 1 alusetult kohaldamata ja see kvalifitseerub apellandi hinnangul materiaalõiguse ebaõigeks kohaldamiseks. 11.14 ETS § 8 lg 1 kohaldamisel, tuleb asuda seisukohale, et SA-l Kredex ei olnud viidatud normi tingimuste mittetäidetuse tõttu kohustust AS-i LHV Pank käendussummasid välja maksta. Järelikult maksis SA Kredex AS-ile LHV Pank käenduste summad välja seadust rikkudes, kusjuures seaduse rikkumine võis olla teadlik (kui SA Kredex teadis, et AS LHV Pank on loobunud 13 800 000 euro ulatuses käenduse nõudest AS T vastu) või tingitud eksimusest (kui AS LHV Pank ei avaldanud SAle Kredex AS T käendusest loobumise asjaolusid). Mõlemal juhul tuleb asuda seisukohale, et Toomas Jõgi tegevus ei olnud põhjuslikus seoses SA-l Kredex tekkinud kahjuga. SA Kredex sai kahju mitte selle tagajärjel, et Toomas Jõgi esitas AS-ile LHV Pank tegelikkusele mittevastavaid andmeid, vaid seetõttu, 19
(56)et SA Kredex tegi AS-ile LHV Pank väljamakseid olukorras, kus ETS § 8 lg 1 sätestatud tingimused polnud täidetud. Süüdistatava tegevusest sõltumata ei oleks SA Kredex kahju kannatanud, kui ta oleks käendussuhtes AS-iga LHV Pank järginud ETS § 8 lg 1 nõudeid. SA-l Kredex tekkinud kahju eest võivad vastutada isikud, kes otsustasid SA-s Kredex väljamaksete tegemise ilma seadusliku aluseta ja/või AS LHV Pank (kui viimane viis SA Kredex eksimusse ETS § 8 lg 1 nõuete täidetuse osas). Süüdistatava Toomas Jõgi tegevuse ja SA-l Kredex tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos, mistõttu pole täidetud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (varasem SA KredEx) tsiviilhagi tuleb sellel põhjusel jätta täies ulatuses rahuldamata. 11.15 Apellant palub Luminor Liising AS tsiviilhagis esitatud nõude suhtes kohaldada hagi aegumist. Kohtus uuritud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et Luminor Liising AS (endise ärinimega AS Nordea Finance Estonia) oli hiljemalt 04.10.2017 teadlik nii tekkinud kahjust kui selle eest vastutavast isikust – vt PL 04.10.2017 kell 10.08 e-kiri (süüdistusakti tõend nr 50.10, kohtutoimiku 4 kd, lk 57), aga samuti AS Nordea Finance Estonia 19.09.2017 kuriteokaebus (süüdistusakti tõend nr 34, kohtutoimiku 2 kd, lk 175-
- TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Luminor Liising AS esitas tsiviilhagi 19.10.2020.a., s.o. enam kui 3 aastat pärast seda, mil ta oli kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada saanud. TsMS § 651 lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda aegumise kohaldamist apellatsioonimenetluses ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus nõudnud ei ole. Apellant taotleb eeltoodust tulenevalt Luminor Liising AS-i tsiviilhagi suhtes aegumise kohaldamist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Apellatsiooni rahuldamine tingib ka menetluskulusid puudutavas osas maakohtu otsuse tühistamise ja uue otsuse tegemise. POOLTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
- Prokurör märkis KrMS § 322 lg 3 korras, et kaitsja esitatud apellatsioon on tähtaegne ja korrektne. Prokuratuur esitab apellatsioonile sisulisi vastuväiteid apellatsiooni menetlusse võtmise järgselt. 12.1 X kaitsja Jaanus Tehver ei nõustu prokuratuuri ega kannatanu esindaja AS LHV Pank apellatsioonidega. Toetab Toomas Jõgi kaitsja apellatsiooni. Sisulised vastuväited esitab kaitsja apellatsioonidele KrMS § 331 lg 11 korras määratavaks tähtajaks. 12.2 Toomas Jõgi kaitsja Stella Veber ei nõustu prokuratuuri ega kannatanu esindaja AS LHV Pank apellatsioonidega. Kirjalikud vastuväited esitab kaitsja KrMS § 331 lg 11 p 2 korras ringkonnakohtu määratavaks tähtajaks. 12.3 Kannatanu Luminor Liising AS esindaja MM taotleb jätta Toomas Jõgi kaitsja Stella Veberi 10.07.2023 apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 09.06.2023 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-21-1723 vaidlustatud osas muutmata. 12.3.1 Kannatanu esindaja asus seisukohale, et ebaõige on apellatsioonis esitatud väide justkui ei olnud Toomas Jõgi teadlik alusetute/katteta arvete esitamisest enne kui oli esitatud Luminor liisingu poolt vastav arvete kirjalik loetelu. Kannatanu esindaja viitas tõenditele, millega on sellised väited ümberlükatud ning asus kokkuvõtvalt seisukohale, et Toomas Jõgi oli otseselt seotud kõigi vaidlusaluste arvete koostamise ja esitamisega. Hageja on eeltoodut 20
(56)detailsemalt selgitanud 26.08.2022 kohtukõne teesides ning ei hakka käesolevaga seda kordavalt refereerima. 12.3.2 Kannatanu esindaja ei nõustunud apellatsioonis väidetuga, et süüdistuses ei ole märgitud, millise vahendliku täideviimise vormiga on antud juhul väidetav tegu toime pandud ning süüdi mõistmisel on rikutud oluliselt menetlusnormi. Kannatanu esindaja viitas vastavale kohtupraktikale ning asus kokkuvõtvalt seisukohale, et süüdi mõistmisel ei ole menetlusnormi rikutud, veel enam oluliselt. 12.3.3 Kannatanu esindaja ei nõustu apellatsioonis tooduga, et maakohus on jõudnud ekslikult järeldusele, et I ja T AS poolt AS-le C tasutud summad olid AS-i C jaoks võõra varaga. Kannatanu esindaja tõi välja omapoolsed põhjendused ning tõendid ja asus seisukohale, et omastamise objektiivne koosseis on täidetud, kuivõrd on rikutud
§-st 201 tulenevat keeldu pöörata võõrast vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks. 12.3.4 Kannatanu ei nõustu apellatsioonis väidetuga, et Toomas Jõgi tegevuses ei ole täidetud omastamise subjektiivne koosseis. Kannatanu esindaja tõi välja oma seiskohad, viidates tõenditele ning leidis, et antud juhul Toomas Jõgi tegevuses täidetud ka subjektiivne koosseis. 12.3.5 Ka ei nõustu kannatanu esindaja, et Luminor Liising AS tsiviilhagis esitatud nõue on aegunud. Kannatanu esindaja põhjendas, miks ta nii leiab ja asus kokkuvõtvalt seisukohale, et Luminor Liising AS tsiviilhagis esitatud nõue ei ole aegunud ning aegumise vastuväite esitamine ei ole hea usu põhimõttest lähtuvalt lubamatu. 12.4 Kannatanu LHV Pank AS esindaja Marko Kairjak toetab prokuratuuri poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotluseid ning väiteid, kuid vaidleb süüdistatava Toomas Jõgi kaitsja apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu. Vajadusel esitab LHV prokuratuuri ja Toomas Jõgi apellatsioonides esitatud väidetele ja põhistustele täiendavad kirjalikud vastuväited KrMS § 331 lg 11 korras määratavaks tähtajaks. PROKURÖRI SEISUKOHT: 13. Prokuratuur on seisukohal, et kaitsja esitatud apellatsioonile lisatud täiendavad kirjalikud tõendid tuleb jätta asja juurde võtmata ka olukorras, kus kaitsja peaks seda uuesti taotlema, sest tegu on hilinenult esitatud tõenditega. Riiklikult tunnustatud ekspert ei tuvastanud, et R OÜ koostatud erikontrolli aruanne oleks vale. Eksperthinnangust nähtuvalt ei ole riiklikult tunnustatud ekspert läbi viinud sama mahuga auditit, kui seda on tehtud R OÜ vandeaudiitori poolt, sest esitatud eksperthinnang lähtus teistsugustest alusandmetest, kui seda tegid kaks erikontrolli (R ja T). Asjaolu, et AS T käendas C laene nähtub kriminaalasja materjalidest, süüdistusaktis on viidatud summad, mis laekusid käendajatelt, seega ei ole tegu uute asjaoludega, mida kaitsja sai teada alles peale kohtuvaidluseid tsiviilasja materjalidest. Prokuratuur nõustub LHV Pank AS lepingulise esindaja 18.07.2023 vastuses välja toodud argumentidega nii lisa 2 kui ka lisa 3 tõendi osas. Kokkuvõtvalt jätta rahuldamata Toomas Jõgi kaitsja Stella Veberi taotlus vastu võtta apellatsioonis taotletud täiendavad tõendid, kui kaitsja nende vastuvõtmist uuesti taotleb. 13.1 Prokuratuur leiab, et Harju Maakohtu 09.06.2023 otsus Toomas Jõgi süüdimõistmises
§ 209
lg 2 p 1 ja 3,
§ 201
lg 2 p 1 ja 2,
§ 3811lg 2 järgi kvalifitseeritavates 21
(56)kuritegudes ja mõistetud liitkaristuse osas on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Samuti leiab prokuratuur, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud Toomas Jõgilt tsiviilhagide väljamõistmises. Prokuratuur palub jätta selles osas maakohtu otsuse muutmata. Kokkuvõtvalt tuleb jätta rahuldamata Toomas Jõgi kaitsja Stella Veberi apellatsiooni tervikuna (kõik alternatiivid ja nendes sisalduvad taotlused). 13.2 Prokuratuur on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud kõrvale tõendid, millele kaitsja oma apellatsioonis viitab. Neid ei tuleks ka apellatsioonimenetluses aluseks võtta. KM ja AC ütlused ei ole tõendamiseseme seisukohalt olulised ning seetõttu ei ole nendel mingit tõendiväärtust. 13.3 TM ütluste osas on kaitsja seisukoht prokuratuuri hinnangul eksitav, et maakohus on need tõendite hulgast kõrvale jätnud. Kohtuotsuses on TM ütlustele viidatud mitmes kohas, seal hulgas raamatupidamist ja finantsarvestust puudutavas osas (otsuse punkt 21, 23). Samuti on kohus viidanud, miks ta ei pea TM ütluseid teatud osas usaldusväärseks. Seda on maakohus teinud punktis
- UV ütluste osas on samuti kohus põhjalikult käsitlenud, milles tema ütluste puhul probleem seisneb ja miks tema ütlustele tugineda ei saa. Seda kajastavad peamiselt otsuse punktid 62-
- 13.4 Kaitsja etteheide, et kohus on jätnud põhjendamatult tõendite hulgast välja KL kohtueelsed ütlused ei pea paika. Kohtuotsuse punktis 53 on kohus argumenteeritult käsitlenud, miks jäetakse kõrvale KL kohtueelse menetluse ütlused, mille kaitsja kohtule üle andis. Prokuratuur nõustub kohtu argumentidega täielikult. Kokkuvõtvalt jätta rahuldamata Toomas Jõgi kaitsja Stella Veberi taotlused võtta aluseks maakohtus uuritud tõendid, mille maakohus on tõendite hulgast välja jätnud (eelkõige UV, TM ja KL ütlused). 13.5 Kaitsja väide, et süüdistus ei sisalda viidet sellele, millise tahtluse vormiga on süüdistatav etteheidetava kuriteo toime pannud, ei vasta tõele. Süüdistuses on selgelt öeldud, et Toomas Jõgi tegutses teadlikult vale ettekujutuse loomise nimel (muudetud süüdistuse lehekülg 2, lehekülg 10, lehekülg 12). See viitab selgelt otsesele tahtlusele. Maakohus ei ole selle asjaolu käsitlemisega väljunud süüdistuse piiridest. Lisaks sellele ei ole maakohus seotud süüdistuses nimetatud tahtluse vormiga, kui kohus leiab, et tõendid viitavad mõnele muule tahtluse vormile. 13.6 Kaitsja väide, et süüdistuses ei sisaldu vahendliku täideviimise vorm ei vasta tõele. Muudetud süüdistuses on selgelt öeldud, et juhatusele alluva AS C finantsjuhi TM, raamatupidaja TO vahendusel. Süüdistuses ei ole vaja detailselt igat asjaolu välja tuua. 13.7 Prokuratuur leiab, et maakohus on korrektselt leidnud, et Toomas Jõgi on toime pannud omastamise kuriteo. Kohus on selgelt ja jälgitavalt oma seisukohta põhjendanud. Prokuratuur on seisukohal, et laekumised, mis tulid ostjatelt olid C jaoks võõras vara, mida tulnuks edasi kanda Luminorile, mitte kasutada seda C huvides. Tegemist oli nõudeõiguse omastamisega, mille omastamine on Riigikohtu praktika kohaselt selgelt võimalik. Seda kinnitab Riigikohtu lahend 3-1-1-85-11 punkt 41 toodu. Otselaekumised olid tulenevalt faktooringulepingust C jaoks võõras vara, mille saamise korral oli ette nähtud selge käitumisjuhis, millega oli usaldatud Cle võõras vara juhuks, kui ostjad toimivad valesti. Toomas Jõgi oli selgelt sellest käitumisjuhisest teadlik ning on tahtlikult otsustanud seda eirata pannes toime omastamise. Kaitsja viidatud Riigikohtu lahendid ei ole antud juhul asjakohased. Tegu ei pea olema teise isiku pangakontoga, isikule saab usaldada ka muud vara peale pangakonto. 22
(56)13.8 Prokuratuur leiab, et maakohus on Toomas Jõgilt tsiviilhagide väljamõistmisel tegutsenud kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga ning selles osas puudub igasugune alus maakohtu otsuse muutmiseks. Kaitsja seisukoht, et KrMS ei anna võimalust kaitsjale tsiviilhagile vastuväidete esitamiseks ei ole tõene. KrMS § 381 lg 6 ütleb üheselt, et KrMS-s reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Lisaks sellele saab kaitsja toetuda samuti KrMS § 285 lg-le 5 ning esitada oma vastuväited tsiviilhagile. 13.9 Kaitsja etteheited seoses SA Kredex tsiviilhagi väljamõistmisega tunduvad olema samuti käsitletavad VÕS § 139 vastuväidetena. Kaitsja seisukohast saab välja lugeda, et SA Kredex on ise tekitanud endale kahju, kui on nõustunud käenduse kaudu nõuete maksmisega. Kui see on ka ringkonnakohtu arvates nii, et see on VÕS § 139 olukord, siis on kaitsja tulnud sellekohase etteheitega välja alles apellatsioonis, mitte isegi kaitsekõnes. Ka sellist olukorda tuleb käsitleda vastuväite hilinenult esitamiseks ning sellesisulised etteheited tuleks jätta tähelepanuta ja rahuldamata. 13.10 Kaitsja väide, et Luminor Liising AS tsiviilhagi nõue on aegunud ei ole õige. Saab nõustuda Luminor Liising AS lepingulise esindaja 17.07.2023 esitatud vastuväites toodud argumentidega.
- Prokuratuur jätab kannatanu LHV Pank AS apellatsiooni kohtu otsustada. KAITSJATE SEISUKOHAD:
- Kaitsja Jaanus Tehver asub seisukohale, et prokuratuuri apellatsioon ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus on prokuratuuri apellatsiooniga vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning kaitsja palub ringkonnakohtul jätta prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. 15.1 Maakohus leidis käesolevas kaasuses õigesti ja põhjendatult, et ettevõtja bilanss ja kasumiaruanne, sh saneerimismenetluses kohtule esitatud bilanss ja kasumiaruanne, ei ole olemuselt dokumendid, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest (vt maakohtu otsuse p 137). Maakohtu otsuse asjassepuutuvas osas esitatud põhjendused on veatud ja apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust vastupidist konstateerida. 15.2 Kõik prokuratuuri apellatsioonis esitatud argumendid õiguste omandamise ja kohustustest vabastamise kohta seonduvad saneerimismenetluse eesmärkidega (üldistatult ettevõtja pankroti vältimine). Kaitsja hinnangul on vaieldamatu, et saneerimismenetluse algatamise või algatamata jätmisega seonduvaid õigusi saab omandada ja kohustustest saab vabaneda vastava kohtulahendi alusel. Ükski SanS § 7 lg 3 loetletud dokument, mille ettevõtja esitab saneerimismenetluses kohtule, ei anna alust omandada ühtegi õigust ega vabaneda ühestki kohustusest – õiguste omandamise ja kohustustest vabanemise alus saab olla vaid saneerimismäärus (SanS § 10). 15.3 See, et RPS § 15 lg 1 tähenduses aruande kasutaja otsustab seal sisalduvatele andmetele tuginedes mingi tehingu tegemise või mittetegemise või kohtumenetluses ühe või teise lahendi tegemise, ei anna alust väita, et bilansi ja kasumiaruande alusel sai omandada õigusi või vabaneda kohustusest: viimase aluseks on kirjeldatud juhul ikkagi tehing või kohtulahend. Sellest, et ettevõtja bilanss ja kasumiaruanne esitati saneerimismenetluses kohtule ja süüdistatavad andsid ettevõtja nimel kohtule vande selle kohta, et ettevõtja varade ja 23
(56)kohustuste kohta kohtule esitatud andmed on õiged, ei muutunud ettevõtja bilanss ja kasumiaruanne
§ 344lg 1 tunnustele vastavateks dokumentideks, s.o.
dokumentideks, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Nimetatud toimingud – kohtule esitamine ja andmete õigsuse vandega kinnitamine – ei muutnud dokumendi olemust ega eesmärki. 15.4 Prokuratuur on oma apellatsioonis saanud „inspiratsiooni“ Riigikohtu 19.04.2022.a. lahendist kohtuasjas nr 1-18-158. Riigikohus ei võtnud viidatud lahendis seisukohta selles küsimuses, kas saneerimismenetluses kohtule esitatud andmetes tõele mitte vastava teabe sisaldumine ja selle teabe õigsuse vandega kinnitamine täidab või ei täida
§ 344lg 1 või § 345 lg 1 või nende ideaalkogumi tunnused.
Riigikohus leidis, et ringkonnakohus pidanuks nende kuriteokoosseisude täidetust kontrollima (vt viidatud otsuse p 85 ja 86). 15.5 Maakohtu otsuses (p 138) on kohus õigesti märkinud, et süüdistuses on jäänud nõuetekohaselt avamata see, milles seisnesid „tabelites numbrite korrigeerimised“, mida süüdistatavad väidetavalt SS kasutades teostasid. Apellatsioon on väidetavate võltsimistegude sisustamisel rajatud umbisikulistele ja konkretiseerimata väidetele. Sellised väited ei saa ilmselgelt olla apellatsiooni rahuldamise aluseks, sest apellatsioonist ei nähtu mitte ühtegi tõendit, millele apellatsiooni väited tuginevad, ning ühtlasi on vaieldamatu, et ei süüdistusest ega apellatsioonist pole võimalik välja lugeda väidetava võltsimise olulisi faktilisi asjaolusid (milles võltsimine seisnes; kes, millal ja kuidas dokumenti võltsis). 15.6 Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et minu kaitsealune oleks andnud SSle mistahes korraldust AS-i C saneerimismenetluses kohtule esitatavate dokumentide sisu muutmiseks (süüdistuse sõnastuses „korrigeerimiseks“). Tõsiasja, et minu kaitsealune pole selliseid korraldusi andnud, kinnitavad SS poolt kohtus tunnistajana antud ütlused (vt 03.02.2022.a. kohtuistungi protokoll). Esitatud süüdistus ja kohtus uuritud tõendid ei võimalda põhimõtteliselt teha järeldust, et saneerimismenetluses kohtule esitatud ettevõtja bilanss ja kasumiaruanne olid
§ 344lg 1 tähenduses võltsitud.
15.7 Saneerimismenetluses kohtule esitatud ettevõtja bilansi ja kasumiaruande võltsituks lugemiseks alus puudub ning ainuüksi sellest tõsiasjast järeldub, et
§ 345lg 1 tunnustele vastava teo inkrimineerimine minu kaitsealusele on välistatud.
Lisaks puudub tõenduslik alus selle tuvastamiseks, et minu kaitsealune esitas kohtule teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava ettevõtja bilansi ja kasumiaruande. Täiesti ilmselgelt ei saa apellatsioonis viidatud asjaolust, et G OÜ vandeaudiitor oli 09.08.2017 saatnud teiste seas minu kaitsealuse aadressile e-kirja, põhjendatult järeldada, et minu kaitsealune teadis ettevõtja bilansi ja kasumiaruande kohtule esitamise ajal selles sisalduvate andmete ebaõigsusest. Tõendeid selle kohta, et minu kaitsealune viidatud e-kirja kätte sai ja selle sisust teadlik oli, kohtule esitatud ei ole. 15.8 Kokkuvõtvalt tuleb märkida, et X ei ole toime pannud ei
§ 344
lg 1 ega § 345 lg 1 tunnustele vastavaid tegusid ning maakohtus on ta nende järgi esitatud süüdistuses põhjendatult õigeks mõistnud. Prokuratuuri apellatsioon ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus on prokuratuuri apellatsiooniga vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. 16. Kaitsja leiab, et maakohus on otsuse asjassepuutuvas osas (vt otsuse p 117-133) õigeksmõistva otsuse tegemist nõuetekohaselt põhjendanud ja maakohtule ei saa selles osas ette heita ei materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse rikkumist. AS-i LHV Pank apellatsioon ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus on AS-i LHV 24
(56)Pank apellatsiooniga vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja palub ringkonnakohtul jätta AS-i LHV Pank apellatsioon rahuldamata. 16.1 Küsimus ei ole mitte selles, kas põhimõtteliselt on raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumine toime pandav tegevuse või tegevusetuse vormis, vaid selles, kas esitatud süüdistus kajastab või ei kajasta nõuetekohaselt
§ 3811
lg 2 alusel süüdistatavale karistusõigusliku etteheite tegemiseks nõutavaid asjaolusid. Nimelt sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt (maakohus tegi seda õigesti ja põhjendatult) ning järelikult puudub süüdistuse puudulikkusest tulenevalt alus omistada süüdistatavale
§ 3811
lg 2 koosseisule vastavaid asjaolusid (vt Riigikohtu 07.12.2018 otsuse nr 1-17-1327 p 13). 16.2 Maakohtu otsuse p 129 on selgelt esile toodud, et selles käsitletakse süüdistust raamatupidamisdokumentides valeandmete esitamises, s.t. maakohtu seisukohad puudutavad
§ 3811lg 2 neljanda teoalternatiivi järgi kvalifitseeritavat etteheidet.
Kui lugeda maakohtu otsuse seda osa, milles maakohus analüüsib
§ 3811lg 2 esimese teoalternatiivi järgi esitatud karistusõiguslikku etteheidet, s.o.
maakohtu otsuse p 119 - 121, siis on vaieldamatu, et maakohus ei võtnud seal sellist seisukohta, mida apellant talle apellatsioonis ette heidab. Põhimõtteliselt on võimalik
§ 3811
lg 2 esimesele teoalternatiivile vastavat kuritegu toime panna nii tegevuse kui tegevusetuse vormis (vt kaitsekõne teeside slaid nr 6). Sellest abstraktsest tõdemusest ei piisa aga süüdimõistva otsuse tegemiseks, sest kohtuliku arutamise piirid on määratud esitatud süüdistusega (KrMS § 268 lg 1 ja 5). Antud juhul ei olnud
§ 3811
lg 2 järgi esitatud süüdistus nõuetekohane – sellest ei nähtunud piisava selguse ja täpsusega kõik süüdistatavale esitatud karistusõigusliku etteheite aluseks olevad faktilised asjaolud – mistõttu süüdimõistmise eelduseks olevate faktide tuvastamine ei ole võimalik. 16.3 Apellant väljendab esmalt mittenõustumist tõdemusega, et süüdistus mh minu kaitsealusele on esitatud tegevusetuse vormis, ning seejärel esitab väite, nagu nähtuks süüdistusaktist, et süüdistatavatele heidetakse „eelkõige ette tegevusetust“ (apellant viitab süüdistusakti lk 74-76). Need kaks apellandi väidet ei ole omavahel loogiliselt seostatavad ning sellest ei saa järeldada muud kui apellandi mittenõustumist (tema enda väitel) süüdistusaktist nähtuvaga. Apellandi väide nagu nähtuks esitatud muudetud süüdistusest, et karistusõiguslik etteheide seondub eelkõige tegevusetuse vormis toime pandud teoga, ei ole põhjendatud. Süüdistuse teksti lugemine sellist järeldust ei toeta. 16.4 Apellandi kolmas argument seisneb lühidalt kokkuvõetuna selles, et apellandi arusaama järgi andis minu kaitsealune just passiivseks jäämisega ehk tegevusetusega kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse
§ 3811
lg 2 teise teoalternatiivi järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisse (vt apellatsiooni p 2.18 ja 2.19). Selline apellandi väide on eksitav ja väär järgmistel põhjustel ning kaitsja toob välja, miks ta nii leiab. 16.5 Apellatsiooni p 2.20 esitatud argumentatsioon seoses usalduspõhimõttega pole nõustumisväärsed. Maakohus on antud küsimust õigesti ja põhjendatult käsitlenud otsuse p 129 ning apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, mis annaks aluse järeldada, et maakohus on oma põhjendustes eksinud. Käesoleva kaasuse asjaoludel ei saa X tegevuse osas sellist asjaolu järeldada. Siinkohal pean vajalikuks toonitada, et minu kaitsealune eitas kohtus antud ütlustes teadlikkust ebaõigete andmete sisaldumisest AS C raamatupidamisaruannetes (vt 11.05.2022 kohtuistungi protokoll, lk 13, 28, 32, 34, 35, 44- 45) ning tema ütluste usaldusväärsust pole menetluses kahtluse alla seatud. 25
(56)16.6 Maakohus mõistis X
§ 209lg 2 p 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuses (nn LHV episood) õigeks.
Maakohus on otsuse asjassepuutuvas osas (vt otsuse p 6-71, konkreetselt X puudutav osa p 68-69) õigeksmõistva otsuse tegemist nõuetekohaselt põhjendanud ja maakohtule ei saa selles osas ette heita ei materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse rikkumist. Apellandi etteheide, et kohus on jätnud käsitlemata X kaastäideviijana (apellatsiooni p 2.1 – 2.6), on minu arvates alusetu, kaitsja tood ära argumendid, miks ta nii leiab. 16.7 Maakohus on nõuetekohaselt käsitlenud kõiki asjaolusid, mille analüüsimine esitatud süüdistuse piires võimalik oli, ja on otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Apellandi etteheited maakohtule seoses käsitlusega süüdistuse piiridest (apellatsiooni p 2.7 – 2.12) ei ole põhjendatud ning kaitsja toob ära argumendid, miks ta nii leiab. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi veenvat argumenti maakohtu järelduse kummutamiseks. Kaitsja väidab kokkuvõtvalt, et
§ 209
lg 2 p 3 ja 4 järgi esitatud süüdistuses (LHV episood) X õigeks mõistmist puudutavas osas ei ole apellatsioonis toodud ühtegi põhjendatud argumenti, mis annaks aluse vastavas osas tehtud maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellandi seisukoht, mille kohaselt „võiks X vastutada
§ 209lg 2 p 3 ja 4 -- § 13 lg 1 järgi“, on alusetu ja ekslik.
Kuivõrd X suhtes tehtud õigeksmõistva otsuse tühistamiseks ja süüdimõistva otsuse tegemiseks alus puudub, siis puudub alus rahuldada ka apellandi taotlust tsiviilhagi lahendamise osas uue otsuse tegemiseks. 17. Kaitsa Stella Veber asub seisukohale, et t maakohtu Toomas Jõgi õigeksmõistmises
§- de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavates tegudes on põhjendatud ja õige. 17.1 Prokuratuur, tuues välja faktilised asjaolud, st selle, et bilanss ja kasumiaruanne ei tekita kellelegi õigusi ega kohustusi (vaid sellega saab üksnes hinnata saneerimise võimalikkust), ega kinnita õigussuhte olemasolu – leitakse samas siiski, et tegu on võltsimise objektiivse koosseisuga. Sellega prokuratuur on oma apellatsioonis ise, enda seisukohtadele vastu rääkinud. Seega saab öelda, et prokuratuur on sisuliselt nõustunud maakohtu arutluskäiguga ja sisuliselt nõustunud, et maakohus on materiaalõigust kohaldanud õigesti. 17.2 Prokuratuur on aga ebaõigesti viidanud sellele, justkui oleks maakohus, Toomas Jõe õigeks mõistnud seetõttu, et saneerimismenetluses esitatud bilanss või kasumiaruanne oli „vähetähtis dokument“. Sellist arutluskäiku, nagu bilansi ka kasumiaruande näol oleks tegu vähetähtsa dokumendiga, mis ei vasta võltsimise koosseisutunnustele, maakohtu otsuses ei leidu. 17.3 Kohtupraktika kohaselt, tuleb kõigepealt tuvastada, milline oli õige, nn originaaldokument, mida võltsiti. Käesolevas asjas ei sisalda ka süüdistus andmeid selle kohta, millist nn originaaldokumenti on silmas peetud, mida võltsiti ja seejärel kasutati. 17.4 Pole võimalik aru saada mis andmeid ja mille kohta võltsiti ning millises konkreetses dokumendis mida ja kuidas võltsiti ja seejuures mis korraldusi anti uuele finantsjuhile vahendliku täideviimise korral. Samuti ei selgu süüdistusest, mis olid need „sobivad andmed“ ja kuidas sellist korraldust edastati finantsjuhile. Seejuures süüdistuse sõnastusest ei selgu, kas finantsjuht, kui talle anti korraldusi, kas ta sai aru, et võltsib mingeid dokumente ja ta siiski võltsis neid, kuna kartis näiteks vallandamist või kartis midagi muud. Seega saab kindlalt sedastada, et elementaarseid faktilisi asjaolusid süüdistus ei sisalda. 26
(56)17.5 Prokuratuur on apellatsioonis märkinud, et tugineb ka oma süüdistuskõnes esile toodud argumentidele ja palub neid ringkonnakohtul arvesse võtta. Nimelt on süüdistuskõnes välja toodud, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on öelnud (nr 1-18-158), et süüdistuses kirjeldatud tegu, on kvalifitseeritav võltsimisena ja võltsitud dokumendi kasutamisena, justkui oleks tegu Riigikohtu praktikaga kinnistunud seisukohaga, ent sellise kategoorilise ja pretsedenti loova lahendiga siiski tegu pole. 17.6 Kannatanu apellatsioonist ei nähtu maakohtu otsuse tühistamise alused KrMS § 338 p 2, seega leiab kaitsja, et kannatanu apellatsioon kuulub täies ulatuses rahuldamata jätmisele. 18. Kaitsja kordab uuesti taotlust võtta vastu apellatsiooni juurde esitatud tõendid (loetletud apellatsioonis) järgmistel põhjustel. 18.1 27.06.23 eksperthinnang tsiviilasjas nr 2-21-11318 – kaitsja taotles eksperthinnangu vastuvõtmist selleks, et näidata kohtule üleantud tõendi, st R OÜ erikontrolli akti ebausaldusväärsust ja tõendina lubamatust (lisaks asjatundja ütlustele), mitte aga selleks, et näidata, et asjatundja suuline arvamus kohtus, oli usaldusväärne. Kaitsja põhjendas apellatsioonis ka seda, et kuna prokuratuur ei määranud kriminaalasjas mitteõiguslike eriteadmisi vajava küsimuse tuvastamiseks ekspertiisi, siis ei saanud selle asemel esitada lubamatu tõendina erikontrolliakti. Sellises olukorras, kus prokuratuur esitab mitteõiguslike eriteadmiste kohta kõlbmatu, st lubamatu tõendi, ei pea kaitsja ise taotlema ekspertiisi määramist. Nimelt sellisel juhul kehtib põhimõte, et puudub kuriteo asjaolude tõendamiseks lubatav tõend. Sellises olukorras pole kaitsjale võimalik ette heita asjaolu, et kaitsja oleks pidanud ise ekspertiisi taotlema. Lisaks eeltoodule, kuna ekspertiisi akt valmis 27.06.23, siis polnud kaitsjal võimalik seda tõendit varem saada ega maakohtule esitada. 18.2 15.11.2022 tsiviilasjas nr 2-21-11318 AS-i LHV Pank poolt kohtule esitatud kirjalik seisukoht – selleks, et tõendada konkreetse AS-i LHV Pank laenude tagatise – AS T käenduse – realiseerimata jätmise asjaolusid kannatanu poolt. Apellant sai selle tõendi enda valdusesse mitte selle esitamise ajal tsiviilkohtule, vaid alles apellatsiooni koostamise ajal. Nimelt kuigi seisukoht esitati tsiviilkohtule 15.11.2022 tsiviilasjas nr 2-21-11318, siis põhjusel, et süüdistatavad (ega kaitsjad) pole selle tsiviilasja menetluspoolteks ja said seisukoha sisust ja selle eksisteerimisest, teadlikuks peale seda, kui tsiviilasjas kostja esindaja saatis selle Toomas Jõgi kaitsjale, omal initsiatiivil. Teatavasti ei ole ühegi tsiviilasjas dokumendid ega protokollid avalikud dokumendid, millele kaitsjal oleks ligipääs, kui kaitsja ei ole selles asjas menetluspoole esindajaks. Seega ei saa kaitsjale ette heita, et kaitsja esitas selle alles apellatsioonimenetluses. Nimelt antud tõend tõendab järgmist: kannatanu, st AS-i LHV Pank poolt kohtule esitatud kirjalik seisukoht (vt apellatsiooni lisa 2), p 7 sisaldab AS-i LHV Pank väidet, mille kohaselt T [AS T] käendus oli 14,3 miljonit eurot millest T tasus 0,5 mln eurot ja ülejäänud osas hageja loobus käendusest. 18.3 23.11.2022 tsiviilasjas nr 2-21-11318 peetud kohtuistungi protokoll - (vt apellatsiooni lisa 3), milles on fikseeritud AS-i LHV Pank seadusliku esindaja IN kinnitus selle kohta, et AS T käendusest laekus 500 000 eurot ning AS LHV Pank loobus 13,8 miljoni ulatuses käendusest. Apellant sai selle tõendi enda valdusesse mitte selle esitamise ajal tsiviilkohtule, vaid alles apellatsiooni koostamise ajal. Nimelt kuigi seisukoht esitati tsiviilkohtule 15.11.2022 tsiviilasjas nr 2-21-11318, siis põhjusel, et süüdistatavad (ega kaitsjad) pole selle tsiviilasja menetluspoolteks ja said seisukoha sisust ja selle eksisteerimisest, teadlikuks peale seda, kui tsiviilasjas kostja esindaja saatis selle Toomas Jõgi kaitsjale, omal initsiatiivil. 27
(56)Teatavasti ei ole ühegi tsiviilasjas dokumendid ega protokollid avalikud dokumendid, millele kaitsjal oleks ligipääs, kui kaitsja ei ole selles asjas menetluspoole esindajaks. KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHAD:
- LHV esindaja toetab prokuratuuri poolt apellatsioonkaebuses esitatud taotluseid ning väiteid, nõustub nendega ja peab apellatsioonkaebust põhjendatuks. 19.1 LHV vaidleb apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu Toomas Jõgi kaitsja Stella Veberi. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, selles esitatud väited ei ole piisavad KrMS § 339 lg 1 p 8, § 339 lg 1 p 7 ja § 339 lg 2 rikkumise sedastamiseks. 19.2 Apellatsioonis on LHV tsiviilhagi rahuldamise osas vaidlustatud seda vaid viitega kriminaalmenetlusõiguse rikkumisele seoses VÕS § 139 lg 1 kohaldamata jätmisega. Muus osas apellant tsiviilhagi rahuldamist ei vaidlusta, seega saab apellatsioonimenetluse esemeks olla vaid küsimus sellest, kas maakohus pidanuks VÕS § 139 lg 1 vastuväidet sisuliselt hindama. Nõude summa üle ei saa olla vaidlus, kuna Toomas Jõgi on ise selle summa suurusjärku kinnitanud (vt TJ ütlused 09.06.2022 istungil, lk-d 43-46, LHV kohtukõne teeside p 90). Nimetatud fakti pinnalt on ka loogiline see, et kaitsja apellatsioonis peale VÕS § 139 lg 1 küsimuse otsust ei vaidlustata. Küll on nimetatud asjaolu oluline ka seoses igasuguse vaidlusega võimalikust § 139 vastuväitest – kaitsja ei saa esitada vastuväidet olukorras, kus tema kaitsealune ise kinnitab nõude suurusjärku ilma igasuguse võimaliku vähendamiseta. 19.3 Toomas Jõgi kaitsja ei ole oma VÕS § 139-ga seonduvaid vastuväiteid õigeaegselt esitanud. Kaitsja pidanuks esitama VÕS § 139 lg 1 vastuväite kaitseaktis. Seda ta ei teinud. Kaitsja jättis VÕS § 139 lg 1 vastuväite esitamata ka oma avakõnes esimesel istungil, kaitsja ei teinud vastavat avaldust ka kordagi kohtuliku uurimise käigus. Kaitsja ei saa väita, et ta on esitanud maakohtus mingi tsiviilõigusliku vastuväite, kui ta vastuväite tõendamiseks esitab tõendeid alles apellatsioonimenetluses. Juhul kui kaitsja oleks tõsimeeli õigeaegselt VÕS § 139 vastuväite esitanud, oleks tal olnud maakohtu menetluses võimalus väidetava tagatise realiseerimise asjaolude osas küsitleda asjaga seonduvaid võtmetunnistajaid, kuid kaitsja pole seda teinud. 19.4 Tõendamiskoormis lasub vastuväite esitajal ehk Toomas Jõgil ning käesoleval juhul ei ole Toomas Jõgi kahjuhüvitise vähendamist tõendanud. Isegi, kui lugeda kaitsja poolt vastav vastuväide õigeaegselt esitatuks, ei ole vastuväidet millegagi tõendatud. Tõendamiskoormis lasub VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamise tõendamiseks vastuväite esitajal ehk süüdistataval Toomas Jõgil (vt ka
- juuli 2023 apellatsioonkaebuse vastuste punktis 14 ja 15). 19.5 Ringkonnakohus ei ole Toomas Jõgi esitatavaid tõendeid menetlusõigusest lähtuvalt vastu võtnud ning sellest tulenevalt ei saa ka väita, et süüdistatav oleks kahjuhüvitise vähendamisega seonduvaid asjaolusid kohtule esitanud. Kuivõrd kohtule ei ole nimetatud asjaolusid esitatud, ei saa kohus ka hinnata, kas kahjuhüvitamisega seonduvad asjaolud on tõendatud ega saa süüdistatava taotlustest hoolimata VÕS § 139 lg-t 1 rakendada. LHV jääb maakohtu menetluses kohtukõnes rõhutatu juurde, mille kohaselt eeldaks VÕS § 139 lg 1 kohaldamine kohtult TsMS alusel sisulise tõendamise osas põhjendamiskohustuse täitmist – seega, kui kohus pidanuks kaitsja vastuväidet õigeaegseks, oleks ta pidanud TsMS § 302 lg 1 alusel menetluse uuendama esmalt pidanud selgitama pooltele (RKKKo 3-1-131-13, p 17), mis on mõlema poole kohustus tõendite esitamisel (vt LHV repliikide slaidide lk 21). Kui 28
(56)mingil põhjusel peaks vastuväidet õigeaegseks pidama ringkonnakohus, peaks nüüd kohus sisuliselt esimese astme kohtuna hakkama pooltele seletama, milliseid tõendeid esitada tuleks. 19.6 Asjaolu, et LHV nõue on vähenenud seoses tagatiste realiseerimisega, on tsiviilhagis endas esitatud. Asjakohatud on apellatsioonkaebuse p 31 esitatud väited, justkui omaks § 139 lg 1 sisustamisel tähtsust see, kas LHV on esitanud tagatiste realiseerimise kohta mingeid väiteid. Selles, et LHV tsiviilhagi on vähenenud seoses C pankrotivara müügiga, on ilmne, selles osas on LHV ka vastavalt oma tsiviilhagi korrigeerinud (vt 21.09.2023.a tsiviilhagi lk 2, kus LHV on selgelt viidanud, et ta ongi tsiviilhagi summat jooksvalt korrigeerinud seoses pankrotivara müügiga ja tagatiste realiseerimisega; vt ka LHV kohtukõne teeside p 90 esitatud detailne ülevaade). Antud osas on LHV esitanud arvutused, kaitsja ei ole nimetatud arvutusi maakohtu menetluse raames sisuliselt vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse lk 31 esitatud viited RR ütlustele on asjakohatud: RR ütluste sisuks on tagatiste ülevaade anda, RR ei ole andnud ütlusi tagatiste realiseerimise kohta. Kui kaitsja oleks VÕS § 139 lg 1 vastuväite esitanud, oleks saanud tagatiste realiseerimise käigu osas kaitsja seda tunnistaja Reiskalt küsida, või siis pidanuks kaitsja taotlema RR ülekuulamist apellatsioonimenetluses. 19.7 Kui kaitsja võttis maakohtus aktiivse kaitsetaktika, kutsudes ütlusi andma oma asjatundja V, pidanuks kaitsja esitama samavõrdse kvaliteediga eriteadmisi eeldanud tõendi kui oli esitatud prokuratuuri poolt (RKKKo 3-1-1-70-11, p 18.1-20, RKKKo 3-1-1-36-12, p 19, RKKKo 3-1-1-46-10, p 8.4,RKKKo 3-1-1-61-08, p 16.7). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust 09.06.2023.a otsuse tühistamiseks – isegi kui V arvamust pidada usaldusväärseks täies ulatuses, ei ole võimalik selle pinnalt teha maakohtu järeldustega vastupidist otsust. Ei ole võimalik olukord, kus tema lükkab teiste asjatundjate arvamuse ümber ja seega tõendit justkui ei eksisteeri. Sellise olukorra tekkeks peaks apellant esitama samavõrd detailse analüüsi kui on nt N või G analüüs, või siis oleks ta pidanud pärast V kaasamist (ja siis enda arvates veenvalt ebaselguse põhistamist) taotlema ekspertiisi korraldamist. Maakohtu sedastused 09.06.2023.a otsuse p 57, 61jj on õiged. Seda enam on kummastavam endiselt apellatsioonkaebuses kriitika asjatundjate osas, kus kaitsja ei küsinud maakohtus asjatundja N ja G ülekuulamisel mitte ühtegi sisulist küsimust (vt 09.06.2023.a otsuse p 64). 19.8 Apellatsioonkaebuses ei ole ümber lükatud väidet, mille kohaselt kogu valmidusastme meetodiga seonduv sisend tuli Toomas Jõgilt (vt 09.06.2023.a otsuse p 68). Apellant püüab apellatsioonkaebuses väita, et tegelikkuses olid need kontrollitud ja põhjendatud TO ja TM poolt (p 8, 10.5jj) ja on esmakordselt apellatsioonkaebuses asunud väitma, et kuna audiitor KL kontrollis kõik üle, saab eeldada andmete õigsust (apellatsioonkaebuse p 8.1.-8.5). Maakohtu järeldused lähtuvad asjas kogutud tõendeid kogumis analüüsides tekkivast arusaamast, et mis ulatuses ja kuidas valmidusastme meetodi kajastamine seisnes, ei oma asjas mingit tähtsust. Nimelt, ei ole võimalik selle meetodi sisu ega ka selle poolt tekitatud arvandmete sisu osas mingit sisulist kontrolli teha – see lähtus vaid Toomas Jõgile teada olevatest andmetest, mida mitte ükski teine C töötaja ei teadnud. TM on kinnitanud, et töötas selle meetodi välja koostöös Toomas Jõgiga. Sealjuures kinnitas ta, et tal puudus varasem kogemus sellise tootmistsükliga valmidusastme meetodit kajastada (ta oli varasemalt töötanud Viisnurk OÜ-s, kes ei teinud nii pikaajalisi ja eriotstarbelisi projekte (vt TM ütlused 11.04.2022 istungil, lk-d 2, 6, 8, 43). Nii TO kui ka TM on kinnitanud, et kuigi meetod võis olla välja töötatud TM poolt, tulid valmidusastme osas lõplikud arvutused ikkagi Toomas Jõgilt (vt TM ütlused 11.04.2022 istungil, lk-d 6, 8; TO ütlused 07.03.2022 istungil, lk-d 47, 50, 49). Sellise lahenduse võimaldas tekitada olukord, kus sisend valmidusaste hindamiseks tuli andmetest, mida lõppastmes kontrollis Toomas Jõgi – vt selles osas arvukaid ja ilmekaid näiteid LHV kohtukõne teeside p-st 80. 29
(56)KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
- Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide motiividega, prokuröride, kaitsjate ja kannatanu esindajate seisukohtadega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 20.1
- augusti 2023 kriminaalasja apellatsiooni korras läbivaatamisele määramise määruses jättis ringkonnakohus süüdistatava Toomas Jõgi kaitsja Stella Veberi taotlused võtta vastu 27.06.2023 valminud eksperthinnang tsiviilasjas nr 2-21-11318, 15.11.2022 hageja vastus kostjate 31.10.2022 seisukohtadele tsiviilasjas nr 2-21-11318 ja 23.11.2022 kohtu eelistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-21-11318 rahuldamata. 20.2 Kolleegium jääb seisukohale, et süüdistatava Tomas Jõgi kaitsja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks tuleb jätta rahuldama KrMS § 297 lg 2, § 2861 lg 2 p 2, 3, § 321 lg 6 alusel. Mingeid uusi põhjendusi, mis annaksid kolleegiumile aluse kaitsja taotlused rahuldada esitatud ei ole. Kaitsja märgib, et ta ei soovinud eksperthinnanguga kinnitada asjatundja ütlusi, kuid sellised põhjendused nähtusid kaitsja enda apellatsioonist (vt 9.1.3), seega tulnuks kaitsjal oma taotlust selgemini põhjendada. Soovides eksperthinnanguga lükata ümber prokuratuuri poolt esitatud tõendis sisalduvaid andmeid, pidanuks kaitsja taotlema ise vastava ekspertiisi tegemist maakohtus. Kaitsja ei ole jätkuvalt põhjendanud, miks ta ei ole varem sellise tõendi kogumist (ekspertiisi tegemist) maakohtus taotlenud. Pelgalt see, et kaitsja leiab, et ta ei pidanud seda tegema, ei ole aluseks kaitsja taotluse rahuldamiseks apellatsioonimenetluses, sest KrMS § 321 lg 6 sätestab üheselt, et apellant võib apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteolenevatel põhjustel. 20.3 Kolleegium nõustub kaitsjaga, et kaitsjal puudub juurdepääs tsiviilasjale, mille menetluspoole esindajaks ta ei ole. Samas ei ole kaitsja väitnud, et ta ei olnud üldse teadlik tsiviilasja nr 2-21-11318 menetlusest. See ei ole ka eluliselt usutav, et kaitsjal puudus igasugune teadmine paralleelselt käimasolevast tsiviilmenetlusest. Kaitsja jätab taas tähelepanuta selle, et käsiloleval juhul ei ole info võimaliku faktilise asjaolu kohta, mida kaitsja soovib nimetatud tõenditega tõendada, ilmnenud peale maakohtu menetlust või ringkonnakohtu menetluse ajal. Taaskord soovides esitada vastuväiteid ja tõendeid kannatanu väidetele ja esitatud tsiviilhagile, tulnuks kaitsjal teha seda juba maakohtus. Kaitsja ei ole selgitanud, miks ta ei saanud esitada varem mingeid tõendeid, et kummutada kannatanu esitatud väiteid või vaielda vastu tsiviilhagis toodule. Põhjendustest ei selgu, miks kaitsja ei ole varasemalt taotlenud juurdepääsu tsiviilasja nr 2-21-11318 materjalidele, et esitada ja tõendada enda vastuväiteid kriminaalasjas esitatud tsiviilhagile või paluda maakohtult nõuda välja tsiviilasjas nr 2-21-11318 materjalid. Kaitsja ei ole jätkuvalt põhjendustes esile toonud, milline on ilmnenud uus asjaolu, mida ta soovib nende tõendiga kummutada. Seega asjaolu, mida kaitsja soovib nende tõenditega kummutada ei olnud selline, mis ei olnud maakohtu menetluse ajal teada (mingi faktilise asjaolu teke või sellest teadlikuks saamine alles pärast maakohtu siirdumist nõupidamistuppa). Tegemist ei ole olukorraga, kus kaitsja ei saanud mingeid tõendeid maakohtus esitada temast mitteolenevatel põhjustel.
- Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha prokuröride ja kaitsja Stella Veberi apellatsioonides toodule, milles viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisele. Prokurörid ja kaitsja on apellatsioonides viidanud KrMS § 339 lg 1 p 8 sättele, kuid sisus mingeid põhjendusi esitatud ei ole. Kohtukolleegium kontrollib, kas käesoleval juhul on tegemist KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisega. 30
(56)Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites toodule nt 3-1-1-46-07, 3-1-1-27-08 ja KrMS § 341 lg 2 sättele, pole KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tuvastamisel võimalik ringkonnakohtu poolt sisulise otsuse tegemine. Ringkonnakohus tuvastades KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise peab vastavalt KrMS § 341 lg 2 sättele tühistama maakohtu otsuse ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Antud juhul on prokuröride ja kaitsja taotlus uue otsuse tegemiseks vastuolus apellatsioonkaebustega, milles viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud rikkumisele. 21.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise osas oma lahendites nt 3-1-1-13-12, 3-1-1-15-13 selgitanud, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kolleegium sellist vastuolu ei tuvastanud. Maakohus on kohtuotsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et süüdistatav Toomas Jõgi tuleb süüdi mõista temale inkrimineeritud kuritegudes
§ 209
lg 2 p 1, 3,
§ 201
lg 2 p 1, 2,
§ 3811
lg 2 järgi ning viidanud ka mõistetavatele karistustel ja õigeks mõista
§ 344
lg 1, § 345 lg 1 järgi ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist järeldust kajastab. X mõisteti õigeks temale inkrimineeritud kuritegudes ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist järeldust kajastab. Kohtukolleegium leiab üheselt, et kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas apellandid maakohtu järeldustega nõustuvad või mitte. Kokkuvõtvalt on prokuröride ja kaitsja Stella Veberi viide KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisele maakohtu poolt ainetu. 21.2 Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kaitsja Stella Veberi ja kannatanu esindaja Marko Kairjaki apellatsioonides toodule, milles viidatud KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumisele. Kaitsja ja kannatanu esindaja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-63-14 toodud seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 699-700). 21.3 Kaitsja Stella Veberi ja kannatanu esindaja apellatsioonides osutatud rikkumise näol ei ole tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa oleks jäänud tervikuna mõne kuriteo või süüdistatava osas üldse koostamata, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Apellantide seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuste ebapiisavusest või -veenvusest. Sellised minetused oleksid aga eespool refereeritud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 31
(56)Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee. 22. Kaitsja Stella Veber asub seisukohale, et Toomas Jõgile esitatud süüdistused ei vasta elementaarsetele nõuetele selle kohta, millise tahtluse vormiga on väidetavalt süüdistatav teo toime pannud. Maakohus on seda viga ise parandanud, väljudes nii süüdistuse piirest. Samuti ei vasta süüdistus nõuetele, sest süüdistus ei kajasta andmeid, milline oli väidetav vahendliku täideviimise vorm. 22.1 Kaitsja jätab tähelepanuta kohtupraktika, mille kohaselt isegi juhul kui süüdistusaktis on süüdistus sõnastatud ebaõnnestunult ja prokuratuuri versioon sündmuste käigust raskesti jälgitav või on süüdistuses kasutatud põhjendamatuid kordusi, palju ebaolulisi fakte, viiteid asjasse puutumatutele õigusnormidele, samuti formuleeringuid, mille mõte ja eesmärk ei ole selge või on kuriteo asjaolude kirjeldus jäänud kohati ebamääraseks või on kirjeldatud karistusõiguslikult ebaolulisi detaile või ei ole fakte esile toodud loogilises järjekorras või leidub süüdistuse sisus lünki ning sisemisi vastuolusid, mis tekitavad lugejas segadust ning kokkuvõtvalt ei vasta kohtupraktikas esile toodud süüdistuse selguse ja täpsuse nõudele (vt RKKKo 1-17-3371, p 68), ei tähenda see seda, et süüdistatava kaitseõigust on rikutud ning süüdistatav tuleks temale esitatud süüdistustes õigeks mõista. 22.2 Kaitsjaga tuleb nõustuda selles, et kohtupraktika kohaselt peab süüdistusetekstis kajastuma ka kuriteo subjektiivse koosseisu tunnustele vastavad asjaolud. Samas ei pea need olema süüdistuses märgitud sõnaselgelt, vaid teo tahtlikkus võib olla tuletatav süüdistuses toodud teokirjelduse kontekstist. Süüdistusaktist nähtub, et prokuratuuri hinnangul panid süüdistatavad neile etteheidetavad teod toime tahtlikult. Kolleegiumi hinnangul on Toomas Jõgile esitatud süüdistused praegusel juhul piisavad, tagamaks süüdistatavale ja tema kaitsjale võimalus esitada soovi korral väiteid ning neid kinnitavaid tõendeid süüdistatavale inkrimineeritavas teos subjektiivse koosseisu puudumise kohta. Järelikult sai maakohus KrMS § 268 nõuete vastu eksimata ning süüdistatava kaitseõigust rikkumata subjektiivset külge hinnata. Tegemist ei ole kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 22.3 Ebaõige on kaitsja seisukoht, et süüdistusest ei nähtu, milline oli väidetav vahendliku täideviimise vorm. Kaitsja jätab tähelepanuta, et süüdistatava saab vahendlikus täideviimises süüdi tunnistada üksnes juhul, kui kohus näitab ära, milles vahendlik täideviimine seisneb. Maakohus on seda üheselt teinud ning näidanud ära, milles vahendlik täideviimine seisnes. Kohtupraktika kohaselt on kohtul võimalik ära näidata süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaolude põhjal, milles vahendlik täideviimine seisneb (vt nt RKKKo nr 31-1-55-14, p 141). Süüdistusest on üheselt tuvastatav, et Toomas Jõgi ja X esitasid LHV-le kooskõlastatult valeandmeid kas läbi Toomas Jõgi või viimase korraldusel läbi finantsjuhi TM ja raamatupidaja TO. Süüdistuse kohaselt esitasid Toomas Jõgi ja X Luminor Liising AS-le ühiselt ja kooskõlastatult läbi TO faktoorimiseks AS C müügiarveid. Seejuures on kohtupraktikas leitud, et isegi juhul kui prokuratuur on jätnud süüdistuses kuriteo täideviimise vahendlikkusele viitamata, on kohtul teatud juhtudel võimalik see eksimus kõrvaldada. Eksimust saab kõrvaldada siis, kui süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaolud on 32
(56)vahendliku täideviimise kindlakstegemiseks piisavad (vt RKKKo nr 3-1-1-55-14, p-d 141– 142, nr 3-1-1-52-14, p 10, 3-1-1-94-14, p 172). Seega isegi süüdistuse puudulikkus vahendliku täideviimise osas ei välista automaatselt süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ning kohtul on võimalik sellisel juhul ebatäpsus kõrvaldada. Maakohus selgitas, et raamatupidaja ja finantsjuht esitasid valeandmeid süüdistatava Toomas Jõgi korraldusel ja teadmisel ning olid kindlad, et nende poolt esitatu ei sisalda valeandmeid. Süüdistatav valitses raamatupidajat ja finantsjuhti ülekaaluka teadmisega. Maakohus on ära näidanud, et täideviija kasutas vahendeid ära ülekaaluka teadmisega, sest vahenditel ei olnud tahtlust objektiivse koosseisu pärase teo toimepanekuks. Tulenevalt eeltoodust ei ole maakohus ise asunud süüdistust sisustama ning ei ole väljunud süüdistuse piiridest. Tegemist ei ole kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 22.4 Kolleegium leiab, et käesolevas asjas esitatud süüdistused
§ 209
, § 201 järgi ei ole sellised, mis muudaksid kaitseõiguse teostamise ja asja menetlemise valdavalt võimatuks või ebamõistlikult raskeks. Kolleegiumil tuleb kokkuvõtvalt märkida, et kaitsja on esitanud omapoolseid argumente ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, kas on täidetud Toomas Jõgile inkrimineeritud kuritegude objektiivse või subjektiivse koosseisu tunnused. Sellises olukorras saab kolleegium üheselt asuda seisukohale, et esitatud süüdistused olid arusaadavad nii süüdistatavale kui ka kaitsjale, mistõttu kaitseõigust rikutud ei ole. 22.5 Väärib märkimist, et süüdistus ei pea sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses (vt viimati RKKKo nr 1-16-4665, p 10, 1-17-11182, p 20). Kolleegiumi hinnangul oli süüdistuste
§ 209
lg 2 p 1, 3, § 201 lg 2 p 1, 2 formuleering käesoleval juhul piisav, tagamaks Toomas Jõgile ja tema kaitsjale tõhus võimalus esitada soovi korral väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, et Toomas Jõgi tegudes puudub kuriteo koosseis (vt nt RKKKo nr 3-1-1-83-10, p 19-20). See, millega ja kuidas või kas üldse on need asjaolud tõendatud, tuleb ära näidata kohtuotsuses (vt nt RKKKo