1-23-6881/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-6881 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2024 määrus Rene Õisma tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Rene Õisma (endise nimega Aivar Luist, isikukood 37008135210), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. detsembri 2023 otsusega karistati Rene Õismat KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu
6. aprilli 2023 otsusega asjas nr 1-23-2299 mõistetud karistusega 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus
7. aprill 2023 ja lõpp
8. september
10. Viru Maakohtu
11. veebruari 2024 määrusega jäeti R. Õisma ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
12. Maakohus luges positiivseks, et R. Õismal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud tööhõives, tal on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 2.
13. Elukoht oli R. Õismal ka kuriteo toimepanemise ajal ja see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu ei ole oma käitumises muudatusi teinud, kuigi on varasemalt korduvalt karistatud. R. Õisma on käitumismustrilt impulsiivne, mille tõttu käitub mõtlematult ning tagajärgedega arvestamata ning suureks riskifaktoriks on alkoholi tarvitamine. R. Õisma on kuriteod toime pannud ka alkoholijoobes. Viimase kriminaalhoolduse ajal rikkus süüdimõistetu kahel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi. Varasemalt, olles käitumiskontrollil, pani toime uue kuriteo. R. Õisma puhul ei ole kindlust, et ta suudab alkoholi liigtarbimisest loobuda. 2.
14. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses jätkab R. Õisma kuritegude toimepanemist. Kuigi vangla toetab R. Õisma ennetähtaegset vabastamist, siis kehtiva kohtupraktika järgi ei ole kohus vangistusasutuse ega prokuratuuri seisukohaga seotud. Prokuratuuri arvamus on põhistamata ning maakohus ei võtnud seda arvesse. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et isik jätkaks oma elu seadusekuulekalt.
15. Viru Maakohtu
16. veebruari 2024 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Õisma, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada teda vangistusest enne tähtaega, allumisega käitumiskontrollile. 3.
17. Maakohus tuvastas rida positiivseid asjaolusid – distsiplinaarkaristuste puudumine, osalemine tööhõives, sotsiaalprogrammi läbimine, elukoht ja lähedaste teotus. Alates
18. veebruar 2024 on süüdimõistetu ümberpaigutatud avavanglasse ning tsiviilasjas nr 2-2316210 on alustatud R. Õisma suhtes pankrotimenetlust. See näitab R. Õisma sõnul seda, et ta tegeleb oma probleemidega ning otsib lahendusi elada ning käituda õiguskuulekalt. 3.
19. Süüdimõistetu tunnistab alkoholiprobleemi, kuid vanglas selle probleemiga tegeleda ei saa. Vanglasse saabumise ajaks oli R. Õisma kokku leppinud vastuvõtu psühhiaatri juurde, mille ta pidi vanglas saama läbida videosilla vahendusel, aga see kahjuks unustati ära. R. Õismal on soov ühineda programmiga Kainem ja Tervem Eesti. 3.
20. Katseajal kuriteo toimepanemise osas märgib R. Õisma, et see on tõde ja kahetsusväärne tegu, mille üle ta uhkust ei tunne ja õigustust ei otsi, kuid lubab sel korral nõudeid täita. Tal on nüüd sissekirjutus ja saab end töötuna arvele võtta, aga on ka telefoni teel töö otsimisega tegelenud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Maakohus on arvestanud asjaolusid kogumis ning on sidunud konkreetsed asjaolud süüdimõistetu isikuga.
22. Määruskaebuse eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea ning leiab, et R. Õisma puhul ei esine selliseid muutuseid ja asjaolusid kogumis, mis annaksid aluse järelduseks, et uute kuritegude risk on viidud miinimumini. Konkreetse süüdimõistetu puhul nähtub tema eelnevast elukäigust, et selle riski maandamiseks ei pruugi olla sobiv meede ka kriminaalhooldus. Arvestades tema varasemat elukäiku – tingimisi ennetähtaegne vabastamine, katseajal uue kuriteo toimepanemine – ei ole usutavad ka süüdimõistetu lubadused, et sel korral kriminaalhooldus õnnestub. Süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on tegelenud individuaalse täitmiskava läbimisega, kuid lisaks nendele tuleb arvestada ka muid KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid. On küll positiivne, et süüdimõistetul on olemas elukoht ja toetavad lähedased. Samas ei ole alust asuda seisukohale, et eelviidatud asjaolud oleksid varasemalt puudunud, kuid need ei ole 2 arvestades karistatust R. Õismale mõju avaldanud. Samale seisukohale on jõudnud ka maakohus. Maakohus on põhjendatult leidnud, et süüdimõistetu uueks kuriteo riskiallikaks on alkoholi tarvitamine. Nii tuleneb kinnipeetava iseloomustusest, et R. Õisma rikkus alkoholikeeldu kriminaalhooldusel olles. Tarvitatav alkoholikogus on tavaliselt suur. Valdav osa toimepandud kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes ning diagnoositud on ka alkoholisõltuvus. R. Õisma tunnistab ka ise, et võib käituda alkoholijoobes impulsiivselt ning mõtlematult. Samuti ütles, et kui alkoholi ei oleks tarbinud, siis oleksid enamus kuriteod toime panemata jäänud. Väljendab sõnades motivatsiooni alkoholist loobumiseks, on seadnud reaalsed eesmärgid, kuid mõistab takistusi, mis võivad tekkida. Varasemalt on proovinud alkoholist loobuda, kuid ei ole õnnestunud. Kahjuks ei erine see kirjeldus suuresti sellest, mida maakohus tõdes eelmise ennetähtaegse vabastamise korral (Viru Maakohtu
23. novembri 2022 määrus kriminaalasjas nr 1-22-4055). Ka siis lubas süüdimõistetu, et ta alkoholi tarvitama ei hakka, on nõus alkoholivastase raviga ning lubas elada seadusekuulekalt. R. Õisma saab küll sõnades aru, mida ta oma elus muutma peab, kuid kuna tal puudub selleks kindel plaan ja tugi, siis üldjuhul jäävad need paljasõnalisteks lubadusteks. Ka varasemate vangistuste jooksul 2018 ja 2019 viidi läbi R. Õisma osas sotsiaalprogramm Eluviisitreening ja seda ka käesoleva vangistuse jooksul, kuid see ei ole motiveerinud teda oma käitumist muutma. Seda ei teinud ka eelmisel vabanemisel alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine ja taaskord samad keelud ning väidetavalt vabatahtlikult elektroonilise valve nõusolek ei suurenda ringkonnakohtus usku, et R. Õisma suudaks kriminaalhoolduse läbida edukalt. On positiivne, et süüdimõistetu viibib avavanglas alates
24. veebruarist 2024, kuid arvestades, et avavanglasse paigutamisest on möödas vähem kui 1 kuu, ei saa sellest pikaajalisi järeldusi teha. R. Õisma uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge ning tegemist on isikuga, kelle puhul ei ole käesoleval ajal võimalik arvata, et seda riski maandaks ka kriminaalhooldus lisakohustustega.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
26. veebruari 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 3 Ingeri Tamm