Obsah (8)

§ 663§ 667§ 475§ 5§ 198§ 477§ 442§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-18415 Tsiviilasi

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

1. Tartu Ringkonnakohus andis
2. veebruaril 2024 avaldajale tähtaja esitada avalduse täiendus ja juurdepääsutee plaan, millel on märgitud soovitud juurdepääsutee asukoht alates XXXX kinnistust 5 avalikult kasutatavale teele täies ulatuses. Ringkonnakohus selgitas avaldajale, et tema maakohtule esitatud avaldusega ei ole võimalik saavutada AÕS § 156 lg 1 eesmärki, st juurdepääsu avaldajale kuuluvalt kinnistult avalikult kasutatavale teele, st XXXX kinnistule, sest selleks tuleb läbida ka XXXXX kinnistut. Kuivõrd avaldaja taotleb ka juurdepääsuõiguse kandmist kinnistusraamatusse, ei oleks ka kinnistusraamatust nähtuv juurdepääsuõigus maakohtu poolt määratud ulatuses piisavalt selge. Menetlusse tuleb kaasata kõik puudutatud kinnisasjade (sh XXXXX kinnistu) omanikud.
3. Avaldaja esitas
4. märtsil 2024 menetlusdokumendi lisas nr 1 plaanimaterjali, millel on tervikuna märgitud tee asukoht. Taotletav juurdepääsutee on plaanil märgitud punase joonega ja kinnistu, millele avaldaja juurdepääsu taotleb, on märgitud sinise joonega. XXXXX kinnistu (katastritunnus : XXXXXXXXXXXXXX) kaheksa korteriomaniku nõusoleku saamine ei ole avaldaja hinnangul mõistlike pingutustega võimalik. Korteriomanikega kontakti saamine on raskendatud, sest keegi neist oma omandi valdamise ja kasutamise vastu mitte mingisugust huvi ei tunne ja tegelikkuses ei ole XXXXX kinnistul asuvat kortermaja kasutatud juba aastaid. Avaldaja saab lisada ühe korteriomaniku (avaldaja enda) nõusoleku juurdepääsutee kasutamiseks üle XXXXX kinnistu avaldaja kinnistule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada täies ulatuses ja asi tuleb saata

§ 667lg 2 alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku määruskaebuse osaliselt.

1. Avaldaja pöördus kohtu poole talle kuuluvale kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 lg 1 alusel. Avaldaja taotles maakohtule esitatud avalduses juurdepääsu määramist üle puudutatud isikule kuuluva XXXXXXX kinnistu. Maakohus rahuldas avalduse ja määras juurdepääsu avaldaja kinnistule avaldaja soovitud viisil, lisas plaanimaterjali määruse resolutsioonile ning andis avaldajale õiguse juurdepääsuteed hooldada. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määruse resolutsioonile lisatud plaani, avaldajale antud tee hooldamise õigust ning menetluskulude jaotust.
2. Avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele tuleb

§ 475lg 1 p 131 kohaselt lahendada hagita menetluses.

Hagita menetluse uurimispõhimõtte kohaselt on kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud (

§ 5lg 3).

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud juurdepääs, mis nähtub maakohtu määrusele lisatud plaanimaterjalilt (I kd, tl 38), ei taga avaldaja kinnistule juurdepääsu avalikult teelt. Asja materjalide kohaselt peaks avaldaja enda (XXXX) kinnistult avalikule teele juurdepääsu saamiseks läbima lisaks puudutatud isikule kuuluvale XXXXXXX kinnistule ka XXXXX kinnistut. Seega ei taga maakohtu määrus AÕS § 156 lg 1 eesmärki, st juurdepääsu avaldajale kuuluvalt kinnistult avalikult kasutatavale teele. Maakohus ei ole nimetatud asjaolule avaldaja tähelepanu juhtinud. Kohus kaasab hagita menetluse osalised

§ 198

lg 3 esimese lause järgi omal algatusel ning vastutus asja õige lahendamise eest lasub uurimispõhimõttest tulenevalt kohtul. Sellest tulenevalt peab kohus

§ 5

lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele. Riigikohus on selgitanud, et asja lahendamisse tuleb kaasata kõik kinnisasja omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab (sh kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud) ja kinnisasjade asukohajärgne omavalitsus. Riigikohus rõhutas, et nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse 6 ka avaliku võimu seisukohaga. Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks menetluslikel põhjustel alustada uut menetlust mujalt kulgeva juurdepääsu kindlaksmääramiseks (Riigikohtu 17. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 24, 25). Juurdepääsuasjade lahendamisel on puudutatud isikuteks kõik kinnisasjade omanikud, mille kaudu võib juurdepääsu määramine kõne alla tulla. Asjast puudutatud isikuid kaasamata rikkus maakohus

§ 5lg-s 3, § 198 lg 3 esimeses lauses ja § 6182 lg-s 1 sätestatut.

1. Kinnistusraamatu andmetel on XXXXX kinnistu jaotatud kaheksaks korteriomandiks. Seega on juurdepääsutee määramiseks üle XXXXX kinnistu vaja kõigi kinnistu kaasomanike nõusolekut. Ringkonnakohus andis avaldajale võimaluse esitada omanike nõusolekud juurdepääsu määramiseks üle neile kuuluva kinnistu. Avaldaja on ka ise üks XXXXX kinnistu omanikest ning esitas üksnes enda nõusoleku. Ringkonnakohus leiab arvestades, et avaldaja jääb oma taotluse juurde, milles soovib avalikule teele juurdepääsu üle XXXXXXX ja XXXXX kinnistu, tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbi vaatamisel tagada, et asja lahendamisse oleks kaasatud kõik kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab. XXXXX kinnistu kaasomanike kaasamata jätmiseks ei anna alust see, et kinnistul asuv korteriomand on halvas seisus ja kaasomanike poolt kasutuseta.
2. Maakohtu määruse järgi on määruse lahutamatuks lisaks Maa-ameti ortofoto (I kd, tl 38), mis sisaldab mitmeid erinevaid teid/võimalikke teid tähistavaid jooni. Samas ei ole lahendi kohustuslikku lisa lahendi juurde lisatud, vaid piirdub üksnes viitega toimiku leheküljele. Ringkonnakohus selgitab, et resolutsiooni selguse ja täidetavuse (

§ 442

lg 5) huvides peaks lahendi lahutamatuks lisaks olev plaan sisaldama vaid vajalikke juurdepääsutee tähistusi ja kinnistute piire ning olema lisatud kohtumäärusele selle lahutamatu lisana (nt kohtumäärusega samasse digikonteinerisse). Ringkonnakohus selgitas avaldajale

1. veebruari 2024 kirjas, et avaldusele tuleb lisada taotletava juurdepääsu selge ja arusaadav plaanimaterjal. Avaldaja esitas taotluse lisana juurdepääsutee plaani, millele on soovitud juurdepääsu asukohad märgitud plaanile kantud punase joonega ja avaldaja kinnisasja piir sinise joonega. Plaanil märgitud joon võimaldab aru saada, et taotletav juurdepääsutee läbib XXXXXXX ja XXXXX kinnistuid. Maakohtu määruse resolutsioonist ega määruse lisast ei nähtu tee parameetreid (pikkus, laius), kuigi menetluses on tee laiust arutatud (vt määruse resolutsiooni võimaliku sõnastuse osas ka Riigikohtu
2. oktoobri 2018 määrust tsiviilasjas nr 2-163663). Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel menetlusosalistega arutama, kas tee parameetrite märkimine määruse resolutsioonis on juurdepääsutee asukoha ja vastava kinnistusraamatu kande mõistmiseks vajalik. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et
3. veebruaril 2024 jõustunud kinnistusraamatuseaduse muudatuste kohaselt tuleb kinnistusosakonnale esitada viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud. Maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt, millega muudetakse ka KRS § 36, on kinnistamistoimingu tegemisel oluline esitleda kinnistusosakonnale seatava piiratud asjaõigusega seotud ruumiandmeid. Muudatuse jõustumisel esitatakse kinnistusosakonnale kandega seotud õiguse ruumiandmed maakatastris, kui need on vajalikud kande mõistmiseks. Seega saab kohtunikuabi kitsenduse ala olemasolu kontrollida infosüsteemi kaudu, misjärel tehakse kanne kinnistusraamatusse. Kande sisus ei viidata õiguse ala mõistmiseks enam lepingu lisaks olevale plaanile teksti vormis, vaid kitsenduse ala unikaalsele identifikaatorile/tunnusele, mis on lingitav ja viib kinnistusraamatust maakatastri kaardirakendusse, 7 kus kitsenduse ala esitletakse. Seejuures, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik (näiteks vastav infosüsteem ei toimi) või on oluliselt raskendatud (näiteks ruumiandmeid ei saa üheselt mõistetavalt kujutada kuivõrd asuvad hoone sisemuses mõne üksiku korruse kohta), siis võib ruumiandmete asemel esitada kinnistusosakonnale katastrikaardi skeemil.
4. Kuna juurdepääsutee osas kuulub maakohtu määrus tühistamisele, ei saa maakohtu määrus jõustuda kinnisasja koormamise ja selle muude tingimuste kindlaksmääramise osas (tee hooldus, talumise tasu maksmise kohustus jm) (vt ka Riigikohtu
5. juuni 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-4128 p 11). Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et maakohtu määruse resolutsioon ja põhjendused ei ole tee hooldamise ulatust puudutavas osas omavahel täielikult kooskõlas. Maakohus on määruse põhjendustes selgitanud, et XXXX kinnistu igakordsele omanikule antav tee hooldamise õigus saab hõlmata vaid tee läbitavuse taastamist, mis on tingitud ilmastikuoludest ja/või kolmandate isikute tegevuse tagajärjel. Maakohtu määruse resolutsioon on aga mõnevõrra üldisem, mis lubab XXXX kinnistu igakordsel omanikul teed hooldada, sh taastada tee läbitavust. Kuivõrd maakohtu määrus kuulub tühistamisele täies ulatuses, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tagada määruse resolutsiooni ja põhjenduste kooskõla. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse täies ulatuses määruskaebuse piiridest ja põhjendustest sõltumata ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6. Ringkonnakohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et menetlusosalistel on omavahel alati võimalik pidada kohtuväliseid läbirääkimisi lahenduse leidmiseks ning selle tulemusena ei ole välistatud kokkulepete sõlmimine. Ringkonnakohus teeb avaldajale ja puudutatud isikule ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissi sõlmimisega. Kompromissis saab kokku leppida nii juurdepääsutee asukoha, juurdepääsutingimused, juurdepääsu talumise tasu ning põhjendatud oleks, et menetlusosalised kannaksid oma menetluskulud ise.
7. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude jaotust ega rahalist suurust. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 1 ja lg 3 teine lause) 17.

Riigikohtule ei ole võimalik esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus saadab avalikult kasutatavale teele juurdepääsu taotlemise asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee menetlust lõpetavat lahendit (Riigikohtu 28. mai 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) 8